[KES] Kihnu sõnaraamat

ae hüüds mis? ah? ▪ Sasja sia riägid miolõ, ae? Mis asja sa räägid mulle, ah?; „Ae“ üteldässe siis, kui tahetassõ mõnda küsüdä „Ae“ öeldakse siis, kui tahetakse midagi küsida

ammustama <ammusta, ammusta>
1. hammustama; sööma ▪ Ühte piäb enne põllalõ minemist ammustama Midagi peab enne põllule tööle minekut sööma; Vana Pinukal oli leib taskus kültün, andis miolõ ammusta Vanal Pinukal oli külmunud leib taskus, andis seda mulle hammustada
2. purema ▪ Mede Pitsu'mte ammusta, aogub üksi Meie Pitsu ei hammusta, ainult haugub; Ammustasi kielesse Hammustasin keelde

ananaᵉss <ananassi, ana.nassi> ananass ▪ Miolõ mieldib ananassi seüä Mulle meeldib ananassi süüa

.andma <anda, anna; nud-kesks ann> ulatama, pakkuma; loovutama ▪ Suad miolõ korra oma tillevoni anda ve? Kas saad mulle korraks oma telefoni anda?; Anna luõmalõ priipäräst seüä, süeb oma lõhki Anna loomale volilt süüa, sööb enda lõhki; Emä, meitel mõnda maᵉrtõlõ anda kua ond vä? Ema, kas meil mardisantidele midagi anda ka on?; Talbusõlistõlõ andassõ seüä kua Talgulistele antakse süüa ka; Egäüks mehem võtma kui andma Igaüks võtab meelsamini kui annab; Ljõnna kolidõs tuli koer ää anda Linna kolides tuli koer ära anda; Sie tiätüs tulõb otsõkohe edekohe anda See teade tuleb otsekohe edasi anda; Anna mio raamat tahakohe Anna mu raamat tagasi || ▪ Ma andsi talõ sedäsi tiädä, et sjõttus mieles seesäb Ma andsin talle kohe niimoodi teada, et see tal ka sittudes meeles seisab (karistuseks kõva keretäis); Nied andsid valusad tuld Need [männikäbid] andsid käredat tuld || .järge .andma järele andma, vaibuma ▪ Vahel annab ambavalu kupust järge Vahel annab hambavalu kupupanekuga järele || .piiri .andma kätte andma; juurde tulema ▪ Vana kaᵉss ei annass mio piiri Vana kass ei andnud mulle kätte || tahakohe .andma tagasi andma, tagastama || .vällä .andma välja andma, välja tulema ▪ Kas sellest kangast andka jaki vällä? Kas sellest kangast annab ikka jaki välja? (piisab jaki tegemiseks) || üles .andma kirja panema, registreerima ▪ Papa oli lakku täüde oln, kui üles andmõs käüs Isa olnud purupurjus, kui käis lapse nime kirja panemas

apõlsin <apõlsini, apõlsini> apelsin ▪ Miolõ mieldib küll vahest apõlsini seüä Mulle meeldib vahel apelsini süüa küll

aᵉtt <ati, .atti>
1. (vana) isa; vanaisa; taat ▪ Mindi süemä ning aᵉtt akkas liha jagama Mindi sööma ning taat hakkas liha jagama; Aᵉtt, äkest tied miolõ uiõ ui Isa, äkki teed mulle uue ui; Mio aᵉtt kiob juba mjõtu aastad Minu vanaisa kiratseb juba mitu aastat (tervis on põdur); Läksime eedele ning atilõ abi Läksime vanaemale ja vanaisale appi. Vt papa
2. püüdja jooksumängus ▪ Akkamõ uõᵉpa, mia olõ küll esimene uõbi aᵉtt Hakkame kulli mängima, mina võin esimesena olla teiste püüdja; Et mitte atiks jäedä, pidid iest ää juõsma Et mitte ise püüdjaks jääda, pidid eest ära jooksma (matskimängus)

ede2
1. määrs ette; ruumiliselt või ajaliselt ettepoole ▪ Lasõ oma obo ede! Lase oma hobune ette (minust mööda)!; Täpselt jõstus miolõ ede Istus mulle täpselt ette; Kört iest kulun, taris uus laid ede aada Seelik eest kulunud, tarvis uus laid ette ajada; Mia otsõ tulõ, ennemä taota lehmele korra ühte ede Ma kohe tulen, enne viskan lehmadele veel midagi ette || jalgu, tüliks ▪ Ää tulg miolõ ede praegu! Ära tule mulle ette praegu! (hoia eemale)
2. tagas ette ▪ Juõsug mitte autu ede! Ära jookse auto ette!; Ise läks sängü, mjõnd pani sängü ede valvama Ise läks sängi, mind pani sängi ette valvama; Täpselt tuli mio ede seismä, näess mia enäm tantsu egä kedägi Tuli täpselt minu ette seisma, ei näinud ma enam tantsu ega midagi; Mia lei pimedäs vasta puud muhu otsa ede Ma lõin pimedas puu vastu muhu otsa ette; Siis ju olõss autusi egä kedägi, obo lüedi ratastõ ede ning Siis ei olnud ju autosid ega midagi, hobune pandi vankri ette

elistämä <elistä, elistä>
1. helistama, helinat tekitama ▪ Tornis elistässe engekellä Kirikutornis helistatakse hingekella
2. telefoniga helistama ▪ Naa ilja õhta ei sünnü enäm elistä Nii hilja õhtul ei sobi enam helistada; Kui koo jõvad, siis elistä miolõ Kui koju jõuad, siis helista mulle

ennustama <ennusta, ennusta> ennustama ▪ Mustlanõ tahtis kangõst ennusta, aga mia sai juõsu Mustlane tahtis mulle kangesti ennustada, aga ma sain jooksu; Meitele ennustati kua ennemä kuarta piält Meile ennustati varem ka kaartide pealt (saatust)

ihu <ihu, ihu>
1. keha, kere ▪ Sie suutäüs viina läks terven ihusõ See suutäis viina läks kõik keresse; Sie panõb tämä ihu üppämä (rahvalaulust) See paneb ta ihu hüppama; Aas ihu imelikuks Ajas ihu imelikuks (erutas seksuaalselt); Must ihu, valgõ särk (mõistatus) Must ihu, valge särk (= lumi maas) || ihu (ning) engegä kõigest väest, jäägitult ▪ Kõik olid ihu ning engegä mängü juurõs Kõik olid ihu ja hingega mängu juures; Lapsõd olõks kua ihuengegä pidulõ läin, aga suass’mtõ Lapsed oleksid ka kõigest hingest peole läinud, aga ei saanud
2. viljaliha, sisu ▪ Õonaihu oli terven ussi auka täüs Kartul oli üleni ussiauke täis; Miolõ mieldiväd koltsõ ihuga õonad Mulle meeldivad kollased kartulid

.ilmsi järsku; märkamatult; avalikult ▪ Kaotasi nõela ilmsi ää Ma kaotasin korraga nõela ära; Ilmsi tuli miolõ valõtlõma Ta tuli mulle avalikult valetama (otse näkku)

jagu <jao, jagu>
1. jagu, osa; jaotamise tulemus ▪ Kalad tõstõti sedäsi unnikutõssõ, et kõik said võrdsõ jao Kalad tõsteti sedasi hunnikutesse, et kõik said võrdse osa; Egävene tegemine oli, et paras jagu käde suaja Oli igavene tegemine, et piisav hulk [kalu] kätte saada; Ljõnnast ostõti kua, aga suurõmast jaost viidi Kihnust Pärnust osteti ka [liha], aga suuremalt jaolt viidi Kihnust [kaasa]; Suurõmad jagu rahvast üldse sie asi ei uvita Suuremat osa rahvast ei huvita see asi üldse; Jagu käe! Kogu osa käes! (küllalt, aitab!); Üks jagu või kolmas jagu Üks osa või kolmas osa (kolmandik)
2. omand; kellelegi kuuluv asi ▪ Siol põlõgid üheski laevass jagu Sa pole üheski laevas osanik; Enne krunti oli külä nurm, olõs mitte ühe peremehe jagu Enne [maade] kruntimist oli külapõld, see ei kuulunud ühele peremehele (oli ühisomand); Sie võrk mio jagu See võrk on minu oma (kuulub mulle); Ää kjõskug nende jagusi Ära kisu nende asju

jah|ju hüüds eks, eks ju; eks ole ▪ Sia tulõd jo miolõ abi, jahju? Sa tuled ju mulle appi, eks ole?. Vrd jäh|ju

.juõma <.jõua, juõ>
1. jooma; rüüpama ▪ Tuõ miolõ tassiga vett jõua, siokõ juõmavalu et Too mulle tassiga vett juua, nii suur joogijanu on kohe et
2. napsitama, alkoholi pruukima ▪ Siis tõotas ää, et enäm ei jõuõ Siis ta andis tõotuse, et enam ei joo (rohkem viina ei võta); Tämä vist juõski Ta vist ei joonudki [enam]

kaheksa <kaheksa, kaheksad> kaheksa ▪ Sia jäid miolõ kaheksa rubla võlgu Sa jäid mulle kaheksa rubla võlgu; Masti iärest õmmõldassõ purjud kummi kahekümne neljä jala piält ning kaheksa tolli alt Masti äärest õmmeldakse purjed kummi kahekümne nelja jala kõrguselt ja kaheksa tolli laiuselt

kalk <kalgu, .kalku> tülin; (kohustus)koorem, taak ▪ Mia omalõ sedä kalku kaela ei võta Mina seda kohustuskoormat enda peale ei võta; Mio kalguks sia olõd Sa oled mulle koormaks (tülinaks)

kamp <kamba, .kampa> kamp, salk; selts(kond) ▪ Üsä mjõtu kampa käüs jõulõ aegas meilt läbi Üsna mitu kampa käis meilt jõulude ajal läbi; Ülgepüü kamp ~ väljäkamp Hülgepüügiselts || .kampõs kellegagi koos, kellegi seltsis ▪ Miolõ mieldib isägä kampõs mere piäl kalu püüdä Mulle meeldib koos isaga merel kalu püüda

.kargama <karata, .karga>
1. hüppama, hüplema; perutama ▪ Mia jõutsi parajutõ üle pao karata Ma jõudsin parajasti üle jääprao hüpata; Lassi puᵉnn kargas piält ää Lähkri prunt kargas pealt ära; Ää süeg sioksõ lörinägä, aad obosõd kargama (knk) Ära söö sellise lurinaga, ajad hobuse perutama || ää .kargama põgenema, putku panema
2. äkki, ootamatult tekkima (haigus, viha jm) ▪ Kui ma üles tõosõ, põlvõtõssõ kargab naa suur valu Kui ma üles tõusen, lööb põlvedesse nii suur valu
3. haarama, kinni võtma ▪ Teste koer kargas miol eele siärest kindi Naabripere koer kargas mulle eile säärde kinni; Sai vihalõ ning kargas mio karvu kindi Vihastas ja kargas mulle karvu kinni
4. tükki minema (piima kohta) ▪ Kui murrastõt piimä palava supi piäle valad, siis piim kargab ää Kui tilgastanud piima palava supile valada, siis piim läheb tükki
5. sugutama ▪ Muud amõtid põlõ'mtõ, kui kargab tüdrikä Muud ametit tal polegi, kui et kargab tüdrukuid

.kiegi <kellegi, kedäst ~ kedägi; sisseü kellegisse, seestü kellegist, alaleü kellegile>, .kiegid <kellegi, kedägid> keegi ▪ Kiegi piäb ühte tegemä Keegi peab midagi tegema (ette võtma); Sakslasõ iest poeti kussõ kiegi sai Saksa sõdurite eest poeti kuhu keegi sai; Ruaᵉva viisi kiegid puhasta Kraave ei viitsi keegi puhastada; Mitte kedägi olõss kodo Mitte kedagi ei olnud kodus; Luõma põlõ sii kellegil Lehma pole siin mitte kellelgi || kellegi (pole) väärt, arvestatav ▪ Sie põlõ kellegi jutt, akkad muedu jamama See pole õige jutt, hakkad muidu jama ajama || kedägi (mitte) midagi; üldse mitte ▪ Siia kala põlõ enäm asi kedägi, kui kaua suõlõs seesäb, lähäb tuemass Siiakala pole enam suurem asi, kui ta kaua soolas seisab, läheb tuimaks; Siäl põlõ meitel kedägid tehä Seal pole meil enam midagi teha; Miolõ maksõtass kedägi Mulle ei makstud mitte midagi; Miol põlõ sellegä kedägid pistmist Mul pole sellega mingit pistmist

kiri <kirja, .kirja>
1. käe- või trükikiri ▪ Trikit kiri Trükikiri
2. nimekiri ▪ Panõ mio nimi kua kirja Pane minu nimi ka nimekirja || .kirja minema arvesse minema; kellekski arvatud ▪ Kui vähäm kui ani, sis lähäb otsõ laglõ kirja Kui on väiksem [lind] kui hani, siis läheb otsemaid lagle kirja (arvestatakse lagleks)
3. kiri, postisaadetis; sõnum ▪ Aitab sellest kirjast küll, papõr juba täüde kirjutõt Aitab nii pikast kirjast küll, paber juba täis kirjutatud; Kas said mio kirja käde? Kas sa said mu kirja kätte?
4. muster; ornament; pits ▪ Pissiksed kirjad, laiõmad kirjad Pisikesed kirjad, laiemad kirjad (käistekaunistused, ka külgeõmmeldud pitsid); Kirju tegemä Pitsi tegema (tanu valmistamisest); Kirja padi ning kirja pulgad Pitsipadi ja -pulgad (niplispitsi tegemiseks); Miolõ sie troi kiri mieldib Mulle see kampsunimuster meeldib; Mamma käterätikul õigõ jõlusad iegeldet kirjad otsõs Ema käterätikul on otstes väga ilus heegeldatud pits; Ennemä tegi ruae kirju Kopli Liisi Vanasti tegi kraeäärset pitsi Kopli Liisi; Maasikalehtegä kirjad raskõmad tehä Maasikalehe kujulist pitsi [käiste allääres] on keerukam teha; Südämetegä kirja kuõti rohkõm muõekjõnnastõssõ Südametega mustrit kooti rohkem moekatesse kinnastesse (värviline muster mustal põhjal) || kannulinõ kiri kaheksakandadega muster ▪ Kannulist kirja kjõndad Kaheksakandadega kindad || küüsiline kiri haakidega muster, mille keskosas on küüned (ehk haagid) ▪ Küüsiline kiri ond siokõ, kus suurõ lapi ümber küüned Küüsiline kiri on selline, kus suure lapi ümber on küüned; Küdidele küüsilised, nadudõlõ nastilised (rahvalaulust) Küdidele küüsilised, nadudele naastulised (mustrid) || lapilinõ kiri kudumismuster, kiri (kirja suurel lapil puuduvad sakid) ▪ Lapilinõ kiri ond siokõ, kus küüsi põlõ’mtõ, kaks lappi ond jutti Lapiline kiri on selline, kus küüsi (hagasid) pole, kaks lappi on järjest || ratulinõ kiri rattakujuline muster (heegelpitsil, kinnastel) ▪ Ratulist kirja tehässe praegu kõegõ rohkõm Rattakujulist kirja tehakse praegu kõige rohkem; Mamma kudus miolõ ratulisõd kjõndad Vanaema kudus mulle rattakujulise mustriga kindad || siidi|lapi|kiri siidilapikiri, siidkangastelt üle võetud suka- ja kindakiri ▪ Arvatassõ, et siidilapikiri tuli, kui Kihnu mehed käösid siidi vädämes Arvatakse, et siidilapikiri tuli siis, kui Kihnu mehed käisid siidi vedamas || õiõlinõ kiri pits käiste allääres ▪ Õiõlist kirja tehti vähema Õiekujulist pitsi tehti vähem. Vt siäre|kiri

kjõbusõ|mari <kjõbusõ|marja, kjõbusõ|.marja> kibuvitsamari ▪ Miolõ mieldib kjõbusõmarja tie Mulle maitseb kibuvitsamarja tee

kraap <kraabi, .kraapi>
1. kraap, lühikese varrega kolmnurkne raudkaabits ▪ Anna mio kraap naela kastist käde Anna mu kraap mulle naelakastist kätte
2. (lina)raats ▪ Kraabiga piäb ljõnadõl kupru otsast ää kraapma Raatsiga peab linadel kupraid otsast ära kraapima

kullitu <kullitu, kullitud> tasku ▪ Nuga kullitus Nuga taskus; Raha koᵉtt jäi koo teste uusastõ kullitussõ Rahakott jäi koju teiste pükste taskusse || naiste lehttasku (seotakse paelaga seeliku alla külglõhiku kohale) ▪ Tädi õmblõs miolõ uiõ kullitu Tädi õmbles mulle uue tasku; Nõela kuõᵉt oli siokõ toro, mia mte tiä, oli sie kullitus või kullitu kõrvas Nõelakoda oli selline toru, ma ei tea, oli see taskus või tasku kõrval. Vrd .tasku

kõlistama <kõlista, kõlista> kõlistama; helistama (telefoniga) ▪ Kõlistag mitte miolõ naa umiku vara! Ära helista mulle nii vara hommikul!

.kõrvast
1. määrs kõrvalt, juurest ▪ Raskõmad asja ei põlõ, kui mies kõrvast ää kaob Ei ole raskemat asja, kui et mees kõrvalt kaob
2. tagas kõrvalt ▪ Lastõ kõrvast raskõ tües käüä Laste kõrvalt on raske tööl käia; Tämä kõrvast õppis said paelud tüed mio jaoks selgeks Tema kõrvalt õppides said mulle paljud tööd selgeks

ladung <ladungi, ladungid>
1. last, koorem ▪ Laatsimõ ladungi puid Laadisime koorma puid (laeva peale) || ladungi, ladungisõ laadungisse, lasti ▪ Laevad pandi ladungi Laevad lastiti; Mia laadsi puadi ladungisõ Ma laadisin paadile laadungi peale || ladungis laadungis, lastis ▪ Kuiõ või viie tunniga, siis oli lae ladungis Kuue või viie tunniga, siis oli laev lastitud; Lae oli eli uaᵉtõga ladungis Laeva lastiks olid õlivaadid; Mõlemad oln jõrmu ladungis, jõrmu täüs piltl Mõlemad olid hirmu täis
2. (püssi)laeng ▪ Laina miolõ puaᵉr ladungid püssürohto Laena mulle paar laengut püssirohtu || ladungis laetud ▪ Ää jättüg ladungis püssü lastõ ede Ära jäta laetud püssi laste ette

lagastama <lagasta, lagasta> lagastama; (toitu) solkima ▪ Umiku oli lehm sii kao taga, lagastas tükü muad ää Hommikul oli lehm siin kaevu taga, lagastas tüki maad ära; Miolõ siokõ süemägä lagastaminõ ei mieldi Mulle selline toidu solkimine ei meeldi. Vrd lagistama

ligidäl lähedal ▪ Mia maal ei mäletä enäm, Koksil siäl mede ligidäl oli Ma rohkem ei mäleta enam, aga Koksil seal meie ligidal oli (suitsutuba küll); Ühekorra oidsi konna ette ligidäl ning sie kargas miolõ plärts vasta njagu Ükskord hoidsin konna [näole] väga ligidal ja see kargas mulle plärts vastu nägu

lilles <lillese, lillest> lill ▪ Tuli miolõ vasta lilleste punt oli käe Tuli mulle vastu, lillekimp oli käes; Tua taga kasuvad koltsõd lillesed Maja taga kasvavad kollased lilled; Sie lilles mjõtmõ õiõga See lill on mitme õiega. Vrd lill

.lipka <.lipka, .lipkad> kalakujuline tinast tursaõng ▪ Olõ iä mies, tie miolõ kua lipka Ole hea mees, tee mulle ka tursaõng

luasi|poᵉnks <luasi|ponksi, luasi|.ponksi> karamellkompvek, klaaskompvek ▪ Miolõ mieldiväd luasiponksid, jõlma iäd muesuta Mulle meeldivad karamellkompvekid, neid on hästi hea lutsutada

luisk <luesu, .luisku> luisk, kõvasi, ihumiskivi ▪ Ei mäletä, kus mia selle luesu pani Ei mäleta, kuhu ma selle kõvasi panin; Tädi andis miolõ oma luesu vikatid luesata Tädi andis mulle oma luisu vikati luiskamiseks

maik <maegu, .maiku>
1. maik, maitse ▪ Saᵉnt maik suus Halb maiste on suus; Iä maeguga Hea maiguga (maitsev) || .maiku .katsma maitsma; maitset proovima ▪ Tulõ, katsu mede õllõ maiku kua Tule maitse meie õlut ka; Andkõ miolõ kua maiku katsu Andke mulle ka maitsta. Vrd magu2
2. mõnu, lust ▪ Juõdikuga põlõ kellegi maik elädä piltl Joodikuga pole mingit mõnu koos elada; Mis maik sel tüel viel ond, kui inimene külmetäb piltl Mis lusti sest tööst enam on, kui inimene külmetab

.maksma <.maksa, maksa>
1. maksma, tasuma ▪ Kissi jõvab selle kõik kindi maksa Kes jõuab selle kõik kinni maksta; Tuõ miolõ puõest leibä ning piimä, küll mia päräst sio vaeva ää maksa Too mulle poest leiba ja piima, küll ma pärast su vaeva tasun; Tänäve katsumõ võla ää maksa Tänavu püüame võla ära maksta || maha .maksma laevateenistust lõpetama ▪ Rotõrdamis maksõti meie maha Rotterdamis lõpetati meie laevateenistus (maksti lõpparve)
2. mõtet olema, tasuma ▪ Kas makska sedä vana puati viel parandama akata? Ei tea, kas tasub seda vana paati veel parandama hakata?; Maksa'mtõ viel minnä Ei maksa veel minna (vara veel); Sioksõ vjõluda jõlmaga maksa'mtõ lehmä vällä aada Nii vilu ilmaga ei maksa lehma välja ajada

mia ~ ma ~ mä <mio ~ mu, mjõnd; sisseü .miossõ ~ .mussõ, alaleü .miolõ ~ mulõ, kaasaü .mioga ~ muga> mina ▪ Mia tie küll küläjutta kua, aga kõik mitte põlõ mio jutud Mina teen küll külajutte ka, aga [ega] kõik ei ole minu jutud; Kül'mä tiä Küll ma tean; Sia usu miossõ mitte natukõst Sa ei usu minusse mitte natukestki (mitte sugugi); Üks poiss tuli miolõ vasta Üks poiss tuli mulle vastu; Tulõ muga seltsis sauna Tule koos minuga sauna

must <musta, .musta>
1. omds musta värvi ▪ Ühe musta lamba piäks kua lauta panõma Ühe musta lamba peaks ka lauta panema; Valgõd lõnga oli, aga must oli otsa suan Valget lõnga oli, aga must oli otsa saanud; Silme ies lei mustaks Silme ees lõi mustaks; Mede eenä aid ond mustaks tallatud piltl Meie kodulähedane karjamaa on mustaks tallatud (rohi on sõtkutud) || ei .musta egä .valgõd mitte sõnagi ▪ Ei ütless miolõ musta egä valgõd Ei ütlenud mulle ei musta ega valget. Vt sitikäs|must
2. omds räpane, kasimata ▪ Akna luaᵉs must, valgõ paestagid enäm läbi Aknaklaas on must, valgus ei paistagi enam läbi
3. nimis musta riietatud inimene ▪ Ei aita, piäb lapsõd kua mustõ segä suatma piltl Pole parata, peab lapsed ka mustade sekka [kooli] saatma (õpetajad kandsid vanasti musti riideid, kihnlased halle ja valgeid)

.müksämä <müksätä, .müksä> müksama ▪ Mia ei suass aru, miks mjõnd müksäti Ma ei saanud aru, miks mind müksati || piltl ütlema; mõista andma ▪ Ning siis üks käüs miolõ müksämäs, katsu iemäle oeda Ja siis käis keegi mulle ütlemas, et katsu eemale hoida. Vrd .muksma; Vt .müssämä

naer <naeru, .naeru> naer ▪ Tehk'mte naeru Ärge ajage naerma; Miol tikkus naapaelu naer piäle Mulle kippus kangesti naer peale

nied mitm <nende, neid> need ▪ Nied sukad kudus emä miolõ kuõli lõpuks Need sukad kudus ema mulle kooli lõpuks; Pullid ei tahass ää jahtu ning neid ei suass käde võtta Leivad ei tahtnud jahtuda ja neid ei saanud kätte võtta; Uᵉss ernes, tänäve sua nendest kedägid Herned on ussitanud, tänavu ei saa nendest midagi; Lapsõd tegid omalõ urrid ning lassid nendegä õhta otsa Lapsed tegid endale vurrid ja mängisid nendega õhtu otsa

nierulinõ <nierulisõ, nierulist> neeruline, neeru meenutav muster ▪ Nierulisõ mustriga riided mio iest kõegõ jõlusamad Neerulise mustriga riided on minu meelest kõige ilusamad; Tämä tõi miolõ sioksõ nierulisõ rätiku Ta tõi mulle sihukese neerumustrilise rätiku

.numbõr <.numbri, .numbõrt> number ▪ Ütle oma tillevoni numbõr kua Ütle [mulle] oma telefoninumber ka; Kui tämä numbrisi mõestaks kirjuta, tämä tieks paelu paramad laevad Kui ta numbreid oskaks kirjutada, teeks tema palju paremad laevad

papõr <.papri, papõrt> paber; kõnek dokument ▪ Siält suad papõrt joonistamisõ jaoks Sealt saad paberit joonistamise jaoks; Puõdis pandi kompekid papri tuᵉtussõ Poes pandi kompvekid paberituutusse; Kui tulõd, võta paprid ligi Kui tuled, võta dokumendid kaasa || .paprid mitm lõiked rätsepatöös ▪ Kaerametsä Siina tegi miolõ esimesed kihnu jaki paprid Kaerametsa Siina tegi mulle esimesed kihnu jaki lõiked || põlõja papõr piltl keevaline inimene

pidämä <pidädä, (ma) piä ~ piäb, (nad) pidäväd (modaalverbina kasutatakse 1. pöördes kas piäb või piä) >
1. pidama; vaja olema ▪ Kivä laadmõs piäväd olõma tugõvad mehed Kive laadimas peavad olema tugevad mehed; Mia piäb minemä Ma pean minema; Palakas kulun, piäb uiõ alla panõma Voodilina on kulunud, peab uue alla panema; Kui õlut tied, siis piäb mjõtu paatäüt vett tegemä Kui õlut teed, siis peab mitu pajatäit [kuuma] vett tegema; Pidäde olõma Pidavat olema
2. kinni hoidma ▪ Ljõbõdad angõrjast pioga kindi ei piä Libedat angerjat peoga kinni ei pea; Sie õmblus sjõtast tehtüd, ei piä kindi See õmblus on sitasti tehtud, ei pea kinni (hakkab hargnema) || ▪ Ernest ei piä piltl Raha tema käes ei seisa (veerevad nagu herned laiali)
3. ülal pidama, hooldama ▪ Küll akkaks jälle luõmu pidämä Küll hakkaks jälle loomi pidama
4. (riietuse kandmisest) ▪ Rikkad suavad siidi ning samõtid pidädä Rikkad saavad siidi ja sametit kanda; Nüüd pidäväd enämiste kõik suapu Nüüd kõik kannavad enamasti saapaid
5. vastu pidama ▪ Nied suapad kolõ viksid pidämä Need saapad väga tugevad vastu pidama; Toimnõ riie kangõm pidämä kui labanõ Toimne riie on kangem vastu pidama kui labane
6. arvama ▪ Pidäväd ennätsi igänes targaks Peavad end väga targaks; Piäle sedä, kui ilmsi miolõ valõtlõs, piä mia tast enäm kedägi Pärast seda, kui ta mulle valetas, ei arva ma temast enam midagi

pilt <pildi, .pilti>
1. (värvi)pilt, joonistus, maal; foto ▪ Mualja tegi miolõ kolõ torõda pildi Kunstnik tegi mulle hästi toreda pildi; Salmõ igänes mies piltä muaᵉlma Salme on väga tubli pilte maalima; Uadakõ kõik korra siiapuõlõ, mia tie pilti kua Vaadake kõik korraks siiapoole, ma teen pilti ka (ma pildistan). Vrd pühä|pilt
2. ülevaade, ettekujutus ▪ No siis ju selge pilt No siis on ju selge pilt

pireke natuke, pisut ▪ Anna miolõ üks pireke kuõki Anna mulle natuke kooki. Vrd pire2

pirn <pirni, .pirni> pirn; pirnipuu (Pyrus) ▪ Aidas kasus mjõtu pirni Aias kasvas mitu pirnipuud; Anna miolõ kua üks pirn Anna mulle ka üks pirn || piltl hoop; tabav ütlus, põnts ▪ Sia suaskid aru, et sie pirn käüs sio kohta Kas sa ei saanudki aru, et see pirn käis sinu kohta

pissike <pissikse, pissikest; keskv pissiksem>
1. pisike, väike ▪ Kihnus pissiksed metsäd, tedred sii ei elä Kihnus on väikesed metsad, tedred siin ei ela; Nied suapad miolõ pissiksed Need saapad on mulle väikesed; Mia'ka kua pissike, aga tämä viel vähäm Ma olen küll ka pisike, aga tema on veel väiksem || pissike .kambõr tagakamber, tagatuba || pissike poeg ~ pissike .Pietõr piltl väikesõrm || (nimisõnaliselt) väiksem (olend) ▪ Ää kiusag pissiksemi Ära kiusa väiksemaid. Vt pisi; .pisse
2. tähtsusetu, ebaoluline ▪ Sioksõ pissikse asja päräst siol nüüd eng naa aigõ Nii väikese asja pärast on sul nüüd hing nii haige (oled solvunud)

pitk <pitkä, .pitkä; keskv pitkem>
1. (ulatuselt) pikk ▪ Tüdrikul olid pitkäd patsid Tüdrukul olid pikad patsid; Lempsis olid suurõd pitkäd mehed Lemsi külas olid suured pikad mehed; Nied püksid miolõ pitkä võitu Need püksid mulle pikavõitu
2. (ajaliselt) pikk ▪ Oli pitk puhõ, nüüd püüsed terven lagun Torm oli pikka aega, nüüd on kõik püünised lagunenud; Märtsi kuus lähtväd pääväd soemaks ning pitkemäks Märtsikuus lähevad päevad soojemaks ja pikemaks

piä|luu <piä|luu, piä|luud> pealuu ▪ Sie laul miol piäluussõ kulun See laul on mulle pealuu sisse kulunud; Põdra Tuõma piäluu tulõb! Põdra Tooma pealuu tuleb! (hirmutasid lapsed üksteist surnuaiast möödumisel)

poiss <poesi, .poissi>
1. poiss(laps) ▪ Poesid olid lava piäl rivis nao orõliviled Poisid olid laval rivis nagu oreliviled; Üks poiss tuli miolõ vasta Üks poiss tuli mulle vastu
2. noormees; kavaler ▪ Liisi luõtis ikka sioksi parami poissa, nüüd taha tedä enäm kiegid Liisi lootis [saada] ikka selliseid paremaid kavalere, kuid nüüd ei taha teda enam keegi
3. õpipoiss, kellegi käealune ▪ Roolivahtis kokapoiss olõma ei piäss Roolivahis kokapoiss olema ei pidanud || (imestushüüatuses) ▪ Oh sa poiss miokõ pähklä kõrin siis käüs Oh sa poiss, milline pähklikõrin siis käis (kui jõulupõhkudest otsiti pähkleid)

proua <proua, prouat>, prõua <prõua, prõuat> van proua; kõnek linnariides naine ▪ Miol tulid ljõnnas vasta kaks suurt prouat Mulle tuli linnas vastu kaks uhket prouat; Kihnus oli üks aenukõ prõua, ennemä oli mõisaprõua, päräst oli kirikuärrä prõua Kihnus oli üksainus proua, varem oli mõisaproua, pärast oli kirikhärra proua

puᵉnt <pundi, .punti> kõnek kamp; punt; kimp ▪ Mjõtu punti teitel pühädes läbi käüs? Mitu kampa teil pühade ajal [majast] läbi käis?; Rahvas oidis mjõtmõssõ punti Rahvas hoidus mitmesse punti; Õngõd ühte punti läin Õnged on puntrasse läinud; Nopi miõlõ kua üks punt lillesi Nopi mulle ka üks kimp lilli || ljõna puᵉnt van linapunt (soetud linapeod keerutati kokku ja pandi 4–5 kaupa punti)

puᵉss <pussi, .pussi> pussnuga ▪ Sepä Pärt tegi miolõ iä pussi Sepä Pärt tegi mulle hea pussi; Mehed tantsid sedäsi, et pussid üsä kargasid perse piäl Mehed tantsisid nii, et pussid päris hüppasid perse peal

püksid mitm <.pükse, .püksä, ains om püksi> püksid ▪ Nende pükse topid juba vjõlõdass kulun Nende pükste tagumik on juba viledaks kulunud; Nied püksid miolõ pitkä võitu Need püksid on mulle pikavõitu

raavitsõja <raavitsõja, raavitsõjad> ravitseja, arst ▪ Raavitsõja andis miolõ ette iäd rohto aigõ seljä miärmiseks Arst andis mulle õige head rohtu haige selja määrimiseks. Vrd aᵉrst

ries <riesi, .riesi> prees ▪ Aᵉtt tõi miolõ ljõnnast jõlusa riesi Vanaisa tõi mulle linnast ilusa preesi; Riesid ies, uiu ies Preesid on ees, uiu ees

.riäkmä <.riäki, riägi> rääkima ▪ Ei maksa sedä atilõ riäki Ei maksa seda vanaisale rääkida; Mia ei suass aru, mis näd riäksid Ma ei saanud aru, mis nad rääkisid; Mio miel lähäb nda alõdas, et suagid riägitud Mu meel läheb nii haledaks, et ma ei saa rääkidagi; Emäl oli miolõ sõnumi riäki Emal oli mulle uudiseid rääkida || taga .riäkmä taga rääkima, klatšima ▪ Tulõ juurõs ei tohe teist taga riäki, kiel lähäb villi Tule juures ei tohi teist taga rääkida, keel läheb villi || .vasta .riäkmä vastama ▪ Mia riägi siolõ vasta, kui sia küsüd Ma vastan sulle, kui sa küsid

rohe <roho, .rohto>
1. rohi; rohukamar ▪ Ägedegä lõhutassõ põllal rohe purus Äketega lõhutakse põllul rohi puruks; Siit sua mitte kedägid, rohe lämmätäb vilja ää Siit ei saa mitte midagi, rohi lämmatab vilja ära; Kurgi jada terven rohtos Kurgipeenar on päris rohtu kasvanud
2. ravim ▪ Arsti rohta sai tõua Arstirohtusid sai tuua (apteegist)
3. püssirohi ▪ Laina miolõ puaᵉr ladungid püssü rohto Laena mulle paari laengu jagu püssirohtu

rubla <rubla, rubla> rubla ▪ Põrsa sai sellekorra puarisaa rublaga käde Põrsa sai seekord paarisaja rublaga kätte; Sia jäid miolõ kaheksa rubla võlgu Sa jäid mulle kaheksa rubla võlgu

saba <saba, saba>
1. saba ▪ Mõesta, mõesta, msasi sie ond – üks iir, kaks saba (mõistatus) Mõista, mõista, mis see on – üks hiir, kaks saba (= pastel). Vrd änd
2. piltl saba, rõiva vm tagaosa ▪ Tõssimõ sabad üles kui suurõ vihmasaoga koo minemä akkasimõ Tõstsime [seeliku]sabad üles, kui hakkasime suure vihmasajuga koju minema
3. piltl saba, järjekord ▪ Miolõ mieldib ikka testegä seltsis sabas käüä ning juttu aada Mulle meeldib ikka koos teistega [kauba]sabas käia ja juttu ajada

saᵉlv1 <salvi, .salvi> sall ▪ Tie miolõ uiõd salvi vardad Tee mulle uued sallivardad; Panõ saᵉlv kaela, kuõnualunõ terven paljas Pane sall kaela, lõuaalune on puha paljas

saᵉlv2 <salvi, .salvi> salv, määre ▪ Võia miolõ salvi abusi piäle Määri mulle salvi abude peale

sasja|päräst mispärast, miks ▪ Sasjapäräst miolõ sedäsi ütlesid? Mispärast sa mulle niimoodi ütlesid?; Sasjapäräst siilil ogad ond? Miks on siilil okkad?

sebädüs <sebädüse, sebädüst> sebidus, rühmiti keritud lõng ▪ Anna miolõ üks sebädüs lõnga Anna mulle üks sebidus lõnga; Miol sai must otsa, mia võta sio käest ühe sebädüse Mul sai must [lõng] otsa, ma võtan sinu käest ühe sebiduse. Vrd võrgõ

sieme <.siemne, siemet; mitm om .siemnete ~ siemete> seeme ▪ Tuõ miolõ ljõnnast kurgi siemni Too mulle linnast kurgiseemneid; Puhastassõ rugi siemet Puhastatakse rukkiseemet; Ladus siemet küll veel Laos on seemet küllalt veel

sitsi|jaᵉkk <sitsi|jaki, sitsi|.jakki> sitsiriidest pluus (tav heledapõhjalisest väikesemustrilisest lillelisest sitsist) ▪ Ella tegi miolõ ette jõlusa sitsijaki Ella tegi mulle väga ilusa sitsiriidest pluusi; Sui olid naestõl ikka enämeste sitsijakid selges Suvel olid naistel ikka enamasti sitsiriidest pluusid seljas

subo`teja <subo`teja, subo`tejad> teatav tants ▪ Ühekorra tuli teste Birgit suboteja aegõs kummardama Ükskord tuli naabri Birgit suboteja ajal [mulle] kummardama (tantsima võtma)

suuõ <.suudmõ, suuõt> väike kiil ▪ Miol ei põlõ suuõt, lõega miolõ Mul ei ole kiilu, lõika mulle. Vrd suudõ

sõna <sõna, sõna>
1. sõna ▪ Sioksi sõnu ei maksa suust vällä aada Selliseid sõnu ei maksa suust välja ajada; Selle sõnas viis tähte Selles sõnas on viis tähte || sõnu .andma sõimama ▪ Kül'tä andis siis miolõ sõnu Küll ta andis siis mulle sõnu (nimetas mind igasuguste nimedega)
2. teade, sõnum; käsk ▪ Meile tuõdi sõna, et uõmõ akatatõ külü tegemä Meile toodi käsk, et homme hakatakse külvama (tuleb külvama hakata)

.taotama <.taota, .taota> viskama; pilduma ▪ Taota miolõ palli Viska mulle palli; Laenõ taotas puadi kivi otsa Laine viskas paadi kivi otsa; Sai jaki seljäst ää taota Sain jaki seljast ära visata; Taotag'mtõ kõiki ää Ära viska kõiki minema; Mia otsõ tulõ, ennemä taota lehmele ühte ede Ma kohe tulen, viskan enne lehmadele midagi ette. Vrd .eitmä; .süestmä; .vjõskama

taᵉss <tassi, .tassi> tass ▪ Lasõ tassissõ terä külmä vett ning tuõ miolõ rüübätä Lase tassi sisse natuke külma vett ja too mulle rüübata; Miina rüüpäs tassist suutäve Miina rüüpas tassist suutäie

.tõotama <.tõota, .tõota> tõotama; lubama ▪ Mis sä mulõ kua tõotad? Mis sa mulle ka tõotad?; Siis tõotas ää, et enäm ei jõuõ Siis andis tõotuse, et enam ei joo; Tõotasimõ päräst abi luõmu toemõndama tulla Tõotasime, et pärast tuleme appi loomi talitama; Isä tõotas selle koha kahelõ pojalõ puõlõks Isa lubas selle [talu]koha kahele pojale pooleks

uesutama <uesuta, uesuta> uisutama ▪ Jõuluvana tõi miolõ uesud (~ iäravad), nüüd suab minnä mere piäle uesutama Jõuluvana tõi mulle uisud (~ jäärauad), nüüd saab minna mere[jää] peale uisutama

ui <ui, uid> ui, võrgunõel ▪ Aᵉtt, äkest tied miolõ uiõ ui Isa, äkki teed mulle uue ui; Kalamiestel talistõ õhtatõ jaoks tüed küll, muutku anna uilõ valu Kalameestel on talviste õhtute jaoks tööd küll, muudkui anna uile valu; Ennemä kuõti uidõga võrku Vanasti kooti uidega võrku

uig <uiu, .uigu> uig, rätik pruudi näo katmiseks pulmasõidul ▪ Raudkäsi pani miolõ juba aitõs uiu üle, et mia ei näeks pulmarongi Raudkäsi pani mulle juba aidas uiu pähe, et ma ei näeks pulmarongi; Egä tüdrik ei sua uiu alla Iga tüdruk ei saa uiu alla (iga tüdruk ei saa mehele); Eedä sie uigu õrdõ piäle, piäljõna pardõ piäle (rahvalaulust) Heida see uig õrte peale, pealina parte peale

urisõma <urisõda, urisõ> urisema; piltl pahaselt rääkima ▪ Tämä üksi urisõs miolõ vasta Tema ainult urises mulle vastu

valõtlõma <valõtlõda, valõtlõ> valetama ▪ Nied, kissi valõtlõda ei mõistõ, pidäde sia kieleotsa süemä Need, kes valetada ei oska, pidavat sea keeleotsa sööma; Valõtlõg'mtõ nda paelu Ära valeta nii palju; Ilmsi tuli miolõ valõtlõma Avalikult tuli mulle valetama

vana <vana, vana ~ vanat; keskv vanõm>
1. omds vana ▪ Tuariraba juba vana, tulõb uus tuargassõ panna Taariraba on juba vana, tuleb uus taariastjasse panna; Vanõmi inimesi piäb kuulama Vanemaid inimesi peab kuulama || vana, teatava vanusega (hrl koos arvulise suurusega) ▪ Kui vana mia võesi olla Kui vana ma võisin olla
2. nimis vana inimene; vanaisa; isa; vanaema; (looma kohta) ▪ Vana mõtlõn, et kui sie piäb, siis piäseb ää Vana oli mõelnud, et kui see (jäätükk) vastu peab, siis pääseb ära (mereõnnetusest); Naabrivana oli miolõ kua ühe moosilevä tein Naabri vanaema oli mulle ka ühe moosileiva teinud; Vana poegõga oli kõiu piäl Vana [hallhüljes] oli poegadega suurel jääpangal; Vanaaᵉtt nurkõs, süle leväkanniku täüs (mõistatus) Vanaisa nurgas, süli leivakannikaid täis (= leivaahi; keris)

.vasta
1. määrs vastu ▪ Kas papa lennuväljäle vasta suaga tulla? Kas isa saaks lennuväljale vastu tulla?; Üks poiss tuli miolõ vasta Üks poiss tuli mulle vastu
2. eess vastu ▪ Mede kambõr nda madal, et ulatub piägä vasta lagõ Meie tuba on nii madal, et peaga ulatub vastu lage; Mia lei pimedäs vasta puud muhu otsa ede Ma lõin pimedas vastu puud muhu otsaette; Poestõl oli vasta suid kõegõ suurõm jaᵉht, kui sai, oma purjulaevad kaindlas, randa panna Poistel oli vastu suve kõige suurem lõbu, kui sai, oma purjelaevad kaenlas, randa minna
3. tagas vastu ▪ Mio vasta mindi igänes õelaks Minu vastu mindi väga õelaks; Egä'ss mia põlõ selle vasta Ega siis mina pole selle vastu

.visked mitm <.viskete, .viskesi> vistrikud ▪ Mede pissiksel poesil aab ikka nahast viskesi vällä Meie pisikesel poisil ajab ikka vistrikke naha peale; Miolõ aas viske ninä piäle Mulle ajas vistriku nina peale. Vrd mati|.visked

vjõlukas <vjõluka, vjõlukast> viilukas, leivaviil ▪ Miolõ aitab ühest vjõlukast küll Mulle piisab ühest leivaviilust küll; Sulanõ tein selle kaoba, et suajõ egä süemä ühekäe vjõluka Sulane oli teinud sellise kauba, et igal söögiajal saab ta ühekäeviiluka (paksu leivaviilu). Vrd viilakas

.võitu (liitsõna järelosana) võitu ▪ Sie pidu olõskid suurõm asi, igävä võitu oli See pidu ei olnudki suurem asi, igavavõitu oli; Nied püksid miolõ pitkä võitu Need püksid on mulle pikavõitu

vähämä vähem ▪ Kui mia allõs laps oli, süedi saia paelu vähämä Kui ma alles laps olin, söödi saia palju vähem; Ennemä oli amõtnikka paelu vähämä Varem oli ametnikke palju vähem; Miolõ võiõ vähämä küll anda, mia tiäde sest kedägi Mulle võib vähem küll anda (karistust), ma ei teadnud sellest midagi

õlõtama <õlõta, õlõta> paiskama, viskama; ära saatma (rahvalauludes) ▪ Miolõ õlõtati pangitäüs vett kaela Mulle visati pangetäis vett kaela; Õlõta sie purunõ vesi kässikust maha Viska see purune vesi kapast maha; Tuul õlõtas laeva kummuli Tuul paiskas laeva kummuli; Kõik pulma rahvas oᵉtsvad parandalt pähkli, mehed õlõtavad tuhka ning vett inimestele parandalõ, sedäsi partsti Kogu pulmarahvas otsib põrandalt pähkleid, mehed viskavad tuhka ja vett inimestele põrandale, niiviisi partsti (pulmakommetest); Küll sie eit siis tänä nutab, kui ta sjõnd õuõst õlõtab (rahvalaulust) Küll see ema siis täna nutab, kui ta sind õuest ära saadab (lauldakse noorikule isakodust ärasaatmisel)

.õᵉpminõ <.õᵉpmisõ, .õᵉpmist> õppimine ▪ Lapsõ tüe ond õᵉpminõ Lapse töö on õppimine; Õᵉpmise järge läksime metsä jalutama ning kui koo tahakohe jõudsimõ, oli aabetsikukk miolõ vahepiäl õᵉpmise iest raha tuõn Pärast õppimist läksime metsa jalutama, aga kui koju tagasi jõudsime, oli aabitsakukk mulle vahepeal õppimise eest raha toonud

ähärdüs <ähärdüse, ähärdüst> ähvardus ▪ Mis sio ähärdüs miolõ maksab Mis su ähvardus mulle maksab (korda läheb)

üe|mõõk <üe|mõõga, üe|.mõõka> vöömõõk (vöö kudumiseks) ▪ Vana Puujalg tegi miole iä üemõõga Vana Puujalg tegi mulle hea vöömõõga

üe|särk <üe|särgi, üe|.särki> öösärk ▪ Tuõ miolõ jõulõks üks uus jõlus üesärk Too mulle jõuluks üks uus ilus öösärk

üksite üksiti; ühtlasi ▪ Kui sia puõdi lähäd, tuõ miolõ üksite paᵉkk suõla kua Kui sa poodi lähed, too mulle üksiti pakk soola ka

üle2 ülle, selga või pähe ▪ Raudkäsi pani miolõ juba aitõs uiu üle, et mia ei näeks pulmarongi Raudkäsi pani mulle juba aidas pruudilina pähe, et ma ei näeks pulmarongi