[KES] Kihnu sõnaraamat

puduma <pududa, puõ> pudenema; (maha) varisema ▪ Käömäkoti sang läks piost lahti ning kõik asjad pudusid parandalõ Käekoti sang läks käest lahti ja kõik asjad kukkusid põrandale; Üks pärgel pudus poetosõst maha Üks pärl kukkus helmenöörist maha; Vili nda valmis, et varssi puõb ää Vili on nii valmis, et varsti variseb maha || piltl sünnitama ▪ Siol ikka miniäs juba pudun ve? Kas su minia on juba sünnitanud?. Vrd sadõma