|
Sõnastikust • Eessõna • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
jala|pael <jala|paela, jala|.paela> nöör purje allservas ▪ Kui vali tuul oli, siis lasti jalapaela järge Kui vali tuul oli, siis lasti jalapaela lõdvemaks
jala|puu <jala|puu, jala|puud> van maalaeva purje alumine puu, poom ▪ Kui purjut üles väeti, siis aeti jalapuu vällä Kui puri üles veeti, siis aeti poom välja; Jalapuul olid mõlõmil otsõs argid Poomil olid hargid mõlemas otsas
jäärt <jäärdi, .jäärti> purjenöör, purjekahvli küljest kummagi reelingu külge ulatuvad nöörid purje keeramiseks ▪ Jäärt paelu lekk, vää kangõmalõ Purjenöör on liiga lõtv, tõmba pingumale. Vrd jäᵉrd
.kahvõl2 <.kahvli, .kahvõlt>
1. kahvel, purje ülaäärt toestav puu ▪ Esimene kahvõl jäeb vahestaagi taha kindi Esimese purje äärepuu jääb vahestaagi taha kinni (maste ühendava vaieri taha); Kahvliga purjut põlõ kedägi, püeräb kergest ümber Kahvelpurjega pole muret, see pöörab kergesti ümber
2. kahvelpuri ▪ Meitel kahvõl üsä loha Meil on kahvelpuri üsna lontis (pole tuult)
kauss2 <kaosi, .kaussi>
1. metalläärisega auk purje nurgas, millest jookseb läbi purjenöör ▪ Voka kauss tulõb tugõvamini kindi penseldä Fokkpurje trossiaugu öös tuleb tugevamini kinnitada; Kärppaela teene ots oli aravõᵉtme otsas kaosist läbi Purje pingutusnööri teine ots läks laevaninas püstpuu otsas olevast öösist läbi (rõngast läbi)
2. saapasilm, öös ▪ Suapalõ pannassõ kaosid sellepäräst, et’mte nahka lõhu Saapale pannakse öösid sellepärast, et mitte nahka lõhkuda (et paelad ei lõhuks pealsenahka)
kärp|pael <kärp|paela, kärp|.paela> purjenöör (purje pingutamiseks) ▪ Kärppael oli ühe otsaga uasa külges, teene ots oli aravõtmõ otsas, kus purjut kangõlõ tõmmati Purjenöör oli ühe otsaga aasa küljes, teine ots oli [laeva ninas] püstpuu otsas, kust puri pingule tõmmati; Kärppael lekk, vää kangõmalõ Purjenöör on lõtv, tõmba pingumale
liik1 <liigi, .liiki> liiktross, purje jäme servanöör ▪ Purjulõ liik liiga kangõlõ aetud Purjele on liiktross liiga pingul [külge] aetud; Na kui sie tuulõ iiling tuli, otsõ lei puruks voka, liigid jäid üksi viel Nii kui see tuuleiil tuli, lõi kohe foki puruks, ainult liiktrossid jäidki veel alles; Tuulõl ond siokõ jõud, et puhub purjud liikest vällä Tuulel on selline jõud, et puhub purjed servanööridest välja
.lüeger <.lüegri, .lüegrid> (hrl mitm) kliivrirõngas, st vitsrõngas purje servas, mille abil puri piki masti liigub ▪ Lüegrid juõsvad tahta kaodu Kliivrirõngad liiguvad trosse pidi; Paelast lüegrid ei aita, lüegrid piäväd kergest juõsma Paelast kliivrirõngaid ei tehta, sest rõngad peavad [andma] kergesti liikuma
mating <matingu, matingud> trossimähis (purje ja vandinööride kaitseks) ▪ Vana mating üsä lagun, tulõb uus panna Vana mähis on päris lagunenud, tuleb uus panna; Egäüks ei mõesta matingud tehä nagu kord ning kohos Igaüks ei oska mähist teha nagu kord ja kohus
muting <mutingu, mutingud> purje rehviauk (mis on tugevdatud riidelapiga ja nööpaugupistes ääristatud) ▪ Miol juba esimese purju mutingud valmis Mul on juba esimese purje rehviaugud valmis
nipel <.nipli, nipelt>, .nippel <.nipli, .nippelt> pael purje kinnitamiseks masti külge ▪ Sio niplid viksist kindi, et mte lahti tulõ Seo niplid tugevasti [masti külge] kinni, et nad lahti ei tuleks; Niplid üsä katkõn, panõmõ uiõd Niplid on üsna katkenud, paneme uued. Vrd trehv
piik <piigi, .piiki> purje ülemine välisnurk, kahvli välimine ots ▪ Tagumisõ purju piik kolõ loha Tagumine puri on ülemisest välisnurgast kole lontis; Meister tieb papri piäl valmis, miokõ purjut tulõb, kui kõrgõ piik ond Meister teeb paberi peal ette valmis, missugune tuleb puri, kui kõrge on piik
puõᵉm <puõmi, .puõmi>
1. poom, puu, mille külge on kinnitatud purje alumine serv ▪ Rooli otsõ, ää laskug puõmi üle minnä Rooli otse, ära lase poomi üle minna; Mia tuli veest vällä puõmi ning laeva vahelt üles Ma tulin veest välja poomi ja laeva vahelt üles
2. kangaspuude osa ▪ Lõngapuõᵉm Lõngapoom; Rjõndpuõᵉm Rindpoom; Kangaspuõᵉm Kanga-, riidepoom
raja <raja ~ raa, raja> raa, põikpuu mastis purje kinnitamiseks ▪ Viie rajaga soonõr oli, ies mastis olid rajad Viie raaga kuunar oli, ees mastis olid raad; Nuõrna sai küll rajadõ piäl roenata Noorena sai küllalt raade peal ronitud
rua <rua, .ruadi> raa, purje rõhtpuu ▪ Laeva poesid roinasid ruadõ piäl Laevapoisid ronisid raade peal
siesing <siesingu, siesingud> seesing, peenem nöör või tross purje kokkusidumiseks
taha2 <taha, taha> tahk, kant (purje- või pastlanõelal) ▪ Purjunõel piäb tahadõga olõma, siis lähäb paksust riidest iästi läbi Purjenõelal peavad tahud olema, siis läheb paksust riidest hästi läbi
tikk|poᵉlt <tikk|poldi, tikk|.polti> purjenöör, tugev nöör rehvitud purje poomi külge sidumiseks ▪ Panõ aga tikkpoᵉlt viksist kindi, et'mte järge anna Seo aga purjenöör tugevasti kinni, et järele ei annaks
trehv <trehvi, .trehvi>
1. purjerehv ▪ Purjulõ panimõ kaks trehvi sisse Purjele panime kaks rehvi sisse; Kas ühedest trehvest aitab või piäb kahed trehvid sisse panõma? Kas ühtedest rehvidest piisab või peab kahed rehvid sisse panema?. Vrd rehv
2. nippel purje sidumiseks (asuvad kahes reas purje alaservas); rehvpael ▪ Trehvid üsä katkõn, aga ehk pidäväd selle korra viel vasta Rehvpaelad on üsnagi katkenud, aga ehk peavad seekord veel vastu. Vrd nipel
.trehvmä <.trehvi, trehvi> (purje) rehvima ▪ Tuul lähäb tihedäks, piäme purjusi trehvmä Tuul läheb tugevaks, peame purjesid rehvima; Laevad tulad trehvitud purjutõga – välles lendäv aeg Laevad tulevad rehvitud purjedega – väljas on torm; Tormaga trehviti pissiksemäks Tormiga rehviti [purjepind] väiksemaks
vaᵉll <valli, .valli> vall, nöör või tross purje ülestõmbamiseks ▪ Teene mies läks rellingu küljest valli lahti lasma Teine mees läks reelingu küljest valli lahti laskma; Kõik vallid olid vällä soritud, et vähämä tuult võtab Kõik trossid olid [purje küljest] lahti nööritud, et vähem tuult võtaks (laeva ankrus olemise ajal). Vrd vei|keüs
vei|keüs <vei|keve, vei|keüt> van endisaegse raapurjeka (maalaeva) purje ülestõmbamise nöör, vall; veoköis ▪ Mis üles väeti, sie pael üüti veikeüs, mis uarmõ külges kindi oli Millega üles tõmmati, see pael hüüti veoköis, mis raa küljes kinni oli (purjelaeva ehitusest). Vrd vaᵉll