[KES] Kihnu sõnaraamat

.kaibama <kaevata, .kaiba>
1. kaebama, (kellegi kohta) süüdistades teatama ▪ Naa kui ühte oli, otsõ pandi ljõnna kaibama Nii kui midagi oli, kohe mindi Pärnusse kaebama (ette kandma); Sio piäle ollõ kohto kaevat Su peale olevat kohtusse kaevatud || üles .kaibama üles andma; ära rääkima ▪ Papagoi kaiban üles Papagoi olevat välja lobisenud (muistendis)
2. kurtma ▪ Vanad inimesed kaibavad valu selges Vanad inimesed kaebavad valu seljas; Temä mõestass enäm kaevata egä riäki Ta ei osanud enam kurta ega rääkida

.raᵉpma <.rappi, rapi>
1. kalu rappima, rookima ▪ Kutsumõ kedägi abi räimi raᵉpma Kutsume kedagi appi räimi rappima; Räimi rapitassõ Räimi rapitakse
2. kiskuma ▪ Üese läks tormaks, otsad rappis puruks Öösel läks tormiks, kiskus [laeva]köied puruks

.riäkmä <.riäki, riägi> rääkima ▪ Ei maksa sedä atilõ riäki Ei maksa seda vanaisale rääkida; Mia ei suass aru, mis näd riäksid Ma ei saanud aru, mis nad rääkisid; Mio miel lähäb nda alõdas, et suagid riägitud Mu meel läheb nii haledaks, et ma ei saa rääkidagi; Emäl oli miolõ sõnumi riäki Emal oli mulle uudiseid rääkida || taga .riäkmä taga rääkima, klatšima ▪ Tulõ juurõs ei tohe teist taga riäki, kiel lähäb villi Tule juures ei tohi teist taga rääkida, keel läheb villi || .vasta .riäkmä vastama ▪ Mia riägi siolõ vasta, kui sia küsüd Ma vastan sulle, kui sa küsid

.rjaugama <rjauata, .rjauga> röökima, karjuma. Vrd .rüekmä

.ruõᵉkma <.ruõki, ruõgi>
1. (välja) rookima; puhastama ▪ Vanad põhud ruõgitassõ vällä koslakongist Vanad põhud roogitakse kosklapuurist välja; Nüüd kaos vett vähä, kolõ iä ruõki Nüüd on kaevus vähe vett, väga hea on seda puhastada
2. (lina) ropsima ▪ Ku ruõᵉkma akati, ruõkmise mõek oli, sellegä siss ruõgiti Kui lina ropsima hakati, oli ropsimõõk, sellegä siis ropsiti

.rüekmä <.rüeki, rüegi> röökima; karjuma; valjusti hüüdma ▪ Sasja'ka rüegid sedäsi, kohotad teesed ää Mis asja sa röögid sedasi, ehmatad teised ära; Mere piäl lumõ saoss eksüsime ää, mia küll rüeksi, aga tuulõga olõss kulda kedägid Me eksisime merel lumesajus ära, ma karjusin küll, aga tuulega ei olnud midagi kuulda; Rüegib nagu udupasun piltl Röögib nagu udupasun

tohmitama <tohmita, tohmita> rumalusi rääkima; lollusi tegema ▪ Mis'siol mielesse läks, et tohmitama akkad Mis sul mõttesse tuli, et hakkad rumalusi rääkima

unistlõma <unistlõda, unistlõ> unes rääkima; und nägema ▪ Mede Grete unistlõs tänä üese Meie Grete rääkis täna öösel unes; Mia pidi unistlõma akkama, juba tuli unõ viirastus Hakkasin just und nägema, juba tuli uneviirastus

urisõma <urisõda, urisõ> urisema; piltl pahaselt rääkima ▪ Tämä üksi urisõs miolõ vasta Tema ainult urises mulle vastu

.ärtsmä <.ärtsü ~ .ärtsi, ärtsü ~ ärtsi> (vastu) rääkima, lausuma; lühidalt midagi ütlema ▪ Ei lasõss korda ärtsi Ei lasknud kordagi vastu rääkida; Meie tohess mitte ärtsü, et unutasimõ puõdis käömätä Me ei julgenud mitte rääkidagi, et unustasime poeskäimise