[KES] Kihnu sõnaraamat

egä|üks <egä|ühe, egä|.ühte> igaüks; kõik ▪ Viib egä ühte, mis kellegil ond Viiakse kõike, mis kellelgi leidub; Egä üks tuõb mõnda Igaüks toob midagi; Egäüks piab oma asju oidma Igaüks peab oma asju hoidma; Arklissõ ossimõ, egäüks pidi raha vällä käümä Kamba peale ostsime, igaüks pidi raha välja käima; Siis aeti kjõndad sedävisi ikka ümberkaudu ning siis kalad pandi egäühele piäle Siis seati kindad niiviisi ringis maha ja siis kalad pandi igaühele peale (kui rannas kalu jagati)

sjõtt <sjõta, .sjõtta> sitt, väljaheide ▪ Sjõtt sio sõna piäle Sitt su sõna peale (öeldi sellele, kes kalapüügil midagi ebasoovitavat ütles); Olõss nied lõuad sia piäs, nied süeks sjõtta kua (knk) Oleks need lõuad sea peas, need sööks sitta ka (öeldi ropusti rääkijale); Oja nagu sjõtta pjõlpa piäl (knk) Hoia nagu sitta pilpa peal (ülemäärase lahkusega suhtumisest); Pasa ais latsis, varssi akkab sjõtta sadõma (knk) Pasahais on platsis, varsti hakkab sitta sadama (öeldi kellegi hääletu pussutamise puhul); Kästi kaduda nao sjõtt ihust (knk) Kästi kaduda nagu sitt ihust (kiiresti ja lõplikult) || sjõtalõ, sjõtal, sjõtalt sitale, sital, sitalt (asjalkäimise kohta) ▪ Tulõd ikka ühekorra sjõtalt ää kua või Kas tuled juba ükskord sitalt ära ka. Vrd pask