[KES] Kihnu sõnaraamat

Pilli toᵉpp <Pilli .toppi, Pilli .toppis> Pilli otsa ja Sääreküla vahele jääv sopistus

taak <taagi, .taaki> taak, masti eestpoolt toestav tross ▪ Plagu oli kua üläl taakõ vahel kindi Lipp oli ka ülal taakide vahel kinni. Vt vahe|taak

taat <taadi, .taati> taat ▪ Vana taat popsib koldõ aukus piipu Vana taat popsib koldeaugus piipu (ahju suu ees)

taba <taba, taba> taba, tabalukk; lukk ▪ Taba oli uksõl ies Tabalukk oli uksel ees; Väräväd tabasõ panid ve? Kas panid väravad tabasse?; Panõ uksõd taba! Pane uksed lukku!; Kas uks ond tabas? Kas uks on tabas?

tabõl <tabõli, tabõlid> uus tabel ▪ Muud mitte sua kui joonista tabõlisi Muud ei saa [teha], kui joonista tabeleid; Täödä tabõl ää! Täida tabel ära!

tael <taela, .taela> tael, kuiv puukäsn ▪ Vanal aal raiuti tulõkivi küljest taela külge tuld, kui viel pitskisi olõss'mtõ Vanal ajal löödi tulekivi küljest taela külge tuld, kui tuletikke veel ei olnud

taga
1. määrs taga, järel ▪ Kus käüb, ikka rada taga Kus käib, ikka rada taga; Kapõl taga otsõs luugi alla Hauskar on [laeva] tagaotsas luugi all; Sjokõ paᵉrv varõsi oli ikka taga meitel Suur parv vareseid oli meil ikka taga
2. tagas taga ▪ Äe pulga vädäs kivi taga katki Äkkepulga tõmbas kivi taga katki; Salvi iär oln kaela taga viel kui Ainult salli äär oli olnud kaela taga kuiv

tagid mitm <tagidõ, tagisi> tagid, kindamuster (kindavarrel)

taha1
1. määrs taha ▪ Panõ konks taha ning tõmba ligemäle Pane konks taha ja tõmba lähemale; Meil roᵉtt tegi tühjä taha, kõik anõ pojad sei ää Meil tegi rott puhta töö, sõi kõik hanepojad ära
2. tagas taha ▪ Atõr akkas kivi taha Ader jäi kivi taha kinni; Mamma jõstus oki taha ning korrotas lõnga ää Mamma istus voki taha ja korrutas lõnga ära; Üks pidi teise tuba uksõ taha minemä Keegi pidi teise tuppa ukse taha minema

taha2 <taha, taha> tahk, kant (purje- või pastlanõelal) ▪ Purjunõel piäb tahadõga olõma, siis lähäb paksust riidest iästi läbi Purjenõelal peavad tahud olema, siis läheb paksust riidest hästi läbi

tahe <taheda, tahedad>
1. tahe; toekas; (parajalt) soolane ▪ Süe mõnda tahedad! Söö midagi tahedat!; Vot, sie iä tahe suutäüs Vat, see on hea soolane suutäis
2. plink, tihe, sile (riidematerjalist) ▪ Kört piäb siokõ tahe olõma Seelik peab selline tihe olema

tahes tahes ▪ Ikka tuli tõusta, olga uni naa magus kui tahes Ikka tuli tõusta, olgu uni nii magus kui tahes

tahm <tahma, .tahma> tahm ▪ Pliidi liertest suab tahm vällä kjõsku Pliidi lõõridest saab tahma välja kiskuda; Tie latri luasid tahmast puhtas Tee laternaklaasid tahmast puhtaks

taᵉht <tahe, .tahti>
1. taht ▪ Lambi taᵉht lühüke, panõ jatk otsa Lambi taht on lühike, pane jätk otsa; Kierä lambi taᵉht maha, akkab suitsma Keera lambi taht maha, hakkab suitsema
2. vaier kliiverpoomi ja mastitengi vahel kliiver- ja fokkpurje kinnitamiseks ▪ Mia tõi ljõnnast uiõ tahe Ma tõin linnast uue vaieri

taim <taemõ, .taimõ> taim; kasvatatav taim ▪ Taemõd tahaks katku Taimed peaks umbrohust puhastama; Katkug'mte taimi üles Ära kitku taimi üles; Kuasta taemõtõ iest sai kua mõni kroon maksa Kapsataimede eest tuli ka mõni kroon maksta

takk <taku, .takku> takk ▪ Värgi takkõga tehässe lae viksiks Triivtakkudega tehakse laev vettpidavaks; Ljõnnast otsiti takku, leüsikäte viisi tuõdi, Kihnu naesõd tegid kangu Linnast otsiti takku, leisikate viisi toodi, Kihnu naised kudusid kangaid

.taknõ <.taksõ, .taksõt> takune ▪ Taksõd särgid paelu karmõmad kui ljõnasõd Takused särgid on palju karedamad kui linased

talb <talva, .talba> talb, puude lõhestamise kiil ▪ Suarõ talvad pidäväd kõegõ rohkõm vasta Saarepuust talvad peavad kõige rohkem vastu; Mitte kedägid viisi tehä, aa nagu talba puussõ Mitte midagi ei viitsi [inimene] teha, aja nagu talba puusse (liigutab end suure sundimise peale)

tald <talla, .talda> (jala)tald ▪ Miäri anõ rasva jala taldõ alla, siis võtab köhä ää Määri hanerasva jalataldade alla, siis võtab köha ära; Kengä tallad üsä kulun Pastlatallad on üsna ära kulunud

tali <talvõ, talvõt> talv ▪ Nied kutsid siis Manni piä egä tali korra ennästele külä Nad kutsusid siis Manni pea iga talv korraks endale külla; Ülgetele mieldib külm tali ning paelu iäd Hüljestele meeldib külm talv ja palju jääd; Sügüse puõlõ talvõt tuli koo Sügise poole talve tuli koju; Kalamies tõmbab talvõd läbi mere piäl Kalamees rassib talved läbi merel; Peregä seüässe talvõga üsä paelu leibä ää Perega süüakse talve jooksul päris palju leiba ära

tall <tallõ, .tallõ> tall, voon ▪ Vana lammas lasõskid tallõsi imemä Vana (ema)lammas ei lasknudki tallesid imema; Tillul ond tallõd Lambal on talled; Eit kudus tallõ vjõllast kjõndad Vanaema kudus tallevillast kindad

talu <talu, talu> talu ▪ Talulõ oli taris uut perenaist Talule oli tarvis uut perenaist; Õdõ ning õemies läksid Ruõtsi, mia jäi nende talu pidämä Õde ja õemees läksid Rootsi, ma jäin nende talu pidama

.talvõ määrs talvel ▪ Talvõ elätässe rohkõm tuas, sui kambritõss Talvel elatakse rohkem (rehe)toas, suvel kambrites; Talvõ'ka küll külm Talvel on ikka külm küll

taᵉmm1 <tammõ, .tammõ> tamm, tammepuu ▪ Koksi taᵉmm ond kaitsõ all Koksi tamm on kaitse all; Lapsõd küpsetäväd ning seüäd tammõ tõrusi Lapsed küpsetavad ja söövad tammetõrusid

taᵉmm2 <tammi, .tammi> (tee)tamm ▪ Kihnu ning Puõtsi mehed leppün kogo, et ehitäväd üle Silmävahe tammi Kihnu ja Pootsi mehed olid leppinud kokku, et ehitavad tammi üle Silmävahe (sügavam koht Kihnu väinas)

Tammõ <Tammõlõ, Tammõl> talu Lemsi külas

Tammõ aid <Tammõ .aida, Tammõ .aidõs> heinamaa Lemsi külas

tanav <tanava, tanavad> van (küla)tänav ▪ Külä lehmäd tulad tanavas Küla lehmad tulevad tänaval; Ennemä siad ulksid tanavatõss Varem hulkusid sead külatänavatel; Tie oli ull ja uurakanõ, tanav kjõtsas ja kivine (rahvalaulust) Tee oli hull ja auguline, tänav kitsas ja kivine. Vrd tänäv

tang <tangu, .tangu> tang; tera ▪ Pudrussõ pannassõ tanga Pudrusse pannakse tange; Sie laps ei põlõ tänä mitte tangu süen See laps ei ole täna terakestki söönud || piltl ▪ Ond terä tangu piäs kua või põlõ'mtõ! Kas on natuke mõistust ka peas või ei ole!. Vrd .mõistus

Tani <Tanilõ, Tanil> talu Linakülas

taᵉnn <tanni, .tanni> (pealt kitsam) tõrs ▪ Vilja piäb talvõs mjõtu tanni olõma Vilja peab talveks mitu tõrretäit olema; Naa paks laps nagu taᵉnn Nii paks laps nagu tõrs

tants <tansu, .tantsu> tants; tantsupidu ▪ Ansu, lähme tieme ühe tansu Ansu, lähme teeme ühe tantsu; Tämä olõss juõma egä tansu mies kedägi Ta ei olnud jooma- ega tantsumees; Mindi mõisa õhta, siis olid tansud Mindi mõisasse õhtul, siis oli tantsupidu (talguõhtul)

tanu <tanu, tanu> tanu, abielunaise peakate ▪ Nuõriku tanu toᵉpp ikka rohkõm püstü kui vanadõl naestõl Nooriku tanutipp on ikka rohkem püsti kui vanadel naistel || .kirjav tanu tikitud tanu ▪ Kui lähme pulma, sis panõmõ kirjavad tanud pähä Kui läheme pulma, siis paneme tikitud tanud pähe || kirjutõt tanu tikitud [pruudi]tanu ▪ Kirjutõt tanu kua siokõ mis ond siokõ nao toros või Tikitud tanu on ka selline, mis on nagu torus või

.tapma <.tappa, tapa>
1. tapma ▪ Siga tulõb ää tappa Siga tuleb tappa; Vanal aal sõotud ning tapõtud ühte järge Vanal ajal on sõditud ja tapetud ühtejärge
2. lööma; püüdma; peksma ▪ Mede pojad tapvad igänes kalu Meie poisid püüavad palju kala; Tappis jahutsõ kotiga vasta seinä Lõi jahuse kotiga vastu seina; Ahengas vasta kivä nüeridäss tapõtud Ahing on vastu kive nüriks löödud; Lae oli selle aa roolita, tappis põegitõ Laev oli kogu selle aja roolita, lõi põiki [lainet]; Värävad tapvad tuulõga Väravad peksavad tuulega [vastu seina] || .tappa .andma peksma || .tappa .suama peksa saama ▪ Nda ku sia tulõd, nda sia tappa suad Nii kui sa tuled, nii sa tappa saad
3. tapma, üleliia väsitama ▪ Kondid nuõrna tüega ää tapõtud Kondid on noorena tööga ära tapetud

taᵉpp <tapi, .tappi> tapp(seotis) ▪ Taᵉpp oli emä piäl, kus masti ots siss oli Tapp oli [laeva] emapuu sees, kus masti ots sees oli; Masti taᵉpp piäb parajutõ auku mahtuma Mastitapp peab täpselt auku mahtuma (olema paras)

Tapu rand <Tapu .randa, Tapu .randõs> rand Kihnu idaosas

tara <tara, tara> tara; aedik (rehealuse otsa ehitatud aedik) ▪ Mede lambad olid eele üese taras kindi Meie lambad olid eile öösel taras kinni; Aa lambad üeseks tara Aja lambad ööseks tarasse; Taras allõs sõnnik, mjõllas selle vällä aamõ Aedikus on alles sõnnik, millal selle välja ajame

Tara <Taralõ, Taral> talu Linakülas

tari <tarja, .tarja> tuhar ▪ Poesil püksi topid lagun, käüb paljastõ tarjõga Poisil on püksitagumik lagunenud, käib paljaste tuharatega; Sioksõd paksud tarjad, et püksitoᵉpp üsä põnnis Sellised paksud tuharad, et püksitagumik on üsna punnis; Mede ati perse tarjad kiiskavad kui kirsimarjad (rahvalaulust) Meie taadi tuharad läigivad kui kirsimarjad

taris
1. vaja, tarvis ▪ Kellel sedä taris ond? Kellel seda vaja on?; Miol ei põlõ sedä taris Mul ei ole seda vaja; Suᵉpp paelu vedel, taris jahu viel piäle laska Supp on liiga vedel, tarvis jahu veel peale lasta; Kuõgi jaoks ond taris viite muna ning natuksõ jahu Koogi jaoks on vaja viis muna ja natuke jahu
2. vajalik, tarvilik ▪ Ää taotag sedä jubinad ää, sie üks taris asi Ära viska seda jubinat ära, see on üks vajalik asi

tark <targa, .tarka; keskv targõm> tark ▪ Pidäväd ennätsi igänes targaks Peavad end kangesti targaks; Mia sünnügid teste laulikutõ segä minemä, nämäd paelu targõmad miost Mul ei sobigi teiste laulikute sekka minna, nad on palju targemad minust; Ütlen, et tämä ollõ targõm kui kuõlitajad Oli öelnud, et ta on targem kui õpetajad || punanõ tark kaine ▪ Sia põlõgid pulmalise muõdi, üsä punanõ tark piltl Sa polegi pulmalise moodi, oled päris kaine

tarsi <tarsi, tarsid> järelevaataja; vanem ▪ Tämä ju teste joobakatõ tarsi Ta on ju teiste kaabakate järelevaataja

taru <taru, taru> tailiha ▪ Taru seüässe paelu rohkõm kui pekki Tailiha süüakse palju rohkem kui pekki. Vrd taru|liha

tasa1 tasa, vaikselt ▪ Olõmõ tasa, teesed magavad Oleme tasa, teised magavad; Mia kässi tasa olla Ma käskisin tasa olla

tasa2 kohakuti, millegagi ühel joonel ▪ Vandi ravad olid parda tasa Vandirauad olid pardaga ühetasa; Lennuk sõitis üsä puudõ latvõ tasa Lennuk sõitis puulatvadega päris samal joonel

.tasku <.tasku, .taskud> tasku ▪ Ää pang jälle käsi tasku Ära pane jälle käsi tasku || naiste (leht)tasku (seotakse paelaga seeliku alla külglõhiku kohale) ▪ Miol põlõgid taskud üel Mul polegi taskut vööl; Tüdärdele tulõb uiõd taskud tehä Tütardele tuleb uued taskud teha. Vrd kullitu

taᵉss <tassi, .tassi> tass ▪ Lasõ tassissõ terä külmä vett ning tuõ miolõ rüübätä Lase tassi sisse natuke külma vett ja too mulle rüübata; Miina rüüpäs tassist suutäve Miina rüüpas tassist suutäie

taᵉtt <tati, .tatti> tatt ▪ Naa suur noho oli, et taᵉtt juõsis lõugakaodu alla Nii tugev nohu oli, et tatt jooksis mööda lõuga alla || taᵉtt ljõbõ väga libe ▪ Tie oli taᵉtt ljõbõ Tee oli väga libe

.taudi tõttu, pärast ▪ Teese taudi tieb tüed Teise tõttu teeb tööd

teene <teese, teist, mitm om teste; seesü teiss; keskv teesem>
1. ases teine ▪ Kui salaja jala õndla lüed, siis saab teene otsõ põlvili Kui salaja jalaõndlasse lööd, siis kukub teine kohe põlvili; Ikka sia tulõd päräst teisi Ikka sa tuled pärast teisi; Mis viga omastõ ulkõs olla, paelu teesem kui võerastõ siäs Mis viga on omaste hulgas olla, palju teisem kui võõraste seas
2. arvs teine ▪ Tänä juba teene päe, kui järjest saab Täna juba teine päev, kui järjest sajab; Üks kuaritäüs ning teene ning kolmas Üks kraasitud villatort, teine ja kolmas; Mia jääsi teeseks Ma jäin teiseks
3. (hrl mitm) naabertalu, naabrid ▪ Teste Mihkel vääb perele kõik käde Naabri Mihkel veab perele kõik kätte; Juku pann otsõ valuga testele sisse Juku oli jooksnud kohe valuga (kiiruga) naabrite juurde sisse

teht <tehti, .tehti> tegemine, töö ▪ Põlõ siäl tehti kedägid Pole seal mingit tööd

teie ~ te <.teite ~ tede, .teiti ~ teid> teie, te ▪ Kus tede rahvas ond? Kus teie [pere] rahvas on?; Teiti otsitassõ juba muestõ Teid otsitakse juba ammu (taga); Teitesse ju kurivaim sisse läin Teisse on ju kurivaim sisse läinud; Ma mängä teitele ühe vanamuõdi luu Ma mängin teile ühe vanamoelise loo; Teitegä taheti kogo suaja Teiega taheti kokku saada

tekk1 <teki, .tekki> tekk ▪ Võta kaks tekki piäle, muedu akkab külm Võta kaks tekki peale, muidu hakkab külm; Süestä sängüle tekk üle Viska tekk voodile peale; Taota obosõlõ tekk üle Viska hobusele tekk peale

tekk2 <teki, .tekki> laevatekk ▪ Mehed olid kõik tekkis nakkis Mehed olid kõik laevatekil hakkamas; Mõnõlõ naesõlõ ikka anti natukõ, kissi teki piältsisse aasid Mõnele naisele ikka anti natuke [raha], kes tekilt trümmi ajasid (kive)

telg1 <telje ~ telle, .telge>
1. (vankri) telg ▪ Ratta telg Vankritelg
2. (ukse)riiv, põikpuu kahe uksepõõna vahel ▪ Uksõ teljesse oli nagi lüedüd Ukse põikpuusse oli löödud nagi(pulk)

telg2 <telje ~ telle, .telge> tõlkjas (Bunias) ▪ Viljapõld terven telge täüde Viljapõld on üleni tõlkjat täis

telk <telgä, .telkä> telk; katteriie ▪ Vihmatsõ jõlmaga põlõ telgä all viga kedägi Vihmase ilmaga pole telgi all viga midagi; Telk oli puadil piäl Telk oli paadil peal; Tuli puatis telgä all elädä, seüä kietä ning magada Tuli paadis telgi alla elada, süüa keeta ja magada (hülgepüügil) || tuulõ|telk tuuletelk, kerge kate paadi peal ööbimise ajaks

.telmä <.telli, telli>
1. tellima, teha laskma ▪ Üestä kaugõlõ tellitäte tehä Kuhugi kaugele tellitakse, et tehtaks (jutt Ruhnu sõlgedest); Nüüd tellitässe kangu enternetist Nüüd tellitakse kangaid internetist || paluma ▪ Tämä tahab naa paelu telli Ta tahab nii palju palumist
2. parajaks sättima, reguleerima ▪ Sioksõd püksid olid, et pitkust sai telli Sellised püksid olid, et pikkust sai reguleerida

tepe <.teppe, tepet> vaip ▪ Kambris olid kasõd siss ning uiõd tepped muas Kambris olid kased sees ja uued vaibad maas; Mari aitas emäl süemäriistu pestä ning tepesi raputa Mari aitas emal nõusid pesta ja vaipu kloppida; Sängütepe Voodiesine vaip. Vrd paranda|riie; vaip

tere tervitussõna ▪ Tere umikust! Tere hommikust!; Üks üiäb tere umikud Keegi hüüab tere hommikust

.terve <.terve, .terved>
1. ases terve, kogu ▪ Tervele jõlmalõ tahad sedä kuuluta ve, et siokõst kjõsa tied Tervele ilmale tahad seda kuulutada või, et sellist kisa teed; Mede aᵉtt sai ulga ülgesi ning tegi terve perele luõvad jalga Meie vanaisa sai hulga hülgeid ja tegi tervele perele jalanõud jalga
2. omds terve, heas seisundis (ka esemetest) ▪ Vokk ning tagumise purju kaks kangast olid viel terved Fokk ja tagumise purje kaks kangast olid veel terved; Mia sua mindüd jälle, jalad terved Ma saan jälle käidud, jalad on terved || .terven olev tervena, mitte haigena ▪ Tuli üle mere terven Rotsist Tuli üle mere tervena Rootsist

terä1 <terä, terä>
1. lõiketera ▪ Vahe terä, sõrmi'mte maha lõikag Vahe tera, ära sõrmi maha lõika; Masina vikati terä ramp käiätä [Niidu]masina vikati lõiketera on halb käiata
2. millegi terav serv ▪ Siäre terä Sääretera (sääre pindluu)

terä2 <terä, terät ~ terä>
1. (teravilja) iva; seeme ▪ Rugi terä allõs pehme Rukkitera on alles pehme; Oli nähä puõlikusi vilja teräsi ning kesti Oli näha poolikuid viljateri ja kesti; Sioksõd karduhvlid olid nagu erne teräd või ubad Kartulid olid sihukesed nagu herneterad või oad; Vili külmä võetud, teräd piimäl Vili on külmavõetud, terad on piimal
2. tera, väike osake ▪ Kuõᵉr juba teräs, varssi lähäb kogo Koorel on juba terad sees, varsti läheb kokku (võitegemisel)
3. piltl natuke, ivake, väheke ▪ Mis sest teräst testele viiä suab Mis sellest natukesest teistele viia saab; Mia suass mitte terät Ma ei saanud mitte ivakestki (mitte midagi); Ühe terä aa iest oli sii Ivakese aja eest oli ta [veel] siin; Sellekorra sai suᵉpp terä suõlanõ Seekord sai supp väheke soolane; Uõta'nd terä viel! Oota nüüd natuke veel!

teräs <teräse, teräst>, teräsi <teräsi, teräsid> teras (metall) ▪ Mio teräsi suᵉlg kadus ää van Mu terassulg kadus ära (sulepeasulg)

teräv1 <terävä, teräväd>
1. terav, vahe ▪ Teräv kjõrvõs leväb kivi (vns) Terav kirves leiab kivi
2. (ütlemislaadilt) terav ▪ Tämä mõistis ette terävä kielegä susata Ta oskas väga terava keelega susata

teräv2 <terävä, teräväd> van terakas, terarohke ▪ Teräv vili Terarohke vili

testä van hiljuti ▪ Allõs testä eläs viel Alles hiljuti elas veel

teter <tedre, .tetre; mitm om .tetre ~ tedreste, mitm os .tetri ~ tedresi> teder (Lyrurus tetrix) ▪ Kihnus pissiksed metsäd, tedred sii ei elä Kihnus on pisikesed metsad, tedred siin ei ela

tibi <tibi, tibi> hellitl tibu; pajuurb

tibu <tibu, tibu>
1. tibu, kanapoeg ▪ Maesõmalt tuõdi Kihnu tibusi müüä Mandrilt toodi Kihnu kanapoegi müüa; Tibu ei lähä tiolõ, kopik ei lähä korralõ (rahvalaulust) Tibu ei lähe teole, kopikas ei lähe põllutööle
2. pajuurb ▪ Esimene asi, tuõdi tibud vaasi Kõigepealt toodi pajuurvad vaasi
3. hellitl laps

tie1 <tie, tied>
1. tee, rada ▪ Tie oli tahe Kurina ning Pietri vahel Tee oli kuiv Kurina ja Pietri vahel; Tie terven aukus Tee on üleni auklik; Kihnu naenõ kuõb tie piäl käües kua vardu Kihnu naine koob varrastega ka mööda teed käies; Tie tolmota, obo ohjata, mies piitsata (mõistatus) Tee tolmuta, hobune ohjata, mees piitsata (= laev)
2. teekond ▪ Tie läks ruttu, juba kiersimegi aigõmaja juurõst Ljõnakülä puõlõ Tee kulus ruttu, juba keerasimegi haigla juurest Linaküla poole

tie2 <tie, tied> tee (jook) ▪ Uarmarja vardõst tie ond jõlus punanõ Vaarikavartest tee on ilus punane; Eit tegi kõikõlõ palavad tied Vanaema tegi kõigile kuuma teed

tigu1 <tio ~ tigu, tigu> tigu ▪ Tigu puu lehe külges vahest Tigu on mõnikord puulehe küljes; Tiod terven siened ää närin Teod on kõik seened ära närinud

tigu2 <tio, tigu>
1. tegu, suurem kogus (leiba vms); laar ▪ Pulmõks tehti kolm tigu leibä Pulmadeks tehti kolm tegu leiba; Ond üks tigu pulma õlut valmis Üks laar pulmaõlut on valmis
2. van mõisategu; kohustuslik töö ▪ Vanal aal käüdi mõisõs tiol Vanal ajal käidi mõisas teol; Sie oli siis, kui tigu tehti, tio aeg, üeldi tigu tieniti See oli siis, kui tegu tehti, teoaeg, öeldi [et] tegu teeniti; Tio aegõs oln kaᵉss kivi otsõs, lambaravad kaelõs, ning muudkui valvan rahaauku Teoajal olnud kass kivi otsas, lambarauad kaelas, ja muudkui valvanud rahaauku (muistend Turuküla Kassikivist)

tihe <tihedä, tihedäd>
1. tihe ▪ Tihedä võrguga suab pissiksi kalu Tiheda võrguga saab väikesi kalu; Talvõks tehässe uks vildigä tihedäs Talveks tehakse uks vildiga tihedaks
2. tugev (tuulest) ▪ Oli iä tihe lõonattuul Oli hea tugev lõunakaaretuul
3. piltl kiire ▪ Tämä vääb igänes torõdad tihedäd polkad Ta mängib väga toredat kiiret polkat

.tihke <.tihke, .tihked> tihke; niiske ▪ Juusõd tihked, kaᵉmm läbi ei käü Juuksed on tihked, kamm läbi ei käi

.tihti tihti, sageli ▪ Ette tihti väsüb tämä ää Väga tihti väsib ta ära. Vrd paegal; sagõda

tiib <tiiva, .tiiba>
1. (linnu)tiib ▪ Viirel tiib loha, ei sua lentüd Tiirul on tiib loha, ei saa lennata; Ljõnd lennäb üle mere, tiivad tjõlkvad verd (mõistatus) Lind lendab üle mere, tiivad tilguvad verd (= paat); Tiivad ond, aga ljõnd ei põlõ (mõistatus) Tiivad on, aga lind ei ole (= liblikas)
2. eseme osa ▪ Veskete tiivad kõik maha satn, kissi neid enäm arib Veskitel on tiivad kõik maha kukkunud, kes neid enam parandab; Kui vändäti, siis tiivad käösid ümberkaodu Kui [võimasinat] vändati, siis käisid tiivad ringi || mõrra tiivad mõrratiivad (mõrrasuu juurest hargnev võrktõke, mis juhtis kalad mõrda)

Tiidu <Tiidulõ, Tiidul> talud Sääre- ja Linakülas

tiim <tiimi, .tiimi> suur hoog, jõud ▪ Tiä mis Mikul lahti ond, Mihkel läks kolõda tiimigä koo kohe Ei tea, mis Miku talus lahti on, Mihkel läks suure hooga kodu poole

Tiiu <Tiiu, Tiiut> Tatjana

Tika <Tikalõ, Tikal> talu Rootsikülas

tikk1 <tiku, .tikku> puutikk; tuletikk ▪ Tuõdi ljõnnast viäblid ja sis kase puust tehti sõuksõd pissiksed tikud, sis kastõti tikud sjõnna sisse, tiku otsad Linnast toodi väävlit ja siis kasepuust tehti sellised väiksed tikud, siis kasteti tikud, tikuotsad, sinna sisse; Lae kõikus laenõtõss nao tiku ots Laev kõikus lainetes nagu [tule]tiku ots

tikk2 <tika, .tikka> kivitäks (Oenanthe oenanthe) ▪ Tikk tieb „tiks tiks tiks” Kivitäks teeb „tiks-tiks-tiks“; Tika pojad juõsid kiviaassõ laialõ Kivitäksi pojad jooksid kiviaia sisse laiali

.tikma <.tikku, tiku> tikkuma; kippuma ▪ Lapsõd tiksid külä Lapsed kippusid külla; Siäsed tiksid kolõdast kallalõ Sääsed tikkusid hirmsasti kallale; Kaᵉss aas karvad kohevilõ, kui koer kallalõ tikkus Kass ajas karvad kohevile, kui koer kallale kippus || (hrl koos ma-tegevusnimega) kippuma, kalduvust omama ▪ Korsna ots tikub ikka katusõ iärest ää laguma Korstna ots kipub ikka katuse äärest lagunema; Siad tikvad ikka tõngma Sead tikuvad ikka tõnguma

till1 <tilli, .tilli> hellitl lambatall ▪ Lambal oli kaks tilli Lambal oli kaks talle; Pissike till Väike tall. Vrd tillu

till2 <tilli, .tilli> aedtill (maitsetaim) (Anethum graveolens) ▪ Tilli siemned võib sügüse maha tehä Tilliseemned võib sügisel maha teha

Tilli <Tillile, Tillil> talu Säärekülas (varem Mõisakülas)

tillu <tillu, tillud> hellitl lammas, lambuke ▪ Mede oma pissiksed tillud Meie omad pisikesed lambukesed; Mio tüe ond tillusi karjata Minu töö on lambukesi karjatada. Vrd lammas; till; utt

Timu <Timu, Timut> Timofei

ting <tinga, .tinga> teng, masti pikend ▪ Saalinga kastist käüb tinga alumine ots läbi Saalingukastist käib tengi alumine ots läbi; Piäme toppsieglisi vähändämä, sedäsi aamõ varssi tingad maha Peame topsleid rehvima, muidu ajame varsti tengid maha

tint1 <tindi, .tinti> meritint (Osmerus) ▪ Pärnü mehed suavad egä keväde ullu muõdi tintä Pärnu mehed saavad igal kevadel hullupööra tinte (tohutu palju)

tint2 <tindi, .tinti> (sulepea) tint ▪ Tindipoᵉtt läks ümber, kõik kohad olid klassis tinti täüde Tindipott läks ümber, kõik kohad klassis olid tinti täis

tips <tipsu, .tipsu> napsiklaas, (viina)pits ▪ Raudkäsi jagab pulmõs tipsuga nuõrikuviina Isamees jagab pulmas noorikuviina (pruudinapsi)

tirit <tiriti, tiritid> van räästapääsuke (Delichon urbika) ▪ Mia nägi tänä tiritid Ma nägin täna räästapääsukest. Vt .piästlik

Tirsu <Tirsulõ, Tirsul> talu Säärekülas

tirts <tirsu ~ tirtsu, .tirtsu>
1. rohutirts, heinaritsikas (Omocestus viridulus) ▪ Tirsud siristäväd igänes Tirtsud siristavad valjusti
2. (tüdruku)tirts, väike tüdruk ▪ Ise allõs tirts, tahab suurdõ tüdrikätegä kampas olla Ise alles väike tüdruk, tahab suurte tüdrukutega koos olla

tits1 <titsi, .titsi>
1. talvike (Emberiza citrinella) ▪ Titsid nied talvõ ond latsis põhkõ juurõs Talvikesed, need on talvel põhkude juures platsis
2. põldtsiitsitaja (Emberica horitulana) ▪ Mede põllu ruavi piäl titsi pesä Meie põllu kraavi peal on põldtsiitsitaja pesa

tits2 <titsi, .titsi> props, peenike ümarpuit ▪ Pärnüst väeti ennemä laevõga titsä vällä Pärnust veeti vanasti laevadega propse välja

titt <tite, .titte>
1. titt, imik ▪ Tited said kirikus ristiinimesteks kuulutõt Tited said kirikus ristiinimesteks kuulutatud (said ristitud)
2. riidest nukk ▪ Lapsõlapsõlõ piäb uiõ tite tegemä Lapselapsele peab uue nuku tegema. Vrd nuku; titesed