Käesoleva „Inglise-eesti meresõnaraamatu”, mis sisaldab üle 30 000 märksõna, on koostanud merekeele nõukoja töös osalejad.
Kui vaadata pisut ajas tagasi, siis juba 1973. a. alustas Eesti Meremuuseumi juures tegevust mereterminoloogia komisjon, mille liikmete ühise töö tippsaavutuseks sai „Mereleksikon”. Selle valmimisel asuti sõnaraamatu koostamisele. Vahepeal võttis komisjoni oma katuse alla Veeteede Amet ja koos sellega muutus ka komisjon nõukojaks.
Kõik nõukoja liikmed on osalenud sõnaraamatu koostamisel omast vabast ajast ja tahtest, andes igaüks sellesse oma jõukohase panuse. Tunnetasime, et sellise raamatu järele on suur nõudlus. Mitte ainult meresõitjad, vaid ka paljud sadamate, merendusettevõtete ja riigiasutuste töötajad, samuti tavakodanikud vajavad meresõnaraamatut oma igapäevases töös ja elus. Eelmine meresõnastik, mille koostas Kulno Olev, ilmus üle kolme aastakümne tagasi ja on ammu muutunud enamikule kättesaamatuks.
Sõnaraamatu koostamisel oleme püüdnud sinna koondada võimalikult palju merendusega seotud tegevusvaldkondi hõlmavaid termineid. Peale merenduslike tavaterminite oleme püüdnud haarata ka purjelaevu, puulaevu, merekaubandust, mereõigust, merekindlustust, konteinervedusid, kalandust, sõjalaevastikku, raadiolokatsiooni, hüdromehaanikat, okeanograafiat, purjesporti ja palju muudki merd ning merendust puutuvaid sõnu. Samas peab märkima, et nüüdisajal on tihti raske eristada puhast mereterminoloogiat tavasõnadest, mida kasutatakse nii maal kui merel.
Meresõnaraamatu koostamisel pidime sageli tõdema eestikeelse mereterminoloogia puudulikkust. Paljudele ingliskeelsetele terminitele lihtsalt puudusid vasted, seda eriti uuema tehnilise arengu puhul. Mõnedki varem kasutusel olnud meresõnad olid aga vajunud unustuse hõlma, seda just noil võõrvõimu all elatud aastakümneil, mil eestlasi merest võimalikult kaugele tõrjuda püüti.
Palju uusi sõnu pidime tahes-tahtmata tuletama või välja mõtlema. Kuna meie tegevus ulatub juba 35 aasta taha, siis mõnedki neist sõnadest on muutunud üldkasutatavateks ja ei tundugi enam uudisloominguna. Näitena võiks tuua tiiburlaeva ehk tiiburi, mis on ammu läinud üldkäibesse. Samas ei saa me kiidelda oma sõnaleidlikkusega igal vajalikul juhul. Kui me ei suutnud leida sobivat eestikeelset terminit, aga mõiste ise tundus vajalikuna, pidime rahulduma seletusega. Merendust mitte tundvale sõnaraamatu kasutajale mõeldes on ka paljudele eestikeelsetele terminitele seletus juurde antud.
Sõnaraamatule on lisatud eesti-inglise terminiloend, mis loodetavasti laiendab tublisti raamatu kasutusvõimalusi. Samas ei saa terminiloendit võrdsustada täisväärtusliku sõnaraamatuga. Terminiloendis on küll antud valdkonnaviited, kuid puuduvad seletused. Sellepärast peaks lugeja pärast terminiloendist eestikeelse termini leidmist ikkagi sisenema selle inglise vaste järgi täpsustamiseks põhisõnastikku, sest seal võib leiduda ka eestikeelset terminit täiendav seletus.
Tahaksin südamest tänada kõiki, kes on andnud oma panuse selle sõnaraamatu teokssaamisesse. Kõigi teie nimed on loetletud eespool. Peale tegijate tahaksin tänada ka Veeteede Ameti peadirektorit Andrus Maidet ja Eesti Meremuuseumi direktoreid Ants Pärnat ning Urmas Dresenit, aga ka Eesti Mereakadeemia endist rektorit Jüri Lemberit, kelle otsesel toetusel on see raamat trükivalgust näinud. Samuti tahaks tänada Eesti Keele Instituudist Indrek Heina tehnilise töö eest ja Tiina Leemetsa retsensiooni ning keelenõu eest. Tänusõnad ka Eesti Keele Sihtasutusele, kelle abil merekeele nõukoja tööst raamat sai.
Sõnaraamatu kasutajale soovin ärksat vaimu ja mõistvat suhtumist koostajate ponnistustesse.
Merekeele nõukoja esimees,
juhtivtoimetaja
Uno Laur