|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Leitud 85 artiklit
k`esk mida keset (mida), (mille) keskel, (mille) keskele. Kesk taevast, ööd, õitsvaid lilli
k`esk+ keskmine, keskel asetsev: kesk+ala, kesk+aste <-`astme>, kesk+koht, kesk+osa; kesk+erakond, kesk+lõik mat, sõj, kesk+lööv eh, kesk+register muus, kesk+aju anat, kesk+sugu keel neutrum, kesk+pealine antr; keskne, juhtiv, tsentraalne: kesk+arhiiv, kesk+komitee hrl nõuk, kesk+ladu, kesk+nõukogu, kesk+raamatukogu, kesk+valitsus, kesk+võim
K`esk-Aafrika Vaba+r`iik, République centrafricaine pr riik Aafrikas
K`esk-`Aasia <1: kuhu -sse> Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan
k`esk+`aasialane Kesk-Aasia elanik
k`esk+`aeg (vana- ja uusaja vahel). Varane, hiline keskaeg = vara+keskaeg, hilis+keskaeg. Keskaegne
k`esk+`aegk`ond geol mesosoikum
K`esk-Ameerika <1: kuhu -sse>
k`esk+asutus keskne, juhtiv asutus. Ministeeriumid ja muud keskasutused
k`esk+`ealine keskeas, ealt keskmine. Keskealine naine, kuusik. Keskealiste peoõhtu
k`eskel, k`eskele, k`eskelt. Pudrul on võisilm keskel. Istu siia keskele! Palun kaks piletit keskemale. Võta keskelt kinni! Toa keskel, keskele, keskelt. Sõprade keskel (keskis, seltsis, ringis). Päeva keskel keset päeva, keskpäeva aegu
k`eskelt+läbi keskmiselt; üldiselt, üldjoontes, laias laastus
keskendama <27> koondama, kontsentreerima. Keskendab tähelepanu ettekande kuulamisele, meistri kätele
keskenduma <27> end, oma mõtteid koondama; koonduma, kontsentreeruma. Keskendusin õpingutele. Keskendunud ilme
keskendunult kogu tähelepanuga, keskendatult. Uurib keskendunult putukat
+k`eskene <12 ja 10: -k`eskese> -tsentriline, mingi keskpunkti ümber kulgev. Mina+keskene egotsentriline, Euroopa-+keskene europotsentriline, Maa-+keskene = maa+keskene geotsentriline. Vt ka k`eskne
k`esk+haridus. Keskharidusega noored. Kesk+eriharidus
k`esk+hommik aeg kella 9-10 paiku hommikul; selleaegne eine; ilmakaar, kus sellal asub päike. Aeg oli alles keskhommikus. Söövad, peavad keskhommikut. Päike on keskhommikus, on jõudnud keskhommikusse. Keskhommikune söök, päike
k`esk+iga <-`ea> (umbes 40. ja 60. eluaasta vahel). On jõudnud keskikka; on parajas, kuldses keskeas; on üle keskea
k`esk+j`aam telefonijaam. Automaat+keskjaam, kodu+keskjaam, käsi+keskjaam
k`esk+j`ooks ka argi jalgratta vändasõlm, kitsamas tähenduses vändavõll. Jõe ülem-, kesk- ja alamjooksul
k`esk+j`oon (jagab midagi keskelt kaheks). Mängijad rivistusid keskjoonele
k`esk+j`uht <-juhi> keskastme juht
k`esk+k`aal (raskejõustiku kategooria). Kerge+keskkaal. Keskkaallane
k`esk+k`atla+maja
k`esk+kl`as's ühiskonna keskkiht; keskmine hinna- vm klass. Keskklassi+auto, keskklassi+hotell kolmetärnihotell, keskklassi nutitelefon
k`esk+k`oht ruumiline keskpaik; talje. Valgus langeb laua keskkohta. Keskkohast sisse võtta taljest ahendada
k`eskk`ond <22i: -konna, -k`onda>. Tahke, vedel, happeline keskkond. Sotsiaalne keskkond. {Ümbritsev keskkond} → keskkond. Elu+keskkond, kasvu+keskkond, loodus+keskkond, tehis+keskkond, välis+keskkond. Keskkonna+katastroof, keskkonna+majandus, keskkonna+maks <-maksu>, keskkonna+minister, keskkonna+mõju, keskkonna+mürk, keskkonna+tasu (makstakse saastamise v loodusvara kasutamise õiguse eest), keskkonna+teadus
k`eskkonna+h`oidl`ik, parem kui keskkonnasõbralik
keskkonna+häiring keskkonda negatiivselt mõjutav tegur, mis ei ületa arvulist normi v on sellega reguleerimata, nt jäätmehais v lindude kogunemine
k`eskkonna+kaitse <-k`aitse> elukeskkonnale ohtlike mõjurite ärahoidmine ja kõrvaldamine. Keskkonnakaitsja
k`eskkonna+majandus majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade väärtust ja säästlikuma kasutuse viise, inimtegevusest mõjutatud aineringete tasakaalu hoidmise maksumust jms
k`eskkonna+s`äästl`ik keskkonnahoidlik, parem kui keskkonnasõbralik
k`esk+k`ool'. aj: õhtu+keskkool, kaugõppe+keskkool, kutse+keskkool. Keskkooli+haridus, keskkooli+lõpetaja abiturient, keskkooli+õpilane
k`esk+k`õrv anat. Keskkõrva+põletik
K`esk+küla <17: kuhu -sse ja -k`ülla>
k`esk+küte. Keskküttega maja. Aur+keskküte, vesi+keskküte. tehn: keskkütte+katel, keskkütte+radiaator, keskkütte+torustik. Keskkütja = keskkütte+kütja
k`esk+laine el. Kesklainel töötav raadiojaam. Kesklainelt tuli head muusikat. Om-ga: kesklaine+saatja
k`esk+l`iit liitude keskorganisatsioon
k`esk+l`inn linna keskosa, südalinn
k`esk+lukustus <11: -e>. Autol on kaugjuhitav kesklukustus
k`esk+lõuna keskpäev, südapäev, lõuna. Kesklõuna aegu. Kesklõunane päike
k`esk+m`aa+j`ooks keskmise pikkusega jooksudistants (800‒2000 m). Keskmaajooksja
k`esk+m`aa+rak`et't keskmise tegevuskaugusega rakett
k`eskme vt kese
k`eskm`ik <25: -miku, -m`ikku> kesktalupoeg, keskmiktalupoeg; miski v keegi keskmine; 200‒1500 m üle merepinna olev maa-ala
k`eskmine <12 (ja 10): -mise>. Keskmine aknaruut, poeg, õpilane. Kuu keskmine temperatuur. Keskmine palk. mat: aritmeetiline, geomeetriline keskmine; ruut+keskmine hälve. Keskmise+kasvuline = keskmist kasvu, kasvult keskmine. Keskmiselt
keskmistama <27> mat keskmisele taandama, keskmist arvutama
K`esk+m`ust+mulla+v`öönd Mustmullavöönd
k`esk+m`äest`ik (1000‒2000 m merepinnast)
k`esk+m`äng (avangu ja lõppmängu vahel male- v kabepartiis)
k`esk+m`ängija (korvpallimängus)
k`eskne <2: k`eskse> kõige tähtsam, silmapaistvam v esilekerkivam, tsentraalne; keskene. Romaani keskne tegelane. Vt ka +k`eskene
k`esk+n`urk mat nurk, mille tipuks on ringi keskpunkt
k`esk+nädal kolmapäev. Kesknädalane ajaleht. Kesknädaliti, ka kesknädalati argi
k`esk+närvi+süst`eem anat. Selgroogsete kesknärvisüsteem (ehk aju) ja piirdenärvisüsteem
k`esk+p`aik. Tänava, sajandi keskpaigas. Keskpaika tuba, nädalat argi. Keskpaik on hele argi kõht on tühi
k`esk+p`aiku. Ilm läheb nädala keskpaiku soojemaks
k`esk+pl`aan' esi- ja tagaplaani vaheline ala (nt maalil, fotol). Puud on kesk-, mets taga-, oksad esiplaanil
k`esk+p`unkt. Ringi keskpunkt. On tähelepanu, huvi keskpunktis (keskmes)
k`esk+p`äev südapäev; ilmakaar, kus sellal asub päike. Hommikust sai keskpäev. Päike oli keskpäevas. Keskpäeva+joon astr, keskpäeva+lill bot, keskpäeva+päike, keskpäeva+tund kell 12. Keskpäevane päike, leitsak
k`esk+pärane ei päris hea ega halb. Keskpärased värsid, võimed. Tasemelt alla, üle keskpärase. Keskpäraselt. Keskpärasus = keskpära
k`esk+suvi südasuvi. Kesksuvine
k`esk+sõna partitsiip. Oleviku ja mineviku kesksõnad
k`esk+s`õrm keskmine sõrm, pikkpeeter
k`esk+t`al'v südatalv. Kesktalvine
k`esk+t`ee. Otsis keskteed, leidis kuldse kesktee ülek hoidus äärmustest
k`esk+t`õmbe+j`õud tsentripetaaljõud
k`esk+t`õuke+j`õud tsentrifugaaljõud
k`eskur <2e: -i> harv keskealine, keskmisse põlvkonda kuuluv isik
k`eskus <11 ja 9: -e> tsentrum, keskosa, keskne koht v asutus. Haldus+keskus, juhtimis+keskus, kaubandus+keskus, kultuuri+keskus, spordi+keskus, tervise+keskus, noorte+keskus. {Tapeedi+keskus} → tapeedikauplus, -äri. anat (ajus): kuulmis+keskus, nägemis+keskus
keskustelema <36: -t`ella, -telen, -telnud, -tellakse, -t`eldud> keskustlema
keskustelu <17: keskust`ellu ja keskustelusse> jutlemine, vestlus, konversatsioon
keskustlema <27>, keskustelema jutlema, juttu ajama, vestlema
k`esk+valitsus liitriigi valitsus osariigi valitsuse suhtes v riigi valitsus kohaliku omavalitsuse suhtes
K`esk-Vene kõrgust`ik (Venemaa Euroopa-osas, Moskvast edelas)
K`eskvere <16: kuhu -sse ja -v`erre>
k`esk+võrre komparatiiv, omadus- v määrsõna võrdlusaste, nt suurem, paremini
k`esk+väljak keskne väljak; väljaku keskmine osa. Linna keskväljak. Nimena Keskväljak. Mäng kandus keskväljakule
k`esk+v`äärtus mat juhusliku suuruse paiknemist iseloomustav arv
k`esk+`õhtu aeg kella 17-18 paiku (suvel); ilmakaar, kus sellal asub päike. Saime lõunat alles keskõhtul. Päike on juba keskõhtus, üle keskõhtu
k`esk+`öö südaöö. Uinus vastu, enne keskööd. Kesköösel = keskööl = kesköösi. Kesköö+tund. Kesköine
k`esk+`öö+p`äike loojumatu päike polaaralal
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|