See teos tahab olla käsiraamatuks Eesti keele kirjawiisi ja osalt ka õigekeelsuse alal. Ta sisaldab üleüldiselt enam-wähem tuttawaid omakeelseid ja ainulikuma osa wõõrakeelseid sõnu. Wälja on jäetud murdekujud ja kõige uuemad sõnad, mis kõnes ja kirjas ei ole suutnud weel läbi tungida. Mitmed sõnad esinewad kahel, mõned enamalgi kujul, sest et nad niisugustena on üleüldiselt tarwitatawad. Edaspidi heidetakse muidugi unusisse waibuwad kõrwukujud, muist ehk juba ligema trüki puhul, sellest raamatust wälja.
«Õigekirjutuse-sõnaraamatu“ on Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimekonna koosolekutel wäljatöötatud kawa järele J. Tammemägi esialgu kokku seadnud. Keeletoimekond on pärast selle töö wiie aasta (1911—1916) kestusel 153 istanguga (igal korral tundi kolm töötades) sõna-sõnalt läbi harutanud, täiendanud — iseäranis wõõrakeeliste sõnade poolest ja kõik sõnawormid lõpulikult kindlaks määranud. Nendest istangutest wõtsid osa:
Joh. Aawik | 20 korda | K-N, P, S, T, W, Ü |
M. J. Eisen | 16 korda | J-M, P |
W. Ernits | 17 korda | P, R, S, W |
W. Grünthal | 93 korda | A, D-L, P-Ü |
Anna Haawa | 50 korda | A, D-L, N, P, R, W, Ä-Ü |
M. Haawik | 12 korda | A, P, W |
J. Jurkatam | 7 korda | A, B, H, J, K |
J. Jõgewer | 63 korda | A, D-O |
O. Kallas | 3 korda | A, K |
M. Kampmann | 12 korda | A, E, H, M, O, P, S, Ü |
J. Kurrik | 82 korda | A, D-M, P-W, Ü |
Marie Reimann | 38 korda | K, L, N-T, W, Ä, Ö |
J. Tammemägi | 153 korda | A-Ü |
K. Tasak | 53 korda | A-D, F-N, P, R, S |
J. W. Weski | 63 korda | S-Ü; wõõrakeelsed täiendused; parandused A-R.; keelereeglid. |
Kolmas weerg näitab selle tähega algawaid sõnu, mille harutamisest tema on osa wõtnud.
Kõiki, kes selles töös leiawad midagi parandada, muuta ehk täiendada, palutakse oma soowid ja ettepanekud juhtida Eesti Kirjanduse Seltsi Tartusse.
Eesti Kirjanduse Seltsi
Keeletoimkond.
on praegusel ajal küll kõige tarwilikum raamat.
Eesti keele õiguste järsk laienemine näitas, kui wiletsalt me oma emakeelt tunneme. Kuid õigusteta muulaste-keele riigikeeleks muutmine seadis ühtlasi nõudmise seda keelt wähegi korralikult osata.
Keele äraõppimine ei ole aga kerge. Eesti grammatika on wõrdlemisi keeruline, keel ise kiire arenemise järgus. Keele äraõppimine wõtab aega, tarwitama tuli teda aga otse hakata. Oli waja käsiraamatut, mis tegeliku töö juures hädast üle aitaks.
Seesuguse käsiraamatuna ilmus müügile E. Kirj. Seltsi „Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat", ajal, mil tarwidus selle raamatu järele oli kõige terawam. Sellepärast müüdigi esimene trükk kiirelt läbi.
Oli kuulda, et järgmist trükki nii pea loota ei ole: Kirjanduse Selts kawatseta keele fikseerimise otstarbel sõnastiku pikema läbitöötamise alla wõtta, et raamatust siis stereotüup-wäljaanne walmistada. Nüüd ilmus aga ajalehtedes märkus, et raamat warsti trükki läheb, — seega on stereotüüp-wäljaande mõte nähtawasti kõrwale heidetud. Seda wõib ainult heaks kiita. Meie keel areneb praegu nii kiirelt, et mõtteta on stereotüüp-wäljaandega keelt aastateks fikseerida. Iga uus trükk olgu parandatud wäljaanne, mis keele ära määrab käesolewa arenemisjärgu kohta.
Nõudmine uue trüki järele on nii suur, et selle wäljaandmisega sugugi wiiwitada ei tohiks. Nimetatud sõnastik ei ole mitte ainult õigekirjutuse, waid ka õigekeelsuse käsiraamat. Ta ei näita mitte ainult sõnade õigekirjutamist, waid ka nende muutmist. Waremalt ilmunud Jõgeweri "Käänamise ja pööramise tabelid" olid puudulikud, sõnade otsimine oli raske. Selle tõttu leidis raamat wähe tarwitajaid. Kõne all olewa sõnastiku tarwitamise teeb aga hõlpsaks ja arusaadawaks sõna lõpuosade (ja nende muutmise) tähestikuline tabel. Arwan, et sellest tabelist on sõnade õiget muutmist rohkem õpitud, kui kõigist senni ilmunud Eesti grammatikatest kokku.
Raamat, nagu käesolew sõnastik, wõib täielik saada ainult kollektiiw-teosena. Sellepärast paluwad ka sõnastiku toimetajad raamatu kohta parandusi ja täiendusi teha. See oleks kõige asjalikum praegu, kus raamatu uus trükk walmistusel.
Ma ei ole keeleteadlane, olen lihtne raamatu tarwitaja. Ja tarwitaja seisukohalt pean ütlema, et raamatuga täiesti rahul wõib olla (paljudele oli see otse päästerõngaks!). Sõnastik annab wastuse suuremale osale ortograafia ja etümoloogia küsimustele. Keel on tabatud sarnasena, nagu see on kirjameeste enamiku poolt tunnistatud. Raamat ei ole sugugi nii konserwatiiwne, nagu oleks seesugusest ametlikust wäljaandest oodata wõinud, ta on mõnes asjas uuendusmeelsemgi kui walitsew kirjakeel (näit. adressima, telefoonima). — Wõhikuna ei taha ma teoreetilisi küsimusi puudutada. Tähendan ainult niipalju, et tarwitajale tundub sõnastik meie olude kohta ja esimese trükina õige korralik raamat olewat. Üksikud eksitused ja puudused on möödapääsematad.
Mulle on silma puutunud järgmised: Wiga on: botaanika = taimeriik pro taimeteadus („floora" on taimeriik). Sõnal „rahu" on weel kolmas tähendus — nääre, Drüse. Ebajärjekindlus paistab järgmistest wõrdlustest: bluus ja pross, fosfaat ja woswor, melankoolia ja psüholoogia (kas mitte «psühholoogia"?) Ei ole soowitaw, et ühes kohas antakse sõnale üks, teises kohas teine kuju, ilma et see nähtus seletust leiaks. Näidus: dessätiin ja dessattin. — "Trull" asemel wõiks küll „rull" olla, — nii räägib rahwa enamus, „teater" asemel "teaater", nagu hääldakse.
Mida aga tarwitaja soowib, see on, et uus trükk täielikum saaks. Käesolewas puuduwad õige paljud sagedasti-tarwitatawad sõnad. Olen märgand muu seas järgmiste sõnade puudumist: arreteerima (meil tarwitatakse harilikult „aresteerima", baasis (baas), dünamo, faasis (faas), grammofon (sõnastikus leidub wähem-tarwitataw "fonograaf"), heksel (häksel?), hektaar, kaos (kaaos?), karbool (karbol), kriisis (kriis), militsionäär, separaator, tshekk, wärb (verbum). Need on sõnad, mille õigekirjutuses alatasa eksitakse ja kahewahel ollakse. Täielikkuse mõttes wõiksid sõnastikus olla ka niisugused sõnad, nagu: kultiwaator, kultiweerima, remont, sektsioon, me — meie ja te — teie (tuleks ära seletada, kunas "me, te" ja kunas "meie, teie" tarwitada). Raamatus leidub ka sõnu, mis peaksid ära jääma (näit. "strasnik").
Tungiwalt tarwilik oleks täiendada sõnade kokkukirjutamise määrusi, — sellel alal walitseb meil täielik korralagedus, üleüldiselt oleks soowitaw, et sõnastiku teine trükk weel rohkem praegu-tarwitatawale kirjakeelele läheneks kui esimene trükk. Tähtsam asi, mille poolest käesolew wäljaanne nüüdisaja kirjakeelest erineb, on wõõrakeeliste nominatiiw-lõppude alalhoidmine: materialismus, tehnikus, tüüpus jne. (küll aga "tees", "fraas"). Praegu kirjutawad juba ajalehedki, kes on keele alal ikka olnud alalhoidlikud: materialism, tehnik, tüüp.
Haridusministeerium peaks õigekirjutuse sõnastiku ilmumisest wäga huuwitud olema. Tema kohuseks on tarwiliste aineliste wõimaluste muretsemine uue trüki kirjastamiseks.
lwa