Kohanimevalimik

Valimikus on üle 4000 kohanime.

  1. Eesti ja mõned tuntuimad väliskohanimed on esitatud seletusteta, välja arvatud juhud, kui seletusi on vaja näiteks kohakäänete põhjendamiseks: Ae+soo ‹2: -sse ja -le› (küla) (soonime puhul oleks võimalik ka vorm Aesohu).
  2. Enamasti on valimikus vaid põhinimed, mitte aga nendest tulenevad ühendkohanimed. Näiteks on antud nimed Aden, Harku ja Norra, puuduvad aga Adeni laht, Harku järv ja Norra meri. Riikide jm haldusüksuste ametlikke täisnimetusi esitatakse vaid keelelist täpsustamist väärivatel üksikjuhtudel.
  3. Nimede seletused on eelkõige üldiseks orienteerimiseks ega pruugi olla ammendavad, samanimelistest kohtadest on mainitud vaid kõige tuntumad.
  4. Nimede häälduse märkimiseks kasutatakse sama süsteemi kui sõnaraamatu põhiosas. Kui on tegemist eestikeelse nimega või saab nime hääldada eesti kirjaviisi kohaselt, siis on hääldusmärgid lisatud vahetult märksõnasse (vt “Märkide tähendus”), muidu on nime või selle osa hääldus esitatud noolsulgudes. Erinevusena on veebiversioonis rõhulist silpi märkiva akuudi asemel sellele eelnenud vokaal või diftong värvitud punaseks, nt rõhku o-l märgib raamatus Tšerno´bõl, veebis Tšernobõl.
    Mitmel reeglipäraselt kirjutataval nimel on eesti tavas kindlaks kujunenud kirjapildilähedane hääldus, nt Arkansas, Budapest, Leipzig, London ja Moskva. Nimetavas kolmesilbilisi nimesid, mille rõhk on märgitud lõppsilbile, võib hääldada ka esisilbirõhuga, nii nagu analoogilisi võõrsõnu: Alatau, Arzamass, Samarkand, Taganrog. Pearõhu nihkumine esisilbile on paljude tuntud vene kohanimede puhul tavaks. Valimikus on üksikjuhtudel antud ka originaalkeele hääldus, nt Alytus ‹alitus, leedu aliitus›.
  5. Kui liitkohanime (nt Ahi+järv, Avi+jõgi, Mani+laid, Muna+mägi, Salo+saar) põhisõna käändub nii nagu vastav sõnaraamatus leiduv märksõna, siis valimikus käändtüüpi ei anta.
  6. Nimed, mille rõhulises lõppsilbis on kirjapildis lühike täishäälik ja kaashäälik (v.a k, p, t, f, š), on valimikus määratud 6. tüüpi, nt Erzurum : Erzurumi : Erzurumi. See kajastab nimede käändelõppe üksnes nende kirjapildi seisukohalt. Suulises kõnes on loomulik, et üks lõppsilbi häälikutest (kaas- või täishäälik) pikeneb ning nimi käändub vältevaheldusliku malli (20. tüübi) kohaselt : [erzu.rumm : erzurummi : erzu.rummi].
  7. Valimikus on paljudele nimedele lisatud rööpvorme: nime eestikeelseid sünonüüme, vasteid kohalikus keeles (endonüüme) ja vananenud nimekujusid. Võrdusmärgi = järel ja poolpaksus kirjas esitatakse ametlikud rööpnimed, mille kasutamine eestikeelses tekstis on põhimõtteliselt samuti võimalik, nt .Es.poo ‹1: -sse› = Esbo ‹.esbu›, .Pürksi ‹9: -sse ja .Pürksi› = Birkas. Eestipärased mugandnimed, mille asemel on soovitatav tarvitada endonüüme, antakse nt nii: California ‹kali.fornia; 8: -sse›, ka Kali.fornia. Ebasoovitatavad nimekujud on looksulgudes, nt {Malaavi} → Malawi.
  8. Rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu. Näiteks valimikus esikohal antud nimekujude Bukarest, Kopenhaagen, Lissabon, Belgrad, Haifa ja Peking asemel ei ole vead ka Bucureşti, København, Lisboa (reeglipärased ladinatähelised nimed), Beograd, Hefa ja Beijing (reeglipärased latiniseeringud).


Tähestik

a b c d e f g h i j k l m n o p q r s š z ž t u v w õ ä ö ü x y



— a —

Aa ‹1: -sse›

.Aabla ‹8: -sse ja .Aabla›

Aachen ‹.aahhen; 9: -i; -isse ja -i› linn Saksamaal

.Aadria ‹8›, .Aadria meri Vahemere osa Apenniini ja Balkani poolsaare vahel

Aafrika ‹8: -sse› maailmajagu

.Aakre ‹8: -sse ja .Aakre›

.Aandu ‹8: -sse ja .Aandu›

.Aardla ‹8: -sse ja .Aardla ja -le›

.Aasia ‹8: -sse› maailmajagu

.Aasov ‹9: -i›, .Aasovi meri Musta merega liituv veekogu Krimmi poolsaare idarannikul

.Aaspere ‹7: -sse ja -.perre›

.Aavere ‹7: -sse ja -.verre›

Abakan ‹6: -i, -i; -i› vn, Agban hakassi Hakassia pealinn; Jenissei lisajõgi

Aberdeen ‹äber.diin; 20: -i; -i› linn Suurbritannias Šotimaal

Abertawe ‹7: -sse› Swansea kõmrikeelne nimi

Abes.siinia ‹8: -sse› Etioopia ajalooline nimi

Ab.haasia ‹8: -sse›, Aphsnõ abhaasi, Aphhazethi gruusia vabariik Gruusias Musta mere ääres

Abidjan ‹abidžan; 6: -i, -i; -i› linn Elevandiluurannikul, endine pealinn

Abja ‹7: -sse ja .Apja›

Abja-Palu+oja ‹3: -le›

Abruka ‹8: -sse ja -le›

Abşeroni poolsaar ‹abšeroni› (Aserbaidžaanis Kaspia mere ääres)

Abu Dhabi ‹3: -sse›, Abū Z̧aby ‹abuu dhabi› ar Araabia Ühendemiraatide pealinn

Abuja ‹abudža; 7: -sse› Nigeeria pealinn

Accra ‹ak.raa; 1: -sse› Ghana pealinn

Aceh ‹atšeh; 9: -i; -isse› Indoneesia provints

Aconcagua ‹akon.kaagua; 8› mägi Argentinas, Andide kõrgeim

Adavere ‹7: -sse ja -.verre›

Ad-Dawḩah ‹ad-dauha; 7: Ad-Dawḩah’sse›, ka Doha Katari pealinn

Addis Abeba ‹7: -sse› Etioopia pealinn

Adelaide ‹äde.leid; 20: -laide’i; -laide’i› linn Austraalias

Aden ‹.aaden; 9: -i; -isse›, ‘Adan ar linn Jeemenis

Adila ‹8: -sse›

Admiraliteedi+saared mitm, Admiralty Islands ‹ädmirälti ailandz› ingl Paapua Uus-Guineale kuuluv saarestik

Adria.noopol ‹9: -i; -isse› Edirne kreekapärane nimi

Ad.žaaria ‹8: -sse›, Atšara gruusia vabariik Gruusias

Adõ.gee ‹1: -sse›, Adõgeja vn, Adõge adõgee Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Põhja-Kaukaasias

.Aegna ‹8: -sse ja .Aegna ja -le›

.Aegviidu ‹7: -.viitu›

Ae+soo ‹2: -sse ja -le› (küla)

Afganistan ‹6: -i, -i; -i›, Afghānistān puštu, Afghānestān dari riik Aasias

Aga ‹1: -sse› haldusüksus (Aga Burjaadi autonoomne ringkond) Venemaal Kaug-Idas

Agban ‹6: -i, -i; -i› Abakani hakassikeelne nimi

A.ginskoje ‹8: -sse› vn, Aga burjaadi Aga Burjaadi autonoomse ringkonna keskus

Agra ‹7: -sse›, Āgrā hindi linn Indias

Aheru järv

Ahhaia ‹7: -sse›, Achaḯa ‹ahha-iia› kr Kreeka maakond

Ahi+järv

Ahja ‹7: -le›

Ahli ‹7: -sse ja .Ahli›

Ahmadabad ‹6: -i, -i; -i›, Amdāvād gudžarati linn Indias

.Ahtme ‹8: -sse ja .Ahtme›

Ahtuba ‹8› Volga harujõgi Venemaal

Ahvena+maa ‹2: -le›, Åland ‹ooland› rts, Ahvenanmaa sm maakond ja saarestik Soomes

Aiaste ‹8: -sse›

Aidu ‹7: -sse ja .Aitu›

.Aimla ‹8: -sse ja .Aimla›

Ainaži ‹9: -sse› Heinaste lätikeelne nimi

.Ainja ‹8: -sse ja .Ainja›

.Aiz.kraukle ‹8: -sse› linn Lätis

Ai.toolia ‹8: -sse›, Aitolía ‹etoliia› kr maa-ala Kreekas

.Aitsra ‹8: -sse ja .Aitsra›

.Aiviekste ‹7› Daugava lisajõgi Lätis

Akar.naania ‹8: -sse›, Akarnanía ‹-niia› kr maa-ala Kreekas

‘Akko ‹.akko; 8: -sse› linn Iisraelis

Akmola ‹1: -sse›, varem ka Akmolinsk prg Astana

Akron ‹.äk-; 9: -i; -isse› linn USAs

Aksi ‹7: -le› (saar)

.Akste ‹8: -sse ja .Akste›

Ak.tau ‹1: -sse› linn Kasahstanis

Aktöbe ‹1: -sse›, vene keeles varem Aktjubinsk linn Kasahstanis

Akvi.taania ‹8: -sse›, Aquitaine ‹aki.teen› pr halduspiirkond Prantsusmaal

Ala ‹3: -le›

A.laania ‹8: -sse› Põhja-Osseetia rööpnimi

Alabama ‹-baa-; 7: -sse› USA osariik

Ala+jõe ‹1: -le›

Ala+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Alam-.Austria ‹8: -sse›, Niederösterreich ‹niideröster.raihh› sks Austria liidumaa

Alam-Saksi ‹7: -sse ja -.Saksi›, Niedersachsen ‹niider.zaksen› sks Saksa liidumaa

Åland ‹ooland; 9: -i; -isse› Ahvenamaa rootsikeelne nimi

Alansi ‹9: -sse ja Alansi›

Alaska ‹7: -sse ja -le› osariik ja poolsaar USAs

Ala.tau ‹1› mitu mäestikku Kasahstanis ja Kõrgõzstanis

Alats+kivi ‹3: -le›

Alavere ‹7: -sse ja -.verre›

Al.baania ‹8: -sse›, Shqipëria ‹št'iperiia› albaania riik Euroopas

Albany ‹.oolbani; 9: -sse› linn USAs

Al-Başrah ‹al-.basra; 8: Al-Başrah’sse›, ka .Basra linn Iraagis

Alberta ‹7: -sse› Kanada provints

.Albion ‹6: -i, -i; -i ja -ile› Suurbritannia ajaloolisi nimesid

Ålborg ‹.oolbor; 9: -i; -isse› linn Taanis

.Al.borz ‹20: -borzi; -.borzi› mäeahelik Iraanis

Al'bu ‹7: -sse ja .Al'pu›

Albuquerque ‹älbuköö(r)ki; 7: -sse› linn USAs

Aldan ‹6: -i, -i; -i› linn ja jõgi Sahhas

Alek.sandria ‹8: -sse›, Al-Iskandarīyah ‹-riija› ar linn Egiptuses

Aleppo ‹7: -sse› vt Ḩalab

Aletschhorn ‹a.letš.horn; 20: -horni, -.horni› mägi ja liustik Šveitsis

Aleuudid mitm ‹20: -.uutide; -.uutidele›, Aleuudi saared, Aleutian Islands ‹äluušn ailandz› ingl saarestik USAs Alaskas

.Al.föld ‹20: -földi; -.földi› madalik Doonau keskjooksul, pms Ungaris

Al-Ḩijāz ‹al-hid.žaaz; 20: -i; -i› maa-ala Saudi Araabias

Al-Kuwayt ‹al-ku.ait; 20: -i; -i› Kuveidi pealinn

Allegheny ‹äligeini; 7› mäestik USAs Apalatšides

Allika ‹8: -le›

Alliku ‹8: -le›

Al-Manāmah ‹al-manaama; 7: Al-Manāmah’sse›, ka Manama Bahreini pealinn

Almatõ ‹1: -sse›, vene keeles ka Alma-Ata linn Kasahstanis, endine pealinn

Almetjevsk ‹9: -i; -isse› vn, Älmät ehk Əlmət ‹älmät› tatari linn Tatarstanis

Al-Mukhā ‹al-muhha; 7: -sse›, ajaloolises kontekstis Moka linn Jeemenis

Al'pid mitm ‹20: .Al'pide, .Al'pe ja .Al'pisid› mäestik Euroopas

Alsace ‹al.zass; 20: Alsace’i; Alsace’i›, saksapäraselt Elsass halduspiirkond Prantsusmaal

Al.žeeria ‹8: -sse›, Al-Jazā’ir ‹al-dža.zaair› ar riik Aafrikas

Al.žiir ‹20: -žiiri; -.žiiri›, Al-Jazā’ir ‹al-dža.zaair› ar Alžeeria pealinn

Al.tai 1. ‹1› mäestik Kesk-Aasias; Al.tai krai (haldusüksus Venemaal)

Al.tai 2. ‹1: -sse›, Altaj altai Venemaa koosseisu kuuluv vabariik (endine Mägi-Altai) Siberis

.Al'tja ‹8: -sse ja .Al'tja›

Alt+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Alto Adige ‹alto aadidže; 7: -sse›, ka .Lõuna-Ti.rool maa-ala Itaalias

Altun Shan ‹.altun šan; 6: -i, -i› mäeahelik Hiinas Xinjiangis

{Altõntag} → Altun Shan

Alu ‹3: -sse ja -le›

Alūksne ‹aluuksne; 8: -sse›, lõunaeestipäraselt Alu+liina ‹7: -.liina› linn Lätis

Alupka ‹7: -sse› linn Ukrainas Krimmis

Aluste ‹8: -sse ja -le›

Alušta ‹7: -sse›, Aluşta ‹alušta› krimmitatari linn Ukrainas Krimmis

Alu+taguse ‹13: os Alutagust; -sse ja -le›

Aluvere ‹7: -sse ja -.verre›

Alytus ‹alitus, leedu aliitus; 12: -e; -[es]sse› linn Leedus

Amazonas ‹-oo-; 13: -e› jõgi Lõuna-Ameerikas

.Ambla ‹8: -sse ja .Ambla›

Ameerika ‹8: -sse› (maailmajagu)

Ameerika Ühend+riigid mitm ‹20: -.riikide›, lühendatult Ühend+riigid, USA, United States of America ingl riik Põhja-Ameerikas

Amga ‹1› vn, Amma jakuudi Aldani lisajõgi Sahhas

Amgun' ‹6: -i, -i› Amuuri lisajõgi Venemaal

Amiens ‹am.jään; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal

‘Ammān ‹am.maan; 20: -i; -i› Jordaania pealinn

Amme jõgi

Amritsar ‹9: -i; -isse› linn Indias Pandžabis

Amsterdam ‹6: -i, -i; -i› Hollandi pealinn

Amudarja ‹1› jõgi Kesk-Aasias

A.muur ‹20: Amuuri, A.muuri›, Heilong Jiang ‹heilung.tsjang› hn, Amur vn jõgi Ida-Aasias Venemaa ja Hiina piiril

Amuuri+maa ‹2: -le›, Priamurje vn maa-ala Venemaal Amuuri kesk- ja alamjooksul

Amuuri-.äärne Komso.mol'sk ‹9: -i, -it; -isse› Komsomolsk Amuuri ääres

Anadõr ‹9: -i; -isse› Tšuktšimaa pealinn

Anapa ‹7: -sse› linn Venemaal

Ana.toolia ‹8: -sse›, ka .Väike-.Aasia, Anadolu türgi poolsaar Ees-Aasias, Türgi Aasia-osa

Anda.luusia ‹8: -sse›, Andalucía ‹-ssiia› hisp autonoomne piirkond Hispaanias

Andamanid mitm ‹6: -manide; -manidele› India saarestik Bengali lahes

Andhra Pradesh ‹.andhra pra.deeš; 20: -i; -i›, Āńdhra Pradesh telugu India osariik

An'did mitm ‹20: .An'dide, .An'de ja .An'disid› mäestik Lõuna-Ameerikas

Andijon ‹andidžon; 6: -i, -i; -i›, {Andižan} linn Usbekistanis

Andorra ‹7: -sse› riik Euroopas

Andorra la Vella ‹andorra la velja; 7: -sse› Andorra pealinn

Angara ‹1› Jenissei lisajõgi Venemaal

An.garsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Angerja ‹8: -le›

Ângkôr ‹ang.koor; 20: -i; -i› ajalooline linn Kambodžas, kunagine pealinn

.Angla ‹8: -sse ja .Angla›

.Anglo+ameerika ‹8: -sse› Ameerika maailmajao ingliskeelsete riikide ühisnimetus

Angola ‹-oo-; 7: -sse› riik Aafrikas

Anguilla ‹angilja; 7: -sse› Suurbritanniaga assotsieerunud riik Väikestes Antillides

An.hui ‹1: -sse› Hiina provints

Anija ‹8: -sse ja -le›

Anjou ‹a(n).žuu; 2: -sse› maa-ala Prantsusmaal

.Ankara ‹8: -sse› Türgi pealinn

Anna ‹7: -sse ja .Anna›

.Annam ‹9: -i; -isse ja -i›, Trung Bộ ‹tšung boo› vietnami maa-ala Indohiinas, prg Kesk-Vietnam

Annapolis ‹12: -e; -[es]sse› linn USAs, Marylandi pealinn

Anne+linn ‹22: -linna; -.linna›

Annik+oru ‹3: -le›

Annikvere ‹7: -sse ja -.verre›

Anse+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Anžero-Sudžensk ‹9: -i; -isse› linn Venemaal

Antalya ‹antalja; 7: -sse›, piiblis A.taalia linn Türgis

Antananarivo ‹-riivu; 7: -sse› Madagaskari pealinn

Antarktika ‹8: -sse› Antarktis ja seda ümbritsevad alad

An.tarktis ‹12: -e; -ele› lõunanabamander

Anti+.atlas ‹12: -e› mäestik Marokos

Antigua ja Barbuda, Antigua and Barbuda ingl saareriik Väikestes Antillides

Anti+liibanon ‹6: -i, -i; -i›, Jabal Lubnān ash-Sharqī ‹džabal lub.naan aš-šarkii› ar mäeahelik Liibanoni ja Süüria piiril

Antillid mitm ‹20: -.tillide; -.tillidele› saarestik Kesk-Ameerikas Lääne-Indias, Suured ja Väikesed Antillid

.Antsla ‹8: -sse ja .Antsla ja -le›

.Ant.werpen ‹.-v-; 9: -i; -isse› linn Belgias

Ao ‹1: -sse›

Aomen ‹aumõn; 6: -i, -i; -i› hn, Macau ‹ma.kau› portugali erihalduspiirkond Hiinas

.Aovere ‹7: -sse ja -.verre›

Apalatšid mitm ‹20: -.latšide›, Apalatši mäed ‹äpälätšian mauntinz›, Appalachian Mountains ingl mäestik Põhja-Ameerika idaosas USAs ja Kanadas

Ape ‹7: -sse› Hopa lätikeelne nimi

Apenniinid mitm ‹20: -.niinide, -.niine ja -.niinisid›, Appennino it Itaalia keskosa läbiv mäeahelik; Apenniini poolsaar Itaalia mandriosa hõlmav poolsaar

Apia ‹8: -sse› Samoa pealinn

.Apja ‹8: -sse ja -le›

{Apšeroni poolsaar} → Abşeroni poolsaar

A.puulia ‹8: -sse›, Puglia ‹puljia› it Itaalia maakond

A.raabia ‹8: -sse›, A.raabia poolsaar, Jazīrat al-‘Arab ‹džaziirat al-arab› ar poolsaar Ees-Aasias; A.raabia Ühend+emiraadid mitm, lühendatult Ühend+emiraadid, al-Imārāt ar riik Araabia poolsaarel

A.raal ‹20: Araali›, Araali meri sisemeri Kesk-Aasias Kasahstani ja Usbekistani piiril

Arafura meri (Austraalia ja Indoneesia saarte vahel)

Aragón ‹aragon; 6: -i, -i; -i› autonoomne piirkond Hispaanias

Aragvi ‹9› Kura lisajõgi Gruusias

A.raks ‹20: Araksi, A.raksi› jõgi Ees-Aasias

Ararat ‹20: -rati, -.ratti›, Suur-Ararat, Büyük Ağrı dağı türgi mägi Türgis Armeenia mägismaal

Aravete ‹7: -le›

Arbīl ‹ar.biil; 20: -i; -i› ar, Hewlêr ‹häuler› kurdi linn Iraagis, Kurdistani pealinn

Ardennid mitm ‹20: -.dennide›, Ardennes ‹ar.denn› pr mäestik Prantsusmaal ja Belgias

Ardu ‹7: -sse ja .Ardu›

Are ‹7: -sse›

Argentina ‹-tiina; 7: -sse›, ka Argentiina riik Lõuna-Ameerikas

Argonne ‹ar.gonn; 20: Argonne’i› kõrgustik Prantsusmaal Lorraine’is

Argun' ‹6: -i, -i› Amuuri lähtejõgi Hiina ja Venemaa piiril

Arhangelsk ‹9: -i; -isse› oblastilinn Põhja-Venemaal

Århus ‹.oorhus; 12: -e; -[es]sse› linn Taanis

Ariste laht

Arizona ‹-oo-; 7: -sse› USA osariik

Arjadi ‹9: -le›

Ar.kaadia ‹8: -sse›, Arkadía ‹arkadiia› kr Kreeka maakond

Arkansas ‹13: -e; -esse› USA osariik

.Arkna ‹8: -sse ja .Arkna›

Arktika ‹8: -sse›, ka Arktis ‹13: -e; -esse› põhjapolaarpiirkond; Arktika ookean Jäämere rööpnimesid

Armavir ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal

Ar.meenia ‹8: -sse›, Hajastan armeenia riik Kaukaasias

Arno ‹7› jõgi Itaalias

Ar-Riyāḑ ‹ar-ri.jaad; 20: -i; -i› Saudi Araabia pealinn

Arza.mass ‹20: -massi; -.massi› linn Venemaal

Aruba ‹-uu-; 7: -le ja -sse› Hollandi ülemereala Väikestes Antillides

Aru+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Aru+valla ‹7: -.valda›

.Asdod ‹9: -i; -isse› Ashdodi nimesid piiblis

Aserbaid.žaan ‹20: -žaani; -.žaani›, Azərbaycan ‹azärbaidžan› aserbaidžaani riik Kaukaasias

Aseri ‹9: -sse ja Aseri›

Aşgabat ‹ašgabat; 20: -bati; -.batti› Türkmenistani pealinn

Ashdod ‹aš.dood; 20: -i; -i›, piiblis Asotos ja .Asdod linn Iisraelis

Ashqelon ‹aške.loon; 20: -i; -i›, piiblis Askelon ‹6: -i; -i› linn Iisraelis

Asmara ‹asmaara; 7: -sse› Eritrea pealinn

Asotos ‹12: -e; -[es]sse› Ashdodi nimesid piiblis

Assa ‹7: -sse› Gaza nimesid piiblis

Assaku ‹8: -le›

.Assam ‹9: -i; -isse›, Asam assami India osariik

Assamalla ‹7: -sse›

Assoorid mitm ‹20: As.sooride, As.soore ja As.soorisid; As.sooridele›, Açores ‹assoriš› portugali Portugalile kuuluvad saared Atlandi ookeanis

Assuan ‹6: -i, -i; -i› vt Aswān

.Assur ‹9: -i; -isse› Assüüria algne pealinn

As.süüria ‹8: -sse›, piiblis .Assur ajalooline maa-ala Ees-Aasias

Astana ‹1: -sse› Kasahstani pealinn, varasem Akmola ja Tselinograd

.Aste ‹8: -sse›

As'ti järv, .Burtnieki järv, .Burt.nieks läti järv Lätis

Astrahan ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Venemaal

As.tuuria ‹8: -sse›, Asturias hisp autonoomne piirkond Hispaanias

Asu+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Asunción ‹asunssion; 6: -i, -i; -i› Paraguay pealinn

.Asva ‹8: -sse ja .Asva ja -le›

Aswān ‹assu.aan; 20: -i; -i›, Assuan Eur linn Egiptuses

{Ašgabat, Ašhabad} → Aşgabat

A.taalia ‹8: -sse› vt Antalya

Atacama ‹atakaama; 7: -sse› kõrb Tšiilis

Ateena ‹7: -sse ja A.teena›, Athína ‹athiina› kr Kreeka pealinn

Athabasca ‹atabaska; 7› järv ja jõgi Kanadas

Áthos ‹athos; 13: -e› mägi Kreekas

Atika ‹8: -sse›, Attikí ‹atiki› kr Kreeka maakond

.Atla ‹8: -sse ja .Atla›

.Atlandi ookean ‹9: -sse›, liigisõnata .At.lant ‹20: .Atlandi, .At.lanti›

Atlanta ‹7: -sse› linn USAs

Atlantis ‹13: -e; -esse› müütiline saar või mander

.Atlas ‹12: -e›, .Atlase mäed, Al-Aţlas ar mäestik Loode-Aafrikas

Atšinsk ‹9: -i; -isse› linn Venemaal

Atõ.rau ‹1: -sse› linn Kasahstanis, endine Gurjev

Auckland ‹.ookländ; 9: -i; -isse› linn Uus-Meremaal

.Audla ‹8: -sse ja .Audla›

.Audru ‹8: -sse ja .Audru›

.Augs.burg ‹20: -burgi; -.burgi› linn Saksamaal

Aukš.taitija ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Leedus

.Aunus ‹12: -e; -[es]sse›, Olonets vn linn Karjalas

Auschwitz ‹.auš.vits; 20: -i; -i› Oświęcimi saksakeelne nimi

Austerlitz ‹auster.lits; 20: -i; -i› vt .Slavkov u Brna

Aust.raalia ‹8: -sse›, Australia ‹ost.reilia› ingl riik ja mander lõunapoolkeral

Austral.aasia ‹8: -sse› Austraalia, Uus-Meremaa ja lähedased Vaikse ookeani saared (Melaneesia)

.Austria ‹8: -sse›, Österreich ‹öster.raihh› sks riik Euroopas

.Auvere ‹7: -sse ja -.verre›

Auvergne ‹o.vern'; 20: Auvergne’i; Auvergne’i› halduspiirkond Prantsusmaal

Avanduse ‹12: os Avandust; -sse ja -le›

Avaste ‹8: -sse›

Avatša ‹7› tulemägi Venemaal Kamtšatka poolsaarel

Avignon ‹avin.joon; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal

Avi+jõgi

Avi+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›

Axiós ‹aksios; 6: -i, -i› Vardari kreekakeelne nimi

— b —

Bab el .Mandeb ‹9: -i; -isse›, Bāb al-Mandab ar väin Araabia poolsaare ja Aafrika mandri vahel

Bab.ruisk ‹9: -i, -it; -isse›, vene keeles Bob.ruisk linn Valgevenes

Babülon ‹6: -i, -i; -i›, piiblis .Paabel muistne linn Mesopotaamias

Babü.loonia ‹8: -sse› Mesopotaamia lõunaosa ajalooline nimi

Baden ‹.baaden; 9: -i; -isse› maa-ala Saksamaal; linn Austrias ja Šveitsis

Baden-Baden ‹.baaden-.baaden; 9: -i; -isse› linn Saksamaal

Baden-Württemberg ‹.baaden-vürtem.berg; 20: -bergi; -.bergi› Saksa liidumaa

Baffini saar ‹.bäffini›, Qikiqtaaluk inuktituti saar Kanadas (Arktika saarestiku suurim)

.Bagdad ‹9: -i; -isse ja -i›, Baghdād ‹bag.daad› ar Iraagi pealinn

Bahama ‹8: -sse ja -le›, Bahama saared, The Bahamas ingl riik ja saarestik Põhja-Ameerikas

Bah.rein ‹20: -reini; -.reini›, Al-Baḩrayn ‹al-bah.rain› ar riik ja saar Aasias

Bahtšisa.rai ‹1: -sse›, Bağçasaray ‹bahtšasa.rai› krimmitatari linn Ukrainas Krimmis

.Baieri ‹9: -sse ja .Baieri›, Bayern ‹baiern› sks Saksa liidumaa

.Baikal ‹9: -i› järv Venemaal Siberis; .Baikali+maa ‹2: -le›, Pribaikalje vn Baikali järve äärne ala

Baikonur ‹6: -i, -i; -i› Bajkongõri venekeelne nimi

Baile Átha Cliath ‹bal'aahak.l'iah; 9: -i; -isse› Dublini iirikeelne nimi

{Bairam-Ali} → Baýramaly

Bajkongõr ‹6: -i, -i; -i›, vene keeles Baikonur linn ja kosmodroom Kasahstanis

{Bajramalõ} → Baýramaly

.Baktria ‹8: -sse› muistne maa-ala Kesk-Aasias

Ba.kuu ‹1: -sse›, Bakı ‹bakõ› aserbaidžaani Aserbaidžaani pealinn

Balaton ‹6: -i, -i› järv Ungaris

Baleaarid mitm ‹20: -.aaride; -.aaridele›, Baleaari saared, Illes Balears katalaani autonoomne piirkond ja saarestik Hispaanias

Balhaš ‹20: -haši; -.hašši› Balkaši venekeelne nimi

Bali ‹baali; 7: -le› Indoneesiale kuuluv saar

Bal.kaaria ‹8: -sse›, Malkar balkaari Kabardi-Balkaaria lõuna- ja edelaosa

.Balkan ‹9: -i; -isse›, .Balkani poolsaar maa-ala Kagu-Euroopas; .Balkani maad ‹9: -sse› Balkani poolsaare riigid; .Balkani mäed vt Stara planina

Balkaš ‹20: -kaši, -.kašši›, vene keeles Balhaš järv Kasahstanis

Bal.tiisk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal Kaliningradi oblastis

Bal'ti+maad mitm, ka Bal'tikum ‹6: -i, -i; -i›, Bal'ti riigid Eesti, Läti ja Leedu

{Bal'ti meri} → Läänemeri

Baltimore ‹boolti.moor; 20: Baltimore’i; Baltimore’i› linn USAs

Balvi ‹7: -sse› linn Lätis

Balõktšõ ‹1: -sse›, vene keeles varem Rõbatšje linn Kõrgõzstanis

Bamako ‹1: -sse› Mali pealinn

.Bandar Seri Begawan ‹9: -i; -isse› Brunei pealinn

Bandung ‹9: -i; -isse› linn Indoneesias Jaava saarel

Bangalore ‹banga.loor; 20: Bangalore’i; Bangalore’i›, Bĕngaḷūru kannada linn Indias, Karnataka osariigi pealinn

Banghāzī ‹bangaazi; 7: -sse› linn Liibüas, endisi pealinnu

Bangka ‹7: -le› saar Indoneesias

.Bang.kok ‹20: -koki; -.kokki›, Krung Thep ‹krung theep› tai Tai pealinn

Bangladesh ‹.bangladeš; 20: -i; -i› riik Aasias

Bangui ‹ban.gii; 1: -sse› Kesk-Aafrika Vabariigi pealinn

Banja Luka ‹7: -sse› linn Bosnias ja Hertsegoviinas

Banjul ‹band.žuul; 20: -i; -i› Gambia pealinn

Baranavitšõ ‹7: -sse›, vene keeles Baranovitši linn Valgevenes

Barbados ‹13: -e; -esse ja -ele› saareriik Väikestes Antillides

Barcelona ‹barsseloona; 7: -sse› linn Hispaanias, Kataloonia pealinn

Barentsi meri (Jäämere osa)

Bari ‹baari; 7: -sse› linn Itaalias

Barnaul ‹a-ul; 6: -i, -i; -i› linn Venemaal, Altai krai keskus

Ba.rõssav ‹9: -i; -isse›, vene keeles Bo.rissov vn linn Valgevenes

Basel ‹.baazel; 9: -i; -isse› linn ja kanton Šveitsis

Basilicata ‹bazilikaata; 7: -sse› Itaalia maakond

Baski+maa ‹2: -le›, Euskal Her.ria baski, País Vasco hisp, Pays basque pr maa-ala Euroopas; autonoomne piirkond Hispaanias

Baskuntšak ‹20: -šaki, -.šakki› soolajärv Venemaal Kaspia madalikul

.Basra ‹8: -sse› vt Al-Başrah

Basseterre ‹baster; 6: Basseterre’i; Basseterre’i› Saint Kittsi ja Nevise pealinn

Basuuto+maa ‹2: -le› prg Lesotho

Baškortostan ‹6: -i, -i; -i›, ka Baš.kiiria ‹8: -sse› Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Uuralites

Bathumi ‹9: -sse›, vene keeles Batumi linn Gruusias, Adžaaria pealinn

.Bauska ‹8: -sse› linn Lätis

Baýramaly ‹bairamalõ; 1: -sse› linn Türkmenistanis

Beaujolais ‹božo.lee; 1: -sse› maa-ala Prantsusmaal

Beijing ‹pei.t'sing; 20: -i; -i› Pekingi hiinakeelne nimi

Beirut ‹9: -i; -isse›, Bayrūt ‹bai.ruut› ar Liibanoni pealinn

Be.kaa ‹1: -sse›, Bekaa org, Al-Biqā‘ ‹al-bi.kaa› ar maa-ala Liibanonis

Belaja ‹8› Kama lisajõgi Venemaal pms Baškortostanis

{Belaja Tserkov} → Bila .Tserkva

Be.lau ‹1: -sse›, ka Pa.lau USA-ga assotsieerunud riik Okeaanias

Belfast ‹.bel.faast; 20: -i; -i› linn Ühendkuningriigis, Põhja-Iirimaa pealinn

.Bel'gia ‹8: -sse›, België ‹.belhie› hollandi, Belgique ‹bel.žik› pr, Belgien sks riik Euroopas

Belgorod ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal

{.Belgorod-Dnest.rovski} → .Bilgorod-Dnist.rovski

.Belgrad ‹9: -i; -isse›, Beograd serbia Serbia pealinn

Belize ‹be.liiz; 20: Belize’i; Belize’i› riik Kesk-Ameerikas

Belmopan ‹6: -i, -i; -i› Belize’i pealinn

Beloje järv vt Valgjärv

Belo.morsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Karjalas

Belo.zersk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Belt ‹20: Beldi; .Belti›, Bælt ‹belt› taani kaks Lääne- ja Põhjamere vahelist väina Taanis: Suur- ja Väike-Belt

Beluhha ‹7› mägi Altai mäestikus

Belutšistan ‹6: -i, -i; -i›, Balūchestān pärsia, Balochistān urdu maa-ala Lääne-Aasias

{Benares} → Varanasi

Benelux ‹bene.luks; 20: -i, -i; -i›, Beneluxi maad Belgia, Holland ja Luksemburg

.Bengal ‹9: -i; -isse›, Baṅga ‹bongo› bengali maa-ala Indias (Lääne-Bengal) ja Bangladeshis; .Bengali laht (India ookeani osa)

{Bengasi} → Banghāzī

Benin ‹be.niin; 20: -i; -i›, Bénin pr riik Lääne-Aafrikas

Beograd ‹6: -i; -isse› Belgradi serbiakeelne nimi

Ber.dõtšiv ‹9: -i; -isse› linn Ukrainas

Berezina ‹1› Bjarezina venekeelne nimi

Berezniki ‹1: -sse› linn Venemaal

.Bergen ‹9: -i; -isse› linn Norras

Bergsby ‹bäršpi; 9: -sse› Tuksi rootsikeelne nimi

Beringi meri (Vaikse ookeani põhjaosa)

Berkshire ‹.baa(r)kšir; 6: Berkshire’i; Berkshire’i› Inglismaa krahvkond

Ber.liin ‹20: -liini; -.liini›, Berlin ‹ber.liin› sks Saksamaa pealinn ja liidumaa

Bermuda ‹-uu-; 7: -sse›, Bermuda Islands ingl Briti asumaa Atlandi ookeani keskosas

Bern ‹20: Berni; .Berni› sks = Berne ‹bern; 20: Berne’i; Berne’i› pr Šveitsi pealinn

Beskiidid mitm ‹20: -.kiidide› mäestik pms Tšehhis, Poolas ja Slovakkias

Bessa.raabia ‹8: -sse›, Basarabia moldova maa-ala Ida-Euroopas Dnestri ja Pruti jõe vahel

.Bethlehem ‹6: -i, -i; -i› Petlemma ladinapärane nimi

Betšuaana+maa ‹2: -le› prg Botswana

Bhopal ‹6: -i, -i; -i›, Bhopāl hindi linn Indias

Bhutan ‹6: -i, -i; -i›, Druk Yul dzongkha riik Aasias

Białystok ‹bjalõstok; 9: -i; -isse› linn Poolas

Bihar ‹bi.haar; 20: -i; -i›, Bihār hindi India osariik

Biisk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Bija ‹7› jõgi Venemaal Altais

Bila .Tserkva ‹8: -sse› linn Ukrainas

Bil.bao ‹1: -sse›, Bilbo ‹7: -sse› baski linn Hispaanias Baskimaal

Bilgorod-Dnist.rovski ‹9: -sse› linn Ukrainas

.Birkas ‹13: -e, -esse› Pürksi rootsikeelne nimi

Birma ‹7: -sse›, diplomaatilises kontekstis Myanmar ‹.mjanmar› riik Aasias

Birmingham ‹böö(r)mingäm; 6: -i, -i; -i› linn Inglismaal

Birobidžan ‹6: -i, -i; -i› Juudi autonoomse oblasti keskus

.Birštonas ‹12: -e; -[es]sse› linn Leedus

Biskaia ‹7: -sse›, Bizkaia ‹biskaia› baski provints Hispaanias Baskimaal; Biskaia laht (Hispaania ja Prantsusmaa vahel)

.Bis.sau ‹1: -sse› Guinea-Bissau pealinn

Biškek ‹20: -keki; -.kekki› Kõrgõzstani pealinn

Bi.tüünia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias

Bjarezina ‹8›, vene keeles Berezina Dnepri lisajõgi Valgevenes

Blagodat' ‹20: -dati, -.datti› mägi Venemaal Uuralis

Blagoveštšensk ‹9: -i; -isse› linn Venemaal, Amuuri oblasti keskus

Bob.ruisk ‹9: -i, -it; -isse› Babruiski venekeelne nimi

Bochum ‹.bohhum; 9: -i; -isse› linn Saksamaal

Bodaibo ‹1: -sse› linn Venemaal

Boden ‹.booden; 9: -i› järv Alpides

Bogotá ‹bogo.taa; 1: -sse› Colombia pealinn

Boi.ootia ‹8: -sse›, Voiotía ‹viotiia› kr Kreeka maakond

Bo.liivia ‹8: -sse›, Bolivia hisp riik Lõuna-Ameerikas

Bologna ‹bolonja; 7: -sse› linn Itaalias

Bologoje ‹7: -sse› linn Venemaal

Bombay ‹bom.bei; 1: -sse› Mumbai varasem ingliskeelne nimi

Bonn ‹20: Bonni; .Bonni› linn Saksamaal, (Lääne-)Saksamaa pealinn 1949–1990

Bordeaux ‹bor.doo; 1: Bordeaux’; Bordeaux’sse› linn Prantsusmaal

Bordžomi ‹9: -sse› linn Gruusias

Borgå ‹.borgo; 8: -sse› Porvoo rootsikeelne nimi

{Borislav} → Borõslav

{Borispol} → Bo.rõspil

Bo.rissov ‹9: -i; -isse› Barõssavi venekeelne nimi

.Borneo ‹8: -sse ja -le› vt Kali.mantan

.Born.holm ‹20: -holmi; -holmile ja -.holmi› Taanile kuuluv saar ja maakond Läänemeres

Borodino ‹1: -sse› küla Venemaal Moskva oblastis

Borovitši ‹1: -sse› linn Venemaal

{Boržomi} → Bordžomi

Borõslav ‹6: -i, -i; -i› linn Ukrainas

Bo.rõspil ‹9: -i; -isse› linn Ukrainas

.Bosnia ‹8: -sse› maa-ala Bosnias ja Hertsegoviinas; .Bosnia ja Hertsegoviina, Bosna i Hercegovina horvaadi, serbia riik Euroopas

.Bosporus ‹12: -e›, .Bosporuse väin, Boğaziçi ‹booazitši› türgi Musta merd Marmara merega ühendav väin

.Boston ‹9: -i; -isse› linn USAs

.Botnia laht vt Põhja+laht

Botswana ‹-vaa-; 7: -sse› riik Aafrika lõunaosas

Bouvet’ saar ‹bu.vee›, Bouvetøya norra Norra valdus Atlandi ookeani lõunaosas

Bra.bant ‹20: -bandi; -.banti› endine provints Belgias

Bradford ‹.brät.ford; 20: -fordi; -.fordi› linn Inglismaal

Brahma.putra ‹8› jõgi Lõuna-Aasias

Branden.burg ‹20: -burgi; -.burgi› linn ja liidumaa Saksamaal

Bra.siilia ‹8: -sse›, Brasil ‹brazil› portugali riik Lõuna-Ameerikas

Brasília ‹bra.ziilia; 8: -sse› Brasiilia pealinn

Braşov ‹brašov; 6: -i, -i; -i› linn Rumeenias

Brazzaville ‹braza.vill; 20: -ville’i; -ville’i› Kongo Vabariigi pealinn; Brazzaville’i Kongo vt Kongo 2.

Bratislava ‹3: -sse› Slovakkia pealinn

Bratsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Braunschweig ‹.braun.švaig; 20: -i; -i› linn ja maa-ala Saksamaal

Bremen ‹.breemen; 9: -i; -isse›, ka .Breemen linn ja liidumaa Saksamaal

.Brenner ‹9: -i; -isse› sks, Passo di Brénnero it kuru Alpides

Brest ‹20: Bresti; .Bresti› linn Prantsusmaal; oblastilinn Valgevenes

Bretagne ‹brötanj; 20: Bretagne’i; Bretagne’i› poolsaar ja halduspiirkond Prantsusmaal

Bridgetown ‹.bridž.taun; 20: -i; -i› Barbadose pealinn

Brighton ‹.braiton; 9: -i; -isse› linn Inglismaal

Brisbane ‹.brizben; 9: -i; -isse› linn Austraalias

.Bristol ‹9: -i; -isse› linn Inglismaal

Bri.tan'nia ‹8: -sse› Suurbritannia saare ajalooline nimetus

Briti vt Suur+bri.tannia; Briti saared mitm Suurbritannia, Iirimaa jt väiksemad saared; Briti Columbia ‹ko.lumbia; 8: -sse›, British Columbia ‹britiš ko.lambia› ingl Kanada provints

Brjansk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Venemaal

Brno ‹b(õ)rno; 7: -sse› linn Tšehhis

Brugge ‹brühhe; 7: -sse› linn Belgias

Bru.nei ‹1: -sse›, ka Bru.nei Darussalam riik Kagu-Aasias

{Brügge} → Brugge

.Brüssel ‹9: -i; -isse›, Bruxelles ‹brüs.sell› pr, Brussel ‹.brüssel› hollandi Belgia pealinn

Bucureşti ‹bukurešti; 7: -sse› Bukaresti rumeeniakeelne nimi

Buda.pest ‹20: -pesti; -.pesti› Ungari pealinn

Budjonnovsk ‹9: -i; -isse› linn Venemaal

Buenos Aires ‹13: -e; -esse› Argentina pealinn

Buffalo ‹bafalo; 8: -sse› linn USAs

Bug ‹6: -i, -i›, Lääne-Bug, Zahhodni Bug valgevene, Zahhidnõi Bug ukraina Wisła lisajõgi Ukrainas, Valgevene piiril ja Poolas

Bugulma ‹1: -sse› vn, Bögelmä ehk Bɵgelmə ‹bögelmä› tatari linn Tatarstanis

Buguruslan ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal

Buhhaara ‹7: -sse› vt Buxoro

Bujumbura ‹bužumbuura; 7: -sse› Burundi pealinn

Buka.rest ‹20: -resti; -.resti›, Bucureşti ‹bukurešti› rumeenia Rumeenia pealinn

Bukoviina ‹7: -sse›, Bucovina rumeenia, Bukovõna ukraina maa-ala Ida-Euroopas, prg Rumeenia ja Ukraina piiril

Bul.gaaria ‹8: -sse›, Bǎlgarija ‹bõlgarija› bulgaaria riik Euroopas

Bureja ‹1› Amuuri lisajõgi Venemaal; Bureja mäestik (Venemaal)

Bur.gun'dia ‹8: -sse›, Bourgogne ‹burgonj› pr halduspiirkond Prantsusmaal

Bur.jaatia ‹8: -sse›, Burjatija vn, Burjaad oron burjaadi Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Kaug-Idas

Burkina Faso ‹burkiina fasso; 7: -sse› riik Lääne-Aafrikas

.Burtnieki järv, .Burt.nieks läti vt As'ti järv

Burundi ‹7: -sse› riik Aafrikas

Buzuluk ‹20: -luki; -.lukki› linn Venemaal

Buxoro ‹buhhoro; 1: -sse›, ka Buhhaara linn Usbekistanis

Bögelmä ‹1: -sse›, täpsel kujul Bɵgelmə Bugulma tatarikeelne nimi

Böömi+maa ‹2: -le› Čechy saksapärane nimi ajaloolises kontekstis

Büt.san'ts ‹20: -san'tsi; -.san'tsi› ajalooline riik ja linn (prg İstanbul)

Bydgoszcz ‹bõdgoštš; 9: -i; -isse› linn Poolas

— c —

Cabo Verde ‹kaabu verdi; 7: -sse› Roheneemesaarte nimi diplomaatilises kontekstis

Cádiz ‹kaadiss; 9: -i; -isse› linn Hispaanias

Caen ‹kaan; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal

Caerdydd ‹.kaõrdõd; 6: -i, -i; -i› Cardiffi kõmrikeelne nimi

Cagliari ‹.kaaljari; 9: -sse› linn Itaalias

Cahors ‹ka.oor; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal

Calabria ‹ka.laabria; 8: -sse›, ka Ka.laabria Itaalia maakond

Calais ‹ka.lee; 2: Calais’; Calais’sse› linn Prantsusmaal; Calais’ väin ‹ka.lee›, ka Doveri väin ‹douveri›, Pas de Calais ‹padöka.lee› pr, Strait of Dover ingl La Manche’i Põhjamerega ühendav väin Suurbritannia ja Prantsusmaa ranniku vahel

Calcutta ‹kälkata; 7: -sse› Kolkata varasem ingliskeelne nimi

Calgary ‹.kälgari; 9: -sse› linn Kanadas

Cali ‹kaali; 7: -sse› linn Colombias

California ‹kali.fornia; 8: -sse›, ka Kali.fornia USA osariik; poolsaar Põhja-Ameerikas

Çallı ‹tšallõ; 1: -sse› vt Yar Çallı

Cambridge ‹.keim.bridž; 20: Cambridge’i; Cambridge’i› linn Inglismaal

Campania ‹kam.paania; 8: -sse›, ka Kam.paania Itaalia maakond

Canaverali neem ‹kanaverali› (USAs Floridas)

Canberra ‹känbera; 8: -sse› Austraalia pealinn

Cannae ‹kannae; 1: -sse› antiikaja paik Itaalias

Cannes ‹kann; 20: Cannes’i; Cannes’i› linn Prantsusmaal

Canterbury ‹känte(r)beri; 3: -sse› linn Inglismaal

Capri ‹.kapri; 9: -le› Itaaliale kuuluv saar Napoli lahes

Caracas ‹karakas; 13: -e; -esse› Venezuela pealinn

Cardiff ‹kaa(r)dif; 9: -i; -isse› = Caerdydd ‹.kaõrdõd› kõmri linn Suurbritannias, Walesi pealinn

Carolina ‹karoliina; 7: -sse› kaks osariiki USAs: Põhja- ja Lõuna-Carolina

Carpentaria laht ‹karpentaaria› (Austraalia rannikul)

Cartagena ‹kartahheena; 7: -sse› linn Colombias; linn Hispaanias

Casablanca ‹kasablanka; 7: -sse›, Ad-Dār al-Bayḑā’ ‹ad-daar al-baida› ar linn Marokos

Casiquiare ‹kasikjaare; 7› jõgi Venezuelas

Casnewydd ‹kasnevõd; 9: -i; -isse› Newporti kõmrikeelne nimi

Castilla–La Mancha ‹kastilja la mantša; 7: -sse› autonoomne piirkond Hispaanias

Castilla-León ‹kastilja-leon; 6: -i, -i; -i› autonoomne piirkond Hispaanias

Castries ‹.käst.riis; 20: -i; -i› Saint Lucia pealinn

Catania ‹ka.taania; 8: -sse› linn Itaalias

Cayenne ‹ka.jenn; 20: Cayenne’i; Cayenne’i› Prantsuse Guajaana halduskeskus

Čechy ‹tšehhi; 7: -sse›, ka Tšehhi ja Tšehhi+maa, ajaloolises kontekstis ka saksapäraselt Böömi+maa Tšehhi Vabariigi lääneosa

Celebes ‹tselebes; 12: -e; -ele› vt Sulawesi

Cēsis ‹tseessis; 13: -e; -esse›, ajaloolises kontekstis ka Võnnu linn Lätis

Cetinje ‹tsetinje; 8: -sse› linn Montenegros, kunagine pealinn

Ceuta ‹seuuta; 7: -sse› Hispaania eksklaav Marokos

Chaco ‹tšako; 7: -sse› vt Gran Chaco

Chalkidike ‹halkidike; 8: -sse ja -le›, Chalkidikí ‹halkidiki› kr maakond ja poolsaar Kreekas

Champagne ‹šampanj; 20: Champagne’i; Champagne’i› maa-ala Prantsusmaal

Chandigarh ‹tšandi.gaar; 20: -i; -i›, Chańḍīgaṙh hindi, pandžabi linn ja liiduala Indias

Changchun ‹tšhangtšhun; 6: -i, -i; -i› linn Hiinas

Chang Jiang ‹tšhang tsjang; 20: -i› Jangtse hiinakeelne nimi

Changsha ‹tšhang.šaa; 1: -sse› linn Hiinas

Chari ‹ša.rii; 1› jõgi Aafrikas

Chattanooga ‹tšätanuuga; 7: -sse› linn USAs

Cheju ‹tšedžu; 7: -le› Lõuna-Koreale kuuluv saar Korea väinas

Chemnitz ‹kemnits; 9: -i; -isse› linn Saksamaal

Chengdu ‹tšhõng.tuu; 1: -sse› linn Hiinas

Chennai ‹.šen.nai; 1: -sse›, ka Madras linn Indias, Tamil Nadu pealinn

Cherbourg ‹šer.buur; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal

Cheyenne ‹šai.enn; 20: Cheyenne’i; Cheyenne’i› linn USAs

Chiapas ‹tšiaapas; 13: -e; -esse› Mehhiko osariik

Chicago ‹šikaago; 7: -sse› linn USAs

Chihuahua ‹tšiuaava; 7: -sse› linn ja osariik Mehhikos

Chíos ‹hios; 13: -e; -ele ja -esse› saar ja maakond Kreekas

Chişinău ‹kiši.nöu; 1: -sse› Moldova pealinn

Chittagong ‹tšita.gong; 20: -i; -i›, Chaṭṭagrām bengali linn Bangladeshis

Chongqing ‹tšhung.t'shing; 20: -i; -i› linn Hiinas

Cincinnati ‹sinsinäti; 7: -sse› linn USAs

Citlaltépetl ‹sitlalteepetl; 9: -i› vt Orizaba

Cleveland ‹.kliiv.länd; 20: -i; -i› linn USAs

Cluj-Napoca ‹kluž-napooka; 7: -sse› linn Rumeenias

Clyde ‹klaid; 20: Clyde’i› jõgi Suurbritannias Šotimaal

Cognac ‹konjak; 20: -i; -i› paikkond Prantsusmaal

Colombia ‹ko.lombia; 8: -sse›, ka Ko.lumbia riik Lõuna-Ameerikas

Colombo ‹kolambo; 7: -sse›, Kŏḷamba singali, Kŏl̮umpu tamili Sri Lanka pealinn

Colóni saarestik ‹koloni› vt Galápagose saared

Colorado ‹koloraado; 7: -sse› USA osariik; jõgi Argentinas; jõgi USAs ja Mehhikos

Columbia ‹ko.lambia; 8: -sse› jõgi USAs ja Kanadas; linn USAs; Columbia .ring.kond ‹ko.lambia› Ameerika Ühendriikide pealinna Washingtoni hõlmav haldusüksus

Columbus ‹ko.lambös; 12: -e; -[es]sse› kaks linna USAs

Como ‹koomo; 7: -sse› linn Itaalias; Como järv (Itaalias Lombardias)

Conakry ‹konakri; 9: -sse› Guinea pealinn

Connecticut ‹konetikut; 20: -cuti; -cutti› USA osariik

Constanţa ‹konstantsa; 7: -sse› linn Rumeenias

Cooki saared ‹kuki›, Cook Islands ingl Uus-Meremaa omavalitsuslik ala Okeaanias

Córdoba ‹kordova; 8: -sse› linn Argentinas; linn Hispaanias

Cork ‹koo(r)k; 20: -i; -i› = Corcaigh ‹korkii› iiri linn Iirimaal

Cornwall ‹.koo(r)nuol; 20: -i; -i› poolsaar ja krahvkond Inglismaal

Costa Rica ‹kosta riika; 7: -sse› riik Kesk-Ameerikas

Côte d’Azur ‹kot-da.züür; 20: -i; -i›, ka .Prantsuse Riviera Prantsusmaa Vahemere rannik, eriti selle idaosa

Côte d’Ivoire ‹kot-divu.aar; 20: Ivoire’i; Ivoire’i› pr Elevandiluuranniku nimi diplomaatilises kontekstis

Cotonou ‹koto.nuu; 1: -sse› linn Beninis, tegelik pealinn

Cotopaxi ‹kotopahhi; 7› mägi Ecuadori Andides

Cottbus ‹.kotbus; 12: -e; -[es]sse› linn Saksamaal

Coventry ‹kaventri; 9: -sse› linn Inglismaal

Crna Gora ‹ts(õ)rna gora; 7: -sse› Montenegro serbiakeelne nimi

Częstochowa ‹tše(n)stohhova; 7: -sse› linn Poolas

Curaçao ‹küras.sao; 1: -le› saar Kariibi meres

— d —

.Daakia ‹8: -sse› Rooma provints, vastab ligikaudu prg Rumeeniale

{Dacca} → Dhaka

Dagestan ‹6: -i, -i; -i› Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Põhja-Kaukaasias

Daho.mee ‹1: -sse› prg Benin

Dakar ‹6: -i, -i; -i› Senegali pealinn

Dakota ‹-oo-; 7: -sse› kaks osariiki USAs: Põhja- ja Lõuna-Dakota

Dalarna ‹.daalarna; 8: -sse› lään ja ajalooline maakond Rootsis

Dalian ‹taljen; 6: -i, -i; -i› linn Hiinas, Lüda osa

Dallas ‹13: -e; -esse› linn USAs

Dal.maatsia ‹8: -sse›, Dalmacija horvaadi maa-ala Balkani poolsaarel Aadria mere idarannikul

Da.maskus ‹12: -e; -[es]sse›, Dimashq ‹di.mašk› ar Süüria pealinn

Damāvand ‹däma.vänd; 20: -i, -i› mägi Iraanis

Dardanellid mitm ‹20: -.nellide›, Çanakkale boğazı türgi Egeuse merd Marmara merega ühendav väin Türgis

Dar es Sa.laam ‹20: -laami; -.laami› linn Tansaanias, endine pealinn

Darjeeling ‹dardžiiling; 9: -i; -isse› linn Indias

Darling ‹daa(r)ling; 9: -i› Murrey lisajõgi Austraalias

Darmstadt ‹.darm.štat; 20: -i; -i› linn Saksamaal

Darwin ‹.daa(r)-; 9: -i; -isse› linn Austraalias

Daşoguz ‹dašoguz; 6: -i, -i; -i› linn Türkmenistanis

.Daugava ‹8›, ka Väina jõgi, Valgevenes ja Venemaal Lääne-Dvina, Zahhodnjaja Dzvina valgevene, Zapadnaja Dvina vn jõgi Lätis, Valgevenes ja Venemaal, suubub Liivi lahte

Daugav.pils ‹20: -pilsi; -.pilsi› linn Lätis

Davos ‹da.voos; 20: -i; -i› linn Šveitsis

Dayton ‹.deiton; 9: -i; -isse› linn USAs

Debrecen ‹däbrätsän; 6: -i, -i; -i› linn Ungaris

.Dekkan ‹9: -i; -isse›, .Dekkani kilt+maa, Deccan ingl, Dakkhin hindi piirkond Indias

Delaware ‹dela.vaar; 20: Delaware’i; Delaware’i› USA osariik

Delfi ‹7: -sse›, Delphi vkr antiikaja linn Kreekas

Delhi ‹7: -sse›, Dillī hindi India pealinnaringkond

Delos ‹13: -e; -ele›, Dílos ‹dilos› kr saar Kreekas

.Denver ‹9: -i; -isse› linn USAs

Der.bent ‹20: -bendi; -.benti› linn Dagestanis

Derby ‹daa(r)bi; 7: -sse› linn Inglismaal

Derhamn ‹.deer.hamn; 20: -i; -i› Dirhami rootsikeelne nimi

Desna ‹1› Dnepri lisajõgi Venemaal ja Ukrainas

Detroit ‹dit.roit; 20: -roiti; -.roiti› linn USAs

Devon ‹9: -i; -isse› Inglismaa krahvkond

Dhaka ‹dhaaka; 7: -sse›, Ḍhākā bengali Bangladeshi pealinn

Dickson ‹.dikson; 9: -i; -isse› alev Venemaal Taimõris

Dijon ‹di.žoon; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal

Dinaari mäestik (Balkani poolsaarel)

.Dirhami ‹9: -sse ja .Dirhami› = Derhamn ‹.deer.hamn› rts

.Djaangõ ‹8› Jana jõe jakuudikeelne nimi

{Djakarta} → Jakarta

Djibouti ‹džibuuti; 7: -sse›, Jībūtī ar riik Aafrikas

Dnepr ‹9: .Dnepri, .Dneprit› vn, Dnjapro valgevene, Dnipro ukraina jõgi Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal

{Dneprodzer.žinsk} → Dniprodzer.žinsk

{Dnepropet.rovsk} → Dnipropet.rovsk

Dnestr ‹9: .Dnestri, .Dnestrit›, .Nistru moldova, Dnister ukraina jõgi Ukrainas ja Moldovas

.Dnestri-.äärne ‹11: -.äärsesse› vt Trans.nistria

Dniprodzer.žinsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Ukrainas

Dnipropet.rovsk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Ukrainas

Dno ‹1: -sse› linn Venemaal

Dobele ‹.duobele; 8: -sse› linn Lätis

Dobrudža ‹7: -sse›, Dobrogea ‹dobrodža› rumeenia Musta mere äärne maa-ala Bulgaarias ja Rumeenias

Dodekaneesid mitm ‹20: -.neeside; -.neesidele›, ka .Lõuna-Sporaadid, Dodekánisos kr saarestik ja maakond Kreekas

Dodoma ‹-doo-; 7: -sse› Tansaania pealinn

Doha ‹dooha; 7: -sse› vt Ad-Dawḩah

Dolomiidid mitm ‹20: -.miitide›, Dolomiti it mäestik Itaalias

Dominica ‹dominiika; 7: -sse ja -le› saareriik Väikestes Antillides

Dominikaani Vabariik, lühendatult Dominikaani ‹7: -sse ja Domini.kaani›, República Dominicana hisp riik Antillides Haiti saarel

Don ‹6: -i, -i› jõgi Venemaal

.Don.bass ‹20: -bassi; -.bassi›, Donetsi söebassein tööstusala Donetsi jõe tasandikul ja Dnepri alamjooksul Ukrainas, osaliselt Venemaal

Do.nets ‹20: -netsi, -.netsi› Doni lisajõgi Ukrainas ja Venemaal; Donetsi söebassein Donbass

Do.netsk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Ukrainas

Doni+maa ‹2: -le› maa-ala Venemaal Doni alamjooksul

Doni-.äärne .Rostov ‹9: -i; -isse› Rostov Doni ääres

Do.nostia ‹8: -sse› baski = San Sebastián ‹san sevastian› hisp linn Hispaanias Baskimaal

.Doo.nau ‹1› jõgi Euroopas

Dordogne ‹dordonj; 20: Dordogne’i› jõgi Prantsusmaal

.Dort.mund ‹20: -mundi; -.mundi› linn Saksamaal

Douro ‹douru; 7› portugali, Duero hisp jõgi Hispaanias ja Portugalis

Dover ‹douver; 9: -i; -isse› linn Inglismaal; Doveri väin Calais’ väin

.Draakoni+mäed mitm, Drakensberg afrikaani mäestik Lõuna-Aafrikas

Drava ‹draava; 7› Doonau lisajõgi Kesk-Euroopas

Dresden ‹.dreesden; 9: -i; -isse› linn Saksamaal

Drogobõtš ‹9: -i; -isse› linn Ukrainas

Druskinin.kai ‹1: -sse› linn Leedus

Dzer.žinsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Ukrainas; linn Venemaal

Dƶoxar ‹.džohhar; 9: -i; -isse›, ka Ƶovhar-Ġala ‹džouhar-gaala› Groznõi

Dzäudžõ.käu ‹1: -sse› Vladikavkazi osseedikeelne nimi

Džalalabad ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Kõrgõzstanis

Džambul ‹6: -i, -i; -i› prg Taraz

{Džammu ja Kaš.miir} → Jammu ja Kashmir

{Džezkazgan} → Žezkazgan

{Džibuuti} → Djibouti

{Džidda} → Jiddah

{Džizak, Džizzahh} → Jizzax

Džomo.lungma ‹8›, ka Everest, Qomolangma ‹tšomo.langma› tiibeti, Sagarmāthā nepali maailma kõrgeim mägi Nepali ja Tiibeti piiril

Džugdžur ‹6: -i, -i› mäestik Venemaal Kaug-Idas

Džun.gaaria ‹8: -sse›, Junggar mongoli maa-ala Hiinas Xinjiangis

Du.bai ‹1: -sse›, Dubayy ‹du.bai› ar linn Araabia Ühendemiraatides

Dublin ‹dablin; 9: -i; -isse› ingl = Baile Átha Cliath ‹bal'aahak.l'iah› iiri Iirimaa pealinn

Dubna ‹1: -sse› linn Venemaal

Dubrovnik ‹20: -niki; -.nikki› linn Horvaatias

Dudinka ‹7: -sse› Taimõri autonoomse ringkonna keskus

Duero ‹7› Douro hispaaniakeelne nimi

Duisburg ‹.düüs-; 20: -burgi; -.burgi› linn Saksamaal

.Dundaga ‹8: -sse›, ka Tooninga asula Lätis Kuramaal

Dundee ‹dan.dii; 1: -sse› linn Suurbritannias Šotimaal

Dunkerque ‹dö(n).kerk; 20: Dunkerque’i; Dunkerque’i› linn Prantsusmaal

.Durban ‹9: -i; -isse›, eThekwini suulu linn Lõuna-Aafrikas

Durham ‹darem; 9: -i; -isse› Inglismaa krahvkond

Durrës ‹durres; 13: -e; -esse› linn Albaanias

Dušanbe ‹1: -sse› Tadžikistani pealinn

Dvina ‹1›, Põhja-Dvina, Severnaja Dvina vn jõgi Põhja-Venemaal

Düssel.dorf ‹20: -dorfi; -.dorfi› linn Saksamaal

— e —

Ea+metsa ‹7: -.metsa›

Ebavere ‹7: -sse ja -.verre›; Ebavere mägi

Ebro ‹7› hisp, Ebre katalaani jõgi Hispaanias

Ecuador ‹ekuador; 6: -i, -i; -i› riik Lõuna-Ameerikas

Edela-Aafrika ‹8: -sse› prg Namiibia

Edinburgh ‹edin.burg; 20: -i; -i› linn Suurbritannias, Šotimaa pealinn

Edirne ‹7: -sse›, ajaloolises kontekstis Adria.noopol linn Türgi Euroopa-osas

Edmonton ‹6: -i, -i; -i› linn Kanadas

Edom ‹9: -i; -isse› Idumea heebreakeelne nimi

.Eelam ‹9: -i; -isse› muistne riik Pärsia lahe põhjakaldal

Ees-.Aasia ‹8: -sse›, Lääne-.Aasia Aasia lääneosa Afganistani ja Pakistanini

Ees-.India ‹8: -sse› Hindustani poolsaare varasemaid nimesid

Ees-Kau.kaasia ‹8: -sse› Põhja-Kau.kaasia

Eesti ‹7: -sse›

Efesos ‹12: -e; -[es]se› vt Ephesos

Eger ‹ägär; 9: -i; -isse› linn Ungaris

E.geuse meri, Aigaío pélagos kr, Ege denizi türgi Vahemere osa Kreeka ja Türgi ranniku vahel

E.giptus ‹12: -e; -[es]sse›, Mişr ‹misr› ar riik Aafrikas

Eidapere ‹7: -sse ja -.perre›

.Eivere ‹7: -sse ja -.verre›

Eivissa ‹7: -le› katalaani, Ibiza ‹ivissa› hisp saar Hispaania Baleaari saarestikus

{Ekuador} → Ecuador

Ekvatori.aal-Gui.nea ‹1: -sse›, Guinea Ecuatorial ‹gi.nea ekuatorial› hisp riik Aafrikas

Elba ‹7: -le› Itaaliale kuuluv saar Türreeni meres

Elbe ‹7› sks, Labe tšehhi jõgi Tšehhis ja Saksamaal

.Elbrus ‹12: -e›, Mengitau karatšai-balkaari mägi Kaukasuse mäestikus Venemaal

{.El.burs} → .Al.borz

E.lea ‹1: -sse›, Velia ladina antiikaja linn Itaalias

Elevan'di+luu+rannik ‹8: -u; -ule›, diplomaatilises kontekstis Côte d’Ivoire ‹kot-divu.aar› pr riik Aafrikas

Elista ‹7: -sse› vn, Elst kalmõki Kalmõkkia pealinn

Elistvere ‹7: -sse ja -.verre›

Ella+maa ‹2: -le›

Ellesmere ‹.elz.mier; 20: Ellesmere’i; Ellesmere’ile› Kanada Arktika saarestiku põhjapoolseim saar

Ellice’i saared ‹ellissi› Tuvalu varasem nimi

El Salvador ‹6: -i, -i; -i›, ka Salvador riik Kesk-Ameerikas

Elsass ‹9: -i; -isse› Alsace’i saksapärane nimi

Elton ‹6: -i, -i› soolajärv Venemaal Kaspia madalikul

Elva ‹7: -sse ja .Elva›

Ema+jõgi

Emilia Romagna ‹e.miilia romanja; 7: -sse› Itaalia maakond

Emmaste ‹8: -sse ja -le›

Emu+mäe ‹1: -le› (küla); Emu+mägi

.Endla ‹8: -sse›; .Endla järv

.Enge ‹8: -sse ja .Enge›

Engels ‹9: -i; -isse› linn Venemaal

Epeiros ‹12: -e; -[es]se› vt Ípeiros

Ephesos ‹efesos; 12: -e; -[es]sse›, ka Efesos ajalooline linn Väike-Aasias

Erastvere ‹7: -sse ja -.verre›, võrupäraselt Erästvere

Erebus ‹12: -e› vulkaan Antarktikas Rossi saarel

.Er.furt ‹20: -furdi; -.furti› linn Saksamaal

Ērģeme ‹.eerdjeme; 8: -sse› Härgmäe lätikeelne nimi

Erie ‹ieri; 7: -sse› linn USAs; Erie järv (Põhja-Ameerikas)

Erit.rea ‹1: -sse›, Ērtra ‹ertra› tigrinja, Irītrīyā ‹iriitriija› ar riik Aafrikas

Ermistu järv

Erra ‹7: -sse ja -le›

{Er-Rijad} → Ar-Riyāḑ

Erzurum ‹6: -i, -i; -i› linn Türgis

Eru ‹3: -sse›; Eru laht

Ervita ‹8: -le›

Erästvere ‹7: -sse› vt Erastvere

Eşfahān ‹esfä.haan; 20: -i; -i› linn Iraanis

Eskilstuna ‹eskilstüüna; 7: -sse› linn Rootsis

.Esna ‹8: -sse ja .Esna›

.Es.poo ‹1: -sse› sm = Esbo ‹.esbu› rts Helsingi naaberlinn Soomes

.Essen ‹9: -i; -isse› linn Saksamaal

Essex ‹essiks; 9: -i; -isse› Inglismaa krahvkond

Esztergom ‹ästär-; 6: -i, -i; -i› linn Ungaris

.Ežva ‹8› Võtšegda jõe komikeelne nimi

Eti.oopia ‹8: -sse›, Ityop’ya amhari riik Aafrikas, varem Abessiinia

.Etna ‹8› tulemägi Itaalias Sitsiilia saarel

Etruria ‹et.ruuria; 8: -sse›, ka Et.ruuria ajalooline maa-ala Itaalias

.Euboia ‹7: -sse ja -le›, Évvoia ‹evia› kr maakond ja saar Kreekas

.Eufrat ‹20: -rati, -.ratti› jõgi Ees-Aasias

Eu.raasia ‹8: -sse› Euroopa ja Aasia

Eu.roopa ‹8: -sse› maailmajagu, Euraasia mandri lääneosa

E.venkia ‹8: -sse›, Evengi+maa ‹2: -le› haldusüksus (Evengi autonoomne piirkond) Venemaal Siberis

Eve.rest ‹20: -resti, -.resti› vt Džomo.lungma

Extremadura ‹estremaduura; 7: -sse› autonoomne piirkond Hispaanias

Eyre ‹eer; 20: Eyre’i› järv Austraalias

— f —

Faenza ‹faentsa; 7: -sse› linn Itaalias

Falklandi saared ‹.fookländi›, hispaaniapäraselt Malviini saared ehk Malviinid, Falkland Islands ingl Briti asumaa Atlandi ookeani lõunaosas

Falun ‹.faalun; 9: -i; -isse› linn Rootsis

Farg‘ona ‹fargona; 1: -sse›, vene keeles Fergana linn ja org Usbekistanis

Fenno+.skandia ‹8: -sse› Skandinaaviat, Soomet, Karjalat ja Koola poolsaart hõlmav looduspiirkond

Feo.dossija ‹8: -sse›, Kefe krimmitatari linn Ukrainas Krimmis

Fergana ‹1: -sse› Farg‘ona venekeelne nimi

Ferrara ‹ferraara; 7: -sse› linn Itaalias

Fès ‹fess; 20: -i; -i›, Fās ar linn Marokos

Fidži ‹7: -sse›, Fiji ‹fidži› ingl, Viti fidži riik ja saarestik Okeaanias

Filipiinid mitm ‹20: -.piinide; -.piinidele›, Pilipinas tagalogi, Philippines ingl riik (Filipiini Vabariik) ja saarestik Aasias

.Finn.mark ‹20: -margi; -.marki› Norra maakond

Firenze ‹firentse; 7: -sse› linn Itaalias

.Flandria ‹8: -sse›, Flaami piirkond, Vlaanderen ‹.flaanderen› hollandi Belgia põhjaosa, föderatiivne piirkond

Florida ‹8: -sse› poolsaar ja osariik USAs

Foi.niikia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Ees-Aasias

Formosa ‹formoosa; 7: -sse› Taiwani ajalooline nimi

Franche-Comté ‹fraa(n)š-ko(n).tee; 1: -sse› halduspiirkond Prantsusmaal

Frangi+maa ‹2: -le›, .Franken sks maa-ala Saksamaal Baieris

.Frank.furt ‹20: -furdi; -.furti›, Maini-.äärne .Frank.furt ehk .Frankfurt Maini ääres, Frankfurt am Main sks linn Saksamaal Hessenis

.Frank.furt Oderi ääres ‹20: -furdi; -.furti› ehk Oderi-.äärne .Frank.furt, Frankfurt an der Oder sks linn Saksamaal Brandenburgis

Franz Josephi maa ‹frants joozefi› Venemaale kuuluv saarestik Jäämeres

Freetown ‹.frii.taun; 20: -i; -i› Sierra Leone pealinn

Friisi saared saarestik Põhjamere rannikul Hollandis, Saksamaal ja Taanis; Friisi+maa ‹2: -le›, Fryslân ‹fris.laan› friisi, hollandi Hollandi provints

Friuli-Venezia Giulia ‹friuuli-ve.neetsia .džuulia; 8: -sse› Itaalia maakond

Frunze ‹7: -sse› prg Biškek

.Früügia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias

{Fudžijama} → Fuji

Fuji ‹fudji; 7›, Fujisan ‹fudjisan; 6› mägi Jaapanis

Fujian ‹futsjen; 6: -i, -i; -i› Hiina provints

Fukuoka ‹7: -sse› linn Jaapanis

Funafuti ‹7: -le› Vaikse ookeani atoll, millel asub Tuvalu pealinn

Fääri saared, Føroyar ‹.förjar› fääri, Færøerne taani Taani omavalitsuslik ala Atlandi ookeanis

Fööniksi+saared mitm, Phoenix Islands ‹fiiniks ailandz› ingl Kiribatile kuuluv saarestik Vaikses ookeanis

Fyn ‹füün; 20: -i; -i› saar ja maakond Taanis

— g —

{Gaana} → Ghana

Gabon ‹ga.boon; 20: -i; -i› riik Aafrikas

Gaborone ‹-roo-; 7: -sse› Botswana pealinn

Gaga.uusia ‹8: -sse›, Găgăuzia moldova, Gagauz-Yeri gagauusi maa-ala Moldovas

Gagra ‹7: -sse› linn Abhaasias

Ga.laatia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias

Galápagose saared ‹galaapagose›, ka Colóni saarestik ‹kolooni› Ecuadorile kuuluv saarestik Vaikses ookeanis

Galicia ‹ga.liissia; 8: -sse› autonoomne piirkond Hispaanias

Ga.liitsia ‹8: -sse› maa-ala Poola ja Ukraina piirialadel

Gali.lea ‹1: -sse›, HaGalil ‹haga.liil› heebrea maa-ala Palestiinas, praeguse Iisraeli põhjaosa; Gali.lea meri Kinnereti järve nimesid piiblis

Galle ‹gall; 20: Galle’i; Galle’i›, Gālla singali linn Sri Lankal

.Gallia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Euroopas, kitsamas tähenduses prg Prantsusmaa

.Gambia ‹8: -sse› riik ja jõgi Aafrikas

Gangdisê ‹kangtise; 7: -sse›, ka Transhi.maalaja mäeahelik Tiibetis

Ganges ‹13: -e›, Gaṅgā bengali, Gańgā hindi jõgi Lõuna-Aasias

Gansu ‹kan.suu; 1: -sse› Hiina provints

Garabogazi laht, venepäraselt Kara-Bogaz-Goli laht endine Kaspia mere laht Türkmenistani rannikul

Garda ‹7› järv Itaalias

Garonne ‹ga.ronn; 20: Garonne’i› jõgi Prantsusmaal

Gascogne ‹gaskonj; 20: Gascogne’i; Gascogne’i› maa-ala Prantsusmaal

Gaza ‹gaaza; 7: -sse›, piiblis ka Assa, Ghazzah ar linn Palestiinas, araabia omavalitsusala keskus

.Gattšina ‹8: -sse› linn Venemaal

Gatwick ‹.gät.uik; 20: -i; -i› linn Inglismaal

Gauja ‹7: -sse› Koiva jõe lätikeelne nimi

.Gaujiena ‹7: -sse› Koivaliina lätikeelne nimi

Gdańsk ‹gdan'sk; 9: -i, -it; -isse› linn Poolas

Gdov ‹6: -i, -i; -i› Oudova venekeelne nimi

Gdynia ‹gdõnja; 7: -sse› linn Poolas

Genf ‹20: Genfi; .Genfi›, Genève ‹žö.neev› pr linn Šveitsis

Genova ‹džeenova; 8: -sse› linn Itaalias

Gent ‹20: Genti; .Genti› linn Belgias

Georgetown ‹.džoo(r)dž.taun; 20: -i; -i› Guyana pealinn

Georgia 1. ‹.džoo(r)džia; 8: -sse› USA osariik

Ge.orgia 2. ‹8: -sse› Gruusia rööpnimi

Gera ‹geera; 7: -sse› linn Saksamaal

Ger.maania ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Euroopas

Ghana ‹gaana; 7: -sse› riik Aafrikas

Ghatid mitm ‹20: .Ghattide›, Ghāṭ hindi kaks mäestikku Indias: Ida- ja Lääne-Ghatid

Gib.raltar ‹9: -i; -isse› Briti asumaa Vahemere ääres Hispaania lõunaosas

Gilberti saared prg Kiribati

{Gi.nea} → Gui.nea

Gironde ‹ži.roo(n)d; 20: Gironde’i› Garonne’i ja Dordogne’i jõe suudmeala Prantsusmaal

Giza ‹giiza; 7: -sse›, Al-Jīzah ‹al-džiiza› ar linn Egiptuses

{Gjandža} → Gäncä

Gjumri ‹1: -sse› linn Armeenias, varem Leninakan

Glåma ‹glom(m)a; 7› jõgi Norras

Glasgow ‹.glaas.gou; 1: Glasgow’; Glasgow’sse› linn Suurbritannias Šotimaal

Glazov ‹9: -i; -isse›, Glazkar ‹6: -i, -i; -i› udmurdi linn Udmurtias

Gloucester ‹gloster; 9: -i; -isse› linn Inglismaal

Goa ‹1: -sse› India osariik

Gobi ‹3: -sse›, Gov mongoli kõrbeline maa-ala Ida-Aasias

Godthåb ‹.got.hoob; 20: -i; -i› Nuuki taanikeelne nimi

Golan ‹6: -i, -i; -i›, Al-Jawlān ‹al-džau.laan› ar kõrgendik Süüria edelapiiril

Golfi hoovus ‹7: -sse› (Atlandi ookeani põhjaosas)

Gomel ‹9: -i; -isse› oblastilinn Valgevenes

Gomorra ‹7: -sse› vt Komorra

.Gorki ‹9: -sse› prg Nižni Novgorod

Gorlivka ‹8: -sse› linn Ukrainas

Gorno-Al.taisk ‹9: -i, -it; -isse› Altai Vabariigi pealinn

Gotha ‹goota; 7: -sse› linn Saksamaal

.Got.land ‹20: -landi; -.landi› Ojamaa rootsikeelne nimi

Granada ‹granaada; 7: -sse› maa-ala ja linn Hispaanias

Gran Chaco ‹gran tšaako; 7: -sse›, ka Chaco maa-ala Lõuna-Ameerikas

Grankulla ‹.graankulla; 7: -sse› Kauniaise rootsikeelne nimi

Graz ‹graats; 20: -i; -i› linn Austrias

Greenwich ‹grinidž, grenitš; 9: -i; -isse› linnaosa Inglismaal Londonis

Grenada ‹-naa-; 7: -sse› saareriik Väikestes Antillides

Grenadiinid mitm ‹20: -.diinide; -.diinidele›, the Grenadines ingl saarerühm Kariibi meres Väikestes Antillides

Grenoble ‹grö.noobl; 9: Grenoble’i, Grenoble’it; Grenoble’isse› linn Prantsusmaal

Grodna ‹7: -sse›, vene keeles Grodno oblastilinn Valgevenes

.Groz.nõi ‹1: -sse› vn, Sölƶ-Ġala ‹sölž-gaala› ehk Dƶoxar ‹.džohhar› tšetšeeni Tšetšeenia pealinn

.Gruusia ‹8: -sse›, ka Ge.orgia, Sakharthvelo gruusia riik Kaukaasias

Grööni+maa ‹2: -le›, Kalaallit Nu.naat grööni, Grønland taani Taani omavalitsuslik ala Põhja-Ameerikas

Guadalajara ‹guadalahaara; 7: -sse› linn Mehhikos

Guadalquivir ‹guadalki.viir; 20: -i, -i› jõgi Hispaanias

Guadeloupe ‹guad(ö)lup; 20: Guadeloupe’i; Guadeloupe’i› Prantsuse departemang Väikestes Antillides

Guadiana ‹guadiaana; 7› jõgi Hispaanias ja Portugalis

Guajaana 1. ‹7: -sse› piirkond Lõuna-Ameerikas; Guajaana mägismaa (Lõuna-Ameerikas)

{Guajaana} 2. (riik) → Guyana

Guam ‹6: -i, -i; -i ja -ile› USA valdus (saar) Okeaanias

Guangdong ‹kuang.tung; 20: -i; -i› Hiina provints

Guangzhou ‹kuang.tšou; 1: -sse›, ka .Kanton linn Hiinas, Guangdongi provintsi keskus

Guangxi ‹kuang.s'ii; 1: -sse› haldusüksus (Guangxi Tšuangi autonoomne piirkond) Hiinas

Guantánamo ‹-taanamo; 8: -sse› linn Kuubas

Guatemala ‹-maala; 7: -sse› riik Kesk-Ameerikas; selle pealinn

Gudbrandsdalen ‹.güdbrans.daalen; 9: -i; -isse› org Norras

Gudžarat ‹20: -rati; -.ratti› vt Gujarat

Guernsey ‹.göö(r)nzi; 9: -le› üks Kanalisaari, Ühendkuningriigi autonoomne foogtkond

Gui.nea ‹1: -sse›, Guinée ‹gi.nee› pr riik Aafrikas

Gui.nea-.Bis.sau ‹1: -sse›, Guiné-Bissau ‹gi.nee-bis.sau› portugali riik Aafrikas

Guizhou ‹kui.tšou; 1: -sse› Hiina provints

Gujarat ‹gudžarat; 20: -rati; -.ratti›, ka Gudžarat, Gujarāt gudžarati India osariik

.Gulbene ‹8: -sse›, leivupäraselt .Kul'na linn Lätis

.Gurjev ‹9: -i; -isse› prg Atõrau

Guyana ‹gaiaana; 7: -sse› riik Lõuna-Ameerikas

Gõzõlarbat ‹20: -bati; -.batti› õieti Gyzylarbat, prg Serdar

Gäncä ‹gjändžä; 1: -sse›, täpsel kujul Gəncə linn Aserbaidžaanis

Gävle ‹jeevle; 7: -sse› linn Rootsis

Göta ‹jööta; 7› jõgi Rootsis

Götaland ‹jööta.land; 20: -i; -i›, ka Göta+maa ‹2: -le› Lõuna-Rootsi

Göteborg ‹jööte.borj; 20: -i; -i› linn Rootsis

Göttingen ‹göti-; 6: -i, -i; -i› linn Saksamaal

Győr ‹djöör; 20: -i; -i› linn Ungaris

— h —

Haabersti ‹9: -sse ja Haabersti›

Haab+neeme ‹7: -.neeme ja -le›

Haab+saare ‹7: -.saarde›, võrupäraselt Haab+saarõ ‹7: -sse›

Haag ‹20: Haagi; .Haagi›, ’s-Gravenhage ‹.shraavenhaahe› ehk Den Haag ‹den haah› hollandi linn Hollandis

Haage ‹7: -le›

.Haanja ‹8: -sse ja .Haanja›, võrupäraselt .Haani ‹9: -sse›

.Haapsalu ‹3: -sse ja -.sallu›

.Haarlem ‹9: -i; -isse› linn Hollandis

.Haaslava ‹8: -le›

Habaja ‹8: -sse›

Habana ‹avaana; 7: -sse› vt Havanna

Habarovsk ‹9: -i; -isse› linn ja kraikeskus Venemaal

.Haeska ‹8: -sse ja .Haeska›

Hageri ‹9: -sse ja Hageri›

Hagudi ‹9: -sse ja Hagudi›

.Haiba ‹8: -sse›

Haifa ‹7: -sse›, H̠efa ‹he.faa› heebrea linn Iisraelis

{Haiiti} → Haiti

Hainan ‹6: -i, -i; -ile› Hiinale kuuluv saar Lõuna-Hiina meres

Hainaut ‹e.noo; 2: Hainaut’; Hainaut’sse› Belgia provints

Hai Phong ‹hai.fong; 20: -i; -i›, toonimärkidega Hải Phòng linn Vietnamis

Haiti 1. ‹7: -sse›, Haïti ‹aiti› pr riik Antillides

Haiti 2. ‹7: -le›, ka Hispaniola ‹-oo-›, Española ‹espanjoola› hisp, Haïti pr saar Lääne-Indias, jaguneb Dominikaani ja Haiti Vabariigi vahel

Ha.kassia ‹8: -sse› Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Siberis

Hakodate ‹7: -sse› linn Jaapanis Hokkaidō saarel

Ḩalab ‹halab; 9: -i; -isse›, ajaloolises kontekstis Aleppo linn Süürias

Halifax ‹häli.fäks; 20: -i; -i› linn Kanadas; linn Inglismaal

Halikar.nassos ‹12: -e; -[es]sse› antiikaja linn Väike-Aasias

Halinga ‹8: -sse ja -le›

.Haljala ‹8: -sse›

.Haljava ‹8: -sse ja .Haljava›

Halle ‹7: -sse› linn Saksamaal

Halliste ‹8: -sse ja -le›

Halõma ‹1› Kolõma jõe jakuudikeelne nimi

.Ham.burg ‹20: -burgi; -.burgi› linn ja liidumaa Saksamaal

Hamina ‹8: -sse› linn Soomes

Hammer.fest ‹20: -festi; -.festi› linn Norras

Hampshire ‹.hämpšir; 6: Hampshire’i; Hampshire’i› Inglismaa krahvkond

Han'di-Man'si+maa ‹2: -le›, ka Jugra autonoomne ringkond Venemaal Siberis

Hangzhou ‹hang.tšou; 1: -sse› linn Hiinas

Hangö ‹.hang.öö; 1: -sse› Hanko rootsikeelne nimi

Hanikat'si ‹7: -le ja -.kat'si› (laid)

Hanila ‹8: -sse›

Hanka ‹7› vn, Xingkai Hu ‹s'ing.khai huu› hn järv Kaug-Idas Venemaa ja Hiina piiril

Hanko ‹.hango; 8: -sse› sm = Hangö ‹.hang.öö› rts linn Soomes

Hannover ‹-oofer; 9: -i; -isse› linn Saksamaal

Ha.noi ‹1: -sse›, Hà Nội vietnami Vietnami pealinn

Han-.Tengri ‹9› mägi Tian Shanis Hiina ja Kõrgõzstani piiril

Hantõ-Man.siisk ‹9: -i, -it; -isse› Handi-Mansimaa pealinn

Hara ‹3: .Harga ja -le›

Harare ‹-raa-; 7: -sse› Zimbabwe pealinn

Harbin ‹6: -i, -i; -i› linn Hiinas

Har.dangeri fjord ‹9: -sse›, Hardangerfjorden ‹har.danger.fjuuren› norra fjord Norras

Hargeysa ‹hargeissa; 7: -sse› linn Somaalias

.Hargla ‹8: -sse ja .Hargla›, võrupäraselt .Harglõ ‹8: -sse›

Hari kurk

Hari+laid

Harju-Jaani ‹7: -.Jaani›

Harju+maa ‹2: -le› = Harju .maa.kond

Harju-Madise ‹13: os -Madist; -le›

Harju-Risti ‹7: -le›

.Harkiv ‹9: -i; -isse›, vene keeles .Harkov oblastilinn Ukrainas

.Harku ‹8: -sse ja .Harku›

Harz ‹haarts; 20: -i› mäestik Saksamaal

Hartum ‹6: -i, -i; -i›, Al-Khurţūm ‹al-hur.tuum› ar Sudaani pealinn

Haryana ‹harjaana; 7: -sse›, Hariyāṇā hindi India osariik

Hatanga ‹8› jõgi Venemaal Taimõris

Hatu ‹7: -sse ja .Hattu›

Ha.vai ‹1: -le› vt Hawaii

Havanna ‹7: -sse›, La Habana ‹la avaana› hisp Kuuba pealinn

Havel ‹.haafel; 9: -i› Elbe lisajõgi Saksamaal

Hawaii ‹ha.vai; 1: -le›, Hawaii saared, ka Ha.vai, Hawai‘i havai saar ja samanimeline saarestik Vaikse ookeani põhjaosas, USA osariik

Hea .Lootuse neem, Cape of Good Hope ingl, Kaap die Goeie Hoop afrikaani Aafrika lõunapoolsemaid neemi

Heathrow ‹.hiith.rou; 1: Heathrow’sse› linnaosa Inglismaal Londonis

Hebei ‹hõ.pei; 1: -sse› Hiina provints

Hebriidid mitm ‹20: -.riidide; -.riididele›, Hebriidi saared, Hebrides ‹hebridiiz› ingl, Innse Gall ‹.inše gaul› gaeli saarestik Suurbritannias Šotimaal

Hebron ‹9: -i; -isse›, Al-Khalīl ‹al-ha.liil› ar linn Palestiinas Jordani Läänekaldal

{Hedžas} → Al-Ḩijāz

Heidel.berg ‹20: -bergi; -.bergi› linn Saksamaal

Heilongjiang ‹heilung.tsjang; 20: -i; -i› Hiina provints

.Heimtali ‹9: -sse ja .Heimtali›

Heinaste ‹8: -sse›, Ainaži läti linn Lätis

Hein+laid

Hekla ‹.hehkla; 8› tulemägi Islandil

Helgo.land ‹20: -landi; -.landi› Saksamaale kuuluv saar Põhjameres

Hella+maa ‹2: -le›

Hellas ‹13: -e; -esse› Kreeka (vana)kreekakeelne nimi

Helle+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›

Hellespontos ‹12: -e; -[es]sse› Dardanellide antiikaegne nimi

.Hel'me ‹8: -sse ja .Hel'me›

Helm+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Helsingborg ‹helsing.borj; 20: -i; -i› linn Rootsis

Hel'singi ‹9: -sse›, Helsinki ‹.helsingi› sm, Helsingfors ‹helsing.fo(r)š› rts Soome pealinn

Helsingør ‹helsing.öör; 20: -i; -i› linn Taanis

Helter+maa ‹2: -le›

Hel.veetsia ‹8: -sse› Šveitsi ladinapärane nimi

Henan ‹hõnan; 6: -i, -i; -i› Hiina provints

Herculaneum ‹herku.laaneum; 6: -i, -i; -i› antiikaja linn Itaalias

.Herlen ‹9: -i› jõgi Ida-Aasias

.Hermon ‹9: -i›, .Hermoni mägi, Jabal ash-Shaykh ‹džabal aš-šaihh› ar kõrgeim mägi Antiliibanoni mäeahelikus

Herson ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Ukrainas

Hertsegoviina ‹7: -sse›, Hercegovina ‹herts-› horvaadi, serbia Bosnia ja Hertsegoviina lõunaosa

.Hessen ‹9: -i; -isse› Saksa liidumaa

Hibiinid mitm ‹20: -.biinide› mäestik Venemaal Koola poolsaarel

Hiina ‹7: -sse›, Zhongguo ‹.tšung.kuo› hn riik Aasias

Hiiu ‹7: -le›

Hiiu+maa ‹2: -le› = Hiiu .maa.kond, ka Hiiu ‹7: -sse ja .Hiidu›

Hiiva ‹7: -sse› Xiva

Hilversum ‹hilversüm; 6: -i, -i; -i› linn Hollandis

Hi.maalaja ‹8: -sse› mäestik Lõuna-Aasias

Himki ‹7: -sse› linn Venemaal

Himmaste ‹8: -sse ja -le›, võrupäraselt Himmastõ ‹8: -sse ja -le›

Hindukuš ‹20: -kuši, -.kušši› mäestik Lõuna-Aasias

Hindustan ‹6: -i, -i; -i›, .India poolsaar, varem ka Ees-.India poolsaar Lõuna-Aasias

Hiroshima ‹hirosjima; 3: -sse› linn Jaapanis

His.paania ‹8: -sse›, España ‹espanja› hisp riik Euroopas

Hispaniola ‹-oo-; 7: -le› vt Haiti 2.

Hmel'.nõtski ‹9: -sse› oblastilinn Ukrainas

Hobu+laid

Hô Chi Minh ‹hotji.minj; 20: -i; -i›, toonimärkidega Hồ Chí Minh linn Vietnamis

Hôhhot ‹höhhot; 20: -hoti; -.hotti› linn Hiinas, Sise-Mongoolia pealinn

Hokkaidō ‹hokkai.doo; 1: -le› Jaapani saar

.Holdre ‹8: -sse ja .Holdre›

Holland ‹9: -i; -isse ja -i›, Nederland ‹needer.land› hollandi riik Euroopas (Madalmaade Kuningriik); kitsamas tähenduses kaks provintsi riigi lääneosas: Põhja- ja Lõuna-Holland

Hollywood ‹hollivud; 6: -i, -i; -i› Los Angelese linnaosa USAs

.Holstre ‹8: -sse ja .Holstre›

Holvandi ‹9: -sse ja -le›

Honduras ‹-uu-; 13: -e; -esse› riik Kesk-Ameerikas

Hong.kong ‹20: -kongi; -.kongi›, Xianggang ‹sjang.kang› hn erihalduspiirkond Hiinas

Honiara ‹-iaa-; 7: -sse› Saalomoni Saarte pealinn

Honolulu ‹-luulu; 7: -sse› linn Oahu saarel, USA Hawaii osariigi pealinn

Honshū ‹.hon.sjuu; 1: -le› Jaapani suurim saar

{Hon.šiu} → Honshū

.Hoomuli ‹9: -sse›, .Oomuli, Omuļi ‹.uomul'i› läti küla Lätis Eesti piiri lähedal

Hoorni neem, Cabo de Hornos hisp Lõuna-Ameerika lõunatipp

Hopa ‹7: -sse ja .Hoppa›, Opa, Ape läti linn Lätis

{Ho.razm} → Xorazm

Ho.rezm ‹20: -rezmi; -.rezmi› vt Xorazm

.Hormuze väin Punast ja Araabia merd ühendav väin

Horug ‹6: -i, -i; -i›, vene keeles Horog linn Tadžikistanis, Mägi-Badahšani pealinn

Hor.vaatia ‹8: -sse›, {Kro.aatia}, Hrvatska horvaadi riik Euroopas

Houston ‹.hjuuston; 9: -i; -isse› linn USAs

Huang He ‹huang hõõ; 1› jõgi Hiinas

Hubei ‹hu.pei; 1: -sse› Hiina provints

Hudsoni laht ‹.hadsoni› siselaht Kanadas

Hud.žand ‹20: -žandi; -.žandi› linn Tadžikistanis

Hulja ‹7: -le›

Hull ‹hall; 20: -i; -i›, ametlikult Kingston-upon-Hull ‹.kingston-öpon-hall› linn Inglismaal

Hullo ‹7: -sse›

Humala ‹8: -sse›

Hummuli ‹9: -sse ja Hummuli›

Hunan ‹6: -i, -i; -i› Hiina provints

Huron ‹9: -i› järv Põhja-Ameerikas

Husari ‹9: -le›

.Huuksi ‹9: -sse ja .Huuksi›

Hõreda ‹8: -le›

Häme ‹7: -sse› endine lään Soomes

Hämeen.linna ‹8: -sse ja -.linna› linn Soomes

.Härgla ‹8: -sse›

Härg+mäe ‹1: -le›, Ērģeme ‹.eerdjeme› läti asula Lätis

Härja+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›

Hääde+meeste ‹7: -le›

Häätaru ‹3: -sse ja -.tarru›, võrupäraselt Häätaro ‹3: -sse ja -.tarro›

Hüüru ‹7: -sse›

Hyderabad 1. ‹haidara.baad; 20: -i; -i›, Haidarābādu telugu linn Indias, Andhra Pradeshi pealinn

Hyderabad 2. ‹haidara.baad; 20: -i; -i›, Haidarābād urdu linn Pakistanis

Hyvinkää ‹hüvin.gää; 1: -sse› linn Soomes

— i —

Iaşi ‹jaši; 7: -sse› linn Rumeenias

I.beeria poolsaar Pürenee poolsaar

Ibiza ‹ivissa; 7: -le› Eivissa hispaaniakeelne nimi

Ida-Hiina meri (Hiina, Korea ja Jaapani vahel)

Idaho ‹aida.hou; 1: -sse› USA osariik

Ida-.India Malai saarestiku varasemaid nimesid

Ida-Preisi+maa ‹2: -le› ajalooline maa-ala Läänemere lõunarannikul

Ida-Saksa+maa ‹2: -le›, Ostdeutschland ‹.ost.doitš.land› sks endine riik Euroopas (Saksa Demokraatlik Vabariik, 1949–1990), prg Saksamaa idaosa

Ida-Siber ‹9: -i; -isse› maa-ala Venemaal

Ida-Timor ‹9: -i; -isse›, diplomaatilises kontekstis Timor-Leste ‹timur-lešti› portugali riik Aasias

Ida-Viru+maa ‹2: -le› = Ida-Viru .maa.kond

Idu.mea ‹1: -sse›, Edom heebrea muistne maa-ala Lähis-Idas

Ieper ‹.iiper; 9: -i; -isse› linn Belgias

Igarka ‹7: -sse› linn Venemaal

Ignalina ‹1: -sse› linn Leedus

Iguaçu ‹iguas.suu; 1› portugali, Iguazú hisp Paraná lisajõgi Brasiilias ja Argentinas

Ihamaru ‹3: -sse ja -.marru›

Iha+salu ‹3: -sse ja -.sallu›

Ihaste ‹8: -sse›

.Iidla ‹8: -sse›

Iigaste ‹8: -sse›

Iiri+maa ‹2: -le›, Iiri ‹7: -sse ja .Iiri›, Éire ‹eer'i› iiri, Ireland ‹aie(r)länd› ingl riik Euroopas

Iisaku ‹8: -sse›

.Ii.salmi ‹21: -salme; -.salme ja 9: -sse› linn Soomes

.Iis.rael ‹20: -raeli; -.raeli›, Yisra’él ‹jisra-el› heebrea, Isrā’īl ar riik Lähis-Idas

.Ikla ‹8: -sse ja .Ikla›

Ikšķile ‹.ikštjile; 7: -sse›, ajaloolises kontekstis Üks+küla linn Lätis

Île-de-France ‹il-dö-fraa(n)ss; 20: -France’i; -France’i› halduspiirkond Prantsusmaal

Ileía ‹iliia; 7: -sse› Kreeka maakond

Ilion ‹6: -i, -i; -i› üks Trooja rööpnimesid

Illi ‹7: -le›

Illi.nois ‹20: -noisi; -.noisi› USA osariik

Illuka ‹8: -le›

Il.lüüria ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Euroopas

Ilmatsalu ‹3: -sse ja -.sallu›

Ilm+järv, .Ilmen ‹9: -i› vn järv Venemaal

Ilm+järve ‹7: -.järve ja -le›

Ilu+metsa ‹7: -.metsa›

Ilu+mäe ‹1: -le›

Imandra ‹8› järv Venemaal Koola poolsaarel

Imatra ‹8: -sse› linn ja kosk Soomes

Imatu ‹8: -sse ja Imatu›

Imavere ‹7: -sse ja -.verre›

Imerethi ‹7: -sse› maa-ala Gruusias

Inari ‹9› järv Soomes Lapimaal

Inch’ŏn ‹intšhön; 6: -i, -i; -i› linn Lõuna-Koreas

.India ‹8: -sse›, Bhārat ‹bhaarat› hindi riik Aasias; .India ookean (Aafrika, Aasia ja Austraalia vahel); .India poolsaar Hindustan

Indiana ‹-iaa-; 7: -sse› USA osariik

Indianapolis ‹12: -e; -[es]sse› linn USAs

Indigirka ‹7›, Indigir ‹6: -i, -i› jakuudi jõgi Sahhas

Indo+hiina ‹7: -sse›, Taga-.India poolsaar Kagu-Aasias

Indo.neesia ‹8: -sse›, Indonesia indoneesia riik Kagu-Aasias

.Indus ‹12: -e› jõgi Lõuna-Aasias

.Ingeri ‹9: -sse›, .Ingeri+maa ‹2: -le›, Inkeri ‹.ingeri› sm ajalooline maa-ala Loode-Venemaal

.Inglise kanal La Manche

.Inglis+maa ‹2: -le›, täiendina ka .Inglise, England ‹.ingländ› ingl Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi koostisosa, Suurbritannia saare osa ilma Šotimaa ja Walesita; laiemas mõttes (väljaspool ametlikke ja tarbetekste) Suurbritannia

.Ingliste ‹8: -sse ja -le›

In.guššia ‹8: -sse›, Inguši+maa ‹2: -le›, Ingušetija vn, Ghalghajtše inguši Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Põhja-Kaukaasias

Inn ‹20: Inni, .Inni› Doonau lisajõgi

Innsbruck ‹.ins.bruk; 20: -i; -i› linn Austrias

Ioánnina ‹joanina; 8: -sse› linn ja maakond Kreekas

Iowa ‹aioua; 8: -sse› USA osariik

Ípeiros ‹ipiros; 12: -e; -[es]sse›, Epeiros vkr halduspiirkond Kreekas

Iqaluit ‹ihha-; 20: -luiti; -.luiti› linn Kanadas, Nunavuti pealinn

I.raak ‹20: Iraagi; I.raaki›, ‘Irāq ‹i.raak› ar riik Aasias

I.raan ‹20: Iraani; I.raani›, Īrān ‹i.raan› pärsia riik Aasias, varem Pärsia

Irákleio ‹i.raklio; 8: -sse› linn ja maakond Kreekas

{Iravadi} → Irrawaddy

.Irbe väin, {Irbeni väin} Kura kurk

Irbit ‹20: -biti; -.bitti› linn Venemaal

Irboska ‹8: -sse›, Iz.borsk vn

Irian ‹6: -i, -i; -ile› Uus-Guinea indoneesiakeelne nimi

Irian Jaya ‹džaaja; 7: -sse› Indoneesia provints, Uus-Guinea saare lääneosa

Ir.kutsk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Venemaal Siberis

Irrawaddy ‹iravadi; 3›, Eyawadi ‹ejavadi› ehk Ayeyarwady birma jõgi Birmas

Irtõš ‹20: -tõši, -.tõšši› Obi lisajõgi

Iru ‹3: -sse ja .Irru›

Isar ‹.iizar; 9: -i› Doonau lisajõgi

{Isfahan} → Eşfahān

İskenderun ‹iskenderun; 6: -i, -i; -i› linn Türgis

Islamabad ‹6: -i, -i; -i›, Islāmābād urdu Pakistani pealinn

.Is.land ‹20: -landi; -.landi›, Ísland ‹.iis.land› islandi riik Euroopas

{Ismir} → İzmir

Issõk-Kul ‹6: -i, -i› vt Õsõk-Köl (järv), Balõktšõ (linn)

İstanbul ‹ist-; 6: -i, -i; -i› linn Türgis, ajalooline pealinn

.Istra ‹8: -sse›, ka .Istria it poolsaar Aadria mere põhjarannikul, kuulub pms Horvaatiale

Išim ‹6: -i, -i› vn, Jesil kasahhi Irtõši lisajõgi Kasahstanis ja Venemaal

Iz.borsk ‹9: -i, -it; -isse› Irboska venekeelne nimi

Izmail ‹a-il; 6: -i, -i; -i› linn Ukrainas

İzmir ‹izmir; 9: -i; -isse›, ajaloolises kontekstis Smürna linn Türgis

I.ževsk ‹9: -i, -it; -isse›, Iž ehk Ižkar udmurdi Udmurtia pealinn

Ižora ‹7› Neeva lisajõgi Venemaal

I.taalia ‹8: -sse›, Italia ‹i.taalia› it riik Euroopas

Ithaka ‹7: -le›, Itháki ‹ithaki› kr saar Kreekas

Itš.keeria ‹8: -sse›, Noxçiyçö ‹nohtšiitšö› tšetšeeni Tšetšeenia; ajalooline maa-ala Tšetšeenias

Ivangorod ‹9: -i; -isse› Jaanilinna venekeelne nimi

Ivano-Fran.kivsk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Ukrainas

Ivanovo ‹8: -sse› oblastilinn Venemaal

— j —

Jaaga+rahu ‹3: -le›

Jaagupi ‹9: -sse ja Jaagupi›

Jaahvo ‹7: -sse› Yafo nimesid piiblis

Jaama 1. ‹7: -sse› (küla)

Jaama 2. ‹7: -sse ja .Jaama› Kingissepa (endise Jamburgi) vadjapärane nimi

Jaani ‹7: -sse ja .Jaani›

Jaanika ‹8: -le›

Jaani+linn ‹22: -.linna›, Ivangorod vn

.Jaapan ‹9: -i; -isse›, Nihon ehk Nippon jaapani riik Aasias; .Jaapani hoovus ‹9: -sse› vt Kuroshio

Jaava ‹7: -le›, Jawa ‹džaava› indoneesia Indoneesia saar

Jablonovõi ahelik mäestik Venemaal

Jaffa ‹7: -sse› vt Yafo

Jaffna ‹.džafna; 8: -sse›, Yāpanaya singali, Yāl̮ppāṇam tamili linn Sri Lankal

Jaipur ‹.džaipur; 9: -i; -isse›, Jaypur hindi linn Indias

Jakarta ‹džakarta; 7: -sse› Indoneesia pealinn

Ja.kutsk ‹9: -i, -it; -isse› Sahha pealinn

Ja.kuutia ‹8: -sse› Sahha rööpnimi

Jalta ‹7: -sse› linn Ukrainas Krimmis

Jamaica ‹jamaika; 7: -le ja -sse› riik ja saar Lääne-India saarestikus

Jamal ‹6: -i, -i; -i›, Ja’ mal neenetsi poolsaar ja haldusüksus (Jamali Neenetsi autonoomne ringkond) Venemaal Siberis Jäämere ääres

.Jam.burg ‹20: -burgi; -.burgi› prg Kingissepp

Jammu ja Kashmir ‹džammu; 7: -sse; kaš.miir; 20: -i; -i› India osariik

Jana ‹7› vn, .Djaangõ jakuudi jõgi Venemaal Sahhas

Jangtse ‹7›, Chang Jiang ‹tšhang tsjang› hn jõgi Hiinas

Jan Mayen ‹jan .maien; 9: -i; -isse ja -ile› Norra valdus Jäämeres

Jaros.lavl ‹20: -lavli; -.lavli› oblastilinn Venemaal

.Jasnaja Poljana ‹7: -sse› asula Venemaal Tula oblastis

Jaunjelgava ‹.jaun.jälgava; 8: -sse› linn Lätis

.Jeemen ‹9: -i; -isse›, Al-Yaman ‹al-jaman› ar riik Araabia poolsaarel

Jeeriko ‹8: -sse›, Arīḩā ‹ariiha› ar linn Palestiinas Jordani Läänekaldal

Jeisk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Jēkabpils ‹jääkap-; 20: -pilsi; -.pilsi› linn Lätis

Jekate.rin.burg ‹20: -burgi; -.burgi› linn Venemaal, Sverdlovski oblasti keskus

Je.lets ‹20: -letsi; -.letsi› linn Venemaal

.Jelgava ‹.jälgava; 8: -sse›, ajaloolises kontekstis ka .Miitavi linn Lätis

Jena ‹jeena; 7: -sse› linn Saksamaal

Jenakijeve ‹7: -sse› linn Ukrainas

Jenis.sei ‹1› jõgi Venemaal Siberis

Jerevan ‹6: -i, -i; -i› Armeenia pealinn

Jersey ‹džöö(r)zi; 7: -le› üks Kanalisaari, Ühendkuningriigi autonoomne foogtkond

Jeruusa.lemm ‹21: -lemma; -.lemma›, Yerushalayim ‹jerušalajim› heebrea, Al-Quds ‹al-kuds› ar linn Palestiinas, Iisraeli faktiline pealinn

Jesil ‹6: -i, -i› Išimi jõe kasahhikeelne nimi

Jessentuki ‹1: -sse› linn Venemaal

Jevpatorija ‹8: -sse›, Kezlev krimmitatari linn Ukrainas Krimmis

Jiangsu ‹tsjang.suu; 1: -sse› Hiina provints

Jiangxi ‹tsjang.s'ii; 1: -sse› Hiina provints

Jiddah ‹džidda; 7: Jiddah’sse› linn Saudi Araabias

Jilin ‹t'silin; 6: -i, -i; -i› Hiina provints

Jinan ‹t'sinan; 6: -i, -i; -i› linn Hiinas

.Jisreeli org, heebreapäraselt Yizre‘éli org ‹jizre-eeli› Galilea ja Samaaria vaheline tasandik Iisraelis

Jizzax ‹džizzahh; 20: -i; -i› linn Usbekistanis

Joa ‹1: -le›

.Joala ‹8: -sse›

Joa+oru ‹3: -sse ja -.orgu›

Joa+.ves'ki ‹9: -le›

.Joen.suu ‹2: -sse› linn Soomes

Johannes.burg ‹20: -burgi; -.burgi› linn Lõuna-Aafrikas

Jonava ‹1: -sse› linn Leedus

.Joonia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias

.Joonia meri (Apenniini poolsaare ja Kreeka ranniku vahel); .Joonia saared, Iónioi nísoi ehk Eptánida kr saarestik ja halduspiirkond Kreekas

.Joppe ‹8: -sse› üks Yafo nimesid piiblis

Jor.daania ‹8: -sse›, Al-.Urdun ar riik Lähis-Idas

.Jordan ‹9: -i› jõgi Lähis-Idas; .Jordani Lääne+kallas, Aḑ-Ḑaffah al-Gharbīyah ‹ad-dafa al-garbiija› ar maa-ala Palestiinas, osa araablaste omavalitsusalast

Joškar-Ola ‹1: -sse› Marimaa pealinn

Ju.dea ‹1: -sse› Juudamaa ladinapärane nimi

Ju.gorski Šar ‹6: -i, -i; -i›, ka Jugra väin väin Venemaal Vaigatši saare ja mandri vahel

Jugo.slaavia ‹8: -sse›, Jugoslavija serbia endine riik Euroopas

Jugra ‹7: -sse› vt Handi-Mansi+maa; Jugra väin vt Ju.gorski Šar

Juhkentali ‹3: -sse ja -tali›

Juminda ‹8: -le›

.Jung.frau ‹1› mägi Šveitsis

Jūrmala ‹.juurmala; 8: -sse› linn Lätis Riia lähedal

Južno-Sahha.linsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal, Sahhalini oblasti keskus

.Juuda+maa ‹2: -le›, ladinapäraselt Ju.dea, Yehuda heebrea, Yahūdhā ar maa-ala Palestiinas

Juudi autonoomne oblast haldusüksus Venemaal Kaug-Idas

Juura ‹7›, Jura ‹žü.raa› pr mäestik Šveitsis ja Prantsusmaal

Juuru ‹7: -sse ja .Juuru›

Jõe+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Jõe+.lähtme ‹8: -sse ja -.lähtme›

Jõe+pere ‹7: -sse ja -.perre›

Jõe+suu ‹2: -sse ja -suhu ja -le›

Jõe+taguse ‹13: os -tagust; -sse ja -le›

Jõe+ääre ‹7: -.äärde›

Jõgeva ‹8: -le›

Jõgeva+maa ‹2: -le› = Jõgeva .maa.kond

Jõgeveste ‹7: -sse ja -le›

Jõgi+soo ‹2: -sse ja -le›

Jõgõperä ‹2: -sse ja -.perrä› Krakolje vadjakeelne nimi

Jõhvi ‹7: -sse ja .Jõhvi›

Jõksi ‹7: -sse ja .Jõksi›

Jõulu+saar, Christmas Island ‹.krismas ailand› ingl Austraalia välisala India ookeanis

.Jõõpre ‹8: -sse ja .Jõõpre›

Jägala ‹8: -sse ja Jägala›

.Jälgi+mäe ‹1: -le›

Jämaja ‹8: -sse ja -le›

Jäme+jala ‹3: -.jalga ja -le›

Jämtland ‹.jemt-; 20: -landi; -.landi› Rootsi lään

Jäneda ‹8: -le›

Järavere ‹7: -sse ja -.verre›

.Järlepa ‹7: -sse ja -.leppa›

Järt+saare ‹7: -.saarde›

Järva-Jaani ‹7: -.Jaani›

Järva+kan'di ‹7: -.kan'ti›

Järva+maa ‹2: -le› = Järva .maa.kond

Järva-Madise ‹8: -le›

Järve ‹7: -le›

Järve+küla ‹3: -sse ja -.külla›

.Järvere ‹8: -sse›

Järv+selja ‹7: -le›

Jää+meri, Põhja-Jää+meri, harva ka Arktika ookean põhjapooluse ookean

.Jäärja ‹8: -sse ja .Jäärja›

Jönköping ‹.jöntšööping; 9: -i; -isse› linn Rootsis

Jüri ‹3: -sse›

Jüüti+maa ‹2: -le›, Jüüti poolsaar, Jylland ‹.jül.lann› taani poolsaar Taanis, moodustab riigi põhiosa

Jyväskylä ‹jüväskülä; 3: -sse ja -.kyllä› linn Soomes

— k —

Kaag+järv Rautina järv; Kaag+järve ‹7: -le›

.Kaagvere ‹7: -sse ja -.verre›

Kaalepi ‹9: -sse›

Kaali ‹7: -sse ja .Kaali›

Kaama ‹7› vt Kama

.Kaanan ‹9: -i; -isse› Jordani jõe ja Vahemere vahelise ala ajalooline nimi

Kaare+pere ‹7: -sse ja -.perre›

.Kaaria ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias

.Kaarli ‹9: -sse ja .Kaarli›

.Kaarma ‹8: -le›

.Kaasan ‹9: -i; -isse›, Qazan ‹kazan› tatari Tatarstani pealinn

Kabala ‹8: -sse›

Kabardi ‹7: -sse›, Keberdej kabardi Kabardi-Balkaaria põhja- ja kirdeosa; Kabardi-Bal.kaaria ‹8: -sse›, Kabardino-Balkarija vn, Keberdej-Balker kabardi, Kabartõ-Malkar balkaari Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Põhja-Kaukaasias

Kaber+neeme ‹7: -sse ja -.neeme ja -le›

Kabli ‹7: -sse ja -le›

Kabul ‹6: -i, -i; -isse›, Kābul puštu, Kābol dari Afganistani pealinn

Kadiivka ‹8: -sse› prg Stahhanov

Kadrina ‹8: -sse ja Kadrina›

Kadri+org ‹20: -.orgu›

Kaelase ‹8: os Kaelast; -sse ja -le›

Kaerepere ‹7: -sse ja -.perre›

Kaevatsi laid

Kahala ‹8: -sse ja Kahala›

Kahe+jõe+maa ‹2: -le› Mesopotaamia nime sünonüüme piiblis

Kahhethi ‹9: -sse› maa-ala Gruusias

Kahhovka ‹7: -sse› linn Ukrainas

.Kahkva ‹8: -le›

.Kahtla ‹8: -sse ja .Kahtla›

Kaiavere ‹7: -sse ja -.verre›

.Kaika ‹8: -le›

.Kaimani+saared mitm, Cayman Islands ‹.keimän ailandz› ingl Briti asumaa Lääne-India saarestikus

.Kai.nuu ‹1: -sse› Soome maakond

Kairo ‹7: -sse›, Al-Qāhirah ‹al-.kaahira› ar Egiptuse pealinn

Kaisa.rea ‹1: -sse› ajalooline linn Palestiinas

.Kaisma ‹8: -le›

.Kaisvere ‹7: -sse ja -.verre›

Kaiu ‹7: -sse ja .Kaiu›

Kaku+mäe ‹1: -le›

Ka.laabria ‹8: -sse› vt Calabria

Kalahari ‹kalahaari; 7: -sse›, Kgalagadi tsvana kõrb Aafrika lõunaosas

Kala+maja ‹3: -sse ja -.majja›

Kalana ‹8: -sse›

Kalastaja pool+saar, Rõbatši polu.ostrov vn poolsaar Venemaal Koola põhjarannikul

Kal.dea ‹1: -sse› ajalooline maa-ala Ees-Aasias

Kalevala ‹3: -sse› alev Venemaal Karjalas

Kalevi ‹9: -sse ja Kalevi›; Kalevi-Liiva ‹7: -le›

Kali.fornia ‹8: -sse› vt California

Kali.mantan ‹9: -i; -ile›, ka .Borneo Malai saarestiku suurim saar

Kalinin ‹9: -i; -isse› prg Tver

Kaliningrad ‹6: -i, -i; -i› Venemaa oblastilinn ja eksklaav Läänemere kagurannikul; endine linn Moskva oblastis, prg Koroljov

Kalju+.mäestik, Rocky Mountains ingl mäestik Põhja-Ameerikas

Kalkuta ‹7: -sse› vt Kolkata

Kallaste ‹8: -sse ja -le›

Kallavere ‹7: -sse ja -.verre›

Kalle+mäe ‹1: -le›

Kalli järv

.Kalmar ‹9: -i; -isse› linn Rootsis

Kalmetu ‹8: -sse ja -le›

Kal.mõkkia ‹8: -sse›, Kalmõki+maa ‹2: -le›, Halmg Tanghtš ‹.hal'mõg .tanghõtš› kalmõki Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Kaspia mere ääres

Kaluga ‹7: -sse›, ka Kaluuga oblastilinn Venemaal

.Kal'vi ‹9: -sse ja .Kal'vi ja -le›

Kama ‹7›, ka Kaama Volga lisajõgi Venemaal

Kamari ‹9: -sse ja Kamari›

.Kambja ‹8: -sse ja .Kambja›

Kambodža ‹7: -sse›, Kâmpŭchéa ‹kamput.jea› khmeeri riik Aasias Indohiina poolsaarel

{Kame.nets-Po.dol'ski} → Kamja.nets-Po.dilski

Kamensk-Šahtinski ‹9: -sse› linn Venemaal

Kamensk-U.ral'ski ‹9: -sse› linn Venemaal

Kamerun ‹6: -i, -i; -i›, Cameroun ‹kam.ruun› pr, Cameroon ‹käme.ruun› ingl riik Aafrikas

Kamja.nets-Po.dilski ‹9: -sse› linn Ukrainas

Kam.paania ‹8: -sse› vt Campania

Kampala ‹kampaala; 7: -sse› Uganda pealinn

Kâmpŭchéa ‹kamput.jea; 1: -sse› Kambodža khmeerikeelne nimi

Kamtšatka ‹7: -sse ja -le›, Kamtšatka poolsaar (Venemaal Kaug-Idas)

Kamõšin ‹9: -i; -isse› linn Venemaal

Kanaari saared mitm, Kanaarid mitm ‹20: -.naaride; -.naaridele›, Canarias hisp Hispaaniale kuuluv saarestik ja autonoomne piirkond Aafrika looderanniku lähedal

Kanada ‹8: -sse›, Canada ingl, pr riik Põhja-Ameerikas

Kana+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Kanali+saared mitm, Channel Islands ‹tšänel ailandz› ingl Ühendkuningriigile kuuluvad saared La Manche’is ehk Inglise kanalis

Kandalakša ‹7: -sse› linn Venemaal

Kanepi ‹9: -sse ja Kanepi›

Kanin ‹9: -i; -isse› poolsaar Venemaal Valge ja Barentsi mere vahel

Kanpur ‹6: -i, -i; -i›, Kānpur hindi linn Indias

Kansas ‹13: -e; -esse› USA osariik

Kansas City ‹känzäs siti; 7: -sse› linnad USAs Kansase ja Missouri osariigi piiril

Kansk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Kan.taabria ‹8: -sse›, Cantabria hisp autonoomne piirkond Hispaanias

Kan't+küla ‹3: -sse ja -.külla›

.Kanton ‹9: -i; -isse› vt Guangzhou

.Kantre+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Kapa.dookia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias

Kapera ‹8: -sse›, võrupäraselt Kapõra

Kaper.naum ‹22: -nauma; -.nauma› ajalooline linn Kinnereti järve loodekaldal, prg Iisraelis

Kapi+maa ‹2: -le›, Cape Province ingl, Kaapland afrikaani maa-ala Lõuna-Aafrika Vabariigis

Kapi.toolium ‹6: -i, -i; -ile ja 9: -i, -it; -ile›, Campidoglio it, Capitolium ladina üks Rooma seitsmest künkast

Kap+linn ‹22: -linna; -.linna›, Cape Town ‹keip taun› ingl, .Kaapstad afrikaani linn Lõuna-Aafrikas

Kapsukas ‹13: -e; -esse› prg Marijampolė

Kapõra ‹8: -sse› vt Kapera

Kara.bahh ‹20: -bahhi, -.bahhi› vt Mägi-Karabahh

Kara-Bogaz-Goli laht Garabogazi lahe venepärane nimi

Karachi ‹karaatši; 7: -sse›, Karāchī urdu linn Pakistanis

Karagandõ ‹1: -sse›, vene keeles Karaganda vn oblastilinn Kasahstanis

Karakal.pakkia ‹8: -sse›, Karakalpakistan ‹6: -i, -i; -i›, Qaraqalpaqstan karakalpaki, Qoraqalpog‘iston usbeki Usbekistani koosseisu kuuluv autonoomne vabariik

Karakol ‹6: -i, -i; -i› linn Kõrgõzstanis

Karakoram ‹9: -i› mäestik Kesk-Aasias

Karakorum ‹6: -i, -i; -i›, Harhorin mongoli ajalooline linn Mongoolias

Karakum ‹6: -i, -i; -i›, Garagum türkmeeni kõrb Türkmenistanis

Kara meri Jäämere osa Põhja-Venemaal

Kara.tau ‹1› mäed Venemaal Uuralites

Karat.šai ‹1: -sse›, Karatšaj karatšai Karatšai-Tšerkessia lõunaosa; Karat.šai-Tšer.kessia ‹8: -sse› Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Põhja-Kaukaasias

Karavangid mitm ‹20: -.vankide› mäestik Austrias, Itaalias ja Sloveenias

Kara Värav Barentsi ja Kara merd ühendav väin Venemaal

Kareda ‹8: -le›

Kareni ‹9: -sse›, Kayin Pyinè birma Birma osariik

Karepa ‹8: -le›

Karhumäki ‹.karhumägi; 17: -mäe, -mäge; -.mäele ja 3: -sse›, Medvežje.gorsk vn linn Karjalas

Kariibi meri Atlandi ookeani osa Antillide ja Kesk-Ameerika mandri vahel; Kariibi maad Kariibi mere äärsed riigid, Lääne-India

Kari+järv; Kari+järve ‹7: -le› (küla)

Karilat'si ‹7: -sse ja -.lat'si›

Karinu ‹8: -le›

Kariste ‹8: -sse ja -le›

Karja ‹7: -sse ja .Karja›

Karja+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Karjala ‹8: -sse› Venemaa koosseisu kuuluv vabariik; Karjala kannas, Karjala maakitsus (Venemaal Leningradi oblastis Soome lahe ja Laadoga järve vahel)

.Karksi ‹9: -sse ja .Karksi›

.Karksi-Nuia ‹7: -sse ja -.Nuia›

.Karlova ‹8: -sse›

Karlovy Vary ‹karlovi vari; 3: -sse› linn Tšehhis

Karlskrona ‹kaarlskruuna; 7: -sse› linn Rootsis

Karlsruhe ‹.karlsruue; 7: -sse› linn Saksamaal

.Karmel ‹9: -i›, Karmeli mägi (Iisraelis)

Karnataka ‹8: -sse›, Karṇāṭaka kannada India osariik

Karoliinid mitm ‹20: -.liinide; -.liinidele›, Karoliini saared, Caroline Islands ‹kärolain ailandz› ingl saarestik Vaikses ookeanis

Karpaadid mitm ‹20: -.paatide› mäestik Kesk- ja Ida-Euroopas

Kars ‹20: Karsi; .Karsi› linn Türgis

Karst ‹20: Karsti; .Karsti›, Carso it, Kras sloveeni lavamaa Sloveenias ja Itaalias

Karši ‹1: -sse› vt Qarshi

Kartaago ‹7: -sse› ajalooline linn ja riik Põhja-Aafrikas

Karu+järv; Karu+järve ‹7: -le› (küla)

Karula ‹8: -sse›

Karu+saar, Bjørnøya ‹.björn.öia› norra Norrale kuuluv saar Barentsi meres

Karuse ‹13: os Karust; -sse ja -le›

Kasahstan ‹6: -i, -i; -i›, Kazakstan kasahhi riik Kesk-Aasias

Kasari ‹9: -sse ja Kasari›

Kasaritsa ‹7: -sse ja -.ritsa›

Kase+pere ‹7: -sse ja -.perre›

Kase+pää ‹2: -le›

Kashi ‹khašõ; 1: -sse› Kaxgari hiinakeelne nimi

Kashmir ‹kaš.miir; 20: -i; -i›, ka Kaš.miir maa-ala Indias ja Pakistanis

Kaskaadid mitm ‹20: -.kaadide›, Kaskaadi+.mäestik, Cascade Range ‹käs.keid reindž› ingl mäestik USAs

.Kaspia ‹8›, .Kaspia meri sisemeri Lääne-Aasias

.Kassari ‹9: -sse ja .Kassari›

.Kassel ‹9: -i; -isse› linn Saksamaal

Kassi+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›

Kassi+saba ‹3: -sse ja -.sappa›

Kaszuby ‹kašubõ; 7: -sse›, ka Ka.šuubia maa-ala Poolas

Kas.tiilia ‹8: -sse›, Castilla ‹kastilja› hisp maa-ala Hispaanias

.Kastna ‹8: -sse ja .Kastna›

.Kastre ‹8: -sse ja .Kastre›

Kaš.gaaria ‹8: -sse› maa-ala Hiinas Xinjiangis

{Kašgar} → Kaxgar

Kaškadarjo ‹1: -sse› vt Qashqadaryo

Kaš.miir ‹20: -miiri; -.miiri› vt Kashmir

Ka.šuubia ‹8: -sse› vt Kaszuby

Kazbek ‹20: -beki, -.bekki›, Mkinvari gruusia mägi Kaukasuses Gruusia ja Venemaa (Osseetia) piiril

Kata.loonia ‹8: -sse›, Catalunya ‹katalunja› katalaani autonoomne piirkond Hispaanias

Katanga ‹7: -sse› Kongo DV provints

Katar ‹9: -i; -isse›, Qaţar ‹katar› ar riik Araabia poolsaarel

.Katleri ‹9: -sse›

Katmandu ‹1: -sse›, Kāṭhmāḍauṁ nepali Nepali pealinn

Katowice ‹katovitse; 7: -sse› linn Poolas

.Katšini ‹9: -sse›, Kachin Pyinè birma, Jinghpaw Mungdan katšini Birma osariik

Kattakurgon vt Kattaqo‘rg‘on

Kattaqo‘rg‘on ‹-korgon; 6: -i, -i; -i› linn Usbekistanis

Kattegat ‹20: -gati, -.gatti› Läänemerd ja Põhjamerd ühendav väin

Kaug-Ida Aasia äärmine idaosa

Kau.kaasia ‹8: -sse› maa-ala Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel

.Kaukasus ‹12: -e›, Kaukasuse mäed mäestik Kaukaasias, Suur- ja Väike-Kaukasus

.Kauksi ‹9: -sse ja .Kauksi›

Kaunas ‹13: -e; -esse› linn Leedus

.Kauni.ainen ‹12: -.aise, -.aist; -.aisesse ja 9: -i; -isse› = Grankulla ‹.graankülla› rts Helsingi naaberlinn, Espoo enklaav Soomes

Kaunis+saare ‹7: -.saarde›

.Kause ‹8: -sse ja .Kause›

Kauss+järv

Kaut+jala ‹3: -sse ja -.jalga›

Kavastu ‹8: -sse›

Kaxgar ‹käšgär; 6: -i, -i; -i› uiguuri = Kashi ‹khašõ› hn linn Hiinas Xinjiangis

.Keava ‹8: -sse ja .Keava›

Kecskemét ‹kätškä.meet; 20: -i; -i› linn Ungaris

Kėdainiai ‹ke.dain.jai; 1: -sse› linn Leedus

Keelingi saared ‹kiilingi› Kookossaared

Keeni ‹7: -sse ja .Keeni›

.Keenia ‹8: -sse› vt Kenya

Keeri ‹7: -le›; Keeri järv

Kehra ‹7: -sse ja .Kehra›

.Kehtna ‹8: -sse ja .Kehtna›

Keibu laht

.Keila ‹8: -sse ja .Keila›

.Keila-Joa ‹1: -le›

.Keldri+mäe ‹1: -le›

Kellavere ‹7: -sse ja -.verre›; Kellavere mägi

Kelmė ‹kälme; 7: -sse› linn Leedus

Ķemeri ‹tjemeri; 9: -sse› suvituspiirkond Lätis

Kemerovo ‹3: -sse› oblastilinn Venemaal

Kemi ‹3: -sse› linn Soomes; jõgi ja linn Karjalas

Kent ‹20: Kenti; .Kenti› Inglismaa krahvkond

Kentucky ‹kentaki; 7: -sse› USA osariik

Kenya ‹kenja; 7: -sse›, ka .Keenia riik Aafrikas

Kerala ‹8: -sse›, Keraḷaṁ malajalami India osariik

Kerava ‹8: -sse› linn Soomes

Kergu ‹7: -sse ja .Kerku›

Keri ‹3: -le›

Kérkyra ‹.kerkira; 8: -le ja -sse› saar ja maakond Kreekas

Kernu ‹7: -sse ja .Kernu ja -le›

.Kersleti ‹7: -sse ja -.letti›, rootsi keeles .Kärrs.lätt

Kertš ‹20: Kertši; .Kertši› linn Ukrainas Krimmis

Kesk-Aafrika Vabariik, République centrafricaine pr riik Aafrikas

Kesk-.Aasia ‹8: -sse› Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan

Kesk-Ameerika ‹8: -sse›

Kesk+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Kesk+must+mulla+vöönd Mustmullavöönd

Kesk-Vene kõrgustik (Venemaa Euroopa-osas, Moskvast edelas)

.Keskvere ‹7: -sse ja -.verre›

.Kesse+laid

Ket' ‹20: Keti, .Ketti› Obi lisajõgi Venemaal

.Kharthli ‹9: -sse› maa-ala Gruusias, Ida-Gruusia

{Khartoum} → Hartum

Khmeer ‹20: Khmeeri; .Khmeeri› Kambodža vananenud nimi

Khuthaisi ‹7: -sse› linn Gruusias

Kidron ‹9: -i›, Qidron ‹kid.roon› heebrea, Wādī an-Nār ar jõgi Palestiinas

Kiel ‹kiil; 20: -i; -i› linn Saksamaal

Kielce ‹kjel'tse; 7: -sse› linn Poolas

Kigali ‹-aa-; 7: -sse› Rwanda pealinn

Kihel+konna ‹7: -le›

Kihnu ‹7: -sse ja .Kihnu›

Kiid+järve ‹7: -le›

.Kiiev ‹9: -i; -isse›, Kiiv ukraina Ukraina pealinn

.Kiikla ‹8: -sse ja .Kiikla›

Kiili ‹7: -le›

Kiisa ‹7: -le›

Kiiu ‹7: -sse ja .Kiidu ja -le›

Kike+pera ‹3: -sse ja -.perra›; Kike+pera raba

Kikita ‹8: -sse› Kükita venekeelne nimi

Ki.liikia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias

{Kilimandžaaro} → Kilimanjaro

Kilimanjaro ‹kilimandžaaro; 7› mägi Tansaanias (Aafrika kõrgeim)

Kilingi-Nõmme ‹7: -.Nõmme ja -le›

.Kiltsi ‹9: -sse ja .Kiltsi›

.Kimrõ ‹8: -sse› linn Venemaal

Kinešma ‹8: -sse› linn Venemaal

Kingis.sepp ‹21: -sepa; -.seppa›, vadjapäraselt Jaama linn Venemaal Leningradi oblastis, endine Jamburg

.Kingston ‹9: -i; -isse› Jamaica pealinn

Kingston-upon-Hull ‹.kingston-öpon-hall; 20: -i; -i› Hulli ametlik nimi

Kingstown ‹.kings.taun; 20: -i; -i› Saint Vincenti pealinn

Kinnereti järv, piiblis ka Tiberiase järv ja Gali.lea meri järv Jordani jõel, Iisraeli ja Süüria piiril

Kinshasa ‹kinšassa; 7: -sse› Kongo DV pealinn; Kinshasa Kongo vt Kongo DV

{Kioto} → Kyōto

.Kirbla ‹8: -sse ja .Kirbla›

.Kirdalu ‹8: -sse›

.Kirde+maa ‹2: -le›, Nordaustlandet ‹.nuur.äüstlannet› norra saar Teravmägede saarestikus

.Kirde+väil ‹22: -väila, -.väila›, Põhja-mere+tee (Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Euroopa ja Aasia põhjarannikut)

Kirepi ‹9: -sse ja Kirepi›

Kir.giisia ‹8: -sse› vt Kõrgõzstan

Kiribati ‹7: -sse› riik ja saarestik Okeaanias

Kirkenes ‹.tširke.nees; 20: -i; -i› linn Norras

Kirna ‹7: -sse ja .Kirna›

Kirov ‹9: -i; -isse› oblastilinn Venemaal, endine Vjatka

Kirovabad ‹6: -i, -i; -i› prg Gäncä

Kirovakan ‹6: -i, -i; -i› prg Vanadzor

Kirovograd ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Ukrainas

Kirovsk ‹9: -i; -isse› kaks linna Venemaal

Kirum+pää ‹2: -le›, võrupäraselt Kirä+pää ‹2: -le›

Kiruna ‹.kiiruna; 8: -sse› linn Rootsis

Kislo.vodsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Kissel.jovsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

{Kišinjov} → Chişinău

Kizel ‹9: -i; -isse› linn Venemaal

{Kizõl-Arvat} → Serdar

Kitakyūshū ‹kita.kjuu.sjuu; 1: -sse› linn Jaapanis

.Kiuma ‹8: -le›

{.Kiu.šiu} → Kyūshū

Kivatšu ‹8›, Ki.vatš vn kosk Karjalas

Kivi+järv; Kivi+järve ‹7: -le› (küla)

Kivi+loo ‹1: -le›

Kivi+mäe ‹1: -le›

Kivine Tunguska ‹7› vt Podkamennaja Tunguska

Kivi+ora ‹3: -le›

Kivi-Vigala ‹8: -sse›

Kivi+õli ‹3: -sse›

Kivu ‹3› järv Aafrikas

Kladno ‹7: -sse› linn Tšehhis

Klagenfurt ‹klaagen.furt; 20: -furti; -.furti› linn Austrias

Klaipėda ‹.klaipeda; 8: -sse› linn Leedus

Kliima ‹7: -le›

Klin ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal

Klintsõ ‹1: -sse› linn Venemaal

.Kljaz'ma ‹8› Oka lisajõgi Venemaal

Kljutševskaja sopka ‹7›, Kljutši mägi tulemägi Venemaal Kamtšatkal

Klondike ‹.klon.daik; 20: Klondike’i› Yukoni lisajõgi Kanadas

Klooga ‹7: -le›

Klooga+ranna ‹7: -.randa›

.Kloostri ‹9: -sse ja .Kloostri›

.Kloostri+metsa ‹7: -.metsa›

Kluhhori ‹9: -sse› kuru Gruusia (Abhaasia) ja Venemaa piiril

.Knossos ‹12: -e; -[es]sse› antiikaja linn Kreekas Kreeta saarel

Kōbe ‹koobe; 7: -sse› linn Jaapanis

Kobela ‹8: -sse›

København ‹.kööbn.haun; 20: -i; -i› Kopenhaageni taanikeelne nimi

Kodasema ‹3: -le›

Koda+soo ‹2: -sse ja -le›

Kodavere ‹7: -sse ja -.verre›

Kodi+järv; Kodi+järve ‹7: -.järve ja -le› (küla)

Kodila ‹8: -sse›

Koeru ‹7: -sse ja .Koeru›

Kogalõm ‹6: -i, -i; -i› linn Handi-Mansimaal

Køge ‹kööe; 7: -sse› linn Taanis

Koguva ‹8: -sse ja Koguva ja -le›

Kohatu ‹8: -sse›

Kohila ‹8: -sse›

.Kohtla ‹8: -sse ja .Kohtla›

.Kohtla-Järve ‹7: -le›

.Kohtla-Nõmme ‹7: -le›

Koidu ‹7: -le›

Koigi ‹7: -sse ja .Koiki›

Koik+küla ‹3: -sse ja -.külla›

.Koikse ‹8: -sse ja .Koikse›

Koit+järve ‹7: -le›

Koiva ‹7›, Gauja läti jõgi Lätis ja osalt Eesti piiril

Koiva+liina ‹7: -sse ja -.liina›, .Gaujiena läti asula Lätis Eesti piiri lähedal

Ko.kand ‹20: -kandi; -.kandi› Qo‘qoni venekeelne nimi

Kokora ‹8: -sse ja -le›

{Koktšetav} → Kökše.tau

Kolga ‹7: -sse ja .Kolka›

Kolga-Jaani ‹7: -.Jaani›

Kolga+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Kolgata ‹8: -le› piiblis mainitud koht Jeruusalemmas, Jeesuse Kristuse ristilöömise paik

Kolgujev ‹9: -i; -ile› vn, Holnggov neenetsi saar Venemaal Barentsi meres

Kolka ‹.kuolka; 8: -sse› läti, Kūolka liivi küla Lätis Kuramaa põhjatipus

Kolkata ‹7: -sse›, ka Kalkuta, inglispäraselt varem Calcutta ‹kälkata›, Kalikātā ‹kolikata› bengali linn Indias, Lääne-Bengali pealinn

.Kol'kja ‹8: -sse ja .Kol'kja›, vene keeles Kol'ki

Kollane meri (Korea poolsaare ja Hiina vahel)

Kolomna ‹7: -sse› linn Venemaal

.Kolpin ‹9: -ile›, setupäraselt .Kul'kna saar Pihkva järves

Kolu ‹3: -sse›

Ko.lumbia ‹8: -sse› vt Colombia

Koluvere ‹7: -sse ja -.verre›

Kolõma ‹1› vn, Halõma jakuudi jõgi Venemaal Siberis

Komandori+saared mitm (Venemaal Kaug-Idas)

Komarovka ‹7: -sse›

Komi ‹3: -sse›, Komi mu komi Venemaa koosseisu kuuluv vabariik; {Komi-Permi} → Permi+komi

Komoorid mitm ‹20: -.mooride; -.mooridele›, Komoori saared, Comores ‹ko.moor› pr, Al-Qamar ‹al-kamar› ar riik ja saarestik Aafrika idaranniku lähedal

Komorra ‹7: -sse›, ka Gomorra piiblis mainitud muistne linn Palestiinas

Komso.mol'sk Amuuri ääres ‹9: -.mol'ski, -.mol'skit; -.mol'skisse›, Amuuri-.äärne Komso.mol'sk linn Venemaal

Kondopoga ‹7: -sse› Kontupohja venekeelne nimi

Kongo 1. ‹7›, Congo pr, portugali jõgi Aafrikas

Kongo 2. ‹7: -sse›, Kongo-Brazzaville ‹-braza.vill› ja Brazzaville’i Kongo, Congo pr riik (Kongo Vabariik) Aafrikas

Kongo DV ‹7: -sse›, Kongo-Kinshasa ‹-kinšassa› ja Kinshasa Kongo, République démocratique du Congo pr riik (Kongo Demokraatlik Vabariik) Aafrikas, 1971–1997 Zaire

Konguta ‹8: -sse›

Konstanz ‹-tants; 9: -i; -isse› linn Saksamaal

Konstanti.noopol ‹9: -i; -isse› İstanbuli ajalooline nimi

Konsu järv

Kontupohja ‹.kondu.pohja; 8: -sse› sm, Kondopoga vn linn Karjalas

Konuvere ‹7: -sse ja -.verre›

Koogi ‹7: -le›

Koogiste ‹8: -sse ja -le›

.Kookos+saared mitm, Keelingi saared ‹kiilingi›, Cocos Islands ‹.koukos ailandz› ingl Austraalia välisala India ookeanis

Koola ‹7: -sse ja -le›, Koola poolsaar (Venemaa Euroopa-osas)

.Koonga ‹8: -sse ja .Koonga›

Kooraste ‹8: -sse ja -le›, võrupäraselt Koorastõ ‹8: -sse ja -le›

Koordi ‹7: -sse ja .Koorti›

Koor+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Koosa ‹7: -le›

Ko.peisk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Kopen.haagen ‹9: -i; -isse›, København ‹.kööbn.haun› taani Taani pealinn

Kopetdag vt Köpetdag

.Kopli ‹9: -sse ja .Kopli›

Koralli+meri (Austraalia kirderannikul)

Kordiljeerid mitm ‹20: -.jeeride› Lõuna- ja Põhja-Ameerika lääneosa mäestike ühisnimetus

Kordofan ‹6: -i, -i; -i›, Kurdufān ‹kurdu.faan› ar maa-ala Sudaanis

Ko.rea ‹1: -sse›, Han ehk Chosŏn ‹tšosön› ehk Taehan ‹tähan› korea poolsaar ja maa Ida-Aasias

{Korfu} → Kérkyra

Kórinthos ‹ko.rintos; 12: -e; -[es]sse› linn Kreekas

Kor.jakkia ‹8: -sse› autonoomne ringkond Venemaal Kaug-Idas

Koroljov ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal Moskva oblastis, endine Kaliningrad

Koror ‹9: -i; -ile ja -isse› saar Vaikses ookeanis, Belau pealinn

Korsika ‹8: -le›, Corse ‹kors› pr Prantsusmaale kuuluv saar ja halduspiirkond

Kose ‹7: -le›

Kose-Uue+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, Kose-Uue+mõisa ‹7: -.mõisa›

Kosovo ‹.kossovo; 8: -sse› serbia, Kosovë ‹kossoove; 7: -sse› albaania ÜRO halduse all olev autonoomne provints Serbias

.Kostamus ‹12: -e; -[es]sse›, Kostomukša vn linn Karjalas

Kostanaj ‹1: -sse›, vene keeles varem Kusta.nai oblastilinn Kasahstanis

{Kostariika} → Costa Rica

Kos'tivere ‹7: -sse ja -.verre›

Kostomukša ‹7: -sse› Kostamuse venekeelne nimi

Kostroma ‹1: -sse› oblastilinn Venemaal

Košice ‹košitse; 8: -sse› linn Slovakkias

.Kotka ‹8: -sse› linn Soomes

.Kotlas ‹12: -e; -[es]sse› linn Venemaal

.Kotlin ‹9: -i; -ile› Venemaale kuuluv saar Soome lahes

Kotšin+hiina ‹7: -sse›, Nam Bộ ‹nam boo› vietnami maa-ala Indohiinas, prg Vietnami lõunaosa

Kovrov ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal

.Kraasna ‹8: -sse ja .Kraasna› Krasnogorodskoje eestipärane nimi (eriti Kraasna keelesaare puhul)

Krabi ‹3: -le›

Kraka.tau ‹1› tulemägi Indoneesias Jaava ja Sumatra vahelisel saarel

Krakolje ‹7: -sse›, Jõgõperä vadja asula Venemaal Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis

Kraków ‹.kraakov, poola krakuf; 9: -i; -isse›, ka Krakov linn Poolas

Krama.torsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Ukrainas

Krāslava ‹.kraaslava; 8: -sse› linn Lätis

.Krasnaja Poljana ‹7: -sse› alev Venemaal Krasnodari krais

Krasnodar ‹6: -i, -i; -i› linn ja kraikeskus Venemaal

Krasnodon ‹6: -i, -i; -i› linn Ukrainas

Krasnogorodskoje ‹7: -sse›, ka .Kraasna alev Venemaal Pihkva oblastis

Krasno.jarsk ‹9: -i, -it; -isse› linn ja kraikeskus Venemaal

Krasno.vodsk ‹9: -i, -it; -isse› prg Türkmenbaşy

Kreeka ‹7: -sse›, Ellás ‹ellas› ehk Elláda kr riik Euroopas

Kreen+holmi ‹7: -sse ja -.holmi›

Kreeta ‹7: -le›, Kríti ‹kriti› kr saar ja halduspiirkond Kreekas

Krementšuk ‹20: -šuki; -.šukki› linn Ukrainas

Kretinga ‹krätinga; 1: -sse› linn Leedus

Krimm ‹20: Krimmi; .Krimmi›, Krõm ukraina, Qırım ‹kõrõm› krimmitatari poolsaar ja Ukraina koosseisu kuuluv vabariik

Kristianstad ‹.kri.šan.staad; 20: -i; -i› linn Rootsis

Kristiine ‹7: -sse›

{Kri.voi Rog} → Krõ.või Rig

{Kro.aatia} → Hor.vaatia

Kroon+linn ‹22: -linna; -.linna›, Kronštadt vn linn Venemaal

.Krootuse ‹12: os .Krootust; -sse ja -le›, võrupäraselt .Kruutusõ ‹8: -sse ja -le›

Krupp ‹20: Krupi; .Kruppi›, setupäraselt Krupa ‹7: -sse ja .Kruppa› ja Ruuba

Krõ.või Rig ‹6: -i, -i; -i› linn Ukrainas

{Kzõl-Orda} → Kõzõlorda

Kuala .Lumpur ‹9: -i; -isse› Malaisia pealinn

Kuban ‹6: -i, -i; -i› jõgi ja maa-ala (Kubanimaa) Venemaal

Kubija ‹8: -le›, ka Kubja

Kudina ‹8: -le›

Kudjape ‹8: -le›

Kudru+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Ku.dõmkar ‹9: -i; -isse› linn Venemaal, Permikomi keskus

Kuibõšev ‹6: -i, -i; -i› prg Samara

Kuigatsi ‹9: -sse ja Kuigatsi›

Kui+metsa ‹7: -.metsa›

Kuiva+jõe ‹1: -le›

Kuivastu ‹8: -sse›

Kujawy ‹kujaavõ; 7: -sse›, ka Ku.jaavia ‹8: -sse› maa-ala Poolas

{Kukon} → Qo‘qon

.Kukruse ‹12: os .Kukrust; -le›

.Kuksema ‹8: -le›

Kuku+linna ‹7: -.linna›

Kukunor ‹6: -i, -i›, Qinghai Hu ‹t'shing.hai huu› hn järv Hiinas

Kuld+hord ‹20: -hordi; -.hordi› ajalooline khaaniriik Kesk-Aasias

Kuldīga ‹kuldiiga; 8: -sse› linn Lätis

.Kuldre ‹8: -sse ja -le›, võrupäraselt .Kuldri ‹8: -le›

Kulgu ‹7: -le›

Kuljab vt Kulob

Kulje ‹7: -sse›, setupäraselt .Kuulja

.Kul'kna ‹8: -le› vt .Kolpin

Kulla+maa ‹2: -le›

Kulla+ran'nik ‹9: -u; -ule› Ghana varasem nimi

.Kul'na ‹8: -sse› Gulbene leivupärane nimi

Kulob ‹6: -i, -i; -i›, vene keeles Kuljab linn Tadžikistanis

Kulunda ‹1: -sse› vn, Kulõndõ kasahhi stepp Lääne-Siberis

Kuma ‹1› jõgi Venemaal Põhja-Kaukaasias

.Kumna ‹8: -sse›

.Kunda ‹8: -sse ja .Kunda›

Kuninga+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Kunlun ‹kh-; 6: -i, -i› mäestik Hiinas

Kun.ming ‹kh-; 20: -mingi; -.mingi› linn Hiinas

Kūolka ‹.kuolka; 8: -sse› Kolka liivikeelne nimi

Kuopio ‹.kuobio; 8: -sse› linn Soomes

Kura ‹1› jõgi Kaukaasias

Kura kurk, ka .Irbe väin, Irbes jūras šaurums läti Liivi lahte Läänemerega ühendav väin

Kura laht, Kuršių marios leedu, Kuršski zaliv vn laht Kura maasääre ja mandri vahel Leedu ja Venemaa Kaliningradi oblasti piiril; Kura maasäär, Kuršių nerija leedu, Kuršskaja kossa vn Läänemerre ulatuv kitsas poolsaar

Kura+maa ‹2: -le›, Kura poolsaar, .Kurzeme läti poolsaar Lätis, Läti lääneosa

Kurdistan ‹6: -i, -i; -i› maa-ala Iraagis, Iraanis ja Türgis

Kure+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Kure+maa ‹2: -le›

Kure+mäe ‹1: -le›

Kure+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›, võrupäraselt Kurõ+nurmõ

Kure+palu ‹3: -sse ja -.pallu›

Kure+soo

Kures+saare ‹7: -.saarde›

Kurevere ‹7: -sse ja -.verre›

Kurgan ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Venemaal Siberis

{Kurgan-Tjube} → Kurgon.teppa

.Kurgja ‹8: -le›

Kurg+järve ‹7: -le›

.Kurgla ‹8: -le›

Kurgon.teppa ‹8: -sse› linn Tadžikistanis

Kuriilid mitm ‹20: -.riilide; -.riilidele›, Kuriili saared (Venemaal Kaug-Idas)

Kurista ‹8: -le›

.Kurkse ‹8: -sse ja .Kurkse›

Kuroshio ‹kurosjio; 1›, ka .Jaapani hoovus (Vaikse ookeani lääneosas)

Kursi ‹7: -sse ja .Kurssi›

Kursk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Venemaal

.Kurzeme ‹8: -sse› Kuramaa lätikeelne nimi

.Kurtna ‹8: -sse ja .Kurtna ja -le›

Kurõ+nurmõ ‹7: -sse ja -.nurmõ› vt Kure+nurme

{Kusta.nai} → Kostanaj

Kuz.bass ‹20: -bassi; -.bassi›, Kuz.netski söebassein tööstusala Venemaal Lõuna-Siberis

{Kutaisi} → Khuthaisi

Kuuba ‹7: -sse ja -le›, Cuba ‹kuuba› hisp riik ja saar Lääne-India saarestikus

Kuudsi ‹7: -le› vt Kuutsi

.Kuulja ‹8: -sse› vt Kulje

.Kuusalu ‹3: -sse ja -.sallu›

Kuusiku ‹8: -le›

.Kuutse+mägi

Kuutsi ‹7: -le›, võrupäraselt Kuudsi

Ku.veit ‹20: -veidi; -.veiti›, Al-Kuwayt ‹al-ku.ait› ar riik Aasias

KwaZulu-Natal ‹6: -i, -i; -i› Lõuna-Aafrika Vabariigi provints

Kõinastu ‹8: -le›

Kõnnu ‹7: -sse ja .Kõndu›

Kõo ‹1: -sse›

.Kõola ‹8: -sse ja .Kõola›

Kõpu ‹7: -sse ja .Kõppu›

Kõrges+saare ‹7: -.saarde›

Kõrgõzstan ‹6: -i, -i; -i›, ka Kir.giisia riik Kesk-Aasias

.Kõrkja+meri piiblis mainitav Punase mere nimi

Kõrve+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Kõrve+maa ‹2: -le›

Kõzõl ‹6: -i, -i; -i› Tõva pealinn

Kõzõlkum ‹6: -i, -i; -i›, Qizilqum ‹kizilkum› usbeki kõrb Usbekistanis ja osaliselt Kasahstanis

Kõzõlorda ‹1: -sse›, vene keeles varem Kzõl-Orda oblastilinn Kasahstanis

Kõue ‹7: -sse ja -le›

{Käbla} → .Käpla

Kädva ‹7: -le›

Käe+salu ‹3: -sse ja -.sallu›

Käina ‹7: -sse ja .Käina›

Käkisalmi ‹kägi.salmi; 21: -salme; -.salme ja 9: -sse› Priozjorski soomekeelne nimi

.Käpla ‹8: -sse ja .Käpla›

Käravete ‹7: -le›

.Kärde ‹8: -sse ja .Kärde›

.Kärdla ‹8: -sse ja .Kärdla›

Kärevere ‹7: -sse ja -.verre›

.Kärgula ‹8: -sse›

.Kärkna ‹8: -sse ja .Kärkna›

.Kärla ‹8: -le›

Kärnten ‹.kernten; 9: -i; -isse› Austria liidumaa

.Kärrs.lätt ‹20: -läti; -.lätti› vt .Kersleti

.Kärstna ‹8: -sse ja .Kärstna›

Käru ‹3: -sse ja .Kärru›

Käsmu ‹7: -sse ja .Käsmu ja -le›

Käva ‹3: -le›

.Kääpa ‹8: -le›, võrupäraselt .Kääpä ‹8: -le›

Käärdi ‹7: -le›

Kääriku ‹8: -le›

Kökše.tau ‹1: -sse›, vene keeles varem Koktšetav linn Kasahstanis

Köln ‹20: Kölni; .Kölni› linn Saksamaal

Köpetdag ‹6: -i, -i›, vene keeles Kopetdag mäestik Iraani ja Türkmenistani piiril

Küdema ‹8: -le›

Kükita ‹8: -le›, vene keeles Kikita

Küklaadid mitm ‹20: -.laadide; -.laadidele›, Kykládes ‹kiklaades› kr saarestik ja maakond Kreekas

Küllätüvä ‹3: -sse ja -.tüvvä›

.Küpros ‹12: -e; -[es]sse ja -ele›, Kýpros ‹.kipros› kr, Kıbrıs ‹kõbrõs› türgi riik ja saar Vahemeres

Küreene ‹7: -sse› ajalooline linn Põhja-Aafrikas, Kürenaika vana pealinn

Kürenaika ‹7: -sse›, Barqah ‹barka› ar maa-ala Liibüas, selle idaosa

Küti ‹7: -sse ja .Kütti›

.Kütte+jõu ‹1: -sse›

Kymi ‹kümi; 3: -sse› maa-ala Soomes

Kyōto ‹kjooto; 7: -sse›, {Kioto} linn Jaapanis

Kyūshū ‹kjuu.sjuu; 2: -le›, {Kiušiu} saar Jaapanis

— l —

Laadoga ‹8›, Laadoga järv (Loode-Venemaal)

.Laagna ‹8: -sse›

.Laagri ‹9: -sse›

Laane ‹7: .Laande ja -sse›

Laane+metsa ‹7: -.metsa›, võrupäraselt Lanna+mõtsa

.Laatre ‹8: -sse ja .Laatre›

Labe ‹7› Elbe jõe tšehhikeelne nimi

Labrador ‹6: -i, -i; -i› poolsaar Kanadas

Ladina-Ameerika ‹8: -sse› Ameerika maailmajao hispaania- ja portugalikeelsete riikide ühisnimetus

.Laekvere ‹7: -sse ja -.verre›

.Laeva ‹8: -sse ja .Laeva›

Lagedi ‹9: -le›

Lagos ‹laagos; 13: -e; -esse› linn Nigeerias, varasem pealinn

La Habana ‹la avaana; 7: -sse› Havanna hispaaniakeelne nimi

Lahe ‹7: -sse ja .Lahte›

Lahe+maa ‹2: -le›

Lahe+pera ‹3: -le›

Lahe+pere laht

Lahore ‹la.hoor; 20: Lahore’i; Lahore’i›, Lāhaur ‹.laa.haur› urdu linn Pakistanis

.Lahti ‹9: -sse› linn Soomes

Laik+saare ‹7: -.saarde›

Laim+jala ‹3: -sse ja -.jalga›

.Laitse ‹8: -sse ja .Laitse›

.Laiuse ‹8: -le›

Lakadiivid mitm ‹20: -.diivide; -.diividele›, Lakṣhadvīp ‹lakša.dviip› malajalami, Laccadive Islands ingl India saarestik Araabia meres, Lakshadweep

Lake.daimon ‹9: -i; -isse› Sparta ajaloolisi rööpnimesid

Lake Placid ‹leik plässid; 9: -i; -isse› asula USAs New Yorgi osariigis

La.koonia ‹8: -sse›, Lakonía ‹lakoniia› kr Kreeka maakond

Lakshadweep ‹lakša.dviip; 20: -i; -i›, Lakṣhadvīp malajalami India liiduala Araabia meres

Lal'si ‹7: -sse ja .Lal'si ja -le›

La Mancha ‹la mantša; 7: -sse› tasandik Hispaanias

La Manche ‹la maa(n)š; 20: Manche’i; Manche’i›, ka .Inglise kanal Atlandi ookeani osa Suurbritannia lõunaranniku ja Prantsusmaa looderanniku vahel

Lancashire ‹länkäšir; 6: -shire’i; -shire’i› Inglismaa krahvkond

Languedoc-Roussillon ‹la(n)gdok-russi.joon; 20: -i; -i› halduspiirkond Prantsusmaal

Lanna+mõtsa ‹7: -.mõtsa› vt Laane+metsa

Lanzhou ‹lan.tšou; 1: -sse› linn Hiinas

Lao+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Laos ‹13: .Laose; .Laosesse›, Lao ‹lau› lao riik Aasias Indohiina poolsaarel

La Paz ‹la paass; 20: -i; -i› Boliivia halduspealinn

La Pérouse’i väin ‹la peruuzi›, jaapanipäraselt Sōya väin ‹sooja› (Venemaa Sahhalini saare ja Jaapani Hokkaidō vahel)

Lapi+maa ‹2: -le›, Sápmi saami maa-ala Põhja-Euroopas

La Plata 1. ‹plaata; 7›, La Plata laht Uruguay ja Paraná jõe suudmeala Lõuna-Ameerikas

La Plata 2. ‹plaata; 7: -sse› linn Argentinas

Lappeenranta ‹lappeen.randa; 22: -ranna; -.randa ja 8: -sse› linn Soomes

.Laptevite meri (Jäämere osa)

La Rioja ‹la riohha; 7: -sse› autonoomne piirkond Hispaanias

Lasna+mäe ‹1: -le› (linnaosa); Lasna+mägi

.Lasva ‹8: -le›

Las Vegas ‹13: -e; -esse› linn USAs

Lazdijai ‹lazdijai; 1: -sse› linn Leedus

Lazio ‹.laatsio; 8: -sse› Itaalia maakond

.Latgale ‹8: -sse› maa-ala Lätis, Läti idaosa

Lauga jõgi, ka Luuga jõgi, Luga vn jõgi Venemaal; Lauga laht (Soome lahe osa)

.Lauka ‹8: -le›

Laulas+maa ‹2: -le›

.Laupa ‹8: -le›

Laura ‹7: -sse ja .Laura›, .Lavrõ vn

Lausanne ‹lo.zann; 20: Lausanne’i; Lausanne’i› linn Šveitsis

Lavas+saar, .Moštš.nõi vn Venemaale Leningradi oblastisse kuuluv saar Soome lahes

Lavas+saare ‹7: -.saarde›

.Lavrõ ‹8: -sse› Laura venekeelne nimi

Leeds ‹liidz; 20: -i; -i› linn Inglismaal

Leedu ‹7: -sse ja .Leetu›, Lietuva ‹ljätuva› leedu riik Euroopas

Leena ‹7›, Lena vn, Ölüöne jakuudi jõgi Venemaal Siberis

Leevaku ‹8: -le›

Leevi ‹7: -le›

Lefkosía ‹lefkosiia; 7: -sse› kr, Lefkoşa ‹lefkoša› türgi vt Nikosia

Le Havre ‹lö.aavr; 9: Havre’i, Havre’it; Havre’isse› linn Prantsusmaal

.Lehmja ‹8: -le›

Lehola ‹8: -sse›

.Lehtse ‹8: -sse ja .Lehtse›

Leicester ‹lester; 9: -i; -isse› linn Inglismaal

Leie ‹7: -sse ja .Leide ja .Leige›

.Leipzig ‹-pts-; 9: -i; -isse› linn Saksamaal

Leisi ‹7: -sse ja .Leisi›

Lella+pere ‹7: -sse ja -.perre›

Lelle ‹7: -sse ja .Lelle›

Le Mans ‹lö maan; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal

Lemmatsi ‹9: -sse ja Lemmatsi›

Lem+salu ‹3: -sse ja -.sallu› vt Limbaži

Leninabad ‹6: -i, -i; -i› prg Hudžand

Leninakan ‹6: -i, -i; -i› prg Gjumri

Leningrad ‹6: -i, -i; -i› prg Peterburi; Leningradi oblast (haldusüksus Loode-Venemaal)

Leninobod ‹6: -i, -i; -i› prg Hudžand

Leninsk-Kuz.netski ‹9: -sse› linn Venemaal

{Lenkoran} → Länkäran

León ‹leon; 6: -i, -i; -i› linn Hispaanias

Lepas+saare ‹7: -.saarde›, võrupäraselt Lepässaarõ

.Lepna ‹8: -le›

Lepässaarõ ‹7: -sse› vt Lepassaare

.Lesbos ‹12: -e; -ele ja -[es]sse›, Lésvos ‹.lesvos› kr saar ja maakond Kreekas

Les.noi ‹1: -le› prg Seiskari

Lesotho ‹lesoto; 7: -sse› riik Aafrikas

Leti+pea ‹1: -le›

Leuven ‹.löüfen; 9: -i; -isse› linn Belgias

Le.vant ‹20: -vandi; -.vanti› Vahemere idapoolsed rannikumaad

Lhasa ‹-ss-; 7: -sse› Tiibeti pealinn

Liaodongi poolsaar ‹ljautungi› (Kirde-Hiinas)

Liao.ning ‹ljau-; 20: -ningi; -.ningi› Hiina provints

Li.beeria ‹8: -sse›, Liberia ‹lai.bieria› ingl riik Aafrikas

Libreville ‹librö.vill; 20: -ville’i; -ville’i› Gaboni pealinn

Liechtenstein ‹lihten.štain; 20: -i; -i› väikeriik Euroopas

Liège ‹ljeež; 20: Liège’i; Liège’i› linn Belgias

Liepāja ‹.liepaaja; 7: -sse›, ajaloolises kontekstis ka .Liibavi linn Lätis

Li.guuria ‹8: -sse›, Liguria it Itaalia maakond

Liha+.võtte+saar, Isla de Pascua ‹.paskua› hisp Tšiilile kuuluv saar Vaikses ookeanis

Lihula ‹8: -sse›

Liibanon ‹6: -i, -i; -i›, Lubnān ‹lub.naan› ar riik ja mäestik Lähis-Idas

.Liibavi ‹9: -sse ja .Liibavi› vt Liepāja

.Liibo ‹8: -sse› Liepāja saaremurdeline nimi

.Liibüa ‹8: -sse›, Lībyah ‹.liibja› ar riik Aafrikas

Liig+valla ‹7: -.valda›

Liina+mäe ‹1: -le›

.Liitva ‹8: -le›

Liiva ‹7: -le›

Liivi ‹7: -le›

Liivi laht, ka Riia laht, Rīgas jūras līcis läti (Läänemere osa)

Liivi+maa ‹2: -le›, Vidzeme läti ajalooline maa-ala Euroopas Läänemere idarannikul, laiemas tähenduses (Vana-Liivimaa) hilisem Eesti-, Liivi- ja Kuramaa ning Latgale, kitsamas tähenduses Liivimaa kubermang (Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti)

.Lilla Rågö ‹.roog.öö; 1: -le› Väike-Pakri saare rootsikeelne nimi

Lille ‹lill; 20: Lille’i; Lille’i› linn Prantsusmaal

Lille.hammer ‹9: -i; -isse› linn Norras

Lille+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Lilli ‹7: -sse›

Li.longwe ‹8: -sse› Malawi pealinn

Lima ‹liima; 7: -sse› Peruu pealinn

Limbaži ‹9: -sse›, ka Lem+salu linn Lätis

Limousin ‹limu.zään; 20: -i; -i› halduspiirkond Prantsusmaal

Limpopo ‹7› jõgi Lõuna-Aafrikas

Lina+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Linköping ‹.lintšööping; 9: -i; -isse› linn Rootsis

Linna+mäe ‹1: -le›

Linz ‹lints; 20: -i; -i› linn Austrias

.Linte ‹8: -sse ja -le›

Lintsi jõgi

Lipa ‹7: -le›

Lipetsk ‹9: -i; -isse› oblastilinn Venemaal

Lissabon ‹6: -i, -i; -i›, Lisboa ‹liž.voa› portugali Portugali pealinn

Little Rock ‹litl rokk; 20: -i; -i› linn USAs

Liu ‹1: -sse ja .Liugu›

Liverpool ‹live(r).puul; 20: -i; -i› linn Inglismaal

Livorno ‹7: -sse› linn Itaalias

Ljubljana ‹-ljaa-; 7: -sse› Sloveenia pealinn

Llanos ‹jaanos; 13: -e; -esse› tasandik Lõuna-Ameerikas

{Lobnor} → Lop Nur

Locarno ‹lokarno; 7: -sse› linn Šveitsis

Loch Ness ‹lohh; 20: Nessi, .Nessi› järv Šotimaal

Lo.deinoje Pole ‹7: -sse› linn Venemaal

Lodja ‹7: .Lotja›

Łódź ‹lodz; 20: -i; -i› linn Poolas

Lofoodid mitm ‹20: -.footide; -.footidele›, Lofoten ‹.luu.fuuten› norra saarestik Norra looderannikul

.Lohkva ‹8: -le›

Lohu ‹3: -le›

Lohu+salu ‹3: -sse ja -.sallu›

Lohu+suu ‹2: -sse ja -suhu›

Loire ‹lu.aar; 20: Loire’i› jõgi Prantsusmaal

Loksa ‹7: -le›

Lokuta ‹8: -le›

Lolland ‹.lol.lann; 20: -i; -i› saar Taanis

Lom.bardia ‹8: -sse› Itaalia maakond

Lomé ‹lo.mee; 1: -sse› Togo pealinn

Lomo.nossov ‹9: -i; -isse› linn Venemaal

.London ‹9: -i; -isse› Suurbritannia pealinn

Long Island ‹long ailand; 9: -i; -ile› saar USA idarannikul

Loo ‹1: -le›

Loobu ‹7: -sse ja .Loobu›

.Loode+alad, Northwest Territories ingl Kanada haldusüksus

.Loode+väil ‹22: -väila, -.väila› meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani Kanada põhjasaarestiku ja Beringi väina kaudu

Loodi ‹7: -sse ja .Looti›

.Loodna ‹8: -sse ja .Loodna ja -le›

.Loona ‹8: -le›

.Loona+laid

.Loopre ‹8: -sse ja .Loopre›

Loosi ‹7: -le›

Loosu ‹7: -le›

Lop Nur ‹6: -i, -i› järv Hiinas Xinjiangis

Lorraine ‹lo.rään; 20: Lorraine’i; Lorraine’i›, saksapäraselt Lotring halduspiirkond Prantsusmaal

Los Angeles ‹ändželes; 12: -e; -[es]se› linn USAs

Lossi+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Lotring ‹9: -i; -isse› Lorraine’i saksapärane nimi

Louisiana ‹luisiaana; 7: -sse› USA osariik

Lovat' ‹9: -i› jõgi Venemaal

Loviisa ‹8: -sse› sm = Lovisa ‹loviisa› rts linn Soomes

Luanda ‹7: -sse› Angola pealinn

Lublin ‹ljublin; 9: -i; -isse› linn Poolas

Lucknow ‹.lak.nau; 1: Lucknow’; Lucknow’sse›, Lakhnaū hindi linn Indias

Ludza ‹7: -sse›, ka Lut'si linn Lätis

Luga ‹7: -sse›, ka Luuga linn Venemaal

Lu.gansk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Ukrainas

Luha+maa ‹2: -le›

.Luidja ‹8: -le›

.Luiste ‹8: -sse ja .Luiste›

Luke ‹7: -le›

Luksem.burg ‹20: -burgi; -.burgi›, Luxembourg pr, Luxemburg sks, Lëtzebuerg letseburgi riik Euroopas

Luleå ‹.lüüleo; 8: -sse› linn Rootsis

Lulli+katku ‹7: -le›

Lund ‹20: -i; -i› linn Rootsis

Lusaka ‹7: -sse› Sambia pealinn

Lusi.taania ‹8: -sse› endine Rooma provints, vastab pms nüüdsele Portugalile

Lus'tivere ‹7: -sse ja -.verre›

Luzern ‹lut.sern; 20: -i; -i› linn Šveitsis

Luzon ‹luson; 6: -i, -i; -i›, Lusong tagalogi Filipiinide suurim saar

Lut'si ‹7: -sse ja .Lut'si› Ludza eestipärane nimi (eriti Lutsi keelesaare puhul)

Lutsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Ukrainas

Luua ‹7: -le›

Luuga ‹7: -sse› vt Luga; Luuga jõgi vt Lauga jõgi

.Luunja ‹8: -sse ja .Luunja›

Luxembourg ‹lügza(n).buur; 20: -i; -i› pr, Luxemburg sks, Lëtzebuerg letseburgi Luksemburgi pealinn

L'viv ‹6: -i, -i; -i›, vene keeles L'vov oblastilinn Ukrainas

Lõhavere ‹7: -sse ja -.verre›

Lõpe ‹7: -le›

.Lõuna-Aafrika Vabariik, South Africa ‹sauth äfrika› ingl riik Aafrikas

.Lõuna-Ameerika ‹8: -sse› manner läänepoolkeral, Ameerika maailmajao lõunaosa

.Lõuna-Carolina ‹karoliina; 7: -sse›, South Carolina ‹sauth kärolaina› ingl USA osariik

.Lõuna-Dakota ‹-oo-; 7: -sse›, South Dakota ‹sauth däkouta› ingl USA osariik

.Lõuna-Ge.orgia ‹8: -sse›, South Georgia ‹sauth .džoo(r)dža› ingl Suurbritanniale kuuluv saar Atlandi ookeani lõunaosas

.Lõuna-Hiina meri (Hiina, Indohiina, Filipiinide ja Indoneesia vahel)

.Lõuna-Kau.kaasia ‹8: -sse›, Taga-Kau.kaasia maa-ala Suur-Kaukasusest lõuna pool: Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia

.Lõuna-Ko.rea ‹1: -sse›, Hanguk korea riik Aasias Korea poolsaarel, Korea Vabariik

.Lõuna+meri soojad lõunapoolkera mered, eriti Vaikse ookeani lõunapoolne osa

.Lõuna-Os.seetia ‹8: -sse›, Samhreth Osethi gruusia, Hussar Irõston osseedi maa-ala Gruusias

.Lõuna-Ro.deesia ‹8: -sse› prg Zimbabwe

.Lõuna+saar, South Island ‹sauth ailand› ingl, Te Waipounamu maoori Uus-Meremaa lõunapoolsem saar

.Lõuna+saared Tubuai saared

.Lõuna-Sandwichi saared ‹.sänduitši›, South Sandwich Islands ingl Suurbritanniale kuuluv saarestik Atlandi ookeani lõunaosas

.Lõuna-Shetlandi saared ‹.šetländi›, South Shetland Islands ingl saared Antarktika poolsaare lähedal

.Lõuna-Sporaadid mitm ‹20: -.raadide; -.raadidele› Dodekaneesid

.Lõuna-Ti.rool ‹20: -rooli; -.rooli›, Südtirol ‹.züüdti.rool› sks vt Alto Adige

Lõve ‹7: -le›

.Lõõdla järv

.Lõõla ‹8: -sse ja .Lõõla›

Lähis-Ida Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika maad

.Lähte ‹8: -le›

.Lähtru ‹8: -sse ja .Lähtru›

Lämmi+järv Peipsi ja Pihkva järve ühendav veekogu

Länkäran ‹6: -i, -i; -i›, täpsel kujul Lənkəran linn Aserbaidžaanis

Läti ‹7: -sse ja .Lätti›, .Latvija läti riik Euroopas; Läti Liivi+maa ‹2: -le› vt Vidzeme; Läti Valga ‹7: -sse ja .Valka› vt .Valka

Lääne-.Aasia ‹8: -sse› Ees-Aasia

Lääne-.Bengal ‹9: -i; -isse›, Pashchim Baṅga ‹.poštšim bongo› bengali, West Bengal ‹uest ben.gool› ingl India osariik

Lääne-Bug ‹6: -i, -i› Bug

Lääne-Dvina ‹1› Daugava jõe ülem- ja keskjooks Venemaal ja Valgevenes

Lääne-.India ‹8: -sse› Atlandi ookeani saared Põhja- ja Lõuna-Ameerika vahel

Lääne+kallas Jordani Läänekallas

Lääne+maa ‹2: -le› = Lääne .maa.kond

Lääne-Ma.laisia ‹8: -sse› Malaia

Lääne+meri, {Bal'ti meri}; Läänemere maad Läänemerd ümbritsevad riigid ja piirkonnad

Lääne-Nigula ‹8: -sse›

Lääne-Sahara ‹8: -sse›, Aş-Şaḩrā’ al-Gharbīyah ‹as-sahraa al-garbiija› ar Marokoga liidendatud endine Hispaania valdus Lääne-Aafrikas

Lääne-Saksa+maa ‹2: -le›, Westdeutschland ‹.vest.doitš.land› sks Saksamaa Liitvabariigi mitteametlik nimetus 1949–1990

Lääne-Sa.moa ‹1: -sse› vt Sa.moa

Lääne-Siber ‹9: -i; -isse› maa-ala Venemaal

Lääne-Virginia ‹vö(r)džinia; 8: -sse›, West Virginia ‹uest vö(r)džinia› ingl USA osariik

Lääne-Viru+maa ‹2: -le› = Lääne-Viru .maa.kond

Lössi+pla.too, Huangtu Gaoyuan ‹huang.thuu kaojüan› hn piirkond Hiinas

Lübeck ‹lüübek; 9: -i; -isse›, ka Lüübek linn Saksamaal

Lüda ‹.lüü.taa; 1: -sse› linn Hiinas Liaoningis, Lüshun ja Dalian

Lüganuse ‹12: os Lüganust; -sse ja -le›

Lüka.oonia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias

Lükati ‹9: -le›

Lülle+mäe ‹1: -le›

Lümanda ‹8: -sse ja Lümanda›

Lümandu ‹8: -sse›

Lümatu ‹8: -sse ja -le›

Lüneburg ‹lüü-; 20: -burgi; -.burgi› linn Saksamaal

Lüshun ‹lüšun; 6: -i, -i; -i› linn Hiinas, Lüda osa

Lützen ‹.lütsen; 9: -i; -isse› paikkond Saksamaal Leipzigi lähedal

Lüübek ‹9: -i; -isse› vt Lübeck

.Lüüdia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias

.Lüükia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias

Lyon ‹ljoon; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal

— m —

Maagi+.mäestik, Krušné hory ‹krušnee hori› tšehhi, Erzgebirge ‹.ertsgebirge› sks mäestik Tšehhi ja Saksamaa piiril

.Maardu ‹8: -sse ja .Maardu›

.Maarianhamina ‹8: -sse› Mariehamni soomekeelne nimi

Maaritsa ‹8: -sse›

.Maarja ‹8: -sse›

.Maarja-Magdaleena ‹7: -sse›

.Maarja+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, .Maarja+mõisa ‹7: -.mõisa›

.Maarja+mäe ‹1: -le›

Maas ‹20: Maasi, .Maasi›, Meuse ‹mööz› pr jõgi pms Prantsusmaal ja Belgias

Maasi ‹7: -sse ja .Maasi›

Maastricht ‹.maast.riht; 20: -i; -i› linn Hollandis

Macau ‹ma.kau; 1: -sse› Aomeni portugalikeelne nimi

Mackenzie ‹mäkenzi; 7› jõgi Kanadas

Mada.gaskar ‹9: -i; -isse ja -ile›, Madagasikara malagassi, Madagascar pr riik ja saar Aafrika idaranniku lähedal

Madal+maad mitm ‹2: -(.)maade; -(.)maadesse›, Nederland hollandi Hollandi nimi ametlikus kontekstis; ajalooline maa-ala, mis hõlmas Belgiat, Hollandit, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaad

Madeira ‹7: -le› Portugalile kuuluv saar Atlandi ookeanis

Madhya Pradesh ‹.madhja pra.deeš; 20: -i; -i› India osariik

Madise ‹13: os Madist; -sse ja -le›

Madona ‹maduona; 8: -sse› linn Lätis

Madras ‹6: -i, -i; -i› Chennai varasem inglispärane nimi

Madrid ‹mad.riid; 20: -i; -i› Hispaania pealinn

Maeru ‹7: -sse›

Magadan ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Venemaal Kaug-Idas

Magalhãesi väin ‹magaljai(n)ši›, Estrecho de Magallanes hisp väin Lõuna-Ameerika lõunaotsas, ühendab Atlandi ookeani Vaikse ookeaniga

Ma.gass ‹20: -gassi; -.gassi› Inguššia pealinn

Magde.burg ‹20: -burgi; -.burgi› linn Saksamaal

Magiljov ‹6: -i, -i; -i›, vene keeles Mogiljov oblastilinn Valgevenes

Mag.neesia ‹8: -sse›, Magnisía ‹magnisiia› kr poolsaar ja maakond Kreekas

Magnito.gorsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Magrib ‹9: -i; -isse›, Al-Maghrib al-‘Arabī ar läänepoolsed Aafrika araabia maad Maroko, Alžeeria, Tuneesia ja Liibüa

Maharashtra ‹maha.raštra; 8: -sse›, Mahārāṣhṭra marathi India osariik

Mahhatškala ‹1: -sse› Dagestani pealinn

.Mahtra ‹8: -sse ja .Mahtra›

Mahu ‹3: -sse›

.Maidla ‹8: -sse ja .Maidla›

Maikop ‹20: -kopi; -.koppi› vn, Mõjekvaphe adõgee Adõgee pealinn

Main ‹20: Maini, .Maini› Reini lisajõgi Saksamaal

Maine 1. ‹mein; 20: Maine’i; Maine’i› USA osariik

Maine 2. ‹meen; 20: Maine’i; Maine’i› maa-ala Prantsusmaal

Maini-.äärne .Frank.furt ‹20: -furdi; -.furti› Frankfurt

Mainz ‹maints; 20: -i; -i› linn Saksamaal

Majori ‹majuori; 9: -sse› suvituspiirkond Lätis

Makaro.neesia ‹8: -sse› Atlandi ookeani saared Assooridest Roheneemesaarteni

Make.doonia 1. ‹8: -sse›, Makedonija makedoonia riik Euroopas

Make.doonia 2. ‹8: -sse›, Makedonía ‹makedoniia› kr ajalooline maa-ala Kreekas

{Makejevka} → Ma.kiivka

Ma.kiivka ‹8: -sse› linn Ukrainas

{Malaavi} → Malawi

Malabo ‹-laa-; 7: -sse› Ekvatoriaal-Guinea pealinn

Malad.zetšna ‹8: -sse›, vene keeles Molo.detšno linn Valgevenes

Málaga ‹maalaga; 8: -sse› linn Hispaanias

Malaia ‹7: -sse›, Lääne-Ma.laisia, Melayu malai Malaka poolsaarel asuv Malaisia osa

Ma.lai saarestik, varem ka Ida-.India saarestik Kagu-Aasias

Ma.laisia ‹8: -sse›, Malaysia ‹ma.laisia› malai riik Kagu-Aasias

Malaka poolsaar (Kagu-Aasias); Malaka väin (Malaisia ja Sumatra vahel)

Malawi ‹malaavi; 7: -sse›, Malaŵi njandža riik Aafrikas; Malawi järv Njassa järve rööpnimi

Maldiivid mitm ‹20: -.diivide; -.diividele›, Dhivehiraajje ‹divehi.raaddže› maldiivi riik (Maldiivi Vabariik) ja saarestik India ookeanis

Male ‹7: -sse›, Maale maldiivi Maldiivide pealinn

Mali ‹3: -sse› riik Aafrikas

Mallorca ‹maljorka; 7: -le› Hispaania Baleaari saarestiku suurim saar

Malmö ‹.mal.möö; 1: -sse› linn Rootsis

Malta ‹7: -sse ja -le› riik ja saar Vahemeres

Maluku saared, ka Molukid saarestik Indoneesias

Malviinid mitm ‹20: -.viinide; -.viinidele›, Malviini saared Falklandi saarte hispaaniapärane nimi

Mammaste ‹8: -sse›, võrupäraselt Mamastõ ‹8: -sse›

Man ‹männ; 20: -i; -i ja -ile› saar Iiri meres, Ühendkuningriigi autonoomne osa

Managua ‹ma.naagua; 8: -sse› Nicaragua pealinn

Manama ‹manaama; 7: -sse› vt Al-Manāmah

Mancha ‹mantša; 7: -sse› vt La Mancha

Manchester ‹mäntšester; 6: -i, -i; -i› linn Inglismaal

Mandalay ‹manda.lei; 1: -sse› linn Birmas

Mand.žuuria ‹8: -sse›, Manzhou ‹man.tšou› maa-ala Hiinas

Manggõs.tau ‹1: -sse› oblast ja poolsaar Kasahstanis

Mangõšlak ‹20: -laki; -.lakki› Manggõstau varasem venekeelne nimi

Manhattan ‹mänhätan; 9: -i; -ile› saar ja New Yorgi kesklinnaosa

Manija ‹8: -sse ja Manija ja -le›

Manila ‹-ii-; 7: -sse›, Maynila ‹mainila› tagalogi Filipiinide pealinn

Mani+laid

Manipur ‹6: -i, -i; -i› India osariik

Manitoba ‹-oo-; 7: -sse› Kanada provints

.Mann.heim ‹20: -heimi; -.heimi› linn Saksamaal

Maputo ‹mapuutu; 7: -sse› Mosambiigi pealinn

Marathon ‹maraton; 6: -i, -i; -i›, ka Maraton, Marathónas ‹maratonas› kr linn Kreekas

March ‹marhh; 20: -i› Morava jõe saksakeelne nimi

Marche ‹marke; 7: -sse› Itaalia maakond

Marg‘ilon ‹margilon; 6: -i, -i; -i› linn Usbekistanis

Mariaanid mitm ‹20: -.aanide; -.aanidele›, Mariana Islands ingl saarestik Vaikse ookeani lääneosas

Maribor ‹6: -i, -i; -i› linn Sloveenias

Marica ‹maritsa; 7›, Évros kr, Meriç türgi jõgi Balkani poolsaarel

Mariehamn ‹mariie-; 20: -hamni; -.hamni› rts, .Maarianhamina sm linn Soomes, Ahvenamaa pealinn

Marijampolė ‹mari.jampole; 8: -sse› linn Leedus

Mari+maa ‹2: -le›, Marij El mari, Marõ El mäemari Venemaa koosseisu kuuluv vabariik

{Maritsa} → Marica

Mariupol ‹i-upol; 9: -i; -isse› oblastilinn Ukrainas

Mar.kii+saared mitm, Îles Marquises ‹il mar.kiiz› pr, Matuita tahiti saarestik Prantsuse Polüneesias

.Marmara ‹8: -sse›, .Marmara meri (Türgi lääneosas Musta ja Egeuse mere vahel)

Marne ‹marn; 20: Marne’i› Seine’i lisajõgi Prantsusmaal

Maroko ‹7: -sse›, Al-Maghrib ‹al-magrib› ar riik Aafrikas

Marrakech ‹marraakeš; 9: -i; -isse›, Marrākush ar linn Marokos

{Marrakeš} → Marrakech

Marseille ‹mars.sei; 1: Marseille’; Marseille’sse› linn Prantsusmaal

Marshalli saared mitm ‹.maa(r)šali›, Marshall Islands ingl, Aelōn̄ In M̧ajeļ maršalli saarestik ja riik (Marshalli Saared) Okeaanias

Martinique ‹martinik; 20: -nique’i; -nique’i› Prantsuse departemang Väikestes Antillides

.Martna ‹8: -sse ja .Martna›

Mary ‹marõ; 1: -sse› linn Türkmenistanis

Maryland ‹meeri.länd; 20: -i; -i› USA osariik

Mascarenhasi saared ‹maskarenjaši› Maskareenid

Maseru ‹8: -sse› Lesotho pealinn

Maskareenid mitm ‹20: -.reenide; -.reenidele›, ka Mascarenhasi saared ‹maskarenjaši› saarestik India ookeanis, hõlmab Mauritiuse ja Réunioni

{Maskat} → Masqaţ

Ma.soovia ‹8: -sse›, Mazowsze ‹mazovše› poola maa-ala Poolas

Masqaţ ‹maskat; 9: -i; -isse› Omaani pealinn

Massachusetts ‹mässatšuussets; 9: -i; -isse› USA osariik

Massi+aru ‹3: -sse ja -le›

Massu ‹7: -sse ja .Massu› (Vändra vallas)

.Massu ‹8: -sse ja .Massu› (Hanila vallas)

Ma.suuria ‹8: -sse›, Mazury ‹mazurõ› poola maa-ala Poolas

Mašrik ‹9: -i; -isse›, Mashriq ar idapoolsed araabia maad alates Egiptusest

Mazsalaca ‹.massalatsa; 8: -sse›, ka .Väike-Salatsi linn Lätis

Mažeikiai ‹ma.žäik.jai; 1: -sse› linn Leedus

.Matjama ‹8: -le›

Mat+salu ‹3: -sse ja -.sallu›

Mat'suri ‹9: -sse ja Mat'suri›

Mauna Kea ‹1› mägi Hawaii saarel

Mauna Loa ‹1› tulemägi Hawaii saarel

Mauri.taania ‹8: -sse›, Mūrītāniyā ar, Mauritanie pr riik Aafrikas

Mauritius ‹mau.riitsius; 12: -e; -[es]sse ja -ele› riik ja saar India ookeanis Aafrika idaranniku lähedal

Mayotte ‹majot; 20: Mayotte’i; Mayotte’ile› Prantsuse valdus Aafrikas Mosambiigi väinas

Mbabane ‹7: -sse› Svaasimaa pealinn

Mecklenburg-Vorpommern ‹meklen.burg-.foorpomern; 9: -i; -isse› Saksa liidumaa

Medellín ‹medejin; 6: -i, -i; -i› linn Colombias

Mediina ‹7: -sse›, Al-Madīnah ‹al-madiina› ar linn Saudi Araabias

Medveditsa ‹8› Doni lisajõgi Venemaal

Medvežje.gorsk ‹9: -i, -it; -isse› Karhumäe venekeelne nimi

.Meedia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Ees-Aasias

.Meedla ‹8: -sse›

Meegaste ‹8: -le›

Meego+mäe ‹1: -le›

Meeksi ‹7: -sse ja .Meeksi›, võrupäraselt .Miiksi; Setumaal prg .Miikse

Meeni+kunnu soo

Meera+palu ‹3: -sse ja -.pallu›, võrupäraselt Meera+palo ‹3: -sse ja -.pallo›

Meeri ‹7: -le›

Meghalaya ‹meghalaaja; 7: -sse› India osariik

Meg.reelia ‹8: -sse› vt Samegrelo

Mehhiko ‹8: -sse›, México ‹mehhiko› hisp riik Põhja-Ameerikas

Mehi.koorma ‹8: -sse ja -.koorma›, võrupäraselt Mehi.kuurma ‹8: -sse ja -.kuurma›

Meka ‹7: -sse›, Makkah ‹.makka› ar linn Saudi Araabias

Me.kong ‹20: -kongi, -.kongi› jõgi Kagu-Aasias

Mela.neesia ‹8: -sse› Okeaania saarte kesk- ja läänerühm

Melbourne ‹.mel.bö(r)n; 20: -bourne’i; -bourne’i› linn Austraalias

Meleski ‹9: -sse ja Meleski›

Melilla ‹melilja; 7: -sse› Hispaania eksklaav Marokos

Melitopol ‹9: -i; -isse› linn Ukrainas

Melliste ‹8: -sse ja -le›

{Memfis} → Memphis

Memphis ‹memfis; 13: -e; -esse› vanaaja linn Egiptuses; linn USAs

Menorca ‹menorka; 7: -sse› saar Hispaania Baleaari saarestikus

Mere+mäe ‹1: -le›

Meri+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Meri+välja ‹7: -le›

Meshethi ‹9: -sse› maa-ala Gruusias

Mesopo.taamia ‹8: -sse›, piiblis ka Kahe+jõe+maa, ‘Arḑ al-Jazīrah ar maa-ala Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati jõe vahel

Mes.seenia ‹8: -sse›, Messinía ‹messiniia› kr Kreeka maakond

Messina ‹messiina; 7: -sse› linn Itaalias

Mezen' ‹6: -i, -i› vn, Mozõn komi jõgi Põhja-Venemaal

Metsa+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Mets+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Metz ‹mess; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal

México ‹mehhiko; 8: -sse›, México linn, {Mexico City}, Ciudad de México hisp Mehhiko pealinn

Miami ‹maiämi; 7: -sse› linn USAs

Mi.ass ‹20: -assi; -.assi› linn Venemaal

Michigan ‹mišigan; 6: -i, -i; -i› USA osariik

.Mihkli ‹9: -sse ja .Mihkli›

Miidu+ranna ‹7: -.randa›

.Miikse ‹8: -sse ja .Miikse› (varem Meeksi)

.Miiksi ‹9: -sse ja .Miiksi› vt Meeksi

.Miitavi ‹9: -sse› vt Jelgava

Mikita+mäe ‹1: -le›, setupäraselt Mikidä+mäe ‹1: -le›

.Mikkeli ‹9: -sse› linn Soomes

Mikro.neesia ‹8: -sse› Okeaania saarte loode- ja põhjarühm; riik (Mikroneesia Liiduriigid)

Milano ‹milaano; 7: -sse› linn Itaalias

Mi.leetos ‹12: -e; -[es]sse›, Miletos vkr, Miletus ladina ajalooline linn Väike-Aasias

Milwaukee ‹miluooki; 7: -sse› linn USAs

Minda.nao ‹1: -le›, Mindanaw tagalogi saar Filipiinidel

Mine.ral'nõje Vodõ ‹7: -sse› linn Venemaal

{Mingetšaur} → Mingäçevir

Mingäçevir ‹mingjätševir; 6: -i, -i; -i›, täpsel kujul Mingəçevir linn Aserbaidžaanis

Minneapolis ‹12: -e; -[es]sse› linn USAs

Minnesota ‹7: -sse› USA osariik

Minsk ‹9: -i, -it; -isse› Valgevene pealinn

Minus.sinsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

{.Mirgorod} → .Mõrgorod

Miskolc ‹miškolts; 9: -i; -isse› linn Ungaris

Mississippi ‹7: -sse› osariik ja jõgi USAs

Mis'so ‹7: -sse ja .Mis'so›

Missouri ‹missuuri; 7: -sse› osariik ja jõgi USAs

Mitšurinsk ‹9: -i; -isse› linn Venemaal

Modena ‹moodena; 8: -sse› linn Itaalias

Moe ‹1: -le›

{Mogadišu} → Muqdisho

Mogiljov ‹6: -i, -i; -i› Magiljovi venekeelne nimi

Mohni saar

Moka ‹7: -sse› vt Al-Mukhā

Mol.daavia ‹8: -sse› vt Moldova

.Moldova ‹8: -sse›, ka Mol.daavia riik Euroopas; maa-ala Rumeenias

Molise ‹moliize; 7: -sse› Itaalia maakond

Molo.detšno ‹8: -sse› Maladzetšna venekeelne nimi

Molukid mitm ‹20: -.lukkide; -.lukkidele› vt Maluku saared

Mombasa ‹-ss-; 7: -sse›, Mvita suahiili linn Kenyas

Monaco ‹monako; 7: -sse; monako; 8: -sse› väikeriik Euroopas

Mon.goolia ‹8: -sse›, .Mongol Uls mongoli riik Aasias

Monrovia ‹mon.roovia; 8: -sse› Libeeria pealinn

Montana ‹-taa-; 7: -sse› USA osariik

Mont Blanc ‹mo(n).blaan; 20: -i, -i› pr, Monte Bianco it Euroopa kõrgeim mägi

Monte Carlo ‹karlo; 7: -sse› linn Monacos

Montenegro ‹7: -sse›, Crna Gora ‹ts(õ)rna gora› serbia, {Tšerno.gooria} riik Euroopas

Monte Rosa ‹rooza; 7› mägi Alpides

Montevi.deo ‹1: -sse› Uruguay pealinn

Montréal ‹mo(n)re.aal; 20: -i; -i› linn Kanadas

Montserrat ‹20: -rati; -.ratti› Briti asumaa Väikestes Antillides

Montše.gorsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

.Mooste ‹8: -sse ja .Mooste›, võrupäraselt .Moostõ ‹8: -sse ja .Moostõ›

Mo.raavia ‹8: -sse› vt Morava 2.

Morava 1. ‹8›, March ‹marhh› sks Doonau lisajõgi Austrias, Tšehhis ja Slovakkias

Morava 2. ‹8: -sse›, ka Mo.raavia, ajaloolises kontekstis ka Määri+maa Tšehhi Vabariigi idaosa

.Mordva ‹8: -sse› Venemaa koosseisu kuuluv vabariik

Moroni ‹-roo-; 7: -sse› Komooride pealinn

Mosam.biik ‹20: -biigi; -.biiki›, Moçambique ‹mossambike› portugali riik Aafrikas

Mosel ‹.moozel; 9: -i›, Moselle ‹mo.zell› pr Reini lisajõgi Prantsusmaal ja Saksamaal

Moskiito+ran'nik ‹9: -u; -ule›, Costa de Mosquitos ‹kosta de moskiitos› hisp Nicaragua ja Hondurase idarannik

.Moskva ‹8: -sse ja .Moskva› Venemaa pealinn; Oka lisajõgi

.Moštš.nõi ‹1: -le› Lavassaare venekeelne nimi

Mozdok ‹20: -doki; -.dokki›, Mäzdäg osseedi linn Põhja-Osseetias

{Mount Everest} → Džomo.lungma

Mpumalanga ‹7: -sse›, eMpumalanga suulu Lõuna-Aafrika Vabariigi provints

Muhu ‹3: -sse›, Muhu+maa ‹2: -le›

Mukden ‹6: -i, -i; -i› vt Shenyang

Mul'gi+maa ‹2: -le›

Mullutu ‹8: -sse›; Mullutu-Suur+laht (järv)

Mum.bai ‹1: -sse›, Muṁbaī marathi, inglispäraselt varem Bombay ‹bom.bei› linn Indias, Maharashtra pealinn

Muna+.laskme ‹8: -sse›

Mun.teenia ‹8: -sse›, Suur-Va.lahhia, Muntenia rumeenia maa-ala Rumeenias

Muqdisho ‹mukdišo; 7: -sse› Somaalia pealinn

Muraste ‹8: -sse ja -le›

Murcia ‹.murssia; 8: -sse› linn Hispaanias

Murgap ‹20: -gapi, -.gappi› türkmeeni, Murghāb puštu, Morghāb dari jõgi Türkmenistanis ja Afganistanis

Murmansk ‹9: -i; -isse› oblastilinn Venemaal

Murom ‹9: -i; -isse› linn Venemaal

Murray ‹mari; 3› jõgi Austraalias

Musta+jõe ‹1: -le›

Musta+mäe ‹1: -le›

Must+jala ‹3: -sse ja -.jalga›

Must+jõe ‹1: -le› (küla); Must+jõgi

.Mustla ‹8: -sse ja .Mustla›

Must meri

Must+mulla+vöönd, Kesk+must+mulla+vöönd maa-ala Kesk-Venemaal

Must+vee ‹1: -sse›

Mušt+urg ‹21: -ura; -.urga› Peetri jõe leivupärane nimi

Muuga ‹7: -le ja -sse ja .Muuka›

.Muurmani rannik Koola poolsaare põhjarannik Venemaal

Mõdriku ‹8: -le›

Mõigu ‹7: -sse ja .Mõiku›

.Mõisa+küla ‹3: -sse ja -.külla›, Mõisa+küla

.Mõisa+maa ‹2: -le›, Mõisa+maa

Mõjekvaphe ‹7: -sse› Maikopi adõgeekeelne nimi

Mõkolaiv ‹mõko.laajiv; 9: -i; -isse› oblastilinn Ukrainas

Mõneku ‹8: -le›

Mõniste ‹8: -sse›, võrupäraselt Mõnistõ ‹8: -sse›

.Mõrgorod ‹6: -i, -i; -i› linn Ukrainas Poltava oblastis

Mõts+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Mäe+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Mäe+taguse ‹13: os -tagust; -sse ja -le›

Mägi-Al.tai ‹1: -sse› vt Altai 2.

Mägi-Badahšan ‹6: -i, -i; -i›, Badahšoni Kuhi tadžiki Tadžikistani koosseisu kuuluv autonoomne haldusüksus

Mägi-Kara.bahh ‹20: -bahhi; -.bahhi›, Lernajin Gharabagh armeenia, Dağlıq Qarabağ ‹daglõk karabag› aserbaidžaani maa-ala Aserbaidžaanis

Mägiste ‹8: -sse ja -le›

Mähe ‹7: -le›

Mäksa ‹7: -le›

Mälaren ‹.meelaren; 6: -i, -i› järv Kesk-Rootsis

Männa+maa ‹2: -le›

Männiku ‹8: -le›

Männi+mäe ‹1: -le›

.Mänspe ‹8: -le›

Mäo ‹1: -sse ja -le›

Märja ‹7: -le›

Märja+maa ‹2: -le›

Mäzdäg ‹9: -i; -isse› Mozdoki osseedikeelne nimi

Määri+maa ‹2: -le› Morava saksapärane nimi ajaloolises kontekstis

.Möösia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Euroopas Balkani poolsaarel

Mükeene ‹7: -sse›, Mykena vkr antiikaja linn Kreekas

München ‹.mün'hen; 9: -i; -isse› linn Saksamaal

Mün'di ‹7: -sse ja .Mün'ti›

.Münster ‹9: -i; -isse› linn Saksamaal

Mürgi ‹7: -le›, võrupäraselt Mürgü ‹7: -le›

Mütilene ‹7: -sse› vt Mytilíni

.Müüsia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias

.Müüsleri ‹9: -sse ja .Müüsleri›

Myanmar ‹.mjanmar; 9: -i; -isse› Birma nimi diplomaatilises kontekstis

Mysore ‹mai.soor; 20: Maysore’i; Maysore’i›, Maisūru kannada linn Indias Karnatakas

Mytilíni ‹mitiliini; 7: -sse›, ka Mütilene linn Kreekas Lesbose saarel

— n —

Naatsaret ‹20: -reti; -.retti›, Naẕerat ‹natserat› heebrea, An-Nāşirah ‹an-.naassõra› ar linn Iisraelis

Nabala ‹8: -sse›

Naberežnõje Tšelnõ ‹1: -sse› vn, Yar Çallı ‹jar tšallõ› ehk Çallı tatari linn Tatarstanis

Nablus ‹.naablus; 12: -e; -[es]sse›, piiblis Sekem, Nābulus ‹.naabulus› ar linn Palestiinas Jordani Läänekaldal

Nafarroa ‹8: -sse› Navarra baskikeelne nimi

Nagaland ‹naaga.länd; 20: -i; -i› India osariik

Nagano ‹8: -sse› linn Jaapanis

Nagasaki ‹7: -sse› linn Jaapanis

Nagoya ‹nagoja; 8: -sse› linn Jaapanis

Nagpur ‹6: -i, -i; -i›, Nāgpur marathi linn Indias Maharashtras

Naha ‹3: -le›

Nahhitševan ‹6: -i, -i; -i›, Naxçıvan ‹nahtšõvan› aserbaidžaani Aserbaidžaani koosseisu kuuluv eksklaav pms Armeenia ja Iraani vahel

Nahhodka ‹7: -sse› linn Venemaal

Nairobi ‹-oo-; 7: -sse› Kenya pealinn

Nais+saar ‹30: -saarele ja -.saarde›

Najd ‹nadžd; 20: -i; -i›, ka Nedžd maa-ala Saudi Araabias

Nal'tšik ‹9: -i; -isse›, Nalšõk kabardi Kabardi-Balkaaria pealinn

Namangan ‹6: -i, -i; -i› linn Usbekistanis

Namibi kõrb kõrb Namiibias

Na.miibia ‹8: -sse›, Namibia ingl riik Aafrikas

Nanchang ‹nan.tšhang; 20: -i; -i› linn Hiinas

Nancy ‹na(n)s.sii; 1: -sse› linn Prantsusmaal

Nanjing ‹nan.t'sing; 20: -i; -i›, ka Nan.king linn Hiinas

.Nan.sei saared, ka .Riu.kiu saared, Nansei-shotō jaapani Jaapanile kuuluvad saared Ida-Hiina meres

Nan Shan ‹nanšan; 6: -i, -i› mäestik Hiinas

Nantes ‹naa(n)t; 20: Nantes’i; Nantes’i› linn Prantsusmaal

Napoli ‹.naapoli; 9: -sse› linn Itaalias

Narjan-Mar ‹6: -i, -i; -i›, Njarjana mar’ neenetsi Neenetsimaa pealinn

Narodnaja ‹3›, Naroda mägi Põhja-Uuralites Venemaal

Narva ‹7: -sse ja .Narva›

Narva-Jõe+suu ‹2: -sse ja -suhu›

Narvik ‹9: -i; -isse› linn Norras

Narõn ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Kõrgõzstanis

Nashville ‹.näš.vill; 20: -ville’i; -ville’i› linn USAs

.Nas.sau ‹1: -sse› Bahama pealinn

Nasva ‹7: -le ja .Nasva›

Nazran' ‹6: -i, -i; -i›, Näsara inguši Inguššia varasem pealinn

Natal ‹6: -i, -i; -i›, eNatali suulu maa-ala Lõuna-Aafrika Vabariigis, nüüdne KwaZulu-Natal

Nauru ‹7: -sse ja -le›, Naoero nauru riik ja saar Okeaanias

Nava ‹3: -le›

Navarra ‹7: -sse› hisp = Nafarroa baski autonoomne piirkond Hispaanias

Navesti ‹9: -sse ja Navesti›

Navi ‹3: -le›

Navoiy ‹navo.ii; 1: -sse› linn Usbekistanis

Naxçıvan ‹nahtšõvan; 6: -i, -i; -i› linn Aserbaidžaanis, Nahhitševani pealinn

Naypyidaw ‹nebji.doo; 1: Naypyidaw’sse› Birma rajatav pealinn

N’Djamena ‹ndžameena; 7: -sse› Tšaadi pealinn

Nea+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›

Nebraska ‹7: -sse› USA osariik

Nedžd ‹20: Nedždi; .Nedždi› vt Najd

Neeme ‹7: -sse ja .Neeme›

.Neemen ‹9: -i› vt Nemunas

Neenetsi+maa ‹2: -le› haldusüksus (Neenetsi autonoomne ringkond) Venemaal Euroopa-osa põhjapiiril

Neeruti ‹9: -sse ja Neeruti›

Neeva ‹7›, läänemeresoomepäraselt Neva jõgi Venemaal Leningradi oblastis ja Peterburi linnas

Negev ‹9: -i; -isse›, Negevi kõrb, HaNegev heebrea (Iisraelis)

Nehatu ‹8: -sse ja Nehatu›

Neisse ‹naisse; 7› Odra lisajõgi Tšehhis ning Poola ja Saksamaa piiril

.Neitsi+saared mitm, Virgin Islands ‹vöö(r)džin ailandz› ingl saarestik Väikestes Antillides, jaguneb USA ja Briti Neitsisaarteks

Neli+järve ‹7: -le›

Nemunas ‹nämunas; 12: -e›, ka .Neemen, Njoman valgevene jõgi Valgevenes, Leedus ja Venemaa Kaliningradi oblasti piiril

Nepal ‹9: -i; -isse›, Nepāl ‹ne.paal› nepali riik Aasias

Neva ‹3› vt Neeva

Nevada ‹nevaada; 7: -sse› USA osariik

Nevel' ‹9: -i; -isse› linn Venemaal

New Brunswick ‹njuu .branz.uik; 20: -i; -i› Kanada provints

Newcastle ‹.njuu.kaasl; 9: -castle’i; -castle’isse› linn Austraalias; linn Inglismaal

New Delhi ‹njuu deli; 3: -sse›, Naī Dillī ‹nai dillii› hindi India pealinn

Newfoundland ‹njuufaund.länd; 20: -i; -i ja -ile› provints ja saar Kanadas

New Hampshire ‹njuu .hämpšir; 6: Hampshire’i; Hampshire’i› USA osariik

New Jersey ‹njuu džöö(r)zi; 7: -sse› USA osariik

New Mexico ‹njuu meksikou; 8: -sse› USA osariik

New Orleans ‹njuu .oo(r)lianz; 6: -i, -i; -i› linn USAs

Newport ‹.njuu.poo(r)t; 20: -i; -i› = Casnewydd ‹kasnevõd› kõmri linn Suurbritannias Walesis

New York ‹njuu jork; 20: Yorgi; Yorki› linn ja osariik USAs

Niagara ‹3› Erie ja Ontario järve ühendav jõgi Kanada ja USA piiril; Niagara juga, Niagara Falls ingl juga Niagara jõel

Niamey ‹nja.mee; 1: -sse› Nigeri pealinn

Nicaragua ‹nika.raagua; 8: -sse› riik Kesk-Ameerikas

Nice ‹niiss; 20: Nice’i; Nice’i›, itaalia keeles Nizza ‹nitsa› linn Prantsusmaal

Nicobari saared ‹nikobari› India saarestik Bengali lahes

Ni.geeria ‹8: -sse›, Nigeria ‹naid.žieria› ingl, Nijeriya ‹nidžerija› hausa riik Aafrikas

Niger ‹9: -i; -isse› riik ja jõgi Aafrikas

Nigula ‹8: -sse›

{.Niiger} → Niger

.Niilus ‹12: -e›, An-Nīl ‹an-niil› ar jõgi Aafrikas

Niineve ‹8: -sse›, ka Ninive ajalooline linn Assüürias, üks pealinnu

Niit+välja ‹7: -le›

{Nika.raagua} → Nicaragua

{Nikolajev} → Mõkolaiv

Nikopol ‹6: -i, -i; -i› linn Ukrainas

Nikosia ‹-siia; 7: -sse›, Lefkosía ‹lefkosiia› kr, Lefkoşa ‹lefkoša› türgi Küprose pealinn

Nina ‹3: -le›

Ningxia ‹ning.sjaa; 1: -sse› haldusüksus (Ningxia Huei autonoomne piirkond) Hiinas

Ninive ‹8: -sse› vt Niineve

Nissi ‹7: -sse ja .Nissi›

.Nistru ‹8› Dnestri jõe moldovakeelne nimi

Niš ‹20: Niši; .Nišši› linn Serbias

Nizza ‹nitsa; 7: -sse› Nice’i itaaliakeelne nimi

Nižni .Novgorod ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Venemaal, endine Gorki

Nižni Tagil ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal

Niue ‹7: -sse ja -le› Uus-Meremaaga seotud riik ja saar Okeaanias

Njassa järv, Malawi järv (Aafrikas); Njassa+maa ‹2: -le› prg Malawi

Noa+root'si ‹7: -.root'si›, rootsi keeles Nuckö ‹.nükk.öö›

Nohi+palo ‹3: -sse ja -.pallo›

Nokia ‹nogia; 8: -sse› linn Soomes

No’kis ‹nökis; 6: -i, -i; -i› Nukusi karakalpakikeelne nimi

Noota+maa ‹2: -le›

.Nord.kapp ‹20: -kapi; -.kappi› neem Norras (Euroopa põhjapoolseim)

Nordland ‹.nuur.lann; 20: -i; -i› Norra maakond

Nordrhein-Westfalen ‹.nort.rain-.vest.faalen; 9: -i; -isse›, ka Põhja-Rein-.Vest.faal Saksa liidumaa

.Nor.folk ‹20: -folki; -.folki› Austraalia välisala Okeaanias; Inglismaa krahvkond

No.rilsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal Taimõris

Nor.mandia ‹8: -sse›, Normandie ‹norma(n).dii› pr maa-ala Prantsusmaal

Norra 1. ‹7: -sse›, .Norge norra, Noreg uusnorra riik Euroopas

Norra 2. ‹7: -sse› (küla)

.Norr.botten ‹9: -i; -isse› lään ja ajalooline maakond Rootsis

Norrköping ‹.nortšööping; 9: -i; -isse› linn Rootsis

.Norr.land ‹20: -landi; -.landi› Põhja-Rootsi ajalooline nimetus

Norwich ‹noridž; 9: -i; -isse› linn Inglismaal

Nottingham ‹notingäm; 6: -i, -i; -i› linn Inglismaal

Nouakchott ‹nuak.šott; 20: -i; -i›, Nawākshūt ‹nauak.šuut› ar Mauritaania pealinn

Nouméa ‹nu.mea; 1: -sse› Uus-Kaledoonia halduskeskus

Novaja Zemlja ‹1: -le› Venemaale kuuluv saarestik Jäämeres

Nova Scotia ‹nouva skouša; 7: -sse› provints ja poolsaar Kanadas

.Novgorod ‹6: -i, -i; -i› linnad Venemaal vt Nižni .Novgorod, Veliki .Novgorod

Novi Sad ‹6: -i, -i; -i› linn Serbias, Vojvodina pealinn

Novoiz.borsk ‹9: -i, -it; -isse› Uue-Irboska venekeelne nimi

Novokuibõševsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Novokuz.netsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Novomos.kovsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Novoros.siisk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Novosi.birsk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Venemaal Siberis

Novotšer.kassk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Nuckö ‹.nükk.öö; 1: -sse› Noarootsi rootsikeelne nimi

Nuia ‹7: -sse ja .Nuia› prg Karksi-Nuia

Nuku‘alofa ‹nukualofa; 7: -sse› Tonga pealinn

Nukus ‹6: -i, -i; -i› usbeki, No’kis ‹nökis› karakalpaki Karakalpakkia pealinn

Nu.miidia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Põhja-Aafrikas

Nunavut ‹20: -vuti; -.vutti› haldusüksus Põhja-Kanadas

Nurme ‹7: -le›

.Nurmsi ‹9: -sse ja .Nurmsi›

Nursi ‹7: -sse ja .Nurssi›

.Nuubia ‹8: -sse›, An-Nūbah ‹an-nuuba› ar maa-ala Aafrikas

Nuuk ‹20: Nuuki; .Nuuki› grööni, Godthåb ‹.got.hoob› taani Gröönimaa halduskeskus

Nuustaku ‹8: -le›

Nõela+neem, Cape Agulhas ingl, Kaap Agulhas afrikaani Aafrika lõunapoolseim neem

Nõmme ‹7: -le›

Nõmm+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Nõo ‹1: -sse ja .Nõkku›

Nõu+kogude Liit endine riik (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, 1922–1991) Euroopas ja Aasias

Nõuni ‹7: -sse ja .Nõuni›

Nõva ‹3: -le›

Nälja+stepp stepp Kasahstani ja Usbekistani piiril; stepp Kasahstanis (Betbakdala)

Näpi ‹7: -le›

.Nüpli ‹9: -sse›

.Nürn.berg ‹20: -bergi; -.bergi› linn Saksamaal

Nyköping ‹.nüütšööping; 9: -i; -isse› linn Rootsis

— o —

Oahu ‹oaahu; 7: -le›, O‘ahu havai saar USA Hawaii saarestikus

Oakland ‹.ouk.länd; 20: -i; -i› linn USAs

Ob ‹6: -i, -i› jõgi Venemaal Siberis

Obinitsa ‹7: -sse ja -.nitsa›

Obninsk ‹9: -i; -isse› linn Venemaal

Odense ‹8: -sse› linn Taanis

Odens.holm ‹uu-; 20: -i; -ile› Osmussaare rootsikeelne nimi

Oder ‹ooder; 9: -i; -isse› Odra saksakeelne nimi; Oderi-.äärne .Frank.furt ‹20: -furdi; -.furti› Frankfurt Oderi ääres

Odessa ‹7: -sse› oblastilinn Ukrainas

Odra ‹7›, Oder ‹ooder› sks jõgi Tšehhis, Poolas ja Saksamaa piiril

Ogre ‹uogre; 7: -sse› linn Lätis

Ohe+katku ‹7: -.katku ja -le›

Ohhoota meri (Ida-Aasias)

Ohio ‹ohaio; 7: -sse› USA osariik

.Ohtu ‹8: -sse ja .Ohtu›

Ohu+kotsu ‹7: -.kotsu›

Ohu+lepa ‹7: -sse ja -.leppa›

.Oidrema ‹8: -le›

Oisu ‹7: -sse ja .Oissu›

Oiu ‹7: -le›

Oja+maa ‹2: -le›, .Got.land rts Rootsile kuuluv saar Läänemeres

Oja+soo ‹2: -sse ja -le›

Oka 1. ‹1›, ka O.kaa Volga lisajõgi Kesk-Venemaal

Oka 2. ‹1›, Ahha gol burjaadi Angara lisajõgi Venemaal Siberis

Oke.aania ‹8: -sse› Vaikse ookeani saarestik

Okinawa ‹3: -le› saar Jaapani edelasaarestikus (Nansei)

Oklahoma ‹-hoo-; 7: -sse› USA osariik

Oklahoma City ‹ouklahouma siti; 7: -sse› linn USAs

Olenjok ‹20: -joki, -.jokki›, Ö.löön jakuudi jõgi Venemaal pms Sahhas

.Olgina ‹8: -sse›

Ol.jokma ‹8›, Ölüöhhüme jakuudi Leena lisajõgi Venemaal Siberis

Ollepa ‹8: -le›

Olomouc ‹olo.mouts; 20: -i; -i› linn Tšehhis

Olonets ‹9: -i; -isse› Aunuse venekeelne nimi

Ol.teenia ‹8: -sse›, .Väike-Va.lahhia, Oltenia rumeenia maa-ala Rumeenias, Valahhia lääneosa

Olustvere ‹7: -sse ja -.verre›

O.lümpia ‹8: -sse›, Olympia vkr tasandik ja pühapaik Kreekas

O.lümpos ‹12: -e ja 13: -e›, Ólympos ‹olimbos› kr mägi Kreekas

Om ‹6: -i, -i› Irtõši lisajõgi Venemaal Siberis

O.maan ‹20: Omaani; O.maani›, ‘Umān ‹u.maan› ar riik Araabia poolsaarel

Omaha ‹8: -sse› linn USAs

Omedu ‹8: -sse ja Omedu›

Omsk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Venemaal Siberis

Omuļi ‹.uomul'i; 8: -sse› Hoomuli lätikeelne nimi

{Oneega} → Onega (linn, jõgi), Äänis+järv

Onega ‹7: -sse› linn Venemaal; jõgi Arhangelski oblastis; Onega järv Äänisjärve venepärane nimi

Ontario ‹on.taario; 8: -sse› Kanada provints; Ontario järv (Põhja-Ameerikas)

On'tika ‹8: -le›

.Oomuli ‹9: -sse› Hoomuli

Oo+nurme ‹7: -sse ja -.nurme ja -le›

Oostende ‹7: -sse› linn Belgias

Opa ‹7: -sse ja .Oppa› Hopa

Ora+jõe ‹1: -le›

Oral ‹6: -i, -i; -i›, vene keeles ka U.ral'sk linn Kasahstanis

Oran ‹6: -i, -i; -i›, Wahrān ‹uah.raan› ar linn Alžeerias

Oranje ‹7›, Orange ‹orindž› ingl, Senqu sotho jõgi Lõuna-Aafrikas

Orava ‹8: -le›

Ordžonikidze ‹7: -sse› prg Vladikavkaz

Oregon ‹6: -i, -i; -i› USA osariik

O.rehhovo-Zujevo ‹8: -sse› linn Venemaal

Oren.burg ‹20: -burgi; -.burgi› oblastilinn Venemaal

Orinoco ‹orinooko; 7› jõgi Venezuelas ja Colombias

Orissa ‹7: -sse›, Oṙishā oria India osariik

Oris+saare ‹7: -.saarde›

Orizaba ‹orissaaba; 7›, ka Citlaltépetl tulemägi Mehhikos

Orja+rannik ‹9: -u; -ule› ajalooline rannikuala Aafrikas Guinea lahe ääres

Orjol ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Venemaal

Orkney saared ‹.oo(r)kni› (Suurbritannias Šotimaa kirderanniku lähedal)

Orléans ‹orle.aan; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal

Ormsö ‹.orms.öö; 1: -le› Vormsi saare rootsikeelne nimi

Orsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Orša ‹7: -sse› linn Valgevenes

Oru ‹3: -le›

Ōsaka ‹oosaka; 8: -sse› linn Jaapanis

Oslo ‹7: -sse› Norra pealinn

Osmus+saar ‹30: -saarele ja -.saarde›, rootsi keeles Odensholm ‹uu-›

Os.seetia ‹8: -sse›, Irõston osseedi, Osethi gruusia maa-ala Venemaal (Põhja-Osseetia) ja Gruusias (Lõuna-Osseetia)

{Ostende} → Oostende

.Ostrava ‹8: -sse› linn Tšehhis

.Ostrov ‹9: -i; -isse› linn Venemaal

Oświęcim ‹osv.je(n)tsim; 9: -i; -isse›, saksa keeles Auschwitz ‹.auš.vits› linn Poolas

Oš ‹20: Oši; .Ošši› oblastilinn Kõrgõzstanis

Ote.pää ‹2: -le›

.Ottawa ‹8: -sse› Kanada pealinn

Ouagadougou ‹uagaduugu; 7: -sse› Burkina Faso pealinn

Oubangui ‹ubangi; 7› jõgi Aafrikas

.Oudova ‹8: -sse›, .Oudva, Gdov vn linn Venemaal Pihkva oblastis

.Oulu ‹8: -sse ja .Oulu› linn Soomes

Outokumpu ‹.oudo.kumbu; 8: -sse› linn Soomes

Oxford ‹.oks.ford; 20: -fordi; -.fordi› linn Inglismaal

— p —

.Paabel ‹9: -i; -isse› Babüloni nimi piiblis

.Paadrema ‹8: -le›

Paala+linn ‹22: -linna; -.linna›

.Paapua ‹8: -sse›, Papua ingl endine haldusüksus Uus-Guinea saare kaguosas; .Paapua Uus-Gui.nea ‹1: -sse›, Papua New Guinea ‹päpjua njuu gini› ingl riik Uus-Guinea saarel Okeaanias

Paasiku ‹8: -le›

.Paasvere ‹7: -sse ja -.verre›

Paat+salu ‹3: -sse ja -.sallu›

Pada ‹3: -le›

Padise ‹13: os Padist; -le›

Padova ‹paadova; 8: -sse› linn Itaalias

Pae+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Pae+välja ‹7: -le›

Pafla.goonia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias

Pagana+maa ‹2: -le›

Pagari ‹9: -sse ja Pagari ja -le›

.Pahkla ‹8: -sse›

Pahuvere ‹7: -sse ja -.verre›

.Paide ‹8: -sse ja .Paide›

.Paikuse ‹12: os .Paikust; -sse›

Pain+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Paistu ‹7: -sse ja .Paistu›

Pajaka ‹8: -le›

Paju ‹3: -le›

Pajusi ‹9: -sse ja Pajusi›

Pajusti ‹9: -sse ja Pajusti›

Pakas+järv

Pakistan ‹6: -i, -i; -i›, Pākistān urdu riik Aasias

.Pakri saared mitm, rootsi keeles Rågöarna ‹.roog.ööarna› (Suur- ja Väike-Pakri)

Pala ‹3: -le›

Palade ‹8: -le›

Palamuse ‹12: os Palamust; -le›

Palana ‹7: -sse› Korjakkia halduskeskus

Palanga ‹leedu palanga; 8: -sse› linn Leedus

Pa.lau ‹2: -sse› vt Be.lau

Pal'diski ‹9: -sse ja Pal'diski›

Palermo ‹7: -sse› linn Itaalias

Palestiina ‹7: -sse› maa-ala Lähis-Idas

Palikir ‹6: -i, -i; -i› Mikroneesia Liiduriikide pealinn

Palivere ‹7: -sse ja -.verre›

Paljas+saare ‹7: -.saarde›

Palli ‹7: -sse ja .Palli ja -le›

.Palmse ‹8: -sse ja .Palmse›

Palu+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Palu+pera ‹3: -sse ja -.perra›

Pam.füülia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias

Pa.miir ‹20: -miiri, -.miiri›, Pamiiri mäestik (Kesk-Aasias)

.Pamma ‹8: -le›

Pampa ‹7: -sse› tasandik Argentinas

Panama ‹8: -sse›, Panamá ‹pana.maa› hisp riik Kesk-Ameerikas

Panamá ‹pana.maa; 1: -sse› Panama pealinn

Pan'divere ‹7: -sse ja -.verre›

.Pandžab ‹9: -i; -isse›, Punjab ‹pand.žaab› ingl, Pańjāb pandžabi maa-ala Indias ja Pakistanis

Panevėžys ‹panäve.žiis; 20: -i; -i› linn Leedus

Panga ‹7: -le›

.Pangodi ‹9: -sse ja .Pangodi›

.Pankjavitsa ‹7: -.vitsa›, ka .Pan'kavitsa

Pan.noonia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala (Rooma provints) Euroopas

Papeete ‹7: -sse› Prantsuse Polüneesia halduskeskus

Papi+laid

Papi+niidu ‹7: -sse ja -.niitu›

Paraceli saared ‹parasselli› saarestik Lõuna-Hiina meres

Paraguay ‹paragu.ai; 1: -sse› riik Lõuna-Ameerikas; Paraná lisajõgi

Paralepa ‹7: -sse ja -.leppa›

Paramaribo ‹8: -sse› Suriname pealinn

Paraná ‹para.naa; 1› jõgi Lõuna-Ameerikas

Para+palu ‹3: -sse ja -.pallu›

Pa.riis ‹20: -riisi; -.riisi›, Paris ‹pa.rii› pr Prantsusmaa pealinn

Parika ‹8: -sse›; Parika järv

Parila ‹8: -sse ja Parila›

Park+sepa ‹7: -.seppa ja -sepale›, võrupäraselt Park+sepä ‹7: -.seppä ja -sepäle›

Parma ‹7: -sse› linn Itaalias

Parnassós ‹parnassos; 6: -i, -i› mägi Kreekas

.Partia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Ees-Aasias

Pas de Calais ‹padöka.lee; 1› Calais’ väina prantsuskeelne nimi

Pasi+laid

.Paslepa ‹7: -sse ja -.leppa› = .Pask.lep ‹20: -lepi; -.leppi› rts

Pata.goonia ‹8: -sse›, Patagonia hisp maa-ala Lõuna-Ameerikas

Pat+küla ‹3: -sse ja -.külla›

.Patna ‹8: -sse›, Paṭnā hindi linn Indias

Paun+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Pavlodar ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Kasahstanis

Pearl Harbor ‹pöö(r)l haa(r)bör; 9: -i; -isse›, Wai Momi havai laht USA Hawaii saarestikus Oahu saarel

Pécs ‹peetš; 20: -i; -i› linn Ungaris

Pedas+pea ‹1: -le›

Pedas+saar; Pedas+saare ‹7: -.saarde› (küla)

Pedeli jõgi, Pedele läti Väikese Emajõe lisajõgi Lätis ja Eestis

Pedetsi jõgi, võrupäraselt Pedejä jõgi, Pededze läti Aiviekste lisajõgi Lätis, osalt Eestis

Pedja ‹7: .Petja ja -le›

Peedu ‹7: -le›

.Peetel ‹9: -i; -isse›, Bethel ladina ajalooline linn, prg küla Palestiinas Jordani Läänekaldal

.Peeter+risti ‹7: -le›

.Peetri ‹9: -sse ja .Peetri›

.Peetri jõgi, võrupäraselt .Piitre jõgi, leivu nimega Mušt+urg, Melnupe ‹mälnupe› läti Mustjõe lisajõgi Lätis ja Eestis

.Peetri+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, .Peetri+mõisa ‹7: -.mõisa›

.Peipsi järv

.Peipsi+ääre ‹7: -.äärde›

Peking ‹9: -i; -isse›, Beijing ‹pei.t'sing› hn Hiina pealinn

Pelgu+linn ‹22: -linna; -.linna›

Pelo.ponnesos ‹12: -e; -ele ja -[es]sse›, Pelopónnisos kr poolsaar ja halduspiirkond Kreekas

Peni+jõe ‹1: -le›

Peningi ‹9: -sse ja Peningi›

Penniinid mitm ‹20: -.niinide›, Penniini mäed, Pennines ‹penainz› ingl mäeahelik Inglismaal

Pennsylvania ‹pensil.vaania; 8: -sse› USA osariik

Penza ‹7: -sse› oblastilinn Venemaal

Penuja ‹8: -le›

Pe.rea ‹1: -sse› ajalooline maa-ala Palestiinas, Jordani jõest idas

Peri ‹3: -le›

Perila ‹8: -sse›

Perm ‹20: Permi; .Permi› linn ja kraikeskus Venemaal

Permi+komi ‹3: -sse› ringkond Venemaal Permi krais

Permis+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Perth ‹pöö(r)th; 20: -i; -i› linn Austraalias

Pe.ruu ‹1: -sse›, El Perú ‹el pe.ruu› hisp, Piru ketšua riik Lõuna-Ameerikas

Pervou.ral'sk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Peterburi ‹3: -sse ja Peterburi›, Sankt-Peter.burg vn linn Loode-Venemaal, ühtlasi Leningradi oblasti keskus

Peterhof ‹20: -hofi; -.hoffi›, Petergof vn Petrodvorets

.Pet.lemm ‹21: -lemma; -.lemma›, ladinapäraselt Bethlehem, Bayt Laḩm ‹bait lahm› ar linn Palestiinas Jordani Läänekaldal

Petrodvo.rets ‹20: -retsi; -.retsi›, saksapäraselt Peterhof linn Venemaal

Petrograd ‹6: -i, -i; -i› prg Peterburi

Petrokrepost ‹9: -i; -isse› prg Schlüsselburg

Petro.pavl ‹9: -.pavli, -.pavlit; -.pavlisse› kasahhi, Petropavlovsk ‹9: -i, -it; -isse› vn linn Kasahstanis

Petropavlovsk-Kamt.šatski ‹9: -sse› linn Venemaal

Petros.koi ‹1: -sse› sm, Petroza.vodsk ‹9: -i, -it; -isse› vn Karjala pealinn

Petseri ‹9: -sse ja Petseri›, Petšorõ vn; Petseri+maa ‹2: -le›

Petšenga ‹8: -sse› alev Venemaal Murmanski oblastis

Petšora ‹7› jõgi Põhja-Venemaal

Petšorõ ‹7: -sse› Petseri venekeelne nimi

Pfalz ‹pfal'ts; 20: -i; -i› ajalooline maa-ala Saksamaal

Philadelphia ‹fila.delfia; 8: -sse› linn USAs

{.Phjong.jang} → P’yŏngyang

Phnom Penh ‹phnom penj; 20: -i; -i›, Phnum Pénh khmeeri Kambodža pealinn

Phoenix ‹fiiniks; 9: -i; -isse› linn USAs

Phokis ‹fookis; 13: -e; -esse›, Fokís ‹fokis› kr Kreeka maakond

Phothi ‹7: -sse› linn Gruusias

{Phönjan} → P’yŏngyang

Picardie ‹pikar.dii; 1: -sse›, ka Pi.kardia halduspiirkond Prantsusmaal

.Pielinen ‹12: .Pielise, .Pielist ja 6: -i, -i› järv Soomes

Piemonte ‹pjemonte; 7: -sse› Itaalia maakond

.Pihkva ‹8: -sse›, Pskov vn oblastilinn Venemaal; .Pihkva Ema+jõgi vt Velikaja

.Pihtla ‹8: -sse ja .Pihtla›

Piibe ‹7: -sse ja .Piipe›

.Piilsi ‹9: -sse ja .Piilsi›

Piiris+saar ‹30: -saarele ja -.saarde›

Piir+salu ‹3: -sse ja -.sallu›

.Piiter ‹9: -i; -isse› Peterburi varasem mitteametlik nimi

.Piitre jõgi vt .Peetri jõgi

.Piiu+metsa ‹7: -.metsa›

Pi.kardia ‹8: -sse› vt Picardie

Pika+silla ‹7: -le›

Pikavere ‹7: -sse ja -.verre›

Pikk+järve ‹7: -le›

Pikk+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›

.Pikva ‹8: -le›

Pilistvere ‹7: -sse ja -.verre›

.Pilkuse ‹12: os .Pilkust; -sse ja -le›

Pilla+palu ‹3: -sse ja -.pallu›

Pindi ‹7: -sse ja .Pinti ja -le›

Píndos ‹.pindos; 12: -e› mäestik Kreekas

Pinsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Valgevenes

.Pinska ‹8: -le›

.Pipra+rannik ‹9: -u; -ule›, Grain Coast ‹grein koust› ingl Libeeria rannikuala

Pi.reus ‹13: -.reuse, -.reust; -.reusesse›, Peiraiás ‹pireas› kr linn Kreekas

Pirgu ‹7: -sse ja .Pirku›

Pirita ‹8: -le›

Pirkanmaa ‹.pirgan.maa; 2: -le› Soome maakond

Pisa ‹piiza; 7: -sse› linn Itaalias

Pi.siidia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias

Pitcairn ‹.pit.kee(r)n; 20: -i; -i› Briti sõltkond Vaikses ookeanis

Pittsburgh ‹.pits.böö(r)g; 20: -i; -i› linn USAs

Piusa ‹7: -sse ja .Piusa›

Pjati.gorsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Plaani ‹7: -le›

Pļaviņas ‹pljavinjas; 12: -e; -esse› linn Lätis

Pleven ‹9: -i; -isse› linn Bulgaarias

Pljussa ‹7: -sse› alev Venemaal Pihkva oblastis; Narva jõe lisajõgi

Ploieşti ‹ploješti; 7: -sse› linn Rumeenias

.Plovdiv ‹9: -i; -isse› linn Bulgaarias

Plzeň ‹p(õ)lzen'; 9: -i; -isse› linn Tšehhis

Po ‹poo; 1› jõgi Itaalias

Podgorica ‹podgoritsa; 7: -sse› Montenegro pealinn

Podkamennaja Tunguska ‹7›, ka Kivine Tunguska Jenissei lisajõgi Venemaal

Pod.laasia ‹8: -sse›, Podlasie ‹podljasje› poola Poola vojevoodkond

Po.dol'sk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Po.doolia ‹8: -sse›, Podillja ukraina maa-ala Ukrainas

.Pohjan.maa ‹2: -le› sm, Österbotten rts Soome maakond

Poitou-Charentes ‹pua.tuu-ša.raa(n)t; 20: -Charentes’i; -Charentes’i› halduspiirkond Prantsusmaal

Polatsk ‹9: -i; -isse›, vene keeles Polotsk linn Valgevenes

Polesje ‹7: -sse›, Palesse valgevene, Polissja ukraina maa-ala Valgevene ja Ukraina piiril

Polli ‹7: -sse ja .Polli›

Polotsk ‹9: -i; -isse› Polatski venekeelne nimi

Poltava ‹7: -sse›, ka Poltaava oblastilinn Ukrainas

Polü.neesia ‹8: -sse› Okeaania saarte idarühm

.Pommeri ‹9: -sse ja .Pommeri›, Pommern sks, Pomorze ‹pomože› poola maa-ala Läänemere lõunarannikul

Pomorze ‹pomože; 7: -sse› Poola vojevoodkond; Pommeri poolakeelne nimi

Pom.pei ‹1: -sse› antiikaja linn Itaalias

.Pontos ‹12: -e›, .Pontose mäestik, Kuzey Anadolu dağları türgi Musta mere äärsed mäed Türgis

Poola ‹7: -sse ja .Poola›, Polska ‹.pol'ska› poola riik Euroopas

Popocatépetl ‹popokateepetl; 9: -i› tulemägi Mehhikos

.Porhov ‹9: -i; -isse›, ka .Porkva linn Venemaal

Pori ‹3: -sse› linn Soomes

.Porkuni ‹9: -sse ja .Porkuni›

.Porkva ‹8: -sse› vt .Porhov

.Pornuse ‹12: os .Pornust; -sse›

Port .Artur ‹9: -i; -isse› prg Lüshun

Port-au-Prince ‹portop.rää(n)ss; 20: -Prince’i; -Prince’i› Haiti pealinn

Port Elizabeth ‹poo(r)t iliza.bet; 20: -i; -i›, iBhayi koosa linn Lõuna-Aafrikas

Portland ‹.poo(r)t.länd; 20: -i; -i› kaks linna USAs; poolsaar ja sadam Inglismaal

Port Louis ‹poo(r)t luui; 7: Louis’; Louis’sse› Mauritiuse pealinn

Port Moresby ‹poo(r)t .moo(r)zbi; 9: -sse› Paapua Uus-Guinea pealinn

Porto ‹portu; 7: -sse› linn Portugalis

Port of Spain ‹poo(r)t öv spein; 20: -i; -i› Trinidadi ja Tobago pealinn

Porto-Novo ‹7: -sse› Benini pealinn

Port Said ‹20: Saidi; .Saidi›, Būr Sa‘īd ‹buur sa.iid› ar linn Egiptuses

Portsmouth ‹.poo(r)tsmöt; 20: -i; -i› linn Inglismaal

Portugal ‹6: -i, -i; -i› riik Euroopas

.Por.voo ‹1: -sse› sm = Borgå ‹.borgo› rts linn Soomes

Poznań ‹poznan'; 9: -i; -isse› linn Poolas

{Poti} → Phothi

Potomac ‹potoumäk; 9: -i› jõgi USAs

.Potsdam ‹9: -i; -isse› linn Saksamaal

Praha ‹3: -sse› Tšehhi pealinn

Praia ‹7: -sse› Roheneemesaarte pealinn

.Prangli ‹8: -sse ja .Prangli›

.Prantsuse Guajaana ‹7: -sse›, Guyane française ‹gian fra(n)s.seez› pr Prantsuse departemang Lõuna-Ameerikas

.Prantsuse Polü.neesia ‹8: -sse›, Polynésie française ‹poline.zii fra(n)s.seez› pr, Polynesia farani tahiti Prantsuse ala Okeaanias

.Prantsuse Riviera ‹7: -sse› vt Côte d’Azur

.Prantsus+maa ‹2: -le›, täiendina ka .Prantsuse, France ‹fraa(n)ss› pr riik Euroopas

Preiļi ‹preil'i; 7: -sse› linn Lätis

Preisi+maa ‹2: -le›, Preisi ‹7: -sse ja .Preisi›, Preußen ‹.proissen› sks ajalooline maa-ala Euroopas

Pretoria ‹-oo-; 8: -sse› Lõuna-Aafrika Vabariigi halduspealinn

Prii+palu ‹3: -sse ja -.pallu›

.Priisle ‹8: -sse ja -le›

Prilli+mäe ‹1: -le›

Primorje ‹7: -sse› haldusüksus (krai) Venemaal Kaug-Idas

Pringi ‹7: -sse ja .Prinki ja -le›

Prints Edwardi saar, Prince Edward Island ingl saar ja provints Kanadas

Prioz.jorsk ‹9: -i, -it; -isse›, Käkisalmi ‹kägi-› sm linn Venemaal

{Pripjat} → Prõpjats

.Priština ‹8: -sse› serbia, Prishtinë ‹prištiine› albaania Kosovo pealinn

Prokopjevsk ‹9: -i; -isse› linn Venemaal

Provence ‹pro.vaa(n)ss; 20: Provence’i; Provence’i› maa-ala Prantsusmaal

Przemyśl ‹pšemõsl'; 9: -i; -isse› linn Poolas

Prže.val'sk ‹9: -i, -it; -isse› prg Karakol

Prut ‹9: Pruti, .Prutti› Doonau lisajõgi Ukrainas ning Rumeenia ja Moldova piiril

Prõpjats ‹9: -i› valgevene, Prõpjat ukraina Dnepri lisajõgi Valgevenes ja Ukrainas

Prääma ‹7: -sse ja .Prääma›

.Prümli ‹9: -sse ja .Prümli›

Pskov ‹6: -i, -i; -i› Pihkva venekeelne nimi

Pudivere ‹7: -sse ja -.verre›

Puerto Rico ‹riiko; 7: -sse› USAga assotsieerunud riik Antillides

{Puertoriiko} → Puerto Rico

Puhja ‹7: -sse ja .Puhja›

.Puhta+leiva ‹7: -sse›

Puiatu ‹8: -sse ja Puiatu›

Puka ‹7: -sse ja .Pukka›

Pulli ‹7: -le›

Punane meri (Araabia poolsaare ja Aafrika vahel)

Pune ‹7: -sse› linn Indias

Pura+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Purdi ‹7: -sse ja .Purti›

Purekkari ‹3: -le›

Purila ‹8: -sse›

.Purtse ‹8: -sse ja .Purtse›

Puru ‹3: -le›

Purus ‹purus; 6: -i, -i› portugali, Purús hisp Amazonase lisajõgi Peruus ja Brasiilias

Pusan ‹6: -i, -i; -i› linn Lõuna-Koreas

.Puškin ‹9: -i; -isse› linn Venemaal

Putkaste ‹8: -sse›

.Puurmani ‹3: -sse ja -.manni›

Põdrala ‹8: -sse›

Põdrangu ‹8: -le›

Põhja-Ameerika ‹8: -sse›

Põhja-Carolina ‹karoliina; 7: -sse›, North Carolina ‹noo(r)th kärolaina› ingl USA osariik

Põhja-Dakota ‹-oo-; 7: -sse›, North Dakota ‹noo(r)th däkouta› ingl USA osariik

Põhja-Dvina ‹1: -sse› Dvina

Põhja-Iiri+maa ‹2: -le›, Põhja-Iiri ‹7: -sse ja -.Iiri›, Northern Ireland ‹.noo(r)de(r)n aie(r)länd› ingl, Éire Thuaidh iiri Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi koosseisu kuuluv osa Iiri saarest

Põhja-Jää+meri Jäämeri

Põhja-Kau.kaasia ‹8: -sse›, Ees-Kau.kaasia maa-ala Venemaa lõunaosas, Kaukasuse mäestikust põhjas

Põhja-Ko.rea ‹1: -sse›, Chosŏn ‹tšosön› korea riik Aasias Korea poolsaarel, Korea Rahvademokraatlik Vabariik

Põhjala ‹8: -sse› Põhjamaad

Põhja+laht, ka .Botnia laht Läänemere põhjaharu Soome ja Rootsi ranniku vahel

Põhja+maad mitm ‹2: -(.)maade; -(.)maadesse›, Põhjala Island, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Fääri saared ja Gröönimaa

Põhja-Mariaanid mitm ‹20: -.aanide; -.aanidele›, Northern Mariana Islands ‹.noo(r)de(r)n märiaana ailandz› ingl USAga assotsieerunud riik Okeaanias

Põhja-mere+tee Kirdeväil

Põhja+meri (Atlandi ookeani osa)

Põhja-Os.seetia ‹8: -sse›, ka A.laania, Tsägat Irõston osseedi, Severnaja Ossetija vn Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Põhja-Kaukaasias

Põhja-Rein-.Vest.faal ‹20: -faali; -.faali› vt Nordrhein-Westfalen

Põhja+saar, North Island ‹noo(r)th ailand› ingl, Te Ika-a-Māui maoori Uus-Meremaa põhjapoolsem saar

Põhja-Uvaalid mitm ‹20: -U.vaalide› veelahkmeahelik Venemaal

Põhja+väin, North Channel ‹noo(r)th tšänel› ingl Iiri merd ja Atlandi ookeani ühendav väin Šotimaa ja Iirimaa vahel

Põima ‹7: -le›

Põlend+maa ‹2: -le›

Põlgaste ‹8: -sse›, võrupäraselt Põlgastõ ‹8: -sse›

Põlli ‹7: -sse ja .Põlli›

Põlliku ‹8: -sse ja Põlliku›

Põll+küla ‹3: -sse ja -.külla›

.Põltsa+maa ‹2: -le›

Põlula ‹8: -sse›

.Põlva ‹8: -sse ja .Põlva›

.Põlva+maa ‹2: -le› = .Põlva .maa.kond

Pädaste ‹8: -sse ja Pädaste›

.Päidla ‹8: -sse ja .Päidla›

.Päi.jänne ‹8› järv Soomes

.Päijät-Häme ‹7: -sse› Soome maakond

Päi+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›

Päri ‹3: -sse›

Päris+pea ‹1: -le›

Päris-Soome ‹7: -sse ja -.Soome›, .Varsinais-.Suomi sm, Egentliga Finland rts Soome maakond

.Pärli+jõe ‹1: -le›; .Pärli+jõgi

Pärna+mäe ‹1: -le›

Pärn+jõe ‹1: -le›

.Pärnu ‹8: -sse ja .Pärnu›

.Pärnu-Jaagupi ‹9: -sse ja -Jaagupi›

.Pärnu+maa ‹2: -le› = .Pärnu .maa.kond

.Pärsama ‹8: -le›

.Pärsia ‹8: -sse› Iraani ajalooline nimi; .Pärsia laht (Araabia poolsaare ja Iraani vahel)

.Pärsti ‹9: -sse ja .Pärsti›

.Päärdu ‹8: -sse ja .Päärdu›

Pääs+küla ‹3: -sse ja -.külla›

.Pöide ‹8: -sse ja -le›

.Pöögle ‹8: -sse ja .Pöögle›

Püha ‹3: -sse›

{Püha Helena saar} → Saint Helena

Püha+jõe ‹1: -le›; Püha+jõgi

Püha+järv; Püha+järve ‹7: -le› (küla)

Püha+lepa ‹7: -sse ja -.leppa›

Püha Tool Vatikan

Pühatu ‹8: -sse›

Püre.nee poolsaar, I.beeria poolsaar (Edela-Euroopas); Püre.need mitm ‹1: -.neede, -.neesid›, Püre.nee mäestik (Hispaania ja Prantsusmaa piiril

.Pürksi ‹9: -sse ja .Pürksi› = .Birkas rts

Püssi ‹7: -sse ja .Püssi›

P’yŏngyang ‹.phjöng.jang; 20: -i; -i›, {.Phjong.jang, Phönjan} Põhja-Korea pealinn

— q —

Qarshi ‹karši; 1: -sse› linn Usbekistanis

Qashqadaryo ‹kaškadarjo; 1: -sse› jõgi ja vilajett Usbekistanis

Qinghai ‹t'shing.hai; 1: -sse› Hiina provints; Qinghai Hu Kukunori hiinakeelne nimi

Qiqihar ‹tšitši.haar; 20: -i; -i› linn Hiinas

Qom ‹kom; 6: -i, -i; -i› linn Iraanis

Qo‘qon ‹kokon; 6: -i, -i; -i›, vene keeles Kokand linn Usbekistanis

Québec ‹kebek; 20: -i; -i› provints ja linn Kanadas

Queensland ‹ku.iinz.länd; 20: -i; -i› Austraalia osariik

Quito ‹kiito; 7: -sse› Ecuadori pealinn

— r —

Raadi ‹7: -le›

Raasiku ‹8: -le›

Rabat ‹20: -bati; -.batti›, Ar-Ribāţ ‹ar-ri.baat› ar Maroko pealinn

Rabivere ‹7: -sse ja -.verre›

Radžastan ‹6: -i, -i; -i› vt Rajasthan

Radviliškis ‹12: -e; -[es]sse› linn Leedus

Rae ‹1: -le›

Rae+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Rågöarna ‹.roog.ööarna; 8: -le› Pakri saarte rootsikeelne nimi

Rahinge ‹8: -le›

.Rahkla ‹8: -sse ja .Rahkla›

Rahu+mäe ‹1: -le›

Raigastvere ‹7: -sse ja -.verre›

Raik+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Raja ‹3: -le›

Rajangu ‹8: -sse ja -le›

Rajasthan ‹raadžas.taan; 20: -i; -i›, ka Radžastan, Rājasthān hindi India osariik

.Rakke ‹8: -sse ja .Rakke›

.Rakvere ‹7: -sse ja -.verre›

Rambouillet ‹ra(n)bui.ee; 1: Rambouillet’sse› linn Prantsusmaal

.Rambova ‹8: -sse› Lomonossovi varasem eestikeelne nimi

Rammu ‹7: -sse ja .Rammu›

Ramsi ‹7: -le›

Rand+salu ‹3: -sse ja -.sallu›

.Randvere ‹7: -sse ja -.verre›

{Ran.guun} → Yangon

Ranna ‹7: -le›

Ranna+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Ranna+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, Ranna+mõisa ‹7: -.mõisa›

Ranna+pungerja ‹8: -le›

Rannu ‹7: -sse ja .Randu›

.Rapla ‹8: -sse ja .Rapla›

.Rapla+maa ‹2: -le› = .Rapla .maa.kond

Rasina ‹8: -le›

Ratsi.mäe ‹1: -le›

.Raudna ‹8: -sse ja .Raudna›

Raud+värav kuru Doonau jõe orus Rumeenia ja Serbia piiril

.Rauma ‹8: -sse› linn Soomes

.Rautina järv

Ravila ‹8: -sse›

Rawalpindi ‹7: -sse›, Rāvalpinḍī urdu linn Pakistanis

Rebala ‹8: -sse›

Rebase ‹8: -le›

Rebaste ‹8: -sse›

Recife ‹rissifi; 7: -sse› linn Brasiiilias

Red River ‹9: -i› Mississippi lisajõgi

.Reetia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala (Rooma provints) Euroopas

Reigi ‹7: -sse ja .Reiki›

{.Reikjavik} → Reykjavík

Reims ‹rää(n)s; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal

Rein ‹20: Reini, .Reini›, Rhein sks, Rhin pr, de Rijn hollandi jõgi Lääne-Euroopas

Reini+maa ‹2: -le›, Rheinland ‹.rain.land› sks maa-ala Saksamaal; Reini+maa-Pfalz ‹-pfal'ts; 20: -i; -i› vt Rheinland-Pfalz

Reiu ‹7: -sse ja .Reidu›

Remda ‹7: -sse›, ka Rämeda asula ja poolsaar Venemaal Pihkva oblastis Lämmijärve idakaldal

Remniku ‹8: -sse ja -le›

.Reola ‹8: -sse ja .Reola›

Restu ‹7: -sse ja .Restu›

Rēzekne ‹reezekne; 8: -sse›, Lutsi eestlastel varem Räisaku linn Lätis

Réunion ‹reün.joon; 20: -i; -i ja -ile› Prantsuse departemang ja saar India ookeanis

Reykjavík ‹.reikja.viik; 20: -i; -i› Islandi pealinn

Rheinhessen-Pfalz ‹.rain.hessen-pfal'ts; 20: -i; -i› ringkond Saksamaal

Rheinland-Pfalz ‹.rain.land-pfal'ts; 20: -i; -i›, ka Reini+maa-Pfalz Saksa liidumaa

Rhode Island ‹roud ailand; 9: -i; -isse› USA osariik

Rhodos ‹roodos; 13: -e; -ele ja -esse›, Ródos ‹rodos› kr saar ja linn Kreekas

Rhône ‹roon; 20: Rhône’i› jõgi Prantsusmaal

Rickul ‹.rikkül; 9: -i; -isse› Riguldi rootsikeelne nimi

Rida+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Ridala ‹8: -sse›

Riguldi ‹9: -sse ja Riguldi› = Rickul ‹.rikkül› rts

Riia ‹7: .Riiga›, Rīga ‹.riiga› läti Läti pealinn; Riia laht Liivi laht

Riia-Ranna ‹7: -.Randa› Jūrmala varasem eestipärane nimi

.Riidaja ‹8: -sse›

Riisipere ‹7: -sse ja -.perre›

Riis+selja ‹7: -sse ja -.selga ja -le›

{Rijad} → Ar-Riyāḑ

Rijeka ‹7: -sse› linn Horvaatias

Rimmu ‹7: -sse ja .Rimmu›

Rio de Janeiro ‹riu di žaneiru; 7: -sse› linn Brasiilias

Rio Grande ‹7›, Mehhikos Río Bravo del Norte hisp jõgi Põhja-Ameerikas

Rio Negro ‹riu negru; 7› Amazonase lisajõgi

Rioni ‹9› jõgi Gruusias

Risti ‹7: -le›

.Ristna ‹8: -sse ja .Ristna›

Ritsa ‹7› järv Abhaasias

.Riu.kiu saared vt .Nan.sei saared

Riviera ‹rivjeera; 7: -sse› Vahemere rannikuala Prantsusmaa ja Itaalia piiril

Rivne ‹7: -sse› oblastilinn Ukrainas

Rjazan ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Venemaal

Rocca al Mare ‹roka al maare; 7: -sse›

Ro.deesia ‹8: -sse› prg Sambia ja Zimbabwe

.Roela ‹8: -sse ja .Roela›

Rogosi ‹8: -sse› Ruusmäe

Rohe+neem, Roheline neem, Cap Vert pr Aafrika lääneneem; Rohe+neeme+saared mitm, Rohelise Neeme saared, diplomaatilises kontekstis Cabo Verde ‹kaabu verdi› portugali saarestik ja riik Aafrika lääneranniku lähedal Vaikses ookeanis

Rohu+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Rohu+neeme ‹7: -le›

Roiu ‹7: -le›

Rønne ‹röne; 7: -sse› linn Taanis

.Roode+välja ‹7: -le›

.Roodva ‹8: -sse ja .Roodva›, ka Rootova

Roo+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Rooma ‹7: -sse ja .Rooma›, Roma ‹rooma› it Itaalia pealinn

Roomassaare ‹7: -.saarde›

.Roosna ‹8: -sse ja .Roosna ja -le›

.Roosna-Alliku ‹8: -le›

Rootova ‹8: -sse› vt .Roodva

Root'si 1. ‹7: -sse ja .Root'si›, Sverige ‹.svärje› rts riik Euroopas

Root'si 2. ‹7: -le› (küla)

.Ropka ‹8: -sse ja .Ropka›

Rosario ‹ro.saario; 8: -sse› linn Argentinas

Roseau ‹ro.zoo; 1: -sse› Dominica pealinn

Roskilde ‹.roskille; 7: -sse› linn Taanis

.Rosma ‹8: -le›

Rosona jõgi

Rostock ‹.ros.tok; 20: -i; -i› linn Saksamaal

.Rostov ‹9: -i; -isse›, ka Rostov-Jaros.lavski linn Venemaal Jaroslavli oblastis; .Rostov Doni ääres ‹9: .Rostovi; .Rostovisse›, Doni-.äärne .Rostov, Rostov-na-Donu vn linn Venemaal, Rostovi oblasti keskus

Rotterdam ‹6: -i, -i; -i› linn Hollandis

Rouen ‹ru.aan; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal

Rova.niemi ‹9: -sse› linn Soomes

Rovno ‹7: -sse› prg Rivne

Rzeszów ‹žešuf; 9: -i; -isse› linn Poolas

Ržev ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal

Ruanda ‹7: -sse› vt Rwanda

Rubt.sovsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Ruhi+järv

Ruhja ‹7: -sse ja .Ruhja›, Rūjiena ‹.ruujiena› läti linn Lätis

Ruhja jõgi, Rūja ‹.ruuja› läti jõgi Lätis, osalt Eestis

Ruhnu ‹7: -sse ja .Ruhnu›, rootsi keeles Runö ‹.rüün.öö›

Ruhr ‹ruur; 20: -i› Reini lisajõgi Saksamaal; Ruhri+maa (tööstusala)

.Ruila ‹8: -sse ja .Ruila›

Rūjiena ‹.ruujiena; 7: -sse› Ruhja lätikeelne nimi

.Rumba ‹8: -sse›

Ru.meelia ‹8: -sse› maa-ala Kagu-Euroopas, kitsamas tähenduses vastab Türgi Euroopa-osale

Ru.meenia ‹8: -sse›, România ‹romõniia› rumeenia riik Euroopas

Rummu 1. ‹7: -le› (Kuusalu vallas)

Rummu 2. ‹7: -sse ja .Rummu ja -le› (Vasalemma vallas)

.Rumpo ‹8: -sse ja .Rumpo›

Runö ‹.rüün.öö; 1: -le› Ruhnu rootsikeelne nimi

.Rupsi ‹9: -sse ja .Rupsi ja -le›

Rusthavi ‹9: -sse› linn Gruusias

Rutikvere ‹7: -sse ja -.verre›

Rutu mägi

Ruuba ‹7: -sse ja .Ruupa› vt Krupp

Ruusa ‹7: -le›

Ruus+mäe ‹1: -le›

Rwanda ‹ruanda; 7: -sse›, ka Ruanda riik Aafrikas

Rõbatšje ‹7: -sse› Balõktšõ varasem venekeelne nimi

Rõbinsk ‹9: -i; -isse› linn Venemaal

Rõngu ‹7: -sse ja .Rõngu›

.Rõuge ‹8: -sse ja .Rõuge›, võrupäraselt .Rõugõ ja .Rõugu

Rõusa ‹7: -sse ja .Rõusa ja -le›

Rägavere ‹7: -sse ja -.verre›

Räisaku ‹8: -sse› Rēzekne varasem eestipärane (Lutsi eestlaste) nimi

Rälby ‹.räälbi; 9: -sse›

Rämeda ‹8: -sse› vt Remda

Räni+org ‹20: -oru; -.orgu› vt Silicon Valley

Räpina ‹8: -sse ja Räpina›, võrupäraselt Räpinä ‹8: -sse›

Räägu ‹7: -le›

Rääma ‹7: -le›

Röa ‹1: -le›

Rügen ‹.rüügen; 9: -i; -ile› Saksamaale kuuluv saar Läänemeres

— s —

Saad+järv; Saad+järve ‹7: -le› (küla)

Saadserinna ‹7: -.rinna› vt .Saatse

Saale ‹zaale; 7› Elbe lisajõgi Saksamaal

Saalomoni saared, Saalomonid mitm ‹6: -monide; -monidele›, Solomon Islands ingl saarestik ja riik (Saalomoni Saared) Okeaanias

Saarbrücken ‹.zaar.brükken; 9: -i; -isse› linn Saksamaal

.Saarde ‹8: -sse ja .Saarde›

Saare ‹7: -le›

Saare+maa ‹2: -le› = Saare .maa.kond

Saare+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, Saare+mõisa ‹7: -.mõisa›

Saare+peedi ‹7: -le›

Saari+maa ‹2: -le›, Saarland ‹.zaar.land› sks Saksa liidumaa

Saarnak ‹9: -i; -ile› (laid)

.Saaron ‹9: -i; -isse›, .Saaroni tasandik, HaSharon ‹haša.roon› heebrea tasandik Iisraelis

.Saastna ‹8: -sse ja .Saastna›

.Saatse ‹8: -sse ja .Saatse›, setupäraselt Saadserinna ja Satsõrin'a

Sabõrna ‹8: -sse› vt Saverna

Sadala ‹8: -sse›

Sagadi ‹9: -sse ja Sagadi›

Saha ‹3: -le›

Sahara ‹8: -sse› kõrb Aafrikas; Sahara-tagune Aafrika (Saharast lõunasse jääv Aafrika, Must Aafrika)

Sahel ‹6: -i, -i; -i› Sahara poolkõrbeline lõunaosa Aafrikas

Sahha ‹1: -sse›, ka Ja.kuutia Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Ida-Siberis

Sahhalin ‹6: -i, -i; -ile› Venemaale kuuluv saar Kaug-Idas

.Sai.maa ‹1› järv Soomes; .Sai.maa kanal, Saimaan kanava sm kanal Soomes ja Venemaal

Saint George’s ‹sönt džoo(r)džiz; 13: George’se; George’sesse› Grenada pealinn

Saint Helena ‹sönt hiliina; 7: -le› Briti asumaa Atlandi ookeani lõunaosas

Saint John’s ‹sönt džonz; 20: -i; -i› Antigua ja Barbuda pealinn

Saint Kitts ja Nevis ‹sönt kits; 20: Kittsi; Kittsile; niivis; 13: Nevise; Nevisele›, Saint Kitts and Nevis ingl saareriik Väikestes Antillides

Saint Lawrence ‹sönt loorens; 9: Saint Lawrence’i› jõgi Põhja-Ameerikas, suubub samanimelisse lahte

Saint Lucia ‹sönt luuša; 7: -sse ja -le› saareriik Väikestes Antillides

Saint Paul ‹sönt pool; 20: -i; -i› linn USAs

Saint-Pierre ja Miquelon ‹sä(n)-pjeer; 20: -Pierre’i; -Pierre’ile; mikö.loon; 20: -i; -ile›, Saint-Pierre-et-Miquelon pr Prantsuse valdus Põhja-Ameerikas

Saint Vincent ‹sönt vinssent; 9: -i; -isse ja -ile› saareriik Väikestes Antillides

Sair ‹20: Sairi; .Sairi› prg Kongo DV

Sajaanid mitm ‹20: -.jaanide› mäestik Venemaal Siberis

Saka ‹7: -le›

Sakala ‹8: -sse›

Saksa+maa ‹2: -le›, täiendina ka Saksa, Deutschland ‹.doitš.land› sks riik Euroopas

Saksi 1. ‹7: -sse ja .Saksi› Saksimaa

Saksi 2. ‹7: -sse ja .Saksi› (küla)

Saksi-.An.hal't ‹20: -hal'di; -.hal'ti›, Sachsen-Anhalt ‹.zaksen-.an.hal't› sks Saksa liidumaa

Saksi+maa ‹2: -le›, Saksi, Sachsen ‹.zaksen› sks Saksa liidumaa

Saku ‹7: -sse ja .Sakku›

Salacgrīva ‹salatsgriiva; 7: -sse› Salatsi linna lätikeelne nimi

Sala+jõe ‹1: -le›

Salamanca ‹salamanka; 7: -sse› linn Hispaanias

Salatsi ‹9: -sse›, Salacgrīva ‹salatsgriiva› läti linn Lätis

Salavat ‹20: -vati; -.vatti›, Salauat baškiiri linn Baškortostanis

.Saldus ‹12: -e; -[es]sse› linn Lätis

Sale.hard ‹20: -hardi; -.hardi›, Salja Harad neenetsi Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna pealinn

.Salla ‹8: -sse ja .Salla›

.Salme ‹8: -le›

Saloniki ‹7: -sse› vt Thessaloníki

Salo+saar (Lämmijärves)

Salpausselkä ‹.salbaus.selgä; 8: -sse ja -le› mäeseljandik Soomes

Salzburg ‹.zalts-; 20: -burgi; -.burgi› linn Austrias

Salt Lake City ‹soolt leik siti; 7: -sse› linn USAs

Salu+taguse ‹13: os -tagust; -le ja -sse ja -taha›

Salvador ‹6: -i, -i; -i› vt El Salvador

Salween ‹salu.iin; 20: -i› jõgi Lõuna-Aasias

Samaara ‹7: -sse› vt Samara

Sa.maaria ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Palestiinas

Samara ‹7: -sse›, ka Samaara oblastilinn Venemaal

Samarqand ‹-.kand; 20: -i; -i›, ka Samar.kand linn Usbekistanis

{Sambesi} → Zambezi

.Sambia ‹8: -sse›, Zambia ‹.zämbia› ingl riik Aafrikas

Samegrelo ‹3: -sse›, ka Meg.reelia maa-ala Gruusias

Sa.moa ‹1: -sse›, Lääne-Sa.moa riik Okeaanias

Sámos ‹samos; 13: -e; -ele ja -esse› saar ja maakond Kreekas

Şan‘ā’ ‹sana; 7: -sse› Jeemeni pealinn

San Antonio ‹8: -sse› linn USAs

San Francisco ‹sän fränsiskou; 8: -sse› linn USAs

Sangaste ‹8: -sse›

.Sangla ‹8: -sse ja .Sangla›

San José ‹ho.see; 1: -sse› Costa Rica pealinn

San Juan ‹san huan; 6: -i, -i; -i› Puerto Rico halduskeskus

Sankt .Gott.hard ‹20: -hardi; -.hardi› kuru Šveitsis

Sankt-Peter.burg ‹20: -burgi; -.burgi› Peterburi venekeelne nimi

San Marino ‹mariino; 7: -sse› väikeriik Euroopas

San Salvador ‹6: -i, -i; -i› El Salvadori pealinn

San Sebastián ‹sevastian; 6: -i, -i; -i› Donostia hispaaniakeelne nimi

Sansibar ‹6: -i, -i; -i ja -ile›, Unguja ‹ungudža› suahiili, Zanzibar ingl Tansaania liiduriik ja saar

Santa Barbara ‹sänta .baa(r)bara; 8: -sse› linn USAs

Santiago ‹santiaago; 7: -sse›, Santiago de Chile Tšiili pealinn

Santiago de Compostela ‹santiaago de komposteela; 7: -sse› linn Hispaanias, Galicia pealinn

Santo Domingo ‹7: -sse› Dominikaani Vabariigi pealinn

Santos ‹.santus; 12: -e; -[es]sse› linn Brasiilias

Saône ‹soon; 20: Saône’i› Rhône’i lisajõgi Prantsusmaal

São Paulo ‹sau(n) paulu; 7: -sse› linn Brasiilias

São Tomé ja Príncipe ‹sau(n) tu.mee; 1: -sse ja -le; prinssipi; 9: -sse ja -le›, São Tomé e Príncipe portugali riik ja saared Aafrikas Guinea lahes

.Sapporo ‹8: -sse› linn Jaapanis

Sa.raatov ‹9: -i; -isse› vt Saratov

Saragossa ‹7: -sse› vt Zaragoza

Sarajevo ‹3: -sse› Bosnia ja Hertsegoviina pealinn

Sa.ransk ‹9: -i, -it; -isse› Mordva pealinn

Saratov ‹9: -i; -isse›, ka Sa.raatov oblastilinn Venemaal

Sar.diinia ‹8: -sse›, Sardegna ‹sardenja› it Itaalia saar ja maakond

Sargasso meri (Atlandi ookeani lääneosas)

Sar.maatia ‹8: -sse› ajalooline tasandikuala Euroopas

Saskatchewan ‹säskätšivan; 6: -i, -i; -i› jõgi ja provints Kanadas

Saskatoon ‹säskä.tuun; 20: -i; -i› linn Kanadas

Satakunta ‹sada.kunda; 21: -kunna; -.kunda ja 8: -sse› Soome maakond

Satsõrin'a ‹3: -sse› vt .Saatse

Saudi A.raabia ‹8: -sse›, As-Su‘ūdīyah ‹as-suudiija› ar riik Araabia poolsaarel

Saue ‹7: -le›

.Sauga ‹8: -sse ja .Sauga›

Saulepi ‹9: -sse ja Saulepi›

.Saunja ‹8: -sse ja .Saunja›

Sausti ‹7: -sse ja .Sausti›

Sava ‹saava; 7› Doonau lisajõgi Balkani poolsaarel

Saverna ‹8: -sse›, võrupäraselt Sabõrna

Savo ‹3: -sse› ajalooline maakond Soomes

Savoia ‹7: -sse›, Savoie ‹savu.aa› pr maa-ala Prantsusmaal

Savon+.linna ‹8: -sse ja -.linna› linn Soomes

Şaydā ‹saida; 7: -sse›, ajaloolises kontekstis ka .Siidon linn Liibanonis

Schelde ‹shelde; 7›, Escaut ‹es.koo› pr jõgi Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis

Schengen ‹.šengen; 9: -i; -isse› küla Luksemburgis Prantsusmaa ja Saksamaa piiril

Schleswig-Holstein ‹šleesvig-.hol.štain; 20: -i; -i› Saksa liidumaa

Schlüsselburg ‹šl-; 20: -burgi; -.burgi› linn Venemaal, vahepeal Petrokrepost

Schwarzwald ‹.švarts.vald; 20: -i› mäestikuala Saksamaal

Schwerin ‹šve.riin; 20: -i; -i› linn Saksamaal

Schwyz ‹šviits; 20: -i; -i› linn Šveitsis

Seattle ‹si.ätl; 9: Seattle’i, Seattle’it; Seattle’isse› linn USAs

Seda ‹säda; 3: -sse› Säde jõe lätikeelne nimi

Seeba ‹7: -sse› vanaaja riik Araabia lõunaosas

Seine ‹seen; 20: Seine’i› jõgi Prantsusmaal

Seinäjoki ‹.seinäjogi; 17: -joe, -joge; -.joele ja 3: -joki, -joki(t); -jokisse› linn Soomes

.Seiskari ‹9: -le›, Seskar vn Venemaale kuuluv saar Soome lahes

Seišellid mitm ‹20: -.šellide; -.šellidele›, Sesel seišelli, Seychelles ingl, pr riik (Seišelli Vabariik) ja saarestik Aafrika idaranniku lähedal

Sekem ‹9: -i; -isse› Nabluse nimi piiblis

Selenge ‹1› mongoli, Selenga vn jõgi Mongoolias ja Venemaal

Seli ‹3: -sse›

Seliger ‹6: -i, -i›, harva eestipäraselt Seli+järv (Venemaal Valdai kõrgustikus)

Seli+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Seliste ‹8: -sse›

Selja ‹7: -le›

Selja+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Sel'tsi+saared mitm, Îles de la Société ‹il dö la sossie.tee› pr, Totaiete tahiti saarerühm Prantsuse Polüneesias

Semej ‹1: -sse›, Semipalatinsk ‹9: -i; -isse› vn linn Kasahstanis

Senegal ‹6: -i, -i; -i› riik ja jõgi Lääne-Aafrikas

Senno ‹7: -sse ja .Senno›

Sepa ‹7: -le›

Sepa+küla ‹3: -sse ja -.külla›

.Serbia ‹8: -sse›, Srbija serbia riik Euroopas; .Serbia ja Montenegro endine liitriik Euroopas (2002–2006) pärast Jugoslaavia lagunemist

Serdar ‹6: -i, -i; -i› linn Türkmenistanis, endine Gyzylarbat

.Sergijev Possad ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal

Serpuhhov ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal

Setu+maa ‹2: -le›, ka Seto+maa ‹2: -le›

Sevan ‹6: -i, -i›, Sevani järv (Armeenias)

Sevastopol ‹9: -i; -isse›, ka Sevas.toopol, Aqyar ‹akjar› krimmitatari linn Ukrainas Krimmis

Sevennid mitm ‹20: -.vennide›, Cévennes ‹se.venn› pr mäeahelik Prantsusmaal

Severn ‹seve(r)n; 9: -i› jõgi Inglismaal

Severnaja Zemlja ‹1: -le› saarestik Venemaal Jäämeres

Severo.dvinsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Sevilla ‹sevilja; 7: -sse› linn Hispaanias

Shaanxi ‹šan.s'ii; 1: -sse›, toonimärkidega Shǎnxī Hiina provints

Shandong ‹šan.tung; 20: -i; -i› provints ja poolsaar Hiinas

Shanghai ‹šang.hai; 1: -sse› linn Hiinas

Shannon ‹šänon; 9: -i›, An tSionainn ‹önt'inen'› iiri jõgi Iirimaal

Shanxi ‹šan.s'ii; 1: -sse›, toonimärkidega Shānxī Hiina provints

Shaţţ al-‘Arab ‹šatt al-arab; 9: -i› Eufrati ja Tigrise ühinemisel tekkiv jõgi

Sheffield ‹.šef.fiild; 20: -i; -i› linn Inglismaal

{Shenxi} → Shaanxi

Shenyang ‹šõn.jang; 20: -i; -i›, ajaloolises kontekstis ka Mukden linn Hiinas

Shetland ‹.šetländ; 9: -i; -isse›, Shetlandi saared (Suurbritannias Šotimaa kirderanniku lähedal)

Shikoku ‹s'ikoku; 8: -le› saar Jaapanis

Shkodër ‹škoder; 9: -i; -isse› linn Albaanias

Siber ‹9: -i; -isse ja -i› maa-ala Venemaa Aasia-osas

Sichuan ‹sõitšhuan; 6: -i, -i; -i› Hiina provints

Sierra Leone ‹7: -sse› riik Aafrikas

Sierra Nevada ‹nevaada; 7› mäestik Hispaanias ja USAs

Sigaste ‹8: -sse›

Sigtuna ‹.siktuna; 8: -sse› linn Rootsis

Sigulda ‹8: -sse› linn Lätis

Sihhote-Alin ‹6: -i, -i› mägismaa Venemaal Kaug-Idas

.Siiam ‹9: -i; -isse› Tai ajalooline nimi; .Siiami laht prg Tai laht

.Siidon ‹9: -i; -isse› vt Şaydā

Siimusti ‹9: -sse ja Siimusti›

.Sii.nai ‹1: -sse ja -le›, Sīnā’ ‹siina› ar poolsaar Egiptuses

.Siion ‹9: -i›, Ẕiyyon ‹tsijon› heebrea, Jabal Şahyūn ‹džabal sah.juun› ar mägi Jeruusalemmas Palestiinas; Jeruusalemma linnuse ajalooline nimi

Siivertsi ‹9: -sse›

.Sikkim ‹9: -i; -isse› India osariik

Siku+pilli ‹7: -.pilli›

Si.leesia ‹8: -sse›, Śląsk ‹sljo(n)sk› poola, .Slezsko tšehhi maa-ala Poolas, osalt Tšehhis

Silicon Valley ‹silikon väli; 3: -sse›, ka Räni+org tehnoloogiatööstusala USAs Californias

Silla+mäe ‹1: -le›

Silla+pää ‹2: -le›

.Silmsi ‹9: -sse ja .Silmsi›

{Simbabve} → Zimbabwe

Sim.birsk ‹9: -i, -it; -isse› Uljanovski ajalooline nimi

Simferopol ‹9: -i; -isse›, ka Simfe.roopol, Aqmescit ‹akmesdžit› krimmitatari linn Ukrainas, Krimmi pealinn

.Simplon ‹9: -i; -isse› kuru ja tunnel Šveitsis

Simuna ‹8: -sse›

Sindh ‹20: Sindhi; .Sindhi› Pakistani provints

Sin'di ‹7: -sse ja .Sin'ti›

Singapur ‹6: -i, -i; -i›, Singapore ingl, Singapura malai, Xinjiapo hn, Chiṅkappūr tamili riik Kagu-Aasias

Sini+alliku ‹8: -le›

Sini+mäe ‹1: -le›

Sipa ‹7: -sse ja .Sippa ja -le›

Siracusa ‹sirakuusa; 7: -sse›, ajaloolises kontekstis Sürakuusa linn Itaalias

Sirgala ‹8: -sse›

Sirtsi ‹7: -sse ja .Sirtsi›

Sise-Hebriidid mitm ‹20: -.riidide; -.riididele›, Inner Hebrides ‹inne(r) hebridiiz› ingl Hebriidide idarühm

Sise-Mon.goolia ‹8: -sse› autonoomne piirkond Hiinas

Sit.siilia ‹8: -sse›, Sicilia ‹sit.šiilia› it saar ja maakond Itaalias

{Sivaš} → Sõvaš

Sjælland ‹.šel.lann; 20: -i; -i ja -ile› Taani suurim saar

Skagerrak ‹20: -raki; -.rakki› Läänemerd Põhjamerega ühendav väin

Skandi.naavia ‹8: -sse›, Skandi.naavia maad Norra ja Rootsi, laiemas tähenduses Skandinaavia keeli kõnelevad maad: ka Taani, Island ja Fääri saared; Skandi.naavia poolsaar (Norra ja Rootsi)

Skåne ‹skoone; 7: -sse› piirkond Rootsi lõunatipus

Skopje ‹7: -sse› Makedoonia pealinn

.Skrunda ‹8: -sse› linn Lätis

Skuodas ‹13: -e; -esse› linn Leedus

.Sküütia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Euroopas Mustast merest põhjas

.Slantsõ ‹8: -sse› linn Venemaal

{Slav.jansk} → Slov.jansk

.Slavkov u Brna ‹1: -sse›, ajaloolises kontekstis saksapäraselt Austerlitz ‹auster.lits› linn Tšehhis

Sla.voonia ‹8: -sse›, Slavonija horvaadi maa-ala Horvaatias

Slo.vakkia ‹8: -sse›, Slovensko slovaki riik Euroopas

Slo.veenia ‹8: -sse›, Slovenija sloveeni riik Euroopas

Slov.jansk ‹9: -i, -it; -isse› linn Ukrainas

Smo.lensk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Venemaal

Smürna ‹7: -sse› İzmiri ajalooline nimi

Sodankylä ‹sodankülä; 3: -sse ja -.kyllä› paikkond Soomes Lapimaal

Soe ‹1: -le›

.Soela väin

Sofia ‹8: -sse›, Sofija bulgaaria Bulgaaria pealinn

Sogne fjord, Sognefjorden ‹sogne.fjuuren› norra fjord Norras

Soinaste ‹8: -sse›

Soits+järv

So.kotra ‹8: -le›, Suquţrā’ ‹sukutra› ar Jeemenile kuuluv saar India ookeanis

.Soldina ‹8: -sse ja .Soldina›

Soli.kamsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Solovetsi saared (Venemaal Valges meres)

So.maalia ‹8: -sse›, Soomaaliya somaali, Aş-Şūmāl ar riik Ida-Aafrikas

Somaali+maa ‹2: -le›, Somaliland ingl prg Somaalia põhjaosa

Somaali poolsaar Aafrika idaots

Somerset ‹same(r)set; 20: -seti; -.setti› Inglismaa krahvkond

.Sompa ‹8: -sse ja .Sompa›

.Sonda ‹8: -sse ja .Sonda›

.Soodla ‹8: -sse ja .Soodla›

.Soodom ‹8: -a; -asse ja -a›, Sedom ‹se.doom› heebrea piiblis mainitud muistne linn Palestiinas

Soo+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Soo+maa ‹2: -le›

Soome ‹7: -sse ja .Soome›, Suomi sm, Finland rts riik Euroopas

Soomevere ‹7: -sse ja -.verre›

Sooniste ‹8: -sse›

Soon+taga ‹3: -sse ja -taha›

Soo+saare ‹7: -.saarde›

Soo+taga ‹3: -sse ja -taha›

Soo+taguse ‹13: os -tagust; -sse ja -le›

Sorrento ‹7: -sse› linn Itaalias

Sortavala ‹.sordavala; 3: -sse› linn Karjalas

Sosnovõi Bor ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal

Sotši ‹7: -sse ja .Sotši› linn Venemaal

Sŏul ‹söul; 20: -i; -i› Lõuna-Korea pealinn

Southampton ‹sautämpton; 9: -i; -isse› linn Inglismaal

So.vetsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal Kaliningradi oblastis

Sōya väin ‹sooja› La Pérouse’i väina jaapanipärane nimi

Sparta ‹7: -sse›, Spárti ‹sparti› kr linn Kreekas

Split ‹20: Spliti; .Splitti› linn Horvaatias

Sporaadid mitm ‹20: -.raadide; -.raadidele›, Sporádes ‹sporades› kr saarestik Kreekas

Spree ‹špree; 1› Haveli lisajõgi Saksamaal

Sri Lanka ‹7: -sse ja -le›, Shrī Lańkā ‹šrii lankaa› singali, Ilaṅkai ‹ilangai› tamili riik ja saar Aasias, endine Tseilon

Szczecin ‹štšetsin; 9: -i; -isse› linn Poolas

Szeged ‹sägäd; 9: -i; -isse› linn Ungaris

Szolnok ‹solnok; 9: -i; -isse› linn Ungaris

Szombathely ‹sombat.häi; 1: -hely’; -hely’sse› linn Ungaris

Stahhanov ‹9: -i; -isse› linn Ukrainas, endine Kadiivka

Stalingrad ‹6: -i, -i; -i› prg Volgograd

Staraja Russa ‹7: -sse› linn Venemaal

Stara planina ‹1›, ka .Balkani mäed mäestik Bulgaarias

Sta.vanger ‹9: -i; -isse› linn Norras

Stavropol ‹6: -i, -i; -i› linn ja kraikeskus Venemaal; Togliatti varasem nimi

Steiermark ‹štaier-; 20: -margi; -.marki› Austria liidumaa

Stephana.kert ‹20: -kerti; -.kerti› Xankändi armeeniakeelne nimi

Sterlitamak ‹20: -maki; -.makki› vn, Stärletamak baškiiri linn Baškortostanis

Stockholm ‹.stok-; 20: -holmi; -.holmi› Rootsi pealinn

Stora Rågö ‹.stuura .roog.öö; 1: -le› Suur-Pakri rootsikeelne nimi

Stralsund ‹.štraal.zund; 20: -i; -i› linn Saksamaal

Strasbourg ‹stras.buur; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal

Stuttgart ‹.štut-; 20: -gardi; -.garti› linn Saksamaal

Stärletamak ‹20: -maki; -.makki› Sterlitamaki baškiirikeelne nimi

{Sub-Sahara Aafrika} → Sahara-tagune Aafrika

Sucre ‹sukre; 7: -sse› Boliivia põhiseaduslik pealinn

Su.daan ‹20: -daani; -.daani›, As-Sūdān ‹as-suu.daan› ar riik Aafrikas

Sudeedid mitm ‹20: -.deetide›, Sudety tšehhi, poola mäestik Tšehhi, Poola ja Saksamaa piiril; Sudeedi+maa ‹2: -le› Saksa piiri äärsete Tšehhi alade vananenud nimetus

Su.ess ‹20: -essi; -.essi›, As-Suways ‹as-su.ais› ar linn Egiptuses

Suffolk ‹safok; 9: -i; -isse› Inglismaa krahvkond

Suhhona ‹8› Dvina lähtejõgesid Venemaal

Suhhumi ‹7: -sse›, Akua abhaasi, Sohhumi gruusia Abhaasia pealinn

Suigu ‹7: -sse ja .Suiku›

Suis+lepa ‹7: -sse ja -.leppa›

Sulawesi ‹7: -le›, ka Celebes ‹tselebes› Indoneesia saar

Sul'bi ‹7: -sse ja .Sul'pi›

Sul'tsi ‹7: -sse ja .Sul'tsi›

Su.matra ‹8: -le›, Sumatera indoneesia Indoneesia saar

Sumer ‹9: -i; -isse› ajalooline maa-ala Mesopotaamias

{Sumgait} → Sumqayıt

Sumqayıt ‹sumkajõt; 20: -i; -i› linn Aserbaidžaanis

Sumõ ‹7: -sse› oblastilinn Ukrainas

Sund ‹20: Sundi; .Sundi›, Øresund taani, Öresund rts Läänemerd Kattegatiga ühendav kitsas väin

.Sunda saared Malai saarestiku lõunaosa, kuulub pms Indoneesiale

.Suomen.linna ‹8: -sse ja -.linna› kindlus Soomes, Helsingi linnaosa

Supi+linn ‹22: -linna; -.linna›

Şūr ‹suur; 20: -i, -i; -i›, ka .Tüüros linn Liibanonis

Sura ‹1› Volga lisajõgi Venemaal

Surabaya ‹surabaaja; 7: -sse› linn Indoneesias

Surgut ‹20: -guti; -.gutti› linn Handi-Mansimaal

{Surhondarjo} → Surxondaryo

Suriname ‹7: -sse› riik Lõuna-Ameerikas

Surju ‹7: -sse ja .Surju›

Surma+org ‹20: -oru; -.orgu›, Death Valley ‹deth väli› ingl mägedevaheline nõgu USAs California kirdepiiril

.Surnu+meri järv Lähis-Idas

Surrey ‹sari; 3: -sse› Inglismaa krahvkond

Suru ‹3: -sse ja .Surgu›

Surxondaryo ‹surhondarjo; 1: -sse› jõgi ja vilajett Usbekistanis

Sussex ‹sassiks; 9: -i; -isse› endine krahvkond Inglismaal, Ida- ja Lääne-Sussex

.Suzdal' ‹9: -i; -isse› linn Venemaal

Sutlej ‹satledž; 9: -i› Induse lisajõgi Lõuna-Aasias

.Sutlema ‹8: -sse ja -le›

.Sutlepa ‹7: -sse ja -.leppa› = .Sut.lep ‹20: -lepi; -.leppi› rts

Suur-Ararat ‹20: -rati; -.ratti› Ararat

Suur+bri.tannia ‹8: -sse›, täiendina ka Briti, diplomaatilises kontekstis Ühend+kuningriik, lühendatult ÜK, mitteametlikult .Inglis+maa, United Kingdom ‹junaitid .kingdom› ja Great Britain ‹greit britn› ingl riik ja saar Euroopas

Suure-Ahli ‹7: -sse ja -.Ahli›

Suure-Jaani ‹7: -sse ja -.Jaani›

Suure+jõe ‹1: -le›

Suure+kivi ‹3: -le›

Suure-.Lähtru ‹8: -sse ja -.Lähtru›

Suure+metsa ‹7: -.metsa›, võrupäraselt Suurõ+mõtsa

Suure+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, Suure+mõisa ‹7: -.mõisa›

Suur+järv

Suur järvistu, Great Lakes ‹greit leiks› ingl järved Põhja-Ameerikas

Suur kanjon, Grand Canyon ‹gränd .känjon› ingl Colorado jõe sügav org USAs

Suur Karu+järv, Great Bear Lake ‹greit bee(r) leik› ingl järv Kanadas

Suur Katel (laht Saaremaa rannikul)

Suur+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Suur Liiva+kõrb, Great Sandy Desert ‹greit sändi deze(r)t› ingl kõrb Austraalias

Suur Muna+mägi

Suur nõgu, Great Basin ‹greit .beissin› ingl mägedevaheline ala USAs

Suur Orja+järv, Great Slave Lake ‹greit sleiv leik› ingl järv Kanadas

Suur-.Pakri ‹9: -le›, rootsi keeles Stora Rågö ‹.stuura .roog.öö› ehk .Västr.äi

Suur+pea ‹1: -le›

Suur-Poola ‹7: -sse ja -.Poola›, Wielkopolska ‹vjel'ko.pol'ska› poola Poola kesk- ja kesk-lääneosa ajalooline nimetus

Suur+saar Venemaale kuuluv saar Soome lahes

Suur Soola+järv, Great Salt Lake ‹greit soolt leik› ingl järv USAs

Suur Tütar+saar Venemaale kuuluv saar Soome lahes

Suurupi ‹9: -sse ja Suurupi›

Suur-Va.lahhia ‹8: -sse› Munteenia

Suur Val'l+rahu, Great Barrier Reef ‹greit bärie(r) riif› ingl korallrahuvöönd Austraalia kirderannikul

Suur Vee+.lahkme+ahelik, Great Dividing Range ‹greit divaiding reindž› ingl mäeahelik piki Austraalia idarannikut

Suur väin (Muhu saare ja mandri vahel)

Suurõ+mõtsa ‹7: -.mõtsa ja -le› vt Suure+metsa

Suva ‹7: -sse› Fidži pealinn

Svaasi+maa ‹2: -le›, eSwatini svaasi, Swaziland ‹suaaziländ› ingl riik Aafrikas

Svalbard ‹.svaal-; 20: -bardi; -.bardi› Norra valdus Jäämeres, Teravmägede saarestik

Svanethi ‹9: -sse› maa-ala Gruusias

Svealand ‹sveea-; 20: -landi; -.landi› Kesk-Rootsi ajalooline nimetus

Sverd.lovsk ‹9: -i, -it; -isse› prg Jekaterinburg; Sverd.lovski oblast haldusüksus Venemaal

Sviby ‹sviibi; 9: -sse›

Svir ‹6: -i, -i› jõgi Venemaal

Swansea ‹suonzi; 7: -sse› = Abertawe kõmri linn Suurbritannias Walesis

Sõktõvkar ‹6: -i, -i; -i› Komi pealinn

.Sõltumatute .Riikide Ühendus endiste Nõukogude vabariikide poliitiline ühendus

Sõmera ‹8: -le›

Sõmer+palu ‹3: -sse ja -.pallu›, võrupäraselt Sõmmõr+palo

Sõmeru ‹8: -sse ja Sõmeru ja -le›

Sõmmõr+palo ‹3: -sse ja -.pallo› vt Sõmer+palu

Sõrdarja ‹1› jõgi Kesk-Aasias

Sõre.nets ‹20: -netsi; -.netsi› Vasknarva venekeelne nimi

Sõru ‹3: -le›

Sõrve ‹7: -sse ja .Sõrve›

.Sõzran' ‹9: -i; -isse› linn Venemaal

Sõvaš ‹20: -vaši; -.vašši› Aasovi mere läänesopp Krimmi poolsaare rannal

Säde jõgi, Seda ‹säda› läti jõgi Lätis

Sämi ‹3: -sse›

.Sänna ‹8: -sse ja -le› = .Sännä (võrupäraselt) ‹8: -le›

Särevere ‹7: -sse ja -.verre›

Sääre ‹7: -le›

Sääse ‹7: -le›

Sääs+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Sölƶ-Ġala ‹sölž-gaala; 7: -sse› Groznõi tšetšeenikeelne nimi

.Sörm.land ‹20: -landi; -.landi› lään Rootsis

{Söul} → Sŏul

Sürakuusa ‹7: -sse› Siracusa ajalooline nimi

Sürgavere ‹7: -sse ja -.verre›

.Süüria ‹8: -sse›, Sūriyā ‹.suurija› ar riik Lähis-Idas

Sydney ‹sidni; 7: -sse› linn Austraalias

— š —

.Šahtõ ‹8: -sse› linn Venemaal

{Šang.hai} → Shanghai

Šani ‹3: -sse›, Shan Pyinè birma, Möng Tai šani Birma osariik

{Šari} → Chari

{Šatt al-Arab} → Shaţţ al-‘Arab

Ševtšenko ‹7: -sse› prg Aktau

Šiauliai ‹šjaul.jai; 1: -sse› linn Leedus

{Šikoku} → Shikoku

Šilutė ‹šilute; 7: -sse› linn Leedus

Šoti+maa ‹2: -le›, Scotland ingl, Alba gaeli Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi koostisosa

Šu ‹1› vt Tšüj

Šupaškar ‹šubaškar; 6: -i, -i; -i› Tšeboksarõ tšuvašikeelne nimi

Švaabi+maa ‹2: -le›, Schwaben ‹.švaaben› sks ringkond Saksamaal Baieris

Šveits ‹20: Šveitsi; .Šveitsi›, ladinapäraselt Hel.veetsia, Schweiz ‹švaits› sks, Suisse ‹sü.iss› pr, Svizzera ‹zvitsera› it, Svizra retoromaani riik Euroopas

Šõm.kent ‹20: -kenti; -.kenti›, vene keeles varem Tšim.kent linn Kasahstanis

— z —

Za.gorsk ‹9: -i, -it; -isse› prg Sergijev Possad

Zagreb ‹9: -i; -isse› Horvaatia pealinn

Zaire ‹7: -sse› prg Kongo DV

Zambezi ‹7› jõgi Aafrikas

Zapo.rižžja ‹8: -sse›, vene keeles Zaporožje oblastilinn Ukrainas

Zarafšon ‹6: -i, -i› tadžiki, Zarafshon usbeki jõgi Tadžikistanis ja Usbekistanis

Zaragoza ‹saragossa; 7: -sse›, ka Saragossa linn Hispaanias

Zeeland ‹9: -i; -isse› Hollandi provints

Zeja ‹7› Amuuri lisajõgi Venemaal

Zeleno.gorsk ‹9: -i, -it; -isse›, Terijoki ‹-jogi› sm linn Venemaal

Zemgale ‹.zämgale; 8: -sse› Läti kesk- ja lõunaosa

{Zeravšan} → Zarafšon

Zhejiang ‹tšõ.tsjang; 20: -i; -i› Hiina provints

Zimbabwe ‹7: -sse› riik Aafrikas

Zlato.ust ‹20: -usti; -.usti› linn Venemaal

Zomba ‹7: -sse› linn Malawis, endine pealinn

Ƶovhar-Ġala ‹džouhar-gaala; 7: -sse› tšetšeeni vt Dƶoxar

Zuiderzee ‹zöider.zee; 1: -sse› endine merelaht Hollandis

Zwickau ‹.tsvik.kau; 1: -sse› linn Saksamaal

Zürich ‹tsüürihh; 9: -i; -isse› linn Šveitsis

— ž —

Ždanov ‹9: -i; -isse› prg Mariupol

Železno.vodsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Že.maitija ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Leedu lääneosas

Žezkazgan ‹6: -i, -i; -i› linn Kasahstanis

Žiguli ‹1: -sse› kõrgustik Venemaal Volga paremkaldal

Žitomõr ‹9: -i; -isse› oblastilinn Ukrainas

— t —

.Taabori mägi, Tabori mägi, Har Tavor heebrea mägi Iisraelis

Taage+pera ‹3: -sse ja -.perra›

Taali ‹7: -sse ja .Taali›

Taani ‹7: -sse ja .Taani›, .Dan.mark taani riik Euroopas

Taba+salu ‹3: -sse ja -.sallu›

Tabivere ‹7: -sse ja -.verre›

Tabori mägi vt .Taabori mägi

Tabrīz ‹täb.riiz; 20: -i; -i› linn Iraanis

Tadžikistan ‹6: -i, -i; -i›, Todžikiston tadžiki riik Kesk-Aasias

.Taebla ‹8: -sse ja .Taebla›

Taevas+koja ‹3: -le›, võrupäraselt Taivas+kua

.Taevere ‹7: -sse ja -.verre›

Taga-.India ‹8: -sse› Indohiina

Taga-Kar.paatia ‹8: -sse›, Taga-Karpaadi oblast, Zakarpattja ukraina Ukraina läänepoolseim oblast

Taga-Kau.kaasia ‹8: -sse› vt .Lõuna-Kau.kaasia

Taga+laht

Taga+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, Taga+mõisa ‹7: -.mõisa›

Taganrog ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal

Tagula ‹8: -sse›

Taheva ‹8: -le ja -sse›

Tahiti ‹7: -le› saar Prantsuse Polüneesias

.Tahkuna ‹8: -sse ja .Tahkuna›

.Tahku+ranna ‹7: -.randa›

Tai ‹1: -sse›, Thai tai riik Aasias; Tai laht, .Siiami laht (Lõuna-Hiina mere osa)

Taibei ‹thai.pei; 1: -sse› Hiina Taiwani provintsi keskus

Taimõr ‹6: -i, -i; -i› poolsaar ja haldusüksus (Taimõri ehk Dolgaani-Neenetsi autonoomne ringkond) Venemaal Põhja-Siberis

Taivas+kua ‹1: -le› vt Taevas+koja

Taiwan ‹.taivan; 9: -i; -isse ja -ile› Hiina provints ja saar, faktiliselt iseseisev

Tajo ‹tahho; 7› Tejo hispaaniakeelne nimi

Taklimakan ‹täklimakan; 6: -i, -i; -i›, {Takla-Makan} kõrb Hiinas Xinjiangis

Talas ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Kõrgõzstanis

Taldõkorgan ‹6: -i, -i; -i›, vene keeles varem Taldõ-Kurgan vn linn Kasahstanis

Tali ‹3: -sse ja -le›

.Tal'.linn ‹22: -linna; -.linna›

Talsi ‹7: -sse› linn Lätis

Taman ‹6: -i, -i; -i› poolsaar Venemaal, eraldab Aasovi ja Musta merd

.Tambov ‹9: -i; -isse› oblastilinn Venemaal

Tamil Nadu ‹naadu; 7: -sse›, Tamil̮nāṭu tamili India osariik

Tamme ‹7: -le›

Tamme+linn ‹22: -linna; -.linna›

Tammiku ‹8: -le›

Tammiku+aluse ‹13: os -alust; -le›

Tammiste ‹8: -sse ja -le›

Tammistu ‹8: -sse›

Tampere ‹.tambere; 8: -sse› linn Soomes

Tam+salu ‹3: -sse ja -.sallu›

Tamula järv

Tanganjika ‹7: -sse›, Tanganyika suahiili, ingl Tansaania liiduriik, mandriosa ilma Sansibarita; Tanganjika järv

Tanger ‹ta(n).žeer; 20: -i; -i›, Ţanjah ‹tandža› ar linn Marokos

Tan.saania ‹8: -sse›, Tanzania ‹tanzania› suahiili, ingl riik Aafrikas

Tapa ‹7: -le›

Taranto ‹8: -sse› linn Itaalias

Taraz ‹6: -i, -i; -i› linn Kasahstanis, Žambõli oblasti keskus

Tarawa ‹7: -le› Vaikse ookeani atoll, millel asub Kiribati pealinn

Târgu Mureş ‹tõrgu mureš; 9: -i; -isse› ehk Tîrgu Mureş rumeenia, Marosvásárhely ungari linn Rumeenias

Tarim ‹6: -i, -i› jõgi Hiinas Xinjiangis

.Tartu ‹8: -sse ja .Tartu›

.Tartu+maa ‹2: -le› = .Tartu .maa.kond

.Tartu-.Maarja ‹8: -sse ja -.Maarja›

Tarvastu ‹8: -sse›

Tas.maania ‹8: -sse›, Tasmania ‹täz.meinia› ingl saar ja Austraalia osariik

.Tasmani meri (Vaikses ookeanis)

{Tašauz} → Daşoguz

Taš.kent ‹20: -kendi; -.kenti› Toshkendi venekeelne nimi

Taz ‹6: -i, -i› jõgi Venemaal

Tatari väin (Venemaal Kaug-Idas)

Tatarstan ‹6: -i, -i; -i›, ka Tatari+maa ‹2: -le› Venemaa koosseisu kuuluv vabariik

.Tatrad mitm ‹8: .Tatrate›, .Tatra mäestik, Tatry poola, slovaki mäestik Poolas ja Slovakkias

Tauragė ‹taurage, leedu taurage; 8: -sse› linn Leedus

.Taurus ‹12: -e›, Toroslar türgi mäestik Türgis

Tbilisi ‹9: -sse› vt Thbilisi

.Teaste ‹8: -sse ja .Teaste› prg Tiastõ

Teeba 1. ‹7: -sse› vanaaja linn Egiptuses

Teeba 2. ‹7: -sse›, Thíva ‹thiiva› kr linn Kreekas

.Teenuse ‹8: -le›

Tegucigalpa ‹tegussigalpa; 7: -sse› Hondurase pealinn

Teheran ‹6: -i, -i; -i›, Tehrān ‹teh.raan› pärsia Iraani pealinn

Tehumardi ‹7: -le›

Tejo ‹teežu; 7› portugali, Tajo ‹tahho› hisp jõgi Hispaanias ja Portugalis

Tel Aviv ‹6: -i, -i; -i› linn Iisraelis

Telemark ‹teele-; 20: -margi; -.marki› Norra maakond

Temir.tau ‹1: -sse› linn Kasahstanis

Tenerife ‹7: -le› saar Hispaania Kanaari saarestikus

Tennessee ‹tennes.sii; 1: -sse› jõgi ja osariik USAs

Terav+mäed mitm, Svalbard ehk Spitsbergen norra Norrale kuuluv saarestik Jäämeres, haldusüksus (Svalbard)

Terek ‹9: -i› jõgi Põhja-Kaukaasias

Terijoki ‹-jogi; 17: -joe, -joge; -.joele ja 3: -joki, -joki(t); -jokisse› Zelenogorski soomekeelne nimi

{Termez} → Termiz

Termiz ‹6: -i, -i; -i› linn Usbekistanis

Termopüülid mitm ‹20: -.püülide›, Thermopýles ‹thermopiles› kr paikkond Kreekas

Ternopil ‹9: -i; -isse› oblastilinn Ukrainas

Tes.saalia ‹8: -sse›, Thessalía ‹thessaliia› kr halduspiirkond Kreekas

Tessaloonika ‹8: -sse› Thessaloníki nimi piiblis

Tevere ‹8›, ka Tiber jõgi Itaalias

Teverya ‹tever.jaa; 1: -sse›, ladinapäraselt Tiberias linn Iisraelis

Texas ‹teksas; 13: -e; -esse› USA osariik

Thames ‹temz; 20: -i› jõgi Inglismaal

Thbilisi ‹9: -sse›, ka Tbilisi Gruusia pealinn

Thessaloníki ‹thessaloniki; 7: -sse›, piiblis Tessaloonika, paljudes keeltes Saloniki linn Kreekas

Thimphu ‹7: -sse› Bhutani pealinn

Tianjin ‹thjent'sin; 6: -i, -i; -i› linn Hiinas

Tian Shan ‹thjen šan; 6: -i, -i›, ka Tjan-Šan mäestik Kesk-Aasias

.Tiastõ ‹8: -sse›

Tiber ‹9: -i› vt Tevere

Tiberias ‹12: -e; -[es]sse› vt Teverya; Tiberiase järv Kinnereti järve nimesid piiblis

Tigris ‹13: -e› jõgi Ees-Aasias

Tiheda ‹8: -le›, vene keeles Tihhotka

Tihe+metsa ‹7: -.metsa›

Tihu järv

.Tihvin ‹9: -i; -isse› linn Venemaal

Tiibet ‹9: -i; -isse›, Boiyü ‹pö.jüü› tiibeti, Xizang ‹s'it.sang› hn autonoomne piirkond Hiinas

Tilga ‹7: -le›

Tille+org ‹20: -oru; -.orgu›

Tilsi ‹7: -sse ja .Tilssi›

Tilsit ‹9: -i; -isse› Sovetski varasem saksakeelne nimi

Timaani kõrgustik maa-ala Venemaal Komis ja Neenetsimaal

Timbuktu ‹7: -sse› vt Tombouctou

Timişoara ‹timišvaara; 7: -sse› linn Rumeenias

Timo ‹3: -sse ja .Timmo›

Timor ‹9: -i; -ile› saar Malai saarestikus

Timor-Leste ‹timur-lešti; 7: -sse› Ida-Timori nimi diplomaatilises kontekstis

Tirana ‹-raa-; 7: -sse› Albaania pealinn

Ti.raspol ‹9: -i; -isse› linn Moldovas, Transnistria keskus

Tîrgu Mureş ‹tõrgu mureš; 9: -i; -isse› vt Târgu Mureş

Ti.rool ‹20: -rooli; -.rooli›, Tirol ‹ti.rool› sks Austria liidumaa

.Tiskre ‹8: -sse ja -le›

Tisza ‹tissa; 7› Doonau lisajõgi, pms Ungaris ja Serbias

Titicaca ‹titikaaka; 7› järv Lõuna-Ameerikas

Titograd ‹6: -i, -i; -i› prg Podgorica

Tjan-Šan ‹6: -i, -i; -i› vt Tian Shan

Tjuka ‹7: -le›

Tjumen' ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Venemaal Siberis

Tobago ‹-aa-; 7: -le› saar Väikestes Antillides, Trinidadi ja Tobago osa

Tobol ‹6: -i, -i› vn, Tobõl kasahhi Irtõši lisajõgi Kasahstanis ja Venemaal

To.bol'sk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

Togliatti ‹toljati; 7: -sse› linn Venemaal, endine Stavropol

Togo ‹3: -sse› riik Aafrikas

Tohi+soo ‹2: -le›

.Toila ‹8: -sse ja .Toila›

Toke.lau ‹1: -sse› Uus-Meremaa välisala Okeaanias

Tōkyō ‹.tookio; 8: -sse›, pikkuskriipsudeta Tokyo, ka Tokio Jaapani pealinn

Toledo ‹toleedo; 7: -sse› linn Hispaanias

Tom ‹6: -i, -i› Obi lisajõgi Venemaal

Tombouctou ‹tombuk.tuu; 2: -sse›, ajaloolises kontekstis ka Timbuktu linn Malis

Tomsk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Venemaal Siberis

Ton'di ‹7: -le›

Tonga ‹7: -sse› riik Okeaanias

Tong.king ‹20: -kingi; -.kingi›, Bắc Bộ ‹bak boo› vietnami maa-ala Indohiinas, prg Vietnami põhjaosa; Tongkingi laht (Lõuna-Hiina mere osa)

Toola+maa ‹2: -le›

.Toolse ‹8: -sse ja .Toolse›

.Tooma ‹8: -le›

Toome+mägi

Toom+pea ‹1: -le›

Tooninga ‹8: -sse› vt Dundaga

Tootsi ‹7: -sse ja .Tootsi›

Torgu ‹7: -sse ja .Torku›

Tori ‹3: -sse›

Torino ‹toriino; 7: -sse› linn Itaalias

.Torma ‹8: -sse ja .Torma›

Torni+mäe ‹1: -le›

.Tornio ‹8: -sse› linn Soomes

Toronto ‹7: -sse› linn Kanadas

Tórshavn ‹.tuurs.haun; 20: -i; -i› fääri, Thorshavn taani Fääri saarte pealinn

Toscana ‹toskaana; 7: -sse› Itaalia maakond

Toshkent ‹toš.kent; 20: -kendi; -.kenti›, ka Taš.kent Usbekistani pealinn

Toulon ‹tu.loon; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal

Toulouse ‹tu.luuz; 20: Toulouse’i; Toulouse’i› linn Prantsusmaal

Tours ‹tuur; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal

.Traakia ‹8: -sse› maa-ala Balkani poolsaarel

Trafalgar ‹6: -i, -i; -i› neem Hispaania lõunarannikul

.Tra.kai ‹1: -sse› linn Leedus

Transhi.maalaja ‹8: -sse› vt Gangdisê

Transil.vaania ‹8: -sse›, Transilvania rumeenia maa-ala Rumeenias

Trans.nistria ‹8: -sse›, ka .Dnestri-.äärne maa-ala Moldovas Dnestri (Nistru) jõe idakaldal

Trans.vaal ‹20: -vaali; -.vaali› maa-ala Lõuna-Aafrika Vabariigis

.Treimani ‹3: -sse ja -.manni›

Trentino-Alto Adige ‹trentiino-alto aadidže; 8: -sse› autonoomne maakond Itaalias

Trier ‹triir; 20: -i; -i› linn Saksamaal

Trieste ‹7: -sse› linn Itaalias

Triigi ‹7: -sse ja .Triiki›

Trinidad ‹6: -i, -i; -ile› saar; Trinidad ja Tobago, Trinidad and Tobago ingl saareriik Väikestes Antillides

Tripoli ‹9: -sse›, Ţarābulus ‹ta.raabulus› ar Liibüa pealinn; Vahemere-äärne linn Liibanonis

Tripoli.taania ‹8: -sse›, Ţarābulus ‹ta.raabulus› ar maa-ala Liibüas, selle lääneosa

Tripura ‹8: -sse›, Tripurā bengali India osariik

Trnava ‹t(õ)rnava; 8: -sse› linn Slovakkias

Tromsø ‹.trum.söö; 1: -sse› linn Norras

Trøndelag ‹trönde.laag; 20: -i; -i› maa-ala Norras

Trondheim ‹.tron.heim; 20: -heimi; -.heimi› linn Norras

Trooja ‹7: -sse›, Troia ehk Ilion vkr, Truva türgi ajalooline linn Väike-Aasias

.Tseilon ‹9: -i; -ile› prg Sri Lanka

Tselinograd ‹6: -i, -i; -i› prg Astana

Tshinvali ‹9: -sse› linn Gruusias, Lõuna-Osseetia keskus

Tsirgu+liina ‹7: -sse ja -.liina›

.Tsitre ‹8: -sse ja .Tsitre›

{Tsitsikar} → Qiqihar

Tsooru ‹7: -sse ja .Tsooru›

Tsushima ‹tsusjima; 8: -le› Jaapanile kuuluv saar Korea väinas

Tsälbä+mägi

Tšaad ‹20: Tšaadi; .Tšaadi›, Tchad ‹tšaad› pr, Tshād ar riik ja järv Aafrikas

Tšallõ vt Yar Çallı

Tšanõ ‹1› järv Venemaal Baraba stepis

{Tšar.džou} → Türkmenabat

Tšeboksarõ ‹7: -sse›, Šupaškar tšuvaši Tšuvaššia pealinn

Tšehhi 1. ‹7: -sse ja .Tšehhi›, Tšehhi+maa ‹2: -le›, Česká republika ‹tšeskaa› tšehhi riik (Tšehhi Vabariik) Euroopas

Tšehhi 2. ‹7: -sse ja .Tšehhi› vt Čechy

Tšehho+slo.vakkia ‹8: -sse›, Československo ‹tšesko-› tšehhi, slovaki endine riik Euroopas, prg Tšehhi ja Slovakkia

Tšeljabinsk ‹9: -i; -isse› oblastilinn Venemaal

Tšel.juskini neem ‹9: -sse› Euraasia põhjapoolseim tipp Venemaal Taimõris

Tšeremhovo ‹7: -sse› linn Venemaal

Tšerepo.vets ‹20: -vetsi; -.vetsi› linn Venemaal

Tšer.kassõ ‹8: -sse› oblastilinn Ukrainas

Tšer.kessia ‹8: -sse›, Tšerkessi+maa ‹2: -le› maa-ala Venemaal; Karatšai-Tšerkessia põhjaosa

Tšer.kessk ‹9: -i, -it; -isse› Karatšai-Tšerkessia pealinn

Tšernigiv ‹9: -i; -isse› oblastilinn Ukrainas

Tšernivtsi ‹1: -sse› oblastilinn Ukrainas

Tšernobõl ‹9: -i; -isse› Tšornobõl

{Tšerno.gooria} → Montenegro

{Tšernovtsõ} → Tšernivtsi

Tšet.šeenia ‹8: -sse›, Tšetšeeni+maa ‹2: -le›, Noxçiyçö ‹nohtšiitšö› tšetšeeni vabariik Põhja-Kaukaasias Venemaa lõunapiiril

Tšiili ‹7: -sse›, Chile ‹tšiile› hisp riik Lõuna-Ameerikas

Tšim.kent ‹20: -kenti; -kenti› Šõmkenti varasem venekeelne nimi

Tšita ‹1: -sse›, ka Tši.taa oblastilinn Venemaal Siberis

Tšornobõl ‹9: -i; -isse›, vene keeles Tšernobõl endine linn Ukrainas Kiievi oblastis

{Tšu} → Tšüj

Tšukotka ‹7: -sse›, Tšuktši poolsaar Venemaa Aasia-osa idapoolseim poolsaar

Tšuktši mägismaa (Venemaal Kaug-Idas); Tšuktši+maa ‹2: -le› haldusüksus (Tšuktši autonoomne ringkond) Venemaal; Tšuktši poolsaar vt Tšukotka

Tšulõm ‹6: -i, -i› Obi lisajõgi Venemaal

Tšu.vaššia ‹8: -sse›, Tšovaš söršõvö tšuvaši Venemaa koosseisu kuuluv vabariik

Tšärdžev ‹6: -i, -i; -i› õieti Çärjew, prg Türkmenabat

Tšüj ‹1› kirgiisi, Šu kasahhi jõgi Kõrgõzstanis ja Kasahstanis

Tuamotu saared saarerühm Prantsuse Polüneesias

Tuapse ‹1: -sse› linn Venemaal

Tubu.ai saared, .Lõuna+saared, Îles Tubuaï ehk Îles Australes pr saarestik Prantsuse Polüneesias

Tudu ‹3: -sse›

Tudu+linna ‹7: -.linna›

Tuhala ‹8: -sse›

Tuha+laane ‹7: -.laande›

Tuimazõ ‹1: -sse› vn, Tujmazõ baškiiri linn Baškortostanis

Tuksi ‹9: -sse ja .Tuksi› = Bergsby ‹.bäršpi› rts

Tukums ‹9: -i; -isse› linn Lätis

Tula ‹7: -sse›, ka Tuula oblastilinn Venemaal

Tule+maa ‹2: -le›, Tierra del Fuego ‹tierra del fueego› hisp saar Lõuna-Ameerika lõunaotsas

.Tulpe saared (Suur- ja Väike-Tulpe)

Tu.neesia ‹8: -sse›, Tūnus ‹tuunus› ar riik Aafrikas

Tunis ‹13: -e; -esse›, Tūnus ‹tuunus› ar Tuneesia pealinn

Tura ‹1: -sse› Evenkia pealinn

Turaani madalik (Kesk-Aasias)

.Turba ‹8: -sse ja .Turba›

Turkestan 1. ‹6: -i, -i; -i› pms turgi rahvastega asustatud maa-ala Kesk-Aasias

Turkestan 2. ‹6: -i, -i; -i› Türkistani linna venekeelne nimi

Turk.meenia ‹8: -sse› vt Türkmenistan

Turks ja Caicos ‹töö(r)ks; 20: -i; -ile; .keikos; 12: -e; -ele›, Turks and Caicos Islands ingl Briti asumaa Lääne-India saarestikus

Turu ‹3: -sse ja .Turgu›, Turku ‹.turgu› sm, Åbo ‹.oobu› rts linn Soomes

Tuudi ‹7: -le›

Tuula ‹7: -sse› vt Tula (linn Venemaal)

.Tuula ‹8: -sse ja .Tuula› (küla)

Tuule+mäe ‹1: -le›

Tuva ‹3: -sse› vt Tõva

Tuvalu ‹7: -sse› riik ja saarestik Okeaanias

Tver ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Venemaal

Tõdva ‹7: -le›

Tõhela ‹8: -sse ja Tõhela›; Tõhela järv

Tõlliste ‹8: -sse›

Tõnis+mäe ‹1: -le›

Tõravere ‹7: -sse ja -.verre›

.Tõrma ‹8: -sse ja .Tõrma›

Tõrva ‹7: -sse ja .Tõrva›

Tõrvandi ‹9: -sse›

.Tõsta+maa ‹2: -le›

Tõva ‹3: -sse›, ka Tuva Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Siberis

{Täbris} → Tabrīz

.Tähkvere ‹7: -sse ja -.verre›

.Tähtvere ‹7: -sse ja -.verre›

Tänas+silma ‹7: -sse ja -.silma›

Tänav+järv

Tännas+silma ‹7: -sse ja -.silma›

Tääksi ‹7: -sse ja .Tääksi›

Tübingen ‹tüübingen; 6: -i, -i; -i› linn Saksamaal

.Tündre järv

Türgi ‹7: -sse ja .Türki›, Türkiye ‹türkijä› türgi riik Aasia ja Euroopa piiril

Türi ‹3: -le›

Türi-Alliku ‹8: -le›

Türi+salu ‹3: -sse ja -.sallu›

Türkistan ‹6: -i, -i; -i›, vene keeles Turkestan linn Kasahstanis

Türkmenabat ‹20: -bati; -.batti› linn Türkmenistanis, endine Çärjew (Tšärdžev)

Türkmenbaşy ‹-bašõ; 1: -sse› linn Türkmenistanis, endine Krasnovodsk

Türkmenistan ‹6: -i, -i; -i›, ka Turk.meenia riik Kesk-Aasias

Türreeni meri (Vahemere osa)

Türsa+mäe ‹1: -le›

Tütar+saared mitm (Suur ja Väike Tütarsaar Soome lahes)

Tüüringi ‹9: -sse ja Tüüringi›, Thüringen ‹tüüringen› sks Saksa liidumaa

.Tüüros ‹12: -e; -esse› vt Şūr

— u —

Uderna ‹8: -sse›

Udeva ‹8: -sse ja -le›

Ud.murtia ‹8: -sse› Venemaa koosseisu kuuluv vabariik

Udria ‹8: -sse ja .Utria›

Udriku ‹8: -sse ja Udriku›

Uduvere ‹7: -sse ja -.verre›

Ufa ‹1: -sse› vn, Öfö baškiiri Baškortostani pealinn

Uganda ‹7: -sse› riik Aafrikas

Uhta ‹1: -sse› vn, .Ukva komi linn Komis

.Uhtju saared

.Uhtna ‹8: -sse ja .Uhtna›

Ukmergė ‹ukmärge; 8: -sse› linn Leedus

Ukraina ‹7: -sse› riik Euroopas

.Ukva ‹8: -sse› Uhta komikeelne nimi

Ulaan.baatar ‹9: -i; -isse›, {Ulan-Bator} Mongoolia pealinn

Ulan-Ude ‹1: -sse› vn, U.laan Üde burjaadi Burjaatia pealinn

Ulila ‹8: -sse›

Uljanovsk ‹9: -i; -isse› oblastilinn Venemaal, ajalooline Simbirsk

Uljaste ‹8: -sse ja -le›

Ulm ‹20: Ulmi; .Ulmi› linn Saksamaal

Ulster ‹.alster; 9: -i; -isse› ingl, Ulaidh ‹uli› iiri ajalooline provints Iirimaal

Ul'vi ‹7: -le›

.Umbria ‹8: -sse› Itaalia maakond

.Umbusi ‹9: -sse ja .Umbusi›

Umeå ‹.üüme.oo; 1: -sse› linn Rootsis

Una+metsa ‹7: -.metsa›

.Undva ‹8: -sse ja .Undva›

.Ungari ‹9: -sse ja .Ungari›, Magyarország ‹madjar.ors.saag› ungari riik Euroopas

.Ungru ‹8: -sse›

Uni+küla ‹3: -sse ja -.külla›

.Upp.land ‹20: -landi; -.landi› Rootsi maakond

.Uppsala ‹8: -sse› linn Rootsis

{.Upsala} → .Uppsala

{U.raal} → .Uural

Ural'sk ‹9: -i, -it; -isse› Orali venekeelne nimi

Urartu ‹7: -sse›, piiblis ka Ararati+maa ajalooline maa-ala Ees-Aasias

Urganch ‹ur.gantš; 20: -i; -i› linn Usbekistanis

{Ur.gentš} → Urganch

.Urmia ‹8: -sse›, Orūmīyeh ‹oruumiije› pärsia linn Iraanis

Uruguay ‹urugu.ai; 1: -sse› riik ja jõgi Lõuna-Ameerikas

{Urumtši} → Ürümqi

Urvaste ‹8: -sse ja -le›, võrupäraselt Urvastõ ‹8: -sse ja -le›

Usbekistan ‹6: -i, -i; -i›, O‘zbekiston usbeki riik Kesk-Aasias

Ussuuri ‹7› Amuuri lisajõgi Hiina ja Venemaa piiril

Ust.jurt ‹20: -jurti; -.jurti› vt Üs.tirt

Ust-Kameno.gorsk ‹9: -i, -it; -isse› Öskemeni venekeelne nimi

Ust-Orda ‹1: -sse› haldusüksus (Ust-Orda Burjaadi autonoomne ringkond) Venemaal Siberis

Ust-Or.dõnski ‹9: -sse› Ust-Orda Burjaadi autonoomse ringkonna keskus

Užgorod ‹6: -i, -i; -i› linn Ukrainas

Utah ‹juuta; 7: Utah’; Utah’sse› USA osariik

Utrecht ‹.üüt.reht; 20: -i; -i› linn Hollandis

.Uttar Pradesh ‹pra.deeš; 20: -i; -i› India osariik

Uude+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Uue-Irboska ‹8: -sse›, Novoiz.borsk vn

Uue-Kariste ‹8: -sse›

Uue+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, Uue+mõisa ‹7: -.mõisa›

Uue-.Saaluse ‹8: -le ja -sse›, võrupäraselt .Vahtsõ-.Saalussõ

Uue+.ves'ki ‹9: -le›

Uulu ‹7: -sse ja .Uulu›

.Uural 1. ‹9: -i›, .Uurali mäestik, .Uuralid mitm ‹9: .Uuralite› mäestik Venemaal Euroopa ja Aasia piiril

.Uural 2. ‹9: -i›, .Uurali jõgi, Žajõk kasahhi, Ural vn jõgi Venemaal ja Kasahstanis

Uus-Bri.tannia ‹8: -sse›, New Britain ‹njuu briten› ingl Paapua Uus-Guineale kuuluv saar

Uus-Gui.nea ‹1: -sse›, Irian indoneesia, New Guinea ‹njuu gini› ingl saar Malai saarestikus

Uus-Hebriidid mitm ‹20: -.riidide; -.riididele› prg Vanuatu

Uus-Iiri+maa ‹2: -le›, New Ireland ‹njuu aie(r)länd› ingl Paapua Uus-Guineale kuuluv saar

Uusikaupunki ‹.uusi.kaubungi; 9: -sse› linn Soomes

.Uusi.maa ‹2: -le› sm, Nyland ‹nüüland› rts Soome maakond

Uus-.Inglis+maa ‹2: -le›, New England ‹njuu .ingländ› ingl Ameerika Ühendriikide kirdepoolseim osa

Uus-Kale.doonia ‹8: -sse›, Nouvelle-Calédonie ‹nu.vell-kaledo.nii› pr Prantsuse ala Okeaanias

Uus+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Uus-.Lõuna-Wales ‹ueilz; 20: -i; -i›, New South Wales ‹njuu sauth ueilz› ingl Austraalia osariik

Uus-Mere+maa ‹2: -le›, New Zealand ‹njuu ziiländ› ingl, Aotea.roa maoori riik Okeaanias

.Uusna ‹8: -sse ja .Uusna ja -le›

Uus-Siberi saared (Jäämeres Venemaa Aasia-osas)

— v —

.Vaabina ‹8: -sse›

Vaali ‹7: -sse ja .Vaali›

.Vaasa ‹8: -sse› = Vasa ‹vaasa› rts linn Soomes

Vaduz ‹fa.duuts; 20: -i; -i› Liechtensteini pealinn

Vae+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Vagivere ‹7: -sse ja -.verre›

Vagula ‹8: -sse›, võrupäraselt Vagola ‹8: -sse›; Vagula järv

Vaha+kõnnu ‹7: -sse ja -.kõndu›

Vahastu ‹8: -sse›

Vahe-Ameerika ‹8: -sse› Kesk-Ameerika ja Lääne-India ühisnimetus

Vahe+meri Euroopat ja Aafrikat eraldav meri; Vahemere maad Vahemerd ümbritsevad riigid

Vahh ‹20: Vahhi, .Vahhi› Obi lisajõgi Venemaal

.Vahtsõ-Kasaritsa ‹7: -sse ja -.ritsa› vt .Vastse-Kasaritsa

.Vahtsõ+liina ‹7: -.liina› vt .Vastse+liina, Vana-.Vastse+liina

.Vahtsõ-Roosa ‹7: -sse ja -.Roosa› vt .Vastse-Roosa

.Vahtsõ-.Saalussõ ‹8: -le› vt Uue-.Saaluse

Vaida ‹7: -sse ja .Vaita›

.Vaidva jõgi, Vaidava läti Mustjõe lisajõgi Lätis ja Eestis

Vai.gatš ‹20: -i, -ile›, Hebidi’ ja neenetsi saar Venemaal, Barentsi ja Kara mere piiril

Vaika saared

.Vaikna ‹8: -sse ja .Vaikna ja -le›

.Vaikne järv

.Vaikne .ookean

Vaimastvere ‹7: -sse ja -.verre›

.Vaind.loo ‹1: -le›

.Vainu+pea ‹1: -le›

.Vaivara ‹8: -sse›

Vajangu ‹8: -le›

Va.lahhia ‹8: -sse›, Ţara Românească ‹tsaara romõnjaskö› rumeenia maa-ala Rumeenias

Valamo ‹8: -le›, Valaam vn saar Venemaal Laadoga järves

Val.dai ‹1: -sse› linn ja kõrgustik Venemaal

Valencia ‹va.lenssia; 8: -sse›, València katalaani linn ja autonoomne piirkond Hispaanias

Valga ‹7: -sse ja .Valka›

Valga+maa ‹2: -le› = Valga .maa.kond

.Valge+jõe ‹1: -le›; .Valge+jõgi

.Valge meri (Barentsi mere osa)

.Valge+metsa ‹7: -.metsa›

.Valge+vene ‹7: -sse›, Bela.rus's valgevene riik Euroopas

Valg+järv 1. (Eestis); Valg+järve ‹7: -le› (küla)

Valg+järv 2., Beloje järv (Venemaal)

.Valgma ‹8: -le›

Valgu ‹7: -sse ja .Valku› (Emmaste vallas)

.Valgu ‹8: -sse ja .Valgu› (Märjamaa vallas)

Valguta ‹8: -sse›

Valingu ‹8: -le›

.Valjala ‹3: -sse ja -.jalga›

.Valka ‹8: -sse ja .Valka›, ka Läti Valga linn Lätis Eesti piiri ääres

.Valkla ‹8: -sse ja .Valkla›

Valladolid ‹valjado.liid; 20: -i; -i› linn Hispaanias

Valletta ‹7: -sse› Malta pealinn

Val.loonia ‹8: -sse›, Wallonie ‹valo.nii› pr Belgia lõunaosa, föderatiivne piirkond

.Valmiera ‹7: -sse›, ajaloolises kontekstis ka .Volmari linn Lätis

Valparaíso ‹valpara-isso; 7: -sse› linn Tšiilis

.Valtu ‹8: -sse ja .Valtu›

Van ‹6: -i, -i›, Vani järv (Türgis)

Vana-.Antsla ‹8: -sse ja -.Antsla ja -le›

Vanadzor ‹6: -i, -i; -i› linn Armeenias, endine Kirovakan

Vana-Kaiu ‹7: -sse ja -.Kaiu›

Vana-Kariste ‹8: -sse›

Vana-Kasaritsa ‹7: -sse ja -.ritsa›

Vana-.Koiola ‹8: -sse›

Vana-.Kuuste ‹8: -sse›

Vana+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Vana-Liivi+maa ‹2: -le› vt Liivi+maa

Vana+lõve ‹7: -le›

Vana+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, Vana+mõisa ‹7: -.mõisa›

Vana-.Nurtu ‹8: -sse ja -.Nurtu›

Vana-.Pärnu ‹8: -sse ja -.Pärnu›

Vana-Roosa ‹7: -sse ja -.Roosa›

Vanas+saare ‹7: -.saarde›

Vana-.Vastse+liina ‹7: -sse ja -.liina›, võrupäraselt .Vahtsõ+liina[+mõisa]

Vana-Vigala ‹8: -sse›

Vana-Võidu ‹7: -sse ja -.Võitu›

Vancouver ‹vänkuuver; 9: -i; -isse ja -ile› linn ja saar Kanadas

Vantaa ‹.van.daa; 1: -sse› sm = .Vanda rts Helsingi naaberlinn Soomes

Vanuatu ‹7: -sse› riik ja saarestik Okeaanias

Vao ‹1: -sse ja -le›

.Vapra+mäe ‹1: -le›

Vara ‹3: -le›

Varanasi ‹9: -sse›, Vārāṇasī hindi linn Indias

Va.rangeri fjord, Varangerfjorden ‹-.fjuuren› norra fjord Norras

Varangu ‹8: -le›

.Varbla ‹8: -sse ja .Varbla›

Varbola ‹8: -sse›

Vardar ‹6: -i, -i› makedoonia, Axiós kr jõgi Balkani poolsaarel

Vardi 1. ‹7: -sse ja .Varti› (Pärsti vallas)

Vardi 2. ‹7: -le› (Märjamaa vallas, prg Varbola)

Variku ‹8: -sse ja -le›

Varna ‹7: -sse› linn Bulgaarias

.Varnja ‹8: -sse ja .Varnja›, vene keeles Voronja

.Varssavi ‹9: -sse ja .Varssavi›, Warszawa ‹varšava› poola Poola pealinn

.Varstu ‹8: -sse ja .Varstu›

Vasa ‹vaasa; 7: -sse› Vaasa rootsikeelne nimi

Vasalemma ‹7: -sse ja -.lemma›

Vas'k+jala ‹3: -sse ja -.jalga›

Vas'k+narva ‹7: -sse ja -.narva›, vene keeles Sõre.nets

Vas'k+rääma ‹7: -.rääma ja -le›

.Vaste+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, .Vaste+mõisa ‹7: -.mõisa›

.Vastse-Kasaritsa ‹7: -sse ja -.ritsa›, võrupäraselt .Vahtsõ-Kasaritsa

.Vastse-.Kuuste ‹8: -sse›

.Vastse+liina ‹7: -sse ja -.liina›, võrupäraselt .Vahtsõ+liina

.Vastse-Roosa ‹7: -sse ja -.Roosa›, võrupäraselt .Vahtsõ-Roosa

Vasula ‹8: -sse›

Vatikan ‹6: -i, -i; -i›, diplomaatilises kontekstis Püha Tool', Vaticanus ladina, Vaticano it linnriik Euroopas (Roomas)

.Vatla ‹8: -sse ja .Vatla›

Vee ‹2: -le›

Veelikse ‹8: -le›

Veere ‹7: -le›

Veeriku ‹8: -le›

Veis+järv

Velikaja ‹8›, ka .Pihkva Ema+jõgi jõgi Venemaal Pihkva oblastis

Velikije Luki ‹7: -sse› linn Venemaal

Veliki .Novgorod ‹6: -i, -i; -i›, ka .Novgorod linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus

Velise ‹8: -le›

Vellavere ‹7: -sse ja -.verre›

.Veltsa ‹8: -sse ja .Veltsa›

Vendée ‹va(n).dee; 1: -sse› Prantsuse departemang

Vene ‹7: -sse› Venemaa

Ve.neetsia 1. ‹8: -sse› vt Venezia

{Ve.neetsia} 2. → Veneto

Vene+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Vene+maa ‹2: -le›, Vene ‹7: -sse› riik (Venemaa Föderatsioon) Euroopas ja Aasias

Venezia ‹ve.neetsia; 8: -sse›, ka Ve.neetsia linn Itaalias

Venezuela ‹venetsueela; 7: -sse›, ka Venetsueela riik Lõuna-Ameerikas

Veneto ‹veneeto; 7: -sse› Itaalia maakond

Venetsueela ‹7: -sse› vt Venezuela

Venevere ‹7: -sse ja -.verre›

Venta ‹.vänta; 2› jõgi Lätis, osalt Leedus

Ventspils ‹.vänts-; 20: -pilsi; -.pilsi›, ajaloolises kontekstis ka .Vindavi linn Lätis

Vepsa kõrgustik (Loode-Venemaal); Vepsa+maa ‹2: -le›, Bepsanma ehk Vepsänma vepsa maa-ala Loode-Venemaal

Verdun ‹ver.döön; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal

Vergi ‹7: -sse ja .Verki›

Verho.jansk ‹9: -i, -it; -isse› linn Sahhas

Verhoviina ‹7: -sse›, Verhovõna ukraina mägine maa-ala Ukrainas

Veri+ora ‹3: -le›

Vermont ‹vöö(r).mont; 20: -i; -i› USA osariik

Verona ‹veroona; 7: -sse› linn Itaalias

Versailles ‹ver.sai; 1: Versailles’; Versailles’sse› linn Prantsusmaal

.Verska ‹8: -sse› vt .Värska

.Ves'ki ‹9: -le›

.Ves'ki+järv

.Ves'ki+küla ‹3: -sse ja -.külla›

.Vesneri ‹9: -sse ja .Vesneri›

Veszprém ‹.väsp.reem; 20: -i; -i› linn Ungaris

.Vest.faal ‹20: -faali; -.faali› vt Westfalen

Ve.suuv ‹20: -suuvi, -.suuvi›, Vesuvio ‹ve.suuvio› it tulemägi Itaalias Campanias

Vetluga ‹7: -sse› linn Venemaal; Volga lisajõgi

Viangchan ‹viangtjan; 6: -i, -i; -i› Laose pealinn

Viborg ‹.viibor; 9: -i; -isse› linn Taanis

Vichy ‹vi.šii; 1: -sse› linn Prantsusmaal

Victoria ‹vik.tooria; 8: -sse› Austraalia osariik; Seišellide pealinn; Victoria järv, Sango suahiili (Ida-Aafrikas)

Vidrike ‹8: -sse ja -le›

Vidzeme ‹8: -sse›, ka Läti Liivi+maa Läti kesk- ja põhjaosa

{Vientjan} → Viangchan

.Vietnam ‹9: -i; -isse›, Việt Nam vietnami riik Aasias Indohiina poolsaarel

Vigala ‹8: -sse›

Vigo ‹viigo; 7: -sse› linn Hispaanias

Vihter+palu ‹3: -sse ja -.pallu›

Vihula ‹8: -sse›

.Viiburi ‹9: -sse›, Võborg vn linn Venemaal

Viidu+mäe ‹1: -le›

.Viimsi ‹9: -sse ja .Viimsi›

Viin ‹20: Viini; .Viini›, Wien ‹viin› sks Austria pealinn

Viinistu ‹8: -le›

Viira ‹7: -le›

Viiratsi ‹9: -sse ja Viiratsi›

Viire+laid

Viisu ‹7: -sse ja .Viisu›

.Viiterna ‹8: -sse ja -le›

.Viitina ‹8: -sse ja -le›, võrupäraselt .Viitenä

.Viitna ‹8: -sse ja .Viitna›

Viivi+konna ‹7: -sse ja -.konda›

Viki ‹7: -le›

Vila ‹3: -sse› Vanuatu pealinn

Vilama ‹8: -le›

Viljandi ‹9: -sse ja Viljandi›

Viljandi+maa ‹2: -le› = Viljandi .maa.kond

Vil.jui ‹1› vn, Bülüü jakuudi Leena lisajõgi Venemaal pms Sahhas

Vilnius ‹.vilnjus; 12: -e; -[es]sse› Leedu pealinn

Vil'o ‹20: -sse›

Vilsandi ‹9: -sse ja Vilsandi ja -le›

Viluvere ‹7: -sse ja -.verre›

.Vindavi ‹9: -sse ja .Vindavi› vt Ventspils

Vinni ‹7: -sse ja .Vinni›

{Vinnitsa} → Vinnõtsja

Vinnõtsja ‹8: -sse› oblastilinn Ukrainas

Virginia ‹vö(r)džinia; 8: -sse› USA osariik

.Virtsu ‹8: -sse ja .Virtsu›

Viru-Jaagupi ‹9: -sse ja -Jaagupi›

Viru-Kabala ‹8: -sse ja -Kabala›

Viru+maa ‹2: -le› = Viru .maa.kond

Viru-Nigula ‹8: -sse ja -Nigula›

Visby ‹.viisbü; 8: -sse› linn Rootsis

Visegrád ‹više.graad; 20: -i; -i› linn Ungaris

Visla ‹7: -sse› vt Wisła

Visusti ‹9: -sse›

Vitebsk ‹9: -sse› Vitsebski venekeelne nimi

Vitim ‹6: -i, -i› Leena lisajõgi Venemaal

Vitoria-Gasteiz ‹vi.tooria-gas.teis; 8: -sse›, Vitoria hisp, Gasteiz baski linn Hispaanias, Baskimaa pealinn

Vitsebsk ‹9: -i; -isse›, vene keeles Vitebsk oblastilinn Valgevenes

.Vjaz'ma ‹8: -sse› linn ja jõgi Venemaal

Vjatka ‹7› Kama lisajõgi Venemaal; Kirovi varasem nimi

Vladikavkaz ‹6: -i, -i; -i› vn = Dzäudžõ.käu osseedi Põhja-Osseetia pealinn, endine Ordžonikidze

Vladimir ‹9: -i; -isse› oblastilinn Venemaal

Vladivostok ‹20: -toki; -.tokki› linn Venemaal, Primorje krai keskus

Vlorë ‹vloore; 7: -sse› linn Albaanias

Vltava ‹v(õ)ltava; 8› Elbe (Labe) lisajõgi Tšehhis

Vodja ‹7: -le›

Vogeesid mitm ‹20: -.geeside›, Vosges ‹voož› pr mäeahelik Prantsusmaal

Vohi+laid

.Vohnja ‹8: -sse ja .Vohnja›

Vojvodina ‹3: -sse› autonoomne piirkond Serbias

Voka ‹7: -sse ja .Vokka›

Vol'di ‹7: -sse ja .Vol'ti›

Volga ‹7› jõgi Venemaal; Volga+maa ‹2: -le›, Povolžje vn Volga kesk- ja alamjooksu ümbruse ala Venemaal

Volgograd ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Venemaal

.Volhov ‹9: -i; -isse› linn ja jõgi Põhja-Venemaal

.Volmari ‹9: -sse› vt .Valmiera

Vologda ‹8: -sse› oblastilinn Venemaal

Volta ‹7› jõgi Lääne-Aafrikas

.Voltveti ‹7: -sse ja -.vetti›

Vo.lõõnia ‹8: -sse›, Volõn' ukraina maa-ala ja oblast Ukrainas

Voore ‹7: -le›

Voore+maa ‹2: -le›

Vooru ‹7: -sse ja .Vooru›

.Voose ‹8: -le›

Voosi kurk

.Vorbuse ‹8: os .Vorbust; -le›

Vorkuta ‹1: -sse› vn, Vörkuta komi linn Komis

.Vormsi ‹9: -sse ja .Vormsi›, rootsi keeles Ormsö ‹.orms.öö›

Voronež ‹9: -i; -isse› oblastilinn Venemaal

Voronja ‹1: -sse› Varnja venekeelne nimi

Vorošilovgrad ‹6: -i, -i; -i› prg Lugansk

Voskres.sensk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal

.Vuoksi ‹9› jõgi Karjala kannasel

Võborg ‹9: -i; -isse› Viiburi venekeelne nimi

Võhandu jõgi

.Võhma ‹8: -sse ja .Võhma›

Võhmuta ‹8: -le›

Või+laid

Võisiku ‹8: -sse ja -le›

.Võiste ‹8: -sse ja .Võiste›

.Võlla ‹8: -sse›

Võnnu 1. ‹7: -sse ja .Võndu›

Võnnu 2. ‹7: -sse ja .Võndu› vt Cēsis

Võnt+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Võro ‹3: -le› vt Võru

Võrts+järv

Võru ‹3: -sse ja .Võrru ja -le›, võrupäraselt Võro

Võru+maa ‹2: -le› = Võru .maa.kond

Võru+soo ‹2: -le›, võrupäraselt Võro+suu

Võsu ‹3: -le›

Võtikvere ‹7: -sse ja -.verre›

Võtšegda ‹8› vn, Ežva komi Dvina lisajõgi Venemaal

Võõbu ‹7: -sse ja .Võõpu›

.Võõpste ‹8: -sse ja .Võõpste›

Võõpsu ‹7: -sse ja .Võõpsu›, võrupäraselt .Võõpso

Vägeva ‹8: -le›

.Väike-.Aasia ‹8: -sse› Anatoolia

.Väike-Ahli ‹7: -sse›

.Väike Ema+jõgi

.Väike-.Lähtru ‹8: -sse ja -.Lähtru›

.Väike-.Maarja ‹8: -sse ja -.Maarja ja -le›

.Väike Muna+mägi

.Väike-.Pakri ‹9: -le›, rootsi keeles .Lilla Rågö ‹.roog.öö› ehk .Äustr.äi

.Väike-Poola ‹7: -sse ja -.Poola›, Małopolska ‹malo.pol'ska› poola vojevoodkond Poolas

.Väike-Salatsi ‹9: -sse› vt Mazsalaca

.Väike Tütar+saar Venemaale Leningradi oblastisse kuuluv saar Soome lahes

.Väike-Va.lahhia ‹8: -sse› Olteenia

.Väike väin

.Väike-Õis+mäe ‹1: -le›

Väi+küla ‹3: -sse ja -.külla›

.Väimela ‹8: -sse›, võrupäraselt .Väimälä

Väina jõgi vt .Daugava

Väina+meri

Väin+järv; Väin+järve ‹7: -le›

Väl'gi ‹7: -sse ja .Väl'ki›

Välis-Hebriidid mitm ‹20: -.riidide; -.riididele›, Outer Hebrides ‹aute(r) hebridiiz› ingl Hebriidide läänerühm

Välja+küla ‹3: -sse ja -.külla›

Välja+otsa ‹7: -.otsa ja -le›

Välja+taguse ‹8: -sse ja -le›

Vällä+mägi

Vända ‹7: -sse ja .Vänta› Ventspilsi saaremurdeline nimi

.Vändra ‹8: -sse ja .Vändra›

Vänern ‹veenärn; 9: -i› järv Rootsis

Väo ‹1: -le›

.Värm.land ‹20: -landi; -.landi› lään Rootsis

.Värska ‹8: -sse ja .Värska›, setupäraselt .Verska

.Västr.äi ‹1: -le› Suur-Pakri (eesti)rootsikeelne nimi

.Vätta ‹8: -sse ja .Vätta ja -le›

Vättern ‹vetärn; 9: -i› järv Rootsis

.Väägvere ‹7: -sse ja -.verre›

Vääna ‹7: -sse ja .Vääna›

Vääna-Jõe+suu ‹2: -sse ja -suhu›

.Väätsa ‹8: -sse ja .Väätsa ja -le›

— w —

Wales ‹ueilz; 20: -i; -i› ingl, Cymru ‹kömrõ› kõmri Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi koostisosa, samanimeline poolsaar

Wallis ja Futuna ‹uolis; 13: -ele; futuuna; 7: -le› Prantsuse ala Okeaanias

Warta ‹varta; 7› Odra (Oderi) lisajõgi Poolas

Washington ‹uošington; 6: -i, -i; -i› Ameerika Ühendriikide pealinn; USA osariik

Waterloo ‹vater.loo; 1: -sse› paikkond Belgias

Weimar ‹.vaimar; 9: -i; -isse› linn Saksamaal

Wellington ‹uelington; 6: -i, -i; -i›, Te Whanganui-a-Tara maoori Uus-Meremaa pealinn

Weser ‹.veezer; 9: -i› jõgi Saksamaal

Westfalen ‹.vest.faalen; 9: -i; -isse›, ka .Vest.faal maa-ala Saksamaal, osa Nordrhein-Westfaleni liidumaast

Wieliczka ‹vjelitška; 7: -sse› linn Poolas

Wiesbaden ‹.viis.baaden; 9: -i; -isse› linn Saksamaal

Wight ‹uait; 20: -i; -i ja -ile› krahvkond ja saar Inglismaal

Windhoek ‹.vint.huk; 20: -i; -i› Namiibia pealinn

Windsor ‹uinsor; 9: -i; -isse› linn Inglismaal

Winnipeg ‹uin-; 6: -i, -i; -i› linn Kanadas; Winnipegi järv (Kanadas Manitoba provintsis)

Wisconsin ‹uis.konsin; 9: -i; -isse› USA osariik

Wisła ‹visla; 7›, ka Visla jõgi Poolas

Wismar ‹.vismar; 9: -i; -isse› linn Saksamaal

Wittenberg ‹viten-; 20: -bergi; -.bergi› linn Saksamaal

Worcester ‹vuster; 9: -i; -isse› linn Inglismaal

Worms ‹vorms; 20: -i; -i› linn Saksamaal

Wrangeli saar ‹.vrangeli›, Umkilir tšuktši (Tšuktšimaa põhjarannikul)

Wrocław ‹.vrotslav; 9: -i; -isse› linn Poolas

Wuhan ‹uhan; 6: -i, -i; -i› linn Hiinas

Wuppertal ‹vuper.taal; 20: -i; -i› linn Saksamaal

Würzburg ‹.vürts-; 20: -burgi; -.burgi› linn Saksamaal

Württemberg ‹vürtem-; 20: -bergi; -.bergi› maa-ala Saksamaal, Baden-Württembergi liidumaa idaosa

Wyoming ‹uaiouming; 9: -i; -isse› USA osariik

— õ —

Õhne jõgi

Õis+mäe ‹1: -le›

Õisu ‹7: -sse ja .Õissu›

Õli+mägi, Jabal aţ-Ţūr ‹džabal at-tuur› ar mägi Palestiinas Jeruusalemma idaküljel

Õngu ‹7: -le›

Õru ‹3: -sse ja .Õrru›

Õsõk-Köl ‹6: -i, -i›, vene keeles Issõk-Kul järv ja oblast Kõrgõzstanis

— ä —

Ähi+järve ‹7: -le›

Äksi ‹7: -sse ja .Äksi›

Älmät ‹20: -mäti; -.mätti›, täpsel kujul Əlmət Almetjevski tatarikeelne nimi

Ämari ‹9: -sse ja Ämari›

.Ämbra ‹8: -sse›

.Änglema ‹8: -sse›

.Äustr.äi ‹1: -le› Väike-Pakri (eesti)rootsikeelne nimi

Äänis+järv, venepäraselt Onega järv (Loode-Venemaal)

Ääs+mäe ‹1: -le›

— ö —

Öfö ‹1: -sse› Ufa baškiirikeelne nimi

Öland ‹ööland; 9: -i; -ile› Rootsi saar Läänemeres

Ö.löön ‹20: Ölööni, Ö.lööni› Olenjoki jõe jakuudikeelne nimi

Ölüöhhüme ‹7› Oljokma jõe jakuudikeelne nimi

Ördi raba

Öresund ‹ööre.sund; 20: -sundi, -.sundi› Sundi rootsikeelne nimi

Öskemen ‹6: -i, -i; -i›, vene keeles Ust-Kameno.gorsk linn Kasahstanis

.Öötla ‹8: -sse›

— ü —

Üdruma ‹8: -le›

Ühend+emiraadid mitm ‹20: -.raatide› Araabia Ühendemiraadid

Ühend+kuning+riik ‹20: -.riiki›, lühendatult ÜK Suurbritannia

Ühend+riigid mitm ‹20: -.riikide› Ameerika Ühendriigid

Üks+küla ‹3: -sse ja -.külla› vt Ikšķile

Üks+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›

Üle+jõe ‹1: -le›

Ülem-.Austria ‹8: -sse›, Oberösterreich ‹ooberöster.raihh› sks Austria liidumaa

Ülemiste ‹8: -le›

Ülem+järv, Lake Superior ‹leik sjupierier› ingl (Põhja-Ameerikas)

Ülem-Volta ‹7: -sse› prg Burkina Faso

Üle+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›

Ülgase ‹8: -sse ja -le›

Ürjaste ‹8: -sse›

Ürümqi ‹ürümtši; 1: -sse› linn Hiinas, Xinjiangi autonoomse piirkonna pealinn

Üs.tirt ‹20: -tirti; -.tirti›, ka Ust.jurt lavamaa Kesk-Aasias

— x —

Xankändi ‹hankändi; 1: -sse›, täpsel kujul Xankəndi, Stephana.kert armeenia linn Aserbaidžaanis, Mägi-Karabahhi pealinn

Xi’an ‹s'ian; 6: -i, -i; -i› linn Hiinas

Xianggang ‹sjang.kang; 20: -i; -i› Hongkongi hiinakeelne nimi

Xinjiang ‹s'in.tsjang; 20: -i; -i› haldusüksus (Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond) Hiinas

Xiva ‹hiva; 1: -sse›, ka Hiiva linn Usbekistanis

Xorazm ‹ho.razm; 20: -razmi; -.razmi›, vene keeles Ho.rezm vilajett Usbekistanis

— y —

Yafo ‹ja.foo; 1: -sse›, piiblis .Joppe ja Jaahvo, paljudes keeltes Jaffa linn Iisraelis

Yamoussoukro ‹jamus.sukro; 8: -sse› Elevandiluuranniku pealinn

Yangon ‹jan.goun; 20: -i; -i› Birma pealinn

Yaoundé ‹jaun.dee; 1: -sse› Kameruni pealinn

Yar Çallı ‹jar tšallõ; 1: -sse› Naberežnõje Tšelnõ tatarikeelne nimi

Yellowstone ‹jelou.stoun; 20: -stone’i› Missouri lisajõgi USAs

Yizre‘éli org ‹jizre-eeli› Jisreeli org

Yokohama ‹jokohama; 3: -sse› linn Jaapanis

York ‹joo(r)k; 20: -i; -i› linn Inglismaal

Ypres ‹ipr; 9: Ypres’i; Ypres’isse› Ieperi prantsuskeelne nimi

Yucatán ‹jukatan; 6: -i, -i; -i› poolsaar ja osariik Mehhikos

Yukon ‹.juukon; 9: -i; -isse› haldusüksus ja jõgi Kanadas

Yunnan ‹jünnan; 6: -i, -i; -i› Hiina provints