Valimikus on üle 4000 kohanime.
- Eesti ja mõned tuntuimad väliskohanimed on esitatud seletusteta, välja arvatud juhud, kui seletusi on vaja näiteks kohakäänete põhjendamiseks: Ae+soo ‹2: -sse ja -le› (küla) (soonime puhul oleks võimalik ka vorm Aesohu).
- Enamasti on valimikus vaid põhinimed, mitte aga nendest tulenevad ühendkohanimed. Näiteks on antud nimed Aden, Harku ja Norra, puuduvad aga Adeni laht, Harku järv ja Norra meri. Riikide jm haldusüksuste ametlikke täisnimetusi esitatakse vaid keelelist täpsustamist väärivatel üksikjuhtudel.
- Nimede seletused on eelkõige üldiseks orienteerimiseks ega pruugi olla ammendavad, samanimelistest kohtadest on mainitud vaid kõige tuntumad.
- Nimede häälduse märkimiseks kasutatakse sama süsteemi kui sõnaraamatu põhiosas. Kui on tegemist eestikeelse nimega või saab nime hääldada eesti kirjaviisi kohaselt, siis on hääldusmärgid lisatud vahetult märksõnasse (vt “Märkide tähendus”), muidu on nime või selle osa hääldus esitatud noolsulgudes. Erinevusena on veebiversioonis rõhulist silpi märkiva akuudi asemel sellele eelnenud vokaal või diftong värvitud punaseks, nt rõhku o-l märgib raamatus Tšerno´bõl, veebis Tšernobõl.
Mitmel reeglipäraselt kirjutataval nimel on eesti tavas kindlaks kujunenud kirjapildilähedane hääldus, nt Arkansas, Budapest, Leipzig, London ja Moskva. Nimetavas kolmesilbilisi nimesid, mille rõhk on märgitud lõppsilbile, võib hääldada ka esisilbirõhuga, nii nagu analoogilisi võõrsõnu: Alatau, Arzamass, Samarkand, Taganrog. Pearõhu nihkumine esisilbile on paljude tuntud vene kohanimede puhul tavaks. Valimikus on üksikjuhtudel antud ka originaalkeele hääldus, nt Alytus ‹alitus, leedu aliitus›.- Kui liitkohanime (nt Ahi+järv, Avi+jõgi, Mani+laid, Muna+mägi, Salo+saar) põhisõna käändub nii nagu vastav sõnaraamatus leiduv märksõna, siis valimikus käändtüüpi ei anta.
- Nimed, mille rõhulises lõppsilbis on kirjapildis lühike täishäälik ja kaashäälik (v.a k, p, t, f, š), on valimikus määratud 6. tüüpi, nt Erzurum : Erzurumi : Erzurumi. See kajastab nimede käändelõppe üksnes nende kirjapildi seisukohalt. Suulises kõnes on loomulik, et üks lõppsilbi häälikutest (kaas- või täishäälik) pikeneb ning nimi käändub vältevaheldusliku malli (20. tüübi) kohaselt : [erzu.rumm : erzurummi : erzu.rummi].
- Valimikus on paljudele nimedele lisatud rööpvorme: nime eestikeelseid sünonüüme, vasteid kohalikus keeles (endonüüme) ja vananenud nimekujusid. Võrdusmärgi = järel ja poolpaksus kirjas esitatakse ametlikud rööpnimed, mille kasutamine eestikeelses tekstis on põhimõtteliselt samuti võimalik, nt .Es.poo ‹1: -sse› = Esbo ‹.esbu›, .Pürksi ‹9: -sse ja .Pürksi› = Birkas. Eestipärased mugandnimed, mille asemel on soovitatav tarvitada endonüüme, antakse nt nii: California ‹kali.fornia; 8: -sse›, ka Kali.fornia. Ebasoovitatavad nimekujud on looksulgudes, nt {Malaavi} → Malawi.
- Rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu. Näiteks valimikus esikohal antud nimekujude Bukarest, Kopenhaagen, Lissabon, Belgrad, Haifa ja Peking asemel ei ole vead ka Bucureşti, København, Lisboa (reeglipärased ladinatähelised nimed), Beograd, Hefa ja Beijing (reeglipärased latiniseeringud).
a b c d e f g h i j k l m n o p q r s š z ž t u v w õ ä ö ü x y
Aa ‹1: -sse›
.Aabla ‹8: -sse ja .Aabla›
Aachen ‹.aahhen; 9: -i; -isse ja -i› linn Saksamaal
.Aadria ‹8›, .Aadria meri Vahemere osa Apenniini ja Balkani poolsaare vahel
Aafrika ‹8: -sse› maailmajagu
.Aakre ‹8: -sse ja .Aakre›
.Aandu ‹8: -sse ja .Aandu›
.Aardla ‹8: -sse ja .Aardla ja -le›
.Aasia ‹8: -sse› maailmajagu
.Aasov ‹9: -i›, .Aasovi meri Musta merega liituv veekogu Krimmi poolsaare idarannikul
.Aaspere ‹7: -sse ja -.perre›
.Aavere ‹7: -sse ja -.verre›
Abakan ‹6: -i, -i; -i› vn, Agban hakassi Hakassia pealinn; Jenissei lisajõgi
Aberdeen ‹äber.diin; 20: -i; -i› linn Suurbritannias Šotimaal
Abertawe ‹7: -sse› Swansea kõmrikeelne nimi
Abes.siinia ‹8: -sse› Etioopia ajalooline nimi
Ab.haasia ‹8: -sse›, Aphsnõ abhaasi, Aphhazethi gruusia vabariik Gruusias Musta mere ääres
Abidjan ‹abidžan; 6: -i, -i; -i› linn Elevandiluurannikul, endine pealinn
Abja ‹7: -sse ja .Apja›
Abja-Palu+oja ‹3: -le›
Abruka ‹8: -sse ja -le›
Abşeroni poolsaar ‹abšeroni› (Aserbaidžaanis Kaspia mere ääres)
Abu Dhabi ‹3: -sse›, Abū Z̧aby ‹abuu dhabi› ar Araabia Ühendemiraatide pealinn
Abuja ‹abudža; 7: -sse› Nigeeria pealinn
Accra ‹ak.raa; 1: -sse› Ghana pealinn
Aceh ‹atšeh; 9: -i; -isse› Indoneesia provints
Aconcagua ‹akon.kaagua; 8› mägi Argentinas, Andide kõrgeim
Adavere ‹7: -sse ja -.verre›
Ad-Dawḩah ‹ad-dauha; 7: Ad-Dawḩah’sse›, ka Doha Katari pealinn
Addis Abeba ‹7: -sse› Etioopia pealinn
Adelaide ‹äde.leid; 20: -laide’i; -laide’i› linn Austraalias
Aden ‹.aaden; 9: -i; -isse›, ‘Adan ar linn Jeemenis
Adila ‹8: -sse›
Admiraliteedi+saared mitm, Admiralty Islands ‹ädmirälti ailandz› ingl Paapua Uus-Guineale kuuluv saarestik
Adria.noopol ‹9: -i; -isse› Edirne kreekapärane nimi
Ad.žaaria ‹8: -sse›, Atšara gruusia vabariik Gruusias
Adõ.gee ‹1: -sse›, Adõgeja vn, Adõge adõgee Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Põhja-Kaukaasias
.Aegna ‹8: -sse ja .Aegna ja -le›
.Aegviidu ‹7: -.viitu›
Ae+soo ‹2: -sse ja -le› (küla)
Afganistan ‹6: -i, -i; -i›, Afghānistān puštu, Afghānestān dari riik Aasias
Aga ‹1: -sse› haldusüksus (Aga Burjaadi autonoomne ringkond) Venemaal Kaug-Idas
Agban ‹6: -i, -i; -i› Abakani hakassikeelne nimi
A.ginskoje ‹8: -sse› vn, Aga burjaadi Aga Burjaadi autonoomse ringkonna keskus
Agra ‹7: -sse›, Āgrā hindi linn Indias
Aheru järv
Ahhaia ‹7: -sse›, Achaḯa ‹ahha-iia› kr Kreeka maakond
Ahi+järv
Ahja ‹7: -le›
Ahli ‹7: -sse ja .Ahli›
Ahmadabad ‹6: -i, -i; -i›, Amdāvād gudžarati linn Indias
.Ahtme ‹8: -sse ja .Ahtme›
Ahtuba ‹8› Volga harujõgi Venemaal
Ahvena+maa ‹2: -le›, Åland ‹ooland› rts, Ahvenanmaa sm maakond ja saarestik Soomes
Aiaste ‹8: -sse›
Aidu ‹7: -sse ja .Aitu›
.Aimla ‹8: -sse ja .Aimla›
Ainaži ‹9: -sse› Heinaste lätikeelne nimi
.Ainja ‹8: -sse ja .Ainja›
.Aiz.kraukle ‹8: -sse› linn Lätis
Ai.toolia ‹8: -sse›, Aitolía ‹etoliia› kr maa-ala Kreekas
.Aitsra ‹8: -sse ja .Aitsra›
.Aiviekste ‹7› Daugava lisajõgi Lätis
Akar.naania ‹8: -sse›, Akarnanía ‹-niia› kr maa-ala Kreekas
‘Akko ‹.akko; 8: -sse› linn Iisraelis
Akmola ‹1: -sse›, varem ka Akmolinsk prg Astana
Akron ‹.äk-; 9: -i; -isse› linn USAs
Aksi ‹7: -le› (saar)
.Akste ‹8: -sse ja .Akste›
Ak.tau ‹1: -sse› linn Kasahstanis
Aktöbe ‹1: -sse›, vene keeles varem Aktjubinsk linn Kasahstanis
Akvi.taania ‹8: -sse›, Aquitaine ‹aki.teen› pr halduspiirkond Prantsusmaal
Ala ‹3: -le›
A.laania ‹8: -sse› Põhja-Osseetia rööpnimi
Alabama ‹-baa-; 7: -sse› USA osariik
Ala+jõe ‹1: -le›
Ala+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Alam-.Austria ‹8: -sse›, Niederösterreich ‹niideröster.raihh› sks Austria liidumaa
Alam-Saksi ‹7: -sse ja -.Saksi›, Niedersachsen ‹niider.zaksen› sks Saksa liidumaa
Åland ‹ooland; 9: -i; -isse› Ahvenamaa rootsikeelne nimi
Alansi ‹9: -sse ja Alansi›
Alaska ‹7: -sse ja -le› osariik ja poolsaar USAs
Ala.tau ‹1› mitu mäestikku Kasahstanis ja Kõrgõzstanis
Alats+kivi ‹3: -le›
Alavere ‹7: -sse ja -.verre›
Al.baania ‹8: -sse›, Shqipëria ‹št'iperiia› albaania riik Euroopas
Albany ‹.oolbani; 9: -sse› linn USAs
Al-Başrah ‹al-.basra; 8: Al-Başrah’sse›, ka .Basra linn Iraagis
Alberta ‹7: -sse› Kanada provints
.Albion ‹6: -i, -i; -i ja -ile› Suurbritannia ajaloolisi nimesid
Ålborg ‹.oolbor; 9: -i; -isse› linn Taanis
.Al.borz ‹20: -borzi; -.borzi› mäeahelik Iraanis
Al'bu ‹7: -sse ja .Al'pu›
Albuquerque ‹älbuköö(r)ki; 7: -sse› linn USAs
Aldan ‹6: -i, -i; -i› linn ja jõgi Sahhas
Alek.sandria ‹8: -sse›, Al-Iskandarīyah ‹-riija› ar linn Egiptuses
Aleppo ‹7: -sse› vt Ḩalab
Aletschhorn ‹a.letš.horn; 20: -horni, -.horni› mägi ja liustik Šveitsis
Aleuudid mitm ‹20: -.uutide; -.uutidele›, Aleuudi saared, Aleutian Islands ‹äluušn ailandz› ingl saarestik USAs Alaskas
.Al.föld ‹20: -földi; -.földi› madalik Doonau keskjooksul, pms Ungaris
Al-Ḩijāz ‹al-hid.žaaz; 20: -i; -i› maa-ala Saudi Araabias
Al-Kuwayt ‹al-ku.ait; 20: -i; -i› Kuveidi pealinn
Allegheny ‹äligeini; 7› mäestik USAs Apalatšides
Allika ‹8: -le›
Alliku ‹8: -le›
Al-Manāmah ‹al-manaama; 7: Al-Manāmah’sse›, ka Manama Bahreini pealinn
Almatõ ‹1: -sse›, vene keeles ka Alma-Ata linn Kasahstanis, endine pealinn
Almetjevsk ‹9: -i; -isse› vn, Älmät ehk Əlmət ‹älmät› tatari linn Tatarstanis
Al-Mukhā ‹al-muhha; 7: -sse›, ajaloolises kontekstis Moka linn Jeemenis
Al'pid mitm ‹20: .Al'pide, .Al'pe ja .Al'pisid› mäestik Euroopas
Alsace ‹al.zass; 20: Alsace’i; Alsace’i›, saksapäraselt Elsass halduspiirkond Prantsusmaal
Al.žeeria ‹8: -sse›, Al-Jazā’ir ‹al-dža.zaair› ar riik Aafrikas
Al.žiir ‹20: -žiiri; -.žiiri›, Al-Jazā’ir ‹al-dža.zaair› ar Alžeeria pealinn
Al.tai 1. ‹1› mäestik Kesk-Aasias; Al.tai krai (haldusüksus Venemaal)
Al.tai 2. ‹1: -sse›, Altaj altai Venemaa koosseisu kuuluv vabariik (endine Mägi-Altai) Siberis
.Al'tja ‹8: -sse ja .Al'tja›
Alt+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Alto Adige ‹alto aadidže; 7: -sse›, ka .Lõuna-Ti.rool maa-ala Itaalias
Altun Shan ‹.altun šan; 6: -i, -i› mäeahelik Hiinas Xinjiangis
{Altõntag} → Altun Shan
Alu ‹3: -sse ja -le›
Alūksne ‹aluuksne; 8: -sse›, lõunaeestipäraselt Alu+liina ‹7: -.liina› linn Lätis
Alupka ‹7: -sse› linn Ukrainas Krimmis
Aluste ‹8: -sse ja -le›
Alušta ‹7: -sse›, Aluşta ‹alušta› krimmitatari linn Ukrainas Krimmis
Alu+taguse ‹13: os Alutagust; -sse ja -le›
Aluvere ‹7: -sse ja -.verre›
Alytus ‹alitus, leedu aliitus; 12: -e; -[es]sse› linn Leedus
Amazonas ‹-oo-; 13: -e› jõgi Lõuna-Ameerikas
.Ambla ‹8: -sse ja .Ambla›
Ameerika ‹8: -sse› (maailmajagu)
Ameerika Ühend+riigid mitm ‹20: -.riikide›, lühendatult Ühend+riigid, USA, United States of America ingl riik Põhja-Ameerikas
Amga ‹1› vn, Amma jakuudi Aldani lisajõgi Sahhas
Amgun' ‹6: -i, -i› Amuuri lisajõgi Venemaal
Amiens ‹am.jään; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal
‘Ammān ‹am.maan; 20: -i; -i› Jordaania pealinn
Amme jõgi
Amritsar ‹9: -i; -isse› linn Indias Pandžabis
Amsterdam ‹6: -i, -i; -i› Hollandi pealinn
Amudarja ‹1› jõgi Kesk-Aasias
A.muur ‹20: Amuuri, A.muuri›, Heilong Jiang ‹heilung.tsjang› hn, Amur vn jõgi Ida-Aasias Venemaa ja Hiina piiril
Amuuri+maa ‹2: -le›, Priamurje vn maa-ala Venemaal Amuuri kesk- ja alamjooksul
Amuuri-.äärne Komso.mol'sk ‹9: -i, -it; -isse› Komsomolsk Amuuri ääres
Anadõr ‹9: -i; -isse› Tšuktšimaa pealinn
Anapa ‹7: -sse› linn Venemaal
Ana.toolia ‹8: -sse›, ka .Väike-.Aasia, Anadolu türgi poolsaar Ees-Aasias, Türgi Aasia-osa
Anda.luusia ‹8: -sse›, Andalucía ‹-ssiia› hisp autonoomne piirkond Hispaanias
Andamanid mitm ‹6: -manide; -manidele› India saarestik Bengali lahes
Andhra Pradesh ‹.andhra pra.deeš; 20: -i; -i›, Āńdhra Pradesh telugu India osariik
An'did mitm ‹20: .An'dide, .An'de ja .An'disid› mäestik Lõuna-Ameerikas
Andijon ‹andidžon; 6: -i, -i; -i›, {Andižan} linn Usbekistanis
Andorra ‹7: -sse› riik Euroopas
Andorra la Vella ‹andorra la velja; 7: -sse› Andorra pealinn
Angara ‹1› Jenissei lisajõgi Venemaal
An.garsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Angerja ‹8: -le›
Ângkôr ‹ang.koor; 20: -i; -i› ajalooline linn Kambodžas, kunagine pealinn
.Angla ‹8: -sse ja .Angla›
.Anglo+ameerika ‹8: -sse› Ameerika maailmajao ingliskeelsete riikide ühisnimetus
Angola ‹-oo-; 7: -sse› riik Aafrikas
Anguilla ‹angilja; 7: -sse› Suurbritanniaga assotsieerunud riik Väikestes Antillides
An.hui ‹1: -sse› Hiina provints
Anija ‹8: -sse ja -le›
Anjou ‹a(n).žuu; 2: -sse› maa-ala Prantsusmaal
.Ankara ‹8: -sse› Türgi pealinn
Anna ‹7: -sse ja .Anna›
.Annam ‹9: -i; -isse ja -i›, Trung Bộ ‹tšung boo› vietnami maa-ala Indohiinas, prg Kesk-Vietnam
Annapolis ‹12: -e; -[es]sse› linn USAs, Marylandi pealinn
Anne+linn ‹22: -linna; -.linna›
Annik+oru ‹3: -le›
Annikvere ‹7: -sse ja -.verre›
Anse+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Anžero-Sudžensk ‹9: -i; -isse› linn Venemaal
Antalya ‹antalja; 7: -sse›, piiblis A.taalia linn Türgis
Antananarivo ‹-riivu; 7: -sse› Madagaskari pealinn
Antarktika ‹8: -sse› Antarktis ja seda ümbritsevad alad
An.tarktis ‹12: -e; -ele› lõunanabamander
Anti+.atlas ‹12: -e› mäestik Marokos
Antigua ja Barbuda, Antigua and Barbuda ingl saareriik Väikestes Antillides
Anti+liibanon ‹6: -i, -i; -i›, Jabal Lubnān ash-Sharqī ‹džabal lub.naan aš-šarkii› ar mäeahelik Liibanoni ja Süüria piiril
Antillid mitm ‹20: -.tillide; -.tillidele› saarestik Kesk-Ameerikas Lääne-Indias, Suured ja Väikesed Antillid
.Antsla ‹8: -sse ja .Antsla ja -le›
.Ant.werpen ‹.-v-; 9: -i; -isse› linn Belgias
Ao ‹1: -sse›
Aomen ‹aumõn; 6: -i, -i; -i› hn, Macau ‹ma.kau› portugali erihalduspiirkond Hiinas
.Aovere ‹7: -sse ja -.verre›
Apalatšid mitm ‹20: -.latšide›, Apalatši mäed ‹äpälätšian mauntinz›, Appalachian Mountains ingl mäestik Põhja-Ameerika idaosas USAs ja Kanadas
Ape ‹7: -sse› Hopa lätikeelne nimi
Apenniinid mitm ‹20: -.niinide, -.niine ja -.niinisid›, Appennino it Itaalia keskosa läbiv mäeahelik; Apenniini poolsaar Itaalia mandriosa hõlmav poolsaar
Apia ‹8: -sse› Samoa pealinn
.Apja ‹8: -sse ja -le›
{Apšeroni poolsaar} → Abşeroni poolsaar
A.puulia ‹8: -sse›, Puglia ‹puljia› it Itaalia maakond
A.raabia ‹8: -sse›, A.raabia poolsaar, Jazīrat al-‘Arab ‹džaziirat al-arab› ar poolsaar Ees-Aasias; A.raabia Ühend+emiraadid mitm, lühendatult Ühend+emiraadid, al-Imārāt ar riik Araabia poolsaarel
A.raal ‹20: Araali›, Araali meri sisemeri Kesk-Aasias Kasahstani ja Usbekistani piiril
Arafura meri (Austraalia ja Indoneesia saarte vahel)
Aragón ‹aragon; 6: -i, -i; -i› autonoomne piirkond Hispaanias
Aragvi ‹9› Kura lisajõgi Gruusias
A.raks ‹20: Araksi, A.raksi› jõgi Ees-Aasias
Ararat ‹20: -rati, -.ratti›, Suur-Ararat, Büyük Ağrı dağı türgi mägi Türgis Armeenia mägismaal
Aravete ‹7: -le›
Arbīl ‹ar.biil; 20: -i; -i› ar, Hewlêr ‹häuler› kurdi linn Iraagis, Kurdistani pealinn
Ardennid mitm ‹20: -.dennide›, Ardennes ‹ar.denn› pr mäestik Prantsusmaal ja Belgias
Ardu ‹7: -sse ja .Ardu›
Are ‹7: -sse›
Argentina ‹-tiina; 7: -sse›, ka Argentiina riik Lõuna-Ameerikas
Argonne ‹ar.gonn; 20: Argonne’i› kõrgustik Prantsusmaal Lorraine’is
Argun' ‹6: -i, -i› Amuuri lähtejõgi Hiina ja Venemaa piiril
Arhangelsk ‹9: -i; -isse› oblastilinn Põhja-Venemaal
Århus ‹.oorhus; 12: -e; -[es]sse› linn Taanis
Ariste laht
Arizona ‹-oo-; 7: -sse› USA osariik
Arjadi ‹9: -le›
Ar.kaadia ‹8: -sse›, Arkadía ‹arkadiia› kr Kreeka maakond
Arkansas ‹13: -e; -esse› USA osariik
.Arkna ‹8: -sse ja .Arkna›
Arktika ‹8: -sse›, ka Arktis ‹13: -e; -esse› põhjapolaarpiirkond; Arktika ookean Jäämere rööpnimesid
Armavir ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal
Ar.meenia ‹8: -sse›, Hajastan armeenia riik Kaukaasias
Arno ‹7› jõgi Itaalias
Ar-Riyāḑ ‹ar-ri.jaad; 20: -i; -i› Saudi Araabia pealinn
Arza.mass ‹20: -massi; -.massi› linn Venemaal
Aruba ‹-uu-; 7: -le ja -sse› Hollandi ülemereala Väikestes Antillides
Aru+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Aru+valla ‹7: -.valda›
.Asdod ‹9: -i; -isse› Ashdodi nimesid piiblis
Aserbaid.žaan ‹20: -žaani; -.žaani›, Azərbaycan ‹azärbaidžan› aserbaidžaani riik Kaukaasias
Aseri ‹9: -sse ja Aseri›
Aşgabat ‹ašgabat; 20: -bati; -.batti› Türkmenistani pealinn
Ashdod ‹aš.dood; 20: -i; -i›, piiblis Asotos ja .Asdod linn Iisraelis
Ashqelon ‹aške.loon; 20: -i; -i›, piiblis Askelon ‹6: -i; -i› linn Iisraelis
Asmara ‹asmaara; 7: -sse› Eritrea pealinn
Asotos ‹12: -e; -[es]sse› Ashdodi nimesid piiblis
Assa ‹7: -sse› Gaza nimesid piiblis
Assaku ‹8: -le›
.Assam ‹9: -i; -isse›, Asam assami India osariik
Assamalla ‹7: -sse›
Assoorid mitm ‹20: As.sooride, As.soore ja As.soorisid; As.sooridele›, Açores ‹assoriš› portugali Portugalile kuuluvad saared Atlandi ookeanis
Assuan ‹6: -i, -i; -i› vt Aswān
.Assur ‹9: -i; -isse› Assüüria algne pealinn
As.süüria ‹8: -sse›, piiblis .Assur ajalooline maa-ala Ees-Aasias
Astana ‹1: -sse› Kasahstani pealinn, varasem Akmola ja Tselinograd
.Aste ‹8: -sse›
As'ti järv, .Burtnieki järv, .Burt.nieks läti järv Lätis
Astrahan ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Venemaal
As.tuuria ‹8: -sse›, Asturias hisp autonoomne piirkond Hispaanias
Asu+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Asunción ‹asunssion; 6: -i, -i; -i› Paraguay pealinn
.Asva ‹8: -sse ja .Asva ja -le›
Aswān ‹assu.aan; 20: -i; -i›, Assuan Eur linn Egiptuses
{Ašgabat, Ašhabad} → Aşgabat
A.taalia ‹8: -sse› vt Antalya
Atacama ‹atakaama; 7: -sse› kõrb Tšiilis
Ateena ‹7: -sse ja A.teena›, Athína ‹athiina› kr Kreeka pealinn
Athabasca ‹atabaska; 7› järv ja jõgi Kanadas
Áthos ‹athos; 13: -e› mägi Kreekas
Atika ‹8: -sse›, Attikí ‹atiki› kr Kreeka maakond
.Atla ‹8: -sse ja .Atla›
.Atlandi ookean ‹9: -sse›, liigisõnata .At.lant ‹20: .Atlandi, .At.lanti›
Atlanta ‹7: -sse› linn USAs
Atlantis ‹13: -e; -esse› müütiline saar või mander
.Atlas ‹12: -e›, .Atlase mäed, Al-Aţlas ar mäestik Loode-Aafrikas
Atšinsk ‹9: -i; -isse› linn Venemaal
Atõ.rau ‹1: -sse› linn Kasahstanis, endine Gurjev
Auckland ‹.ookländ; 9: -i; -isse› linn Uus-Meremaal
.Audla ‹8: -sse ja .Audla›
.Audru ‹8: -sse ja .Audru›
.Augs.burg ‹20: -burgi; -.burgi› linn Saksamaal
Aukš.taitija ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Leedus
.Aunus ‹12: -e; -[es]sse›, Olonets vn linn Karjalas
Auschwitz ‹.auš.vits; 20: -i; -i› Oświęcimi saksakeelne nimi
Austerlitz ‹auster.lits; 20: -i; -i› vt .Slavkov u Brna
Aust.raalia ‹8: -sse›, Australia ‹ost.reilia› ingl riik ja mander lõunapoolkeral
Austral.aasia ‹8: -sse› Austraalia, Uus-Meremaa ja lähedased Vaikse ookeani saared (Melaneesia)
.Austria ‹8: -sse›, Österreich ‹öster.raihh› sks riik Euroopas
.Auvere ‹7: -sse ja -.verre›
Auvergne ‹o.vern'; 20: Auvergne’i; Auvergne’i› halduspiirkond Prantsusmaal
Avanduse ‹12: os Avandust; -sse ja -le›
Avaste ‹8: -sse›
Avatša ‹7› tulemägi Venemaal Kamtšatka poolsaarel
Avignon ‹avin.joon; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal
Avi+jõgi
Avi+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›
Axiós ‹aksios; 6: -i, -i› Vardari kreekakeelne nimi
Bab el .Mandeb ‹9: -i; -isse›, Bāb al-Mandab ar väin Araabia poolsaare ja Aafrika mandri vahel
Bab.ruisk ‹9: -i, -it; -isse›, vene keeles Bob.ruisk linn Valgevenes
Babülon ‹6: -i, -i; -i›, piiblis .Paabel muistne linn Mesopotaamias
Babü.loonia ‹8: -sse› Mesopotaamia lõunaosa ajalooline nimi
Baden ‹.baaden; 9: -i; -isse› maa-ala Saksamaal; linn Austrias ja Šveitsis
Baden-Baden ‹.baaden-.baaden; 9: -i; -isse› linn Saksamaal
Baden-Württemberg ‹.baaden-vürtem.berg; 20: -bergi; -.bergi› Saksa liidumaa
Baffini saar ‹.bäffini›, Qikiqtaaluk inuktituti saar Kanadas (Arktika saarestiku suurim)
.Bagdad ‹9: -i; -isse ja -i›, Baghdād ‹bag.daad› ar Iraagi pealinn
Bahama ‹8: -sse ja -le›, Bahama saared, The Bahamas ingl riik ja saarestik Põhja-Ameerikas
Bah.rein ‹20: -reini; -.reini›, Al-Baḩrayn ‹al-bah.rain› ar riik ja saar Aasias
Bahtšisa.rai ‹1: -sse›, Bağçasaray ‹bahtšasa.rai› krimmitatari linn Ukrainas Krimmis
.Baieri ‹9: -sse ja .Baieri›, Bayern ‹baiern› sks Saksa liidumaa
.Baikal ‹9: -i› järv Venemaal Siberis; .Baikali+maa ‹2: -le›, Pribaikalje vn Baikali järve äärne ala
Baikonur ‹6: -i, -i; -i› Bajkongõri venekeelne nimi
Baile Átha Cliath ‹bal'aahak.l'iah; 9: -i; -isse› Dublini iirikeelne nimi
{Bairam-Ali} → Baýramaly
Bajkongõr ‹6: -i, -i; -i›, vene keeles Baikonur linn ja kosmodroom Kasahstanis
{Bajramalõ} → Baýramaly
.Baktria ‹8: -sse› muistne maa-ala Kesk-Aasias
Ba.kuu ‹1: -sse›, Bakı ‹bakõ› aserbaidžaani Aserbaidžaani pealinn
Balaton ‹6: -i, -i› järv Ungaris
Baleaarid mitm ‹20: -.aaride; -.aaridele›, Baleaari saared, Illes Balears katalaani autonoomne piirkond ja saarestik Hispaanias
Balhaš ‹20: -haši; -.hašši› Balkaši venekeelne nimi
Bali ‹baali; 7: -le› Indoneesiale kuuluv saar
Bal.kaaria ‹8: -sse›, Malkar balkaari Kabardi-Balkaaria lõuna- ja edelaosa
.Balkan ‹9: -i; -isse›, .Balkani poolsaar maa-ala Kagu-Euroopas; .Balkani maad ‹9: -sse› Balkani poolsaare riigid; .Balkani mäed vt Stara planina
Balkaš ‹20: -kaši, -.kašši›, vene keeles Balhaš järv Kasahstanis
Bal.tiisk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal Kaliningradi oblastis
Bal'ti+maad mitm, ka Bal'tikum ‹6: -i, -i; -i›, Bal'ti riigid Eesti, Läti ja Leedu
{Bal'ti meri} → Läänemeri
Baltimore ‹boolti.moor; 20: Baltimore’i; Baltimore’i› linn USAs
Balvi ‹7: -sse› linn Lätis
Balõktšõ ‹1: -sse›, vene keeles varem Rõbatšje linn Kõrgõzstanis
Bamako ‹1: -sse› Mali pealinn
.Bandar Seri Begawan ‹9: -i; -isse› Brunei pealinn
Bandung ‹9: -i; -isse› linn Indoneesias Jaava saarel
Bangalore ‹banga.loor; 20: Bangalore’i; Bangalore’i›, Bĕngaḷūru kannada linn Indias, Karnataka osariigi pealinn
Banghāzī ‹bangaazi; 7: -sse› linn Liibüas, endisi pealinnu
Bangka ‹7: -le› saar Indoneesias
.Bang.kok ‹20: -koki; -.kokki›, Krung Thep ‹krung theep› tai Tai pealinn
Bangladesh ‹.bangladeš; 20: -i; -i› riik Aasias
Bangui ‹ban.gii; 1: -sse› Kesk-Aafrika Vabariigi pealinn
Banja Luka ‹7: -sse› linn Bosnias ja Hertsegoviinas
Banjul ‹band.žuul; 20: -i; -i› Gambia pealinn
Baranavitšõ ‹7: -sse›, vene keeles Baranovitši linn Valgevenes
Barbados ‹13: -e; -esse ja -ele› saareriik Väikestes Antillides
Barcelona ‹barsseloona; 7: -sse› linn Hispaanias, Kataloonia pealinn
Barentsi meri (Jäämere osa)
Bari ‹baari; 7: -sse› linn Itaalias
Barnaul ‹a-ul; 6: -i, -i; -i› linn Venemaal, Altai krai keskus
Ba.rõssav ‹9: -i; -isse›, vene keeles Bo.rissov vn linn Valgevenes
Basel ‹.baazel; 9: -i; -isse› linn ja kanton Šveitsis
Basilicata ‹bazilikaata; 7: -sse› Itaalia maakond
Baski+maa ‹2: -le›, Euskal Her.ria baski, País Vasco hisp, Pays basque pr maa-ala Euroopas; autonoomne piirkond Hispaanias
Baskuntšak ‹20: -šaki, -.šakki› soolajärv Venemaal Kaspia madalikul
.Basra ‹8: -sse› vt Al-Başrah
Basseterre ‹baster; 6: Basseterre’i; Basseterre’i› Saint Kittsi ja Nevise pealinn
Basuuto+maa ‹2: -le› prg Lesotho
Baškortostan ‹6: -i, -i; -i›, ka Baš.kiiria ‹8: -sse› Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Uuralites
Bathumi ‹9: -sse›, vene keeles Batumi linn Gruusias, Adžaaria pealinn
.Bauska ‹8: -sse› linn Lätis
Baýramaly ‹bairamalõ; 1: -sse› linn Türkmenistanis
Beaujolais ‹božo.lee; 1: -sse› maa-ala Prantsusmaal
Beijing ‹pei.t'sing; 20: -i; -i› Pekingi hiinakeelne nimi
Beirut ‹9: -i; -isse›, Bayrūt ‹bai.ruut› ar Liibanoni pealinn
Be.kaa ‹1: -sse›, Bekaa org, Al-Biqā‘ ‹al-bi.kaa› ar maa-ala Liibanonis
Belaja ‹8› Kama lisajõgi Venemaal pms Baškortostanis
{Belaja Tserkov} → Bila .Tserkva
Be.lau ‹1: -sse›, ka Pa.lau USA-ga assotsieerunud riik Okeaanias
Belfast ‹.bel.faast; 20: -i; -i› linn Ühendkuningriigis, Põhja-Iirimaa pealinn
.Bel'gia ‹8: -sse›, België ‹.belhie› hollandi, Belgique ‹bel.žik› pr, Belgien sks riik Euroopas
Belgorod ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal
{.Belgorod-Dnest.rovski} → .Bilgorod-Dnist.rovski
.Belgrad ‹9: -i; -isse›, Beograd serbia Serbia pealinn
Belize ‹be.liiz; 20: Belize’i; Belize’i› riik Kesk-Ameerikas
Belmopan ‹6: -i, -i; -i› Belize’i pealinn
Beloje järv vt Valgjärv
Belo.morsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Karjalas
Belo.zersk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Belt ‹20: Beldi; .Belti›, Bælt ‹belt› taani kaks Lääne- ja Põhjamere vahelist väina Taanis: Suur- ja Väike-Belt
Beluhha ‹7› mägi Altai mäestikus
Belutšistan ‹6: -i, -i; -i›, Balūchestān pärsia, Balochistān urdu maa-ala Lääne-Aasias
{Benares} → Varanasi
Benelux ‹bene.luks; 20: -i, -i; -i›, Beneluxi maad Belgia, Holland ja Luksemburg
.Bengal ‹9: -i; -isse›, Baṅga ‹bongo› bengali maa-ala Indias (Lääne-Bengal) ja Bangladeshis; .Bengali laht (India ookeani osa)
{Bengasi} → Banghāzī
Benin ‹be.niin; 20: -i; -i›, Bénin pr riik Lääne-Aafrikas
Beograd ‹6: -i; -isse› Belgradi serbiakeelne nimi
Ber.dõtšiv ‹9: -i; -isse› linn Ukrainas
Berezina ‹1› Bjarezina venekeelne nimi
Berezniki ‹1: -sse› linn Venemaal
.Bergen ‹9: -i; -isse› linn Norras
Bergsby ‹bäršpi; 9: -sse› Tuksi rootsikeelne nimi
Beringi meri (Vaikse ookeani põhjaosa)
Berkshire ‹.baa(r)kšir; 6: Berkshire’i; Berkshire’i› Inglismaa krahvkond
Ber.liin ‹20: -liini; -.liini›, Berlin ‹ber.liin› sks Saksamaa pealinn ja liidumaa
Bermuda ‹-uu-; 7: -sse›, Bermuda Islands ingl Briti asumaa Atlandi ookeani keskosas
Bern ‹20: Berni; .Berni› sks = Berne ‹bern; 20: Berne’i; Berne’i› pr Šveitsi pealinn
Beskiidid mitm ‹20: -.kiidide› mäestik pms Tšehhis, Poolas ja Slovakkias
Bessa.raabia ‹8: -sse›, Basarabia moldova maa-ala Ida-Euroopas Dnestri ja Pruti jõe vahel
.Bethlehem ‹6: -i, -i; -i› Petlemma ladinapärane nimi
Betšuaana+maa ‹2: -le› prg Botswana
Bhopal ‹6: -i, -i; -i›, Bhopāl hindi linn Indias
Bhutan ‹6: -i, -i; -i›, Druk Yul dzongkha riik Aasias
Białystok ‹bjalõstok; 9: -i; -isse› linn Poolas
Bihar ‹bi.haar; 20: -i; -i›, Bihār hindi India osariik
Biisk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Bija ‹7› jõgi Venemaal Altais
Bila .Tserkva ‹8: -sse› linn Ukrainas
Bil.bao ‹1: -sse›, Bilbo ‹7: -sse› baski linn Hispaanias Baskimaal
Bilgorod-Dnist.rovski ‹9: -sse› linn Ukrainas
.Birkas ‹13: -e, -esse› Pürksi rootsikeelne nimi
Birma ‹7: -sse›, diplomaatilises kontekstis Myanmar ‹.mjanmar› riik Aasias
Birmingham ‹böö(r)mingäm; 6: -i, -i; -i› linn Inglismaal
Birobidžan ‹6: -i, -i; -i› Juudi autonoomse oblasti keskus
.Birštonas ‹12: -e; -[es]sse› linn Leedus
Biskaia ‹7: -sse›, Bizkaia ‹biskaia› baski provints Hispaanias Baskimaal; Biskaia laht (Hispaania ja Prantsusmaa vahel)
.Bis.sau ‹1: -sse› Guinea-Bissau pealinn
Biškek ‹20: -keki; -.kekki› Kõrgõzstani pealinn
Bi.tüünia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias
Bjarezina ‹8›, vene keeles Berezina Dnepri lisajõgi Valgevenes
Blagodat' ‹20: -dati, -.datti› mägi Venemaal Uuralis
Blagoveštšensk ‹9: -i; -isse› linn Venemaal, Amuuri oblasti keskus
Bob.ruisk ‹9: -i, -it; -isse› Babruiski venekeelne nimi
Bochum ‹.bohhum; 9: -i; -isse› linn Saksamaal
Bodaibo ‹1: -sse› linn Venemaal
Boden ‹.booden; 9: -i› järv Alpides
Bogotá ‹bogo.taa; 1: -sse› Colombia pealinn
Boi.ootia ‹8: -sse›, Voiotía ‹viotiia› kr Kreeka maakond
Bo.liivia ‹8: -sse›, Bolivia hisp riik Lõuna-Ameerikas
Bologna ‹bolonja; 7: -sse› linn Itaalias
Bologoje ‹7: -sse› linn Venemaal
Bombay ‹bom.bei; 1: -sse› Mumbai varasem ingliskeelne nimi
Bonn ‹20: Bonni; .Bonni› linn Saksamaal, (Lääne-)Saksamaa pealinn 1949–1990
Bordeaux ‹bor.doo; 1: Bordeaux’; Bordeaux’sse› linn Prantsusmaal
Bordžomi ‹9: -sse› linn Gruusias
Borgå ‹.borgo; 8: -sse› Porvoo rootsikeelne nimi
{Borislav} → Borõslav
{Borispol} → Bo.rõspil
Bo.rissov ‹9: -i; -isse› Barõssavi venekeelne nimi
.Borneo ‹8: -sse ja -le› vt Kali.mantan
.Born.holm ‹20: -holmi; -holmile ja -.holmi› Taanile kuuluv saar ja maakond Läänemeres
Borodino ‹1: -sse› küla Venemaal Moskva oblastis
Borovitši ‹1: -sse› linn Venemaal
{Boržomi} → Bordžomi
Borõslav ‹6: -i, -i; -i› linn Ukrainas
Bo.rõspil ‹9: -i; -isse› linn Ukrainas
.Bosnia ‹8: -sse› maa-ala Bosnias ja Hertsegoviinas; .Bosnia ja Hertsegoviina, Bosna i Hercegovina horvaadi, serbia riik Euroopas
.Bosporus ‹12: -e›, .Bosporuse väin, Boğaziçi ‹booazitši› türgi Musta merd Marmara merega ühendav väin
.Boston ‹9: -i; -isse› linn USAs
.Botnia laht vt Põhja+laht
Botswana ‹-vaa-; 7: -sse› riik Aafrika lõunaosas
Bouvet’ saar ‹bu.vee›, Bouvetøya norra Norra valdus Atlandi ookeani lõunaosas
Bra.bant ‹20: -bandi; -.banti› endine provints Belgias
Bradford ‹.brät.ford; 20: -fordi; -.fordi› linn Inglismaal
Brahma.putra ‹8› jõgi Lõuna-Aasias
Branden.burg ‹20: -burgi; -.burgi› linn ja liidumaa Saksamaal
Bra.siilia ‹8: -sse›, Brasil ‹brazil› portugali riik Lõuna-Ameerikas
Brasília ‹bra.ziilia; 8: -sse› Brasiilia pealinn
Braşov ‹brašov; 6: -i, -i; -i› linn Rumeenias
Brazzaville ‹braza.vill; 20: -ville’i; -ville’i› Kongo Vabariigi pealinn; Brazzaville’i Kongo vt Kongo 2.
Bratislava ‹3: -sse› Slovakkia pealinn
Bratsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Braunschweig ‹.braun.švaig; 20: -i; -i› linn ja maa-ala Saksamaal
Bremen ‹.breemen; 9: -i; -isse›, ka .Breemen linn ja liidumaa Saksamaal
.Brenner ‹9: -i; -isse› sks, Passo di Brénnero it kuru Alpides
Brest ‹20: Bresti; .Bresti› linn Prantsusmaal; oblastilinn Valgevenes
Bretagne ‹brötanj; 20: Bretagne’i; Bretagne’i› poolsaar ja halduspiirkond Prantsusmaal
Bridgetown ‹.bridž.taun; 20: -i; -i› Barbadose pealinn
Brighton ‹.braiton; 9: -i; -isse› linn Inglismaal
Brisbane ‹.brizben; 9: -i; -isse› linn Austraalias
.Bristol ‹9: -i; -isse› linn Inglismaal
Bri.tan'nia ‹8: -sse› Suurbritannia saare ajalooline nimetus
Briti vt Suur+bri.tannia; Briti saared mitm Suurbritannia, Iirimaa jt väiksemad saared; Briti Columbia ‹ko.lumbia; 8: -sse›, British Columbia ‹britiš ko.lambia› ingl Kanada provints
Brjansk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Venemaal
Brno ‹b(õ)rno; 7: -sse› linn Tšehhis
Brugge ‹brühhe; 7: -sse› linn Belgias
Bru.nei ‹1: -sse›, ka Bru.nei Darussalam riik Kagu-Aasias
{Brügge} → Brugge
.Brüssel ‹9: -i; -isse›, Bruxelles ‹brüs.sell› pr, Brussel ‹.brüssel› hollandi Belgia pealinn
Bucureşti ‹bukurešti; 7: -sse› Bukaresti rumeeniakeelne nimi
Buda.pest ‹20: -pesti; -.pesti› Ungari pealinn
Budjonnovsk ‹9: -i; -isse› linn Venemaal
Buenos Aires ‹13: -e; -esse› Argentina pealinn
Buffalo ‹bafalo; 8: -sse› linn USAs
Bug ‹6: -i, -i›, Lääne-Bug, Zahhodni Bug valgevene, Zahhidnõi Bug ukraina Wisła lisajõgi Ukrainas, Valgevene piiril ja Poolas
Bugulma ‹1: -sse› vn, Bögelmä ehk Bɵgelmə ‹bögelmä› tatari linn Tatarstanis
Buguruslan ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal
Buhhaara ‹7: -sse› vt Buxoro
Bujumbura ‹bužumbuura; 7: -sse› Burundi pealinn
Buka.rest ‹20: -resti; -.resti›, Bucureşti ‹bukurešti› rumeenia Rumeenia pealinn
Bukoviina ‹7: -sse›, Bucovina rumeenia, Bukovõna ukraina maa-ala Ida-Euroopas, prg Rumeenia ja Ukraina piiril
Bul.gaaria ‹8: -sse›, Bǎlgarija ‹bõlgarija› bulgaaria riik Euroopas
Bureja ‹1› Amuuri lisajõgi Venemaal; Bureja mäestik (Venemaal)
Bur.gun'dia ‹8: -sse›, Bourgogne ‹burgonj› pr halduspiirkond Prantsusmaal
Bur.jaatia ‹8: -sse›, Burjatija vn, Burjaad oron burjaadi Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Kaug-Idas
Burkina Faso ‹burkiina fasso; 7: -sse› riik Lääne-Aafrikas
.Burtnieki järv, .Burt.nieks läti vt As'ti järv
Burundi ‹7: -sse› riik Aafrikas
Buzuluk ‹20: -luki; -.lukki› linn Venemaal
Buxoro ‹buhhoro; 1: -sse›, ka Buhhaara linn Usbekistanis
Bögelmä ‹1: -sse›, täpsel kujul Bɵgelmə Bugulma tatarikeelne nimi
Böömi+maa ‹2: -le› Čechy saksapärane nimi ajaloolises kontekstis
Büt.san'ts ‹20: -san'tsi; -.san'tsi› ajalooline riik ja linn (prg İstanbul)
Bydgoszcz ‹bõdgoštš; 9: -i; -isse› linn Poolas
Cabo Verde ‹kaabu verdi; 7: -sse› Roheneemesaarte nimi diplomaatilises kontekstis
Cádiz ‹kaadiss; 9: -i; -isse› linn Hispaanias
Caen ‹kaan; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal
Caerdydd ‹.kaõrdõd; 6: -i, -i; -i› Cardiffi kõmrikeelne nimi
Cagliari ‹.kaaljari; 9: -sse› linn Itaalias
Cahors ‹ka.oor; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal
Calabria ‹ka.laabria; 8: -sse›, ka Ka.laabria Itaalia maakond
Calais ‹ka.lee; 2: Calais’; Calais’sse› linn Prantsusmaal; Calais’ väin ‹ka.lee›, ka Doveri väin ‹douveri›, Pas de Calais ‹padöka.lee› pr, Strait of Dover ingl La Manche’i Põhjamerega ühendav väin Suurbritannia ja Prantsusmaa ranniku vahel
Calcutta ‹kälkata; 7: -sse› Kolkata varasem ingliskeelne nimi
Calgary ‹.kälgari; 9: -sse› linn Kanadas
Cali ‹kaali; 7: -sse› linn Colombias
California ‹kali.fornia; 8: -sse›, ka Kali.fornia USA osariik; poolsaar Põhja-Ameerikas
Çallı ‹tšallõ; 1: -sse› vt Yar Çallı
Cambridge ‹.keim.bridž; 20: Cambridge’i; Cambridge’i› linn Inglismaal
Campania ‹kam.paania; 8: -sse›, ka Kam.paania Itaalia maakond
Canaverali neem ‹kanaverali› (USAs Floridas)
Canberra ‹känbera; 8: -sse› Austraalia pealinn
Cannae ‹kannae; 1: -sse› antiikaja paik Itaalias
Cannes ‹kann; 20: Cannes’i; Cannes’i› linn Prantsusmaal
Canterbury ‹känte(r)beri; 3: -sse› linn Inglismaal
Capri ‹.kapri; 9: -le› Itaaliale kuuluv saar Napoli lahes
Caracas ‹karakas; 13: -e; -esse› Venezuela pealinn
Cardiff ‹kaa(r)dif; 9: -i; -isse› = Caerdydd ‹.kaõrdõd› kõmri linn Suurbritannias, Walesi pealinn
Carolina ‹karoliina; 7: -sse› kaks osariiki USAs: Põhja- ja Lõuna-Carolina
Carpentaria laht ‹karpentaaria› (Austraalia rannikul)
Cartagena ‹kartahheena; 7: -sse› linn Colombias; linn Hispaanias
Casablanca ‹kasablanka; 7: -sse›, Ad-Dār al-Bayḑā’ ‹ad-daar al-baida› ar linn Marokos
Casiquiare ‹kasikjaare; 7› jõgi Venezuelas
Casnewydd ‹kasnevõd; 9: -i; -isse› Newporti kõmrikeelne nimi
Castilla–La Mancha ‹kastilja la mantša; 7: -sse› autonoomne piirkond Hispaanias
Castilla-León ‹kastilja-leon; 6: -i, -i; -i› autonoomne piirkond Hispaanias
Castries ‹.käst.riis; 20: -i; -i› Saint Lucia pealinn
Catania ‹ka.taania; 8: -sse› linn Itaalias
Cayenne ‹ka.jenn; 20: Cayenne’i; Cayenne’i› Prantsuse Guajaana halduskeskus
Čechy ‹tšehhi; 7: -sse›, ka Tšehhi ja Tšehhi+maa, ajaloolises kontekstis ka saksapäraselt Böömi+maa Tšehhi Vabariigi lääneosa
Celebes ‹tselebes; 12: -e; -ele› vt Sulawesi
Cēsis ‹tseessis; 13: -e; -esse›, ajaloolises kontekstis ka Võnnu linn Lätis
Cetinje ‹tsetinje; 8: -sse› linn Montenegros, kunagine pealinn
Ceuta ‹seuuta; 7: -sse› Hispaania eksklaav Marokos
Chaco ‹tšako; 7: -sse› vt Gran Chaco
Chalkidike ‹halkidike; 8: -sse ja -le›, Chalkidikí ‹halkidiki› kr maakond ja poolsaar Kreekas
Champagne ‹šampanj; 20: Champagne’i; Champagne’i› maa-ala Prantsusmaal
Chandigarh ‹tšandi.gaar; 20: -i; -i›, Chańḍīgaṙh hindi, pandžabi linn ja liiduala Indias
Changchun ‹tšhangtšhun; 6: -i, -i; -i› linn Hiinas
Chang Jiang ‹tšhang tsjang; 20: -i› Jangtse hiinakeelne nimi
Changsha ‹tšhang.šaa; 1: -sse› linn Hiinas
Chari ‹ša.rii; 1› jõgi Aafrikas
Chattanooga ‹tšätanuuga; 7: -sse› linn USAs
Cheju ‹tšedžu; 7: -le› Lõuna-Koreale kuuluv saar Korea väinas
Chemnitz ‹kemnits; 9: -i; -isse› linn Saksamaal
Chengdu ‹tšhõng.tuu; 1: -sse› linn Hiinas
Chennai ‹.šen.nai; 1: -sse›, ka Madras linn Indias, Tamil Nadu pealinn
Cherbourg ‹šer.buur; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal
Cheyenne ‹šai.enn; 20: Cheyenne’i; Cheyenne’i› linn USAs
Chiapas ‹tšiaapas; 13: -e; -esse› Mehhiko osariik
Chicago ‹šikaago; 7: -sse› linn USAs
Chihuahua ‹tšiuaava; 7: -sse› linn ja osariik Mehhikos
Chíos ‹hios; 13: -e; -ele ja -esse› saar ja maakond Kreekas
Chişinău ‹kiši.nöu; 1: -sse› Moldova pealinn
Chittagong ‹tšita.gong; 20: -i; -i›, Chaṭṭagrām bengali linn Bangladeshis
Chongqing ‹tšhung.t'shing; 20: -i; -i› linn Hiinas
Cincinnati ‹sinsinäti; 7: -sse› linn USAs
Citlaltépetl ‹sitlalteepetl; 9: -i› vt Orizaba
Cleveland ‹.kliiv.länd; 20: -i; -i› linn USAs
Cluj-Napoca ‹kluž-napooka; 7: -sse› linn Rumeenias
Clyde ‹klaid; 20: Clyde’i› jõgi Suurbritannias Šotimaal
Cognac ‹konjak; 20: -i; -i› paikkond Prantsusmaal
Colombia ‹ko.lombia; 8: -sse›, ka Ko.lumbia riik Lõuna-Ameerikas
Colombo ‹kolambo; 7: -sse›, Kŏḷamba singali, Kŏl̮umpu tamili Sri Lanka pealinn
Colóni saarestik ‹koloni› vt Galápagose saared
Colorado ‹koloraado; 7: -sse› USA osariik; jõgi Argentinas; jõgi USAs ja Mehhikos
Columbia ‹ko.lambia; 8: -sse› jõgi USAs ja Kanadas; linn USAs; Columbia .ring.kond ‹ko.lambia› Ameerika Ühendriikide pealinna Washingtoni hõlmav haldusüksus
Columbus ‹ko.lambös; 12: -e; -[es]sse› kaks linna USAs
Como ‹koomo; 7: -sse› linn Itaalias; Como järv (Itaalias Lombardias)
Conakry ‹konakri; 9: -sse› Guinea pealinn
Connecticut ‹konetikut; 20: -cuti; -cutti› USA osariik
Constanţa ‹konstantsa; 7: -sse› linn Rumeenias
Cooki saared ‹kuki›, Cook Islands ingl Uus-Meremaa omavalitsuslik ala Okeaanias
Córdoba ‹kordova; 8: -sse› linn Argentinas; linn Hispaanias
Cork ‹koo(r)k; 20: -i; -i› = Corcaigh ‹korkii› iiri linn Iirimaal
Cornwall ‹.koo(r)nuol; 20: -i; -i› poolsaar ja krahvkond Inglismaal
Costa Rica ‹kosta riika; 7: -sse› riik Kesk-Ameerikas
Côte d’Azur ‹kot-da.züür; 20: -i; -i›, ka .Prantsuse Riviera Prantsusmaa Vahemere rannik, eriti selle idaosa
Côte d’Ivoire ‹kot-divu.aar; 20: Ivoire’i; Ivoire’i› pr Elevandiluuranniku nimi diplomaatilises kontekstis
Cotonou ‹koto.nuu; 1: -sse› linn Beninis, tegelik pealinn
Cotopaxi ‹kotopahhi; 7› mägi Ecuadori Andides
Cottbus ‹.kotbus; 12: -e; -[es]sse› linn Saksamaal
Coventry ‹kaventri; 9: -sse› linn Inglismaal
Crna Gora ‹ts(õ)rna gora; 7: -sse› Montenegro serbiakeelne nimi
Częstochowa ‹tše(n)stohhova; 7: -sse› linn Poolas
Curaçao ‹küras.sao; 1: -le› saar Kariibi meres
.Daakia ‹8: -sse› Rooma provints, vastab ligikaudu prg Rumeeniale
{Dacca} → Dhaka
Dagestan ‹6: -i, -i; -i› Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Põhja-Kaukaasias
Daho.mee ‹1: -sse› prg Benin
Dakar ‹6: -i, -i; -i› Senegali pealinn
Dakota ‹-oo-; 7: -sse› kaks osariiki USAs: Põhja- ja Lõuna-Dakota
Dalarna ‹.daalarna; 8: -sse› lään ja ajalooline maakond Rootsis
Dalian ‹taljen; 6: -i, -i; -i› linn Hiinas, Lüda osa
Dallas ‹13: -e; -esse› linn USAs
Dal.maatsia ‹8: -sse›, Dalmacija horvaadi maa-ala Balkani poolsaarel Aadria mere idarannikul
Da.maskus ‹12: -e; -[es]sse›, Dimashq ‹di.mašk› ar Süüria pealinn
Damāvand ‹däma.vänd; 20: -i, -i› mägi Iraanis
Dardanellid mitm ‹20: -.nellide›, Çanakkale boğazı türgi Egeuse merd Marmara merega ühendav väin Türgis
Dar es Sa.laam ‹20: -laami; -.laami› linn Tansaanias, endine pealinn
Darjeeling ‹dardžiiling; 9: -i; -isse› linn Indias
Darling ‹daa(r)ling; 9: -i› Murrey lisajõgi Austraalias
Darmstadt ‹.darm.štat; 20: -i; -i› linn Saksamaal
Darwin ‹.daa(r)-; 9: -i; -isse› linn Austraalias
Daşoguz ‹dašoguz; 6: -i, -i; -i› linn Türkmenistanis
.Daugava ‹8›, ka Väina jõgi, Valgevenes ja Venemaal Lääne-Dvina, Zahhodnjaja Dzvina valgevene, Zapadnaja Dvina vn jõgi Lätis, Valgevenes ja Venemaal, suubub Liivi lahte
Daugav.pils ‹20: -pilsi; -.pilsi› linn Lätis
Davos ‹da.voos; 20: -i; -i› linn Šveitsis
Dayton ‹.deiton; 9: -i; -isse› linn USAs
Debrecen ‹däbrätsän; 6: -i, -i; -i› linn Ungaris
.Dekkan ‹9: -i; -isse›, .Dekkani kilt+maa, Deccan ingl, Dakkhin hindi piirkond Indias
Delaware ‹dela.vaar; 20: Delaware’i; Delaware’i› USA osariik
Delfi ‹7: -sse›, Delphi vkr antiikaja linn Kreekas
Delhi ‹7: -sse›, Dillī hindi India pealinnaringkond
Delos ‹13: -e; -ele›, Dílos ‹dilos› kr saar Kreekas
.Denver ‹9: -i; -isse› linn USAs
Der.bent ‹20: -bendi; -.benti› linn Dagestanis
Derby ‹daa(r)bi; 7: -sse› linn Inglismaal
Derhamn ‹.deer.hamn; 20: -i; -i› Dirhami rootsikeelne nimi
Desna ‹1› Dnepri lisajõgi Venemaal ja Ukrainas
Detroit ‹dit.roit; 20: -roiti; -.roiti› linn USAs
Devon ‹9: -i; -isse› Inglismaa krahvkond
Dhaka ‹dhaaka; 7: -sse›, Ḍhākā bengali Bangladeshi pealinn
Dickson ‹.dikson; 9: -i; -isse› alev Venemaal Taimõris
Dijon ‹di.žoon; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal
Dinaari mäestik (Balkani poolsaarel)
.Dirhami ‹9: -sse ja .Dirhami› = Derhamn ‹.deer.hamn› rts
.Djaangõ ‹8› Jana jõe jakuudikeelne nimi
{Djakarta} → Jakarta
Djibouti ‹džibuuti; 7: -sse›, Jībūtī ar riik Aafrikas
Dnepr ‹9: .Dnepri, .Dneprit› vn, Dnjapro valgevene, Dnipro ukraina jõgi Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal
{Dneprodzer.žinsk} → Dniprodzer.žinsk
{Dnepropet.rovsk} → Dnipropet.rovsk
Dnestr ‹9: .Dnestri, .Dnestrit›, .Nistru moldova, Dnister ukraina jõgi Ukrainas ja Moldovas
.Dnestri-.äärne ‹11: -.äärsesse› vt Trans.nistria
Dniprodzer.žinsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Ukrainas
Dnipropet.rovsk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Ukrainas
Dno ‹1: -sse› linn Venemaal
Dobele ‹.duobele; 8: -sse› linn Lätis
Dobrudža ‹7: -sse›, Dobrogea ‹dobrodža› rumeenia Musta mere äärne maa-ala Bulgaarias ja Rumeenias
Dodekaneesid mitm ‹20: -.neeside; -.neesidele›, ka .Lõuna-Sporaadid, Dodekánisos kr saarestik ja maakond Kreekas
Dodoma ‹-doo-; 7: -sse› Tansaania pealinn
Doha ‹dooha; 7: -sse› vt Ad-Dawḩah
Dolomiidid mitm ‹20: -.miitide›, Dolomiti it mäestik Itaalias
Dominica ‹dominiika; 7: -sse ja -le› saareriik Väikestes Antillides
Dominikaani Vabariik, lühendatult Dominikaani ‹7: -sse ja Domini.kaani›, República Dominicana hisp riik Antillides Haiti saarel
Don ‹6: -i, -i› jõgi Venemaal
.Don.bass ‹20: -bassi; -.bassi›, Donetsi söebassein tööstusala Donetsi jõe tasandikul ja Dnepri alamjooksul Ukrainas, osaliselt Venemaal
Do.nets ‹20: -netsi, -.netsi› Doni lisajõgi Ukrainas ja Venemaal; Donetsi söebassein Donbass
Do.netsk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Ukrainas
Doni+maa ‹2: -le› maa-ala Venemaal Doni alamjooksul
Doni-.äärne .Rostov ‹9: -i; -isse› Rostov Doni ääres
Do.nostia ‹8: -sse› baski = San Sebastián ‹san sevastian› hisp linn Hispaanias Baskimaal
.Doo.nau ‹1› jõgi Euroopas
Dordogne ‹dordonj; 20: Dordogne’i› jõgi Prantsusmaal
.Dort.mund ‹20: -mundi; -.mundi› linn Saksamaal
Douro ‹douru; 7› portugali, Duero hisp jõgi Hispaanias ja Portugalis
Dover ‹douver; 9: -i; -isse› linn Inglismaal; Doveri väin Calais’ väin
.Draakoni+mäed mitm, Drakensberg afrikaani mäestik Lõuna-Aafrikas
Drava ‹draava; 7› Doonau lisajõgi Kesk-Euroopas
Dresden ‹.dreesden; 9: -i; -isse› linn Saksamaal
Drogobõtš ‹9: -i; -isse› linn Ukrainas
Druskinin.kai ‹1: -sse› linn Leedus
Dzer.žinsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Ukrainas; linn Venemaal
Dƶoxar ‹.džohhar; 9: -i; -isse›, ka Ƶovhar-Ġala ‹džouhar-gaala› Groznõi
Dzäudžõ.käu ‹1: -sse› Vladikavkazi osseedikeelne nimi
Džalalabad ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Kõrgõzstanis
Džambul ‹6: -i, -i; -i› prg Taraz
{Džammu ja Kaš.miir} → Jammu ja Kashmir
{Džezkazgan} → Žezkazgan
{Džibuuti} → Djibouti
{Džidda} → Jiddah
{Džizak, Džizzahh} → Jizzax
Džomo.lungma ‹8›, ka Everest, Qomolangma ‹tšomo.langma› tiibeti, Sagarmāthā nepali maailma kõrgeim mägi Nepali ja Tiibeti piiril
Džugdžur ‹6: -i, -i› mäestik Venemaal Kaug-Idas
Džun.gaaria ‹8: -sse›, Junggar mongoli maa-ala Hiinas Xinjiangis
Du.bai ‹1: -sse›, Dubayy ‹du.bai› ar linn Araabia Ühendemiraatides
Dublin ‹dablin; 9: -i; -isse› ingl = Baile Átha Cliath ‹bal'aahak.l'iah› iiri Iirimaa pealinn
Dubna ‹1: -sse› linn Venemaal
Dubrovnik ‹20: -niki; -.nikki› linn Horvaatias
Dudinka ‹7: -sse› Taimõri autonoomse ringkonna keskus
Duero ‹7› Douro hispaaniakeelne nimi
Duisburg ‹.düüs-; 20: -burgi; -.burgi› linn Saksamaal
.Dundaga ‹8: -sse›, ka Tooninga asula Lätis Kuramaal
Dundee ‹dan.dii; 1: -sse› linn Suurbritannias Šotimaal
Dunkerque ‹dö(n).kerk; 20: Dunkerque’i; Dunkerque’i› linn Prantsusmaal
.Durban ‹9: -i; -isse›, eThekwini suulu linn Lõuna-Aafrikas
Durham ‹darem; 9: -i; -isse› Inglismaa krahvkond
Durrës ‹durres; 13: -e; -esse› linn Albaanias
Dušanbe ‹1: -sse› Tadžikistani pealinn
Dvina ‹1›, Põhja-Dvina, Severnaja Dvina vn jõgi Põhja-Venemaal
Düssel.dorf ‹20: -dorfi; -.dorfi› linn Saksamaal
Ea+metsa ‹7: -.metsa›
Ebavere ‹7: -sse ja -.verre›; Ebavere mägi
Ebro ‹7› hisp, Ebre katalaani jõgi Hispaanias
Ecuador ‹ekuador; 6: -i, -i; -i› riik Lõuna-Ameerikas
Edela-Aafrika ‹8: -sse› prg Namiibia
Edinburgh ‹edin.burg; 20: -i; -i› linn Suurbritannias, Šotimaa pealinn
Edirne ‹7: -sse›, ajaloolises kontekstis Adria.noopol linn Türgi Euroopa-osas
Edmonton ‹6: -i, -i; -i› linn Kanadas
Edom ‹9: -i; -isse› Idumea heebreakeelne nimi
.Eelam ‹9: -i; -isse› muistne riik Pärsia lahe põhjakaldal
Ees-.Aasia ‹8: -sse›, Lääne-.Aasia Aasia lääneosa Afganistani ja Pakistanini
Ees-.India ‹8: -sse› Hindustani poolsaare varasemaid nimesid
Ees-Kau.kaasia ‹8: -sse› Põhja-Kau.kaasia
Eesti ‹7: -sse›
Efesos ‹12: -e; -[es]se› vt Ephesos
Eger ‹ägär; 9: -i; -isse› linn Ungaris
E.geuse meri, Aigaío pélagos kr, Ege denizi türgi Vahemere osa Kreeka ja Türgi ranniku vahel
E.giptus ‹12: -e; -[es]sse›, Mişr ‹misr› ar riik Aafrikas
Eidapere ‹7: -sse ja -.perre›
.Eivere ‹7: -sse ja -.verre›
Eivissa ‹7: -le› katalaani, Ibiza ‹ivissa› hisp saar Hispaania Baleaari saarestikus
{Ekuador} → Ecuador
Ekvatori.aal-Gui.nea ‹1: -sse›, Guinea Ecuatorial ‹gi.nea ekuatorial› hisp riik Aafrikas
Elba ‹7: -le› Itaaliale kuuluv saar Türreeni meres
Elbe ‹7› sks, Labe tšehhi jõgi Tšehhis ja Saksamaal
.Elbrus ‹12: -e›, Mengitau karatšai-balkaari mägi Kaukasuse mäestikus Venemaal
{.El.burs} → .Al.borz
E.lea ‹1: -sse›, Velia ladina antiikaja linn Itaalias
Elevan'di+luu+rannik ‹8: -u; -ule›, diplomaatilises kontekstis Côte d’Ivoire ‹kot-divu.aar› pr riik Aafrikas
Elista ‹7: -sse› vn, Elst kalmõki Kalmõkkia pealinn
Elistvere ‹7: -sse ja -.verre›
Ella+maa ‹2: -le›
Ellesmere ‹.elz.mier; 20: Ellesmere’i; Ellesmere’ile› Kanada Arktika saarestiku põhjapoolseim saar
Ellice’i saared ‹ellissi› Tuvalu varasem nimi
El Salvador ‹6: -i, -i; -i›, ka Salvador riik Kesk-Ameerikas
Elsass ‹9: -i; -isse› Alsace’i saksapärane nimi
Elton ‹6: -i, -i› soolajärv Venemaal Kaspia madalikul
Elva ‹7: -sse ja .Elva›
Ema+jõgi
Emilia Romagna ‹e.miilia romanja; 7: -sse› Itaalia maakond
Emmaste ‹8: -sse ja -le›
Emu+mäe ‹1: -le› (küla); Emu+mägi
.Endla ‹8: -sse›; .Endla järv
.Enge ‹8: -sse ja .Enge›
Engels ‹9: -i; -isse› linn Venemaal
Epeiros ‹12: -e; -[es]se› vt Ípeiros
Ephesos ‹efesos; 12: -e; -[es]sse›, ka Efesos ajalooline linn Väike-Aasias
Erastvere ‹7: -sse ja -.verre›, võrupäraselt Erästvere
Erebus ‹12: -e› vulkaan Antarktikas Rossi saarel
.Er.furt ‹20: -furdi; -.furti› linn Saksamaal
Ērģeme ‹.eerdjeme; 8: -sse› Härgmäe lätikeelne nimi
Erie ‹ieri; 7: -sse› linn USAs; Erie järv (Põhja-Ameerikas)
Erit.rea ‹1: -sse›, Ērtra ‹ertra› tigrinja, Irītrīyā ‹iriitriija› ar riik Aafrikas
Ermistu järv
Erra ‹7: -sse ja -le›
{Er-Rijad} → Ar-Riyāḑ
Erzurum ‹6: -i, -i; -i› linn Türgis
Eru ‹3: -sse›; Eru laht
Ervita ‹8: -le›
Erästvere ‹7: -sse› vt Erastvere
Eşfahān ‹esfä.haan; 20: -i; -i› linn Iraanis
Eskilstuna ‹eskilstüüna; 7: -sse› linn Rootsis
.Esna ‹8: -sse ja .Esna›
.Es.poo ‹1: -sse› sm = Esbo ‹.esbu› rts Helsingi naaberlinn Soomes
.Essen ‹9: -i; -isse› linn Saksamaal
Essex ‹essiks; 9: -i; -isse› Inglismaa krahvkond
Esztergom ‹ästär-; 6: -i, -i; -i› linn Ungaris
.Ežva ‹8› Võtšegda jõe komikeelne nimi
Eti.oopia ‹8: -sse›, Ityop’ya amhari riik Aafrikas, varem Abessiinia
.Etna ‹8› tulemägi Itaalias Sitsiilia saarel
Etruria ‹et.ruuria; 8: -sse›, ka Et.ruuria ajalooline maa-ala Itaalias
.Euboia ‹7: -sse ja -le›, Évvoia ‹evia› kr maakond ja saar Kreekas
.Eufrat ‹20: -rati, -.ratti› jõgi Ees-Aasias
Eu.raasia ‹8: -sse› Euroopa ja Aasia
Eu.roopa ‹8: -sse› maailmajagu, Euraasia mandri lääneosa
E.venkia ‹8: -sse›, Evengi+maa ‹2: -le› haldusüksus (Evengi autonoomne piirkond) Venemaal Siberis
Eve.rest ‹20: -resti, -.resti› vt Džomo.lungma
Extremadura ‹estremaduura; 7: -sse› autonoomne piirkond Hispaanias
Eyre ‹eer; 20: Eyre’i› järv Austraalias
Faenza ‹faentsa; 7: -sse› linn Itaalias
Falklandi saared ‹.fookländi›, hispaaniapäraselt Malviini saared ehk Malviinid, Falkland Islands ingl Briti asumaa Atlandi ookeani lõunaosas
Falun ‹.faalun; 9: -i; -isse› linn Rootsis
Farg‘ona ‹fargona; 1: -sse›, vene keeles Fergana linn ja org Usbekistanis
Fenno+.skandia ‹8: -sse› Skandinaaviat, Soomet, Karjalat ja Koola poolsaart hõlmav looduspiirkond
Feo.dossija ‹8: -sse›, Kefe krimmitatari linn Ukrainas Krimmis
Fergana ‹1: -sse› Farg‘ona venekeelne nimi
Ferrara ‹ferraara; 7: -sse› linn Itaalias
Fès ‹fess; 20: -i; -i›, Fās ar linn Marokos
Fidži ‹7: -sse›, Fiji ‹fidži› ingl, Viti fidži riik ja saarestik Okeaanias
Filipiinid mitm ‹20: -.piinide; -.piinidele›, Pilipinas tagalogi, Philippines ingl riik (Filipiini Vabariik) ja saarestik Aasias
.Finn.mark ‹20: -margi; -.marki› Norra maakond
Firenze ‹firentse; 7: -sse› linn Itaalias
.Flandria ‹8: -sse›, Flaami piirkond, Vlaanderen ‹.flaanderen› hollandi Belgia põhjaosa, föderatiivne piirkond
Florida ‹8: -sse› poolsaar ja osariik USAs
Foi.niikia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Ees-Aasias
Formosa ‹formoosa; 7: -sse› Taiwani ajalooline nimi
Franche-Comté ‹fraa(n)š-ko(n).tee; 1: -sse› halduspiirkond Prantsusmaal
Frangi+maa ‹2: -le›, .Franken sks maa-ala Saksamaal Baieris
.Frank.furt ‹20: -furdi; -.furti›, Maini-.äärne .Frank.furt ehk .Frankfurt Maini ääres, Frankfurt am Main sks linn Saksamaal Hessenis
.Frank.furt Oderi ääres ‹20: -furdi; -.furti› ehk Oderi-.äärne .Frank.furt, Frankfurt an der Oder sks linn Saksamaal Brandenburgis
Franz Josephi maa ‹frants joozefi› Venemaale kuuluv saarestik Jäämeres
Freetown ‹.frii.taun; 20: -i; -i› Sierra Leone pealinn
Friisi saared saarestik Põhjamere rannikul Hollandis, Saksamaal ja Taanis; Friisi+maa ‹2: -le›, Fryslân ‹fris.laan› friisi, hollandi Hollandi provints
Friuli-Venezia Giulia ‹friuuli-ve.neetsia .džuulia; 8: -sse› Itaalia maakond
Frunze ‹7: -sse› prg Biškek
.Früügia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias
{Fudžijama} → Fuji
Fuji ‹fudji; 7›, Fujisan ‹fudjisan; 6› mägi Jaapanis
Fujian ‹futsjen; 6: -i, -i; -i› Hiina provints
Fukuoka ‹7: -sse› linn Jaapanis
Funafuti ‹7: -le› Vaikse ookeani atoll, millel asub Tuvalu pealinn
Fääri saared, Føroyar ‹.förjar› fääri, Færøerne taani Taani omavalitsuslik ala Atlandi ookeanis
Fööniksi+saared mitm, Phoenix Islands ‹fiiniks ailandz› ingl Kiribatile kuuluv saarestik Vaikses ookeanis
Fyn ‹füün; 20: -i; -i› saar ja maakond Taanis
{Gaana} → Ghana
Gabon ‹ga.boon; 20: -i; -i› riik Aafrikas
Gaborone ‹-roo-; 7: -sse› Botswana pealinn
Gaga.uusia ‹8: -sse›, Găgăuzia moldova, Gagauz-Yeri gagauusi maa-ala Moldovas
Gagra ‹7: -sse› linn Abhaasias
Ga.laatia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias
Galápagose saared ‹galaapagose›, ka Colóni saarestik ‹kolooni› Ecuadorile kuuluv saarestik Vaikses ookeanis
Galicia ‹ga.liissia; 8: -sse› autonoomne piirkond Hispaanias
Ga.liitsia ‹8: -sse› maa-ala Poola ja Ukraina piirialadel
Gali.lea ‹1: -sse›, HaGalil ‹haga.liil› heebrea maa-ala Palestiinas, praeguse Iisraeli põhjaosa; Gali.lea meri Kinnereti järve nimesid piiblis
Galle ‹gall; 20: Galle’i; Galle’i›, Gālla singali linn Sri Lankal
.Gallia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Euroopas, kitsamas tähenduses prg Prantsusmaa
.Gambia ‹8: -sse› riik ja jõgi Aafrikas
Gangdisê ‹kangtise; 7: -sse›, ka Transhi.maalaja mäeahelik Tiibetis
Ganges ‹13: -e›, Gaṅgā bengali, Gańgā hindi jõgi Lõuna-Aasias
Gansu ‹kan.suu; 1: -sse› Hiina provints
Garabogazi laht, venepäraselt Kara-Bogaz-Goli laht endine Kaspia mere laht Türkmenistani rannikul
Garda ‹7› järv Itaalias
Garonne ‹ga.ronn; 20: Garonne’i› jõgi Prantsusmaal
Gascogne ‹gaskonj; 20: Gascogne’i; Gascogne’i› maa-ala Prantsusmaal
Gaza ‹gaaza; 7: -sse›, piiblis ka Assa, Ghazzah ar linn Palestiinas, araabia omavalitsusala keskus
.Gattšina ‹8: -sse› linn Venemaal
Gatwick ‹.gät.uik; 20: -i; -i› linn Inglismaal
Gauja ‹7: -sse› Koiva jõe lätikeelne nimi
.Gaujiena ‹7: -sse› Koivaliina lätikeelne nimi
Gdańsk ‹gdan'sk; 9: -i, -it; -isse› linn Poolas
Gdov ‹6: -i, -i; -i› Oudova venekeelne nimi
Gdynia ‹gdõnja; 7: -sse› linn Poolas
Genf ‹20: Genfi; .Genfi›, Genève ‹žö.neev› pr linn Šveitsis
Genova ‹džeenova; 8: -sse› linn Itaalias
Gent ‹20: Genti; .Genti› linn Belgias
Georgetown ‹.džoo(r)dž.taun; 20: -i; -i› Guyana pealinn
Georgia 1. ‹.džoo(r)džia; 8: -sse› USA osariik
Ge.orgia 2. ‹8: -sse› Gruusia rööpnimi
Gera ‹geera; 7: -sse› linn Saksamaal
Ger.maania ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Euroopas
Ghana ‹gaana; 7: -sse› riik Aafrikas
Ghatid mitm ‹20: .Ghattide›, Ghāṭ hindi kaks mäestikku Indias: Ida- ja Lääne-Ghatid
Gib.raltar ‹9: -i; -isse› Briti asumaa Vahemere ääres Hispaania lõunaosas
Gilberti saared prg Kiribati
{Gi.nea} → Gui.nea
Gironde ‹ži.roo(n)d; 20: Gironde’i› Garonne’i ja Dordogne’i jõe suudmeala Prantsusmaal
Giza ‹giiza; 7: -sse›, Al-Jīzah ‹al-džiiza› ar linn Egiptuses
{Gjandža} → Gäncä
Gjumri ‹1: -sse› linn Armeenias, varem Leninakan
Glåma ‹glom(m)a; 7› jõgi Norras
Glasgow ‹.glaas.gou; 1: Glasgow’; Glasgow’sse› linn Suurbritannias Šotimaal
Glazov ‹9: -i; -isse›, Glazkar ‹6: -i, -i; -i› udmurdi linn Udmurtias
Gloucester ‹gloster; 9: -i; -isse› linn Inglismaal
Goa ‹1: -sse› India osariik
Gobi ‹3: -sse›, Gov mongoli kõrbeline maa-ala Ida-Aasias
Godthåb ‹.got.hoob; 20: -i; -i› Nuuki taanikeelne nimi
Golan ‹6: -i, -i; -i›, Al-Jawlān ‹al-džau.laan› ar kõrgendik Süüria edelapiiril
Golfi hoovus ‹7: -sse› (Atlandi ookeani põhjaosas)
Gomel ‹9: -i; -isse› oblastilinn Valgevenes
Gomorra ‹7: -sse› vt Komorra
.Gorki ‹9: -sse› prg Nižni Novgorod
Gorlivka ‹8: -sse› linn Ukrainas
Gorno-Al.taisk ‹9: -i, -it; -isse› Altai Vabariigi pealinn
Gotha ‹goota; 7: -sse› linn Saksamaal
.Got.land ‹20: -landi; -.landi› Ojamaa rootsikeelne nimi
Granada ‹granaada; 7: -sse› maa-ala ja linn Hispaanias
Gran Chaco ‹gran tšaako; 7: -sse›, ka Chaco maa-ala Lõuna-Ameerikas
Grankulla ‹.graankulla; 7: -sse› Kauniaise rootsikeelne nimi
Graz ‹graats; 20: -i; -i› linn Austrias
Greenwich ‹grinidž, grenitš; 9: -i; -isse› linnaosa Inglismaal Londonis
Grenada ‹-naa-; 7: -sse› saareriik Väikestes Antillides
Grenadiinid mitm ‹20: -.diinide; -.diinidele›, the Grenadines ingl saarerühm Kariibi meres Väikestes Antillides
Grenoble ‹grö.noobl; 9: Grenoble’i, Grenoble’it; Grenoble’isse› linn Prantsusmaal
Grodna ‹7: -sse›, vene keeles Grodno oblastilinn Valgevenes
.Groz.nõi ‹1: -sse› vn, Sölƶ-Ġala ‹sölž-gaala› ehk Dƶoxar ‹.džohhar› tšetšeeni Tšetšeenia pealinn
.Gruusia ‹8: -sse›, ka Ge.orgia, Sakharthvelo gruusia riik Kaukaasias
Grööni+maa ‹2: -le›, Kalaallit Nu.naat grööni, Grønland taani Taani omavalitsuslik ala Põhja-Ameerikas
Guadalajara ‹guadalahaara; 7: -sse› linn Mehhikos
Guadalquivir ‹guadalki.viir; 20: -i, -i› jõgi Hispaanias
Guadeloupe ‹guad(ö)lup; 20: Guadeloupe’i; Guadeloupe’i› Prantsuse departemang Väikestes Antillides
Guadiana ‹guadiaana; 7› jõgi Hispaanias ja Portugalis
Guajaana 1. ‹7: -sse› piirkond Lõuna-Ameerikas; Guajaana mägismaa (Lõuna-Ameerikas)
{Guajaana} 2. (riik) → Guyana
Guam ‹6: -i, -i; -i ja -ile› USA valdus (saar) Okeaanias
Guangdong ‹kuang.tung; 20: -i; -i› Hiina provints
Guangzhou ‹kuang.tšou; 1: -sse›, ka .Kanton linn Hiinas, Guangdongi provintsi keskus
Guangxi ‹kuang.s'ii; 1: -sse› haldusüksus (Guangxi Tšuangi autonoomne piirkond) Hiinas
Guantánamo ‹-taanamo; 8: -sse› linn Kuubas
Guatemala ‹-maala; 7: -sse› riik Kesk-Ameerikas; selle pealinn
Gudbrandsdalen ‹.güdbrans.daalen; 9: -i; -isse› org Norras
Gudžarat ‹20: -rati; -.ratti› vt Gujarat
Guernsey ‹.göö(r)nzi; 9: -le› üks Kanalisaari, Ühendkuningriigi autonoomne foogtkond
Gui.nea ‹1: -sse›, Guinée ‹gi.nee› pr riik Aafrikas
Gui.nea-.Bis.sau ‹1: -sse›, Guiné-Bissau ‹gi.nee-bis.sau› portugali riik Aafrikas
Guizhou ‹kui.tšou; 1: -sse› Hiina provints
Gujarat ‹gudžarat; 20: -rati; -.ratti›, ka Gudžarat, Gujarāt gudžarati India osariik
.Gulbene ‹8: -sse›, leivupäraselt .Kul'na linn Lätis
.Gurjev ‹9: -i; -isse› prg Atõrau
Guyana ‹gaiaana; 7: -sse› riik Lõuna-Ameerikas
Gõzõlarbat ‹20: -bati; -.batti› õieti Gyzylarbat, prg Serdar
Gäncä ‹gjändžä; 1: -sse›, täpsel kujul Gəncə linn Aserbaidžaanis
Gävle ‹jeevle; 7: -sse› linn Rootsis
Göta ‹jööta; 7› jõgi Rootsis
Götaland ‹jööta.land; 20: -i; -i›, ka Göta+maa ‹2: -le› Lõuna-Rootsi
Göteborg ‹jööte.borj; 20: -i; -i› linn Rootsis
Göttingen ‹göti-; 6: -i, -i; -i› linn Saksamaal
Győr ‹djöör; 20: -i; -i› linn Ungaris
Haabersti ‹9: -sse ja Haabersti›
Haab+neeme ‹7: -.neeme ja -le›
Haab+saare ‹7: -.saarde›, võrupäraselt Haab+saarõ ‹7: -sse›
Haag ‹20: Haagi; .Haagi›, ’s-Gravenhage ‹.shraavenhaahe› ehk Den Haag ‹den haah› hollandi linn Hollandis
Haage ‹7: -le›
.Haanja ‹8: -sse ja .Haanja›, võrupäraselt .Haani ‹9: -sse›
.Haapsalu ‹3: -sse ja -.sallu›
.Haarlem ‹9: -i; -isse› linn Hollandis
.Haaslava ‹8: -le›
Habaja ‹8: -sse›
Habana ‹avaana; 7: -sse› vt Havanna
Habarovsk ‹9: -i; -isse› linn ja kraikeskus Venemaal
.Haeska ‹8: -sse ja .Haeska›
Hageri ‹9: -sse ja Hageri›
Hagudi ‹9: -sse ja Hagudi›
.Haiba ‹8: -sse›
Haifa ‹7: -sse›, H̠efa ‹he.faa› heebrea linn Iisraelis
{Haiiti} → Haiti
Hainan ‹6: -i, -i; -ile› Hiinale kuuluv saar Lõuna-Hiina meres
Hainaut ‹e.noo; 2: Hainaut’; Hainaut’sse› Belgia provints
Hai Phong ‹hai.fong; 20: -i; -i›, toonimärkidega Hải Phòng linn Vietnamis
Haiti 1. ‹7: -sse›, Haïti ‹aiti› pr riik Antillides
Haiti 2. ‹7: -le›, ka Hispaniola ‹-oo-›, Española ‹espanjoola› hisp, Haïti pr saar Lääne-Indias, jaguneb Dominikaani ja Haiti Vabariigi vahel
Ha.kassia ‹8: -sse› Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Siberis
Hakodate ‹7: -sse› linn Jaapanis Hokkaidō saarel
Ḩalab ‹halab; 9: -i; -isse›, ajaloolises kontekstis Aleppo linn Süürias
Halifax ‹häli.fäks; 20: -i; -i› linn Kanadas; linn Inglismaal
Halikar.nassos ‹12: -e; -[es]sse› antiikaja linn Väike-Aasias
Halinga ‹8: -sse ja -le›
.Haljala ‹8: -sse›
.Haljava ‹8: -sse ja .Haljava›
Halle ‹7: -sse› linn Saksamaal
Halliste ‹8: -sse ja -le›
Halõma ‹1› Kolõma jõe jakuudikeelne nimi
.Ham.burg ‹20: -burgi; -.burgi› linn ja liidumaa Saksamaal
Hamina ‹8: -sse› linn Soomes
Hammer.fest ‹20: -festi; -.festi› linn Norras
Hampshire ‹.hämpšir; 6: Hampshire’i; Hampshire’i› Inglismaa krahvkond
Han'di-Man'si+maa ‹2: -le›, ka Jugra autonoomne ringkond Venemaal Siberis
Hangzhou ‹hang.tšou; 1: -sse› linn Hiinas
Hangö ‹.hang.öö; 1: -sse› Hanko rootsikeelne nimi
Hanikat'si ‹7: -le ja -.kat'si› (laid)
Hanila ‹8: -sse›
Hanka ‹7› vn, Xingkai Hu ‹s'ing.khai huu› hn järv Kaug-Idas Venemaa ja Hiina piiril
Hanko ‹.hango; 8: -sse› sm = Hangö ‹.hang.öö› rts linn Soomes
Hannover ‹-oofer; 9: -i; -isse› linn Saksamaal
Ha.noi ‹1: -sse›, Hà Nội vietnami Vietnami pealinn
Han-.Tengri ‹9› mägi Tian Shanis Hiina ja Kõrgõzstani piiril
Hantõ-Man.siisk ‹9: -i, -it; -isse› Handi-Mansimaa pealinn
Hara ‹3: .Harga ja -le›
Harare ‹-raa-; 7: -sse› Zimbabwe pealinn
Harbin ‹6: -i, -i; -i› linn Hiinas
Har.dangeri fjord ‹9: -sse›, Hardangerfjorden ‹har.danger.fjuuren› norra fjord Norras
Hargeysa ‹hargeissa; 7: -sse› linn Somaalias
.Hargla ‹8: -sse ja .Hargla›, võrupäraselt .Harglõ ‹8: -sse›
Hari kurk
Hari+laid
Harju-Jaani ‹7: -.Jaani›
Harju+maa ‹2: -le› = Harju .maa.kond
Harju-Madise ‹13: os -Madist; -le›
Harju-Risti ‹7: -le›
.Harkiv ‹9: -i; -isse›, vene keeles .Harkov oblastilinn Ukrainas
.Harku ‹8: -sse ja .Harku›
Harz ‹haarts; 20: -i› mäestik Saksamaal
Hartum ‹6: -i, -i; -i›, Al-Khurţūm ‹al-hur.tuum› ar Sudaani pealinn
Haryana ‹harjaana; 7: -sse›, Hariyāṇā hindi India osariik
Hatanga ‹8› jõgi Venemaal Taimõris
Hatu ‹7: -sse ja .Hattu›
Ha.vai ‹1: -le› vt Hawaii
Havanna ‹7: -sse›, La Habana ‹la avaana› hisp Kuuba pealinn
Havel ‹.haafel; 9: -i› Elbe lisajõgi Saksamaal
Hawaii ‹ha.vai; 1: -le›, Hawaii saared, ka Ha.vai, Hawai‘i havai saar ja samanimeline saarestik Vaikse ookeani põhjaosas, USA osariik
Hea .Lootuse neem, Cape of Good Hope ingl, Kaap die Goeie Hoop afrikaani Aafrika lõunapoolsemaid neemi
Heathrow ‹.hiith.rou; 1: Heathrow’sse› linnaosa Inglismaal Londonis
Hebei ‹hõ.pei; 1: -sse› Hiina provints
Hebriidid mitm ‹20: -.riidide; -.riididele›, Hebriidi saared, Hebrides ‹hebridiiz› ingl, Innse Gall ‹.inše gaul› gaeli saarestik Suurbritannias Šotimaal
Hebron ‹9: -i; -isse›, Al-Khalīl ‹al-ha.liil› ar linn Palestiinas Jordani Läänekaldal
{Hedžas} → Al-Ḩijāz
Heidel.berg ‹20: -bergi; -.bergi› linn Saksamaal
Heilongjiang ‹heilung.tsjang; 20: -i; -i› Hiina provints
.Heimtali ‹9: -sse ja .Heimtali›
Heinaste ‹8: -sse›, Ainaži läti linn Lätis
Hein+laid
Hekla ‹.hehkla; 8› tulemägi Islandil
Helgo.land ‹20: -landi; -.landi› Saksamaale kuuluv saar Põhjameres
Hella+maa ‹2: -le›
Hellas ‹13: -e; -esse› Kreeka (vana)kreekakeelne nimi
Helle+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›
Hellespontos ‹12: -e; -[es]sse› Dardanellide antiikaegne nimi
.Hel'me ‹8: -sse ja .Hel'me›
Helm+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Helsingborg ‹helsing.borj; 20: -i; -i› linn Rootsis
Hel'singi ‹9: -sse›, Helsinki ‹.helsingi› sm, Helsingfors ‹helsing.fo(r)š› rts Soome pealinn
Helsingør ‹helsing.öör; 20: -i; -i› linn Taanis
Helter+maa ‹2: -le›
Hel.veetsia ‹8: -sse› Šveitsi ladinapärane nimi
Henan ‹hõnan; 6: -i, -i; -i› Hiina provints
Herculaneum ‹herku.laaneum; 6: -i, -i; -i› antiikaja linn Itaalias
.Herlen ‹9: -i› jõgi Ida-Aasias
.Hermon ‹9: -i›, .Hermoni mägi, Jabal ash-Shaykh ‹džabal aš-šaihh› ar kõrgeim mägi Antiliibanoni mäeahelikus
Herson ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Ukrainas
Hertsegoviina ‹7: -sse›, Hercegovina ‹herts-› horvaadi, serbia Bosnia ja Hertsegoviina lõunaosa
.Hessen ‹9: -i; -isse› Saksa liidumaa
Hibiinid mitm ‹20: -.biinide› mäestik Venemaal Koola poolsaarel
Hiina ‹7: -sse›, Zhongguo ‹.tšung.kuo› hn riik Aasias
Hiiu ‹7: -le›
Hiiu+maa ‹2: -le› = Hiiu .maa.kond, ka Hiiu ‹7: -sse ja .Hiidu›
Hiiva ‹7: -sse› Xiva
Hilversum ‹hilversüm; 6: -i, -i; -i› linn Hollandis
Hi.maalaja ‹8: -sse› mäestik Lõuna-Aasias
Himki ‹7: -sse› linn Venemaal
Himmaste ‹8: -sse ja -le›, võrupäraselt Himmastõ ‹8: -sse ja -le›
Hindukuš ‹20: -kuši, -.kušši› mäestik Lõuna-Aasias
Hindustan ‹6: -i, -i; -i›, .India poolsaar, varem ka Ees-.India poolsaar Lõuna-Aasias
Hiroshima ‹hirosjima; 3: -sse› linn Jaapanis
His.paania ‹8: -sse›, España ‹espanja› hisp riik Euroopas
Hispaniola ‹-oo-; 7: -le› vt Haiti 2.
Hmel'.nõtski ‹9: -sse› oblastilinn Ukrainas
Hobu+laid
Hô Chi Minh ‹hotji.minj; 20: -i; -i›, toonimärkidega Hồ Chí Minh linn Vietnamis
Hôhhot ‹höhhot; 20: -hoti; -.hotti› linn Hiinas, Sise-Mongoolia pealinn
Hokkaidō ‹hokkai.doo; 1: -le› Jaapani saar
.Holdre ‹8: -sse ja .Holdre›
Holland ‹9: -i; -isse ja -i›, Nederland ‹needer.land› hollandi riik Euroopas (Madalmaade Kuningriik); kitsamas tähenduses kaks provintsi riigi lääneosas: Põhja- ja Lõuna-Holland
Hollywood ‹hollivud; 6: -i, -i; -i› Los Angelese linnaosa USAs
.Holstre ‹8: -sse ja .Holstre›
Holvandi ‹9: -sse ja -le›
Honduras ‹-uu-; 13: -e; -esse› riik Kesk-Ameerikas
Hong.kong ‹20: -kongi; -.kongi›, Xianggang ‹sjang.kang› hn erihalduspiirkond Hiinas
Honiara ‹-iaa-; 7: -sse› Saalomoni Saarte pealinn
Honolulu ‹-luulu; 7: -sse› linn Oahu saarel, USA Hawaii osariigi pealinn
Honshū ‹.hon.sjuu; 1: -le› Jaapani suurim saar
{Hon.šiu} → Honshū
.Hoomuli ‹9: -sse›, .Oomuli, Omuļi ‹.uomul'i› läti küla Lätis Eesti piiri lähedal
Hoorni neem, Cabo de Hornos hisp Lõuna-Ameerika lõunatipp
Hopa ‹7: -sse ja .Hoppa›, Opa, Ape läti linn Lätis
{Ho.razm} → Xorazm
Ho.rezm ‹20: -rezmi; -.rezmi› vt Xorazm
.Hormuze väin Punast ja Araabia merd ühendav väin
Horug ‹6: -i, -i; -i›, vene keeles Horog linn Tadžikistanis, Mägi-Badahšani pealinn
Hor.vaatia ‹8: -sse›, {Kro.aatia}, Hrvatska horvaadi riik Euroopas
Houston ‹.hjuuston; 9: -i; -isse› linn USAs
Huang He ‹huang hõõ; 1› jõgi Hiinas
Hubei ‹hu.pei; 1: -sse› Hiina provints
Hudsoni laht ‹.hadsoni› siselaht Kanadas
Hud.žand ‹20: -žandi; -.žandi› linn Tadžikistanis
Hulja ‹7: -le›
Hull ‹hall; 20: -i; -i›, ametlikult Kingston-upon-Hull ‹.kingston-öpon-hall› linn Inglismaal
Hullo ‹7: -sse›
Humala ‹8: -sse›
Hummuli ‹9: -sse ja Hummuli›
Hunan ‹6: -i, -i; -i› Hiina provints
Huron ‹9: -i› järv Põhja-Ameerikas
Husari ‹9: -le›
.Huuksi ‹9: -sse ja .Huuksi›
Hõreda ‹8: -le›
Häme ‹7: -sse› endine lään Soomes
Hämeen.linna ‹8: -sse ja -.linna› linn Soomes
.Härgla ‹8: -sse›
Härg+mäe ‹1: -le›, Ērģeme ‹.eerdjeme› läti asula Lätis
Härja+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›
Hääde+meeste ‹7: -le›
Häätaru ‹3: -sse ja -.tarru›, võrupäraselt Häätaro ‹3: -sse ja -.tarro›
Hüüru ‹7: -sse›
Hyderabad 1. ‹haidara.baad; 20: -i; -i›, Haidarābādu telugu linn Indias, Andhra Pradeshi pealinn
Hyderabad 2. ‹haidara.baad; 20: -i; -i›, Haidarābād urdu linn Pakistanis
Hyvinkää ‹hüvin.gää; 1: -sse› linn Soomes
Iaşi ‹jaši; 7: -sse› linn Rumeenias
I.beeria poolsaar Pürenee poolsaar
Ibiza ‹ivissa; 7: -le› Eivissa hispaaniakeelne nimi
Ida-Hiina meri (Hiina, Korea ja Jaapani vahel)
Idaho ‹aida.hou; 1: -sse› USA osariik
Ida-.India Malai saarestiku varasemaid nimesid
Ida-Preisi+maa ‹2: -le› ajalooline maa-ala Läänemere lõunarannikul
Ida-Saksa+maa ‹2: -le›, Ostdeutschland ‹.ost.doitš.land› sks endine riik Euroopas (Saksa Demokraatlik Vabariik, 1949–1990), prg Saksamaa idaosa
Ida-Siber ‹9: -i; -isse› maa-ala Venemaal
Ida-Timor ‹9: -i; -isse›, diplomaatilises kontekstis Timor-Leste ‹timur-lešti› portugali riik Aasias
Ida-Viru+maa ‹2: -le› = Ida-Viru .maa.kond
Idu.mea ‹1: -sse›, Edom heebrea muistne maa-ala Lähis-Idas
Ieper ‹.iiper; 9: -i; -isse› linn Belgias
Igarka ‹7: -sse› linn Venemaal
Ignalina ‹1: -sse› linn Leedus
Iguaçu ‹iguas.suu; 1› portugali, Iguazú hisp Paraná lisajõgi Brasiilias ja Argentinas
Ihamaru ‹3: -sse ja -.marru›
Iha+salu ‹3: -sse ja -.sallu›
Ihaste ‹8: -sse›
.Iidla ‹8: -sse›
Iigaste ‹8: -sse›
Iiri+maa ‹2: -le›, Iiri ‹7: -sse ja .Iiri›, Éire ‹eer'i› iiri, Ireland ‹aie(r)länd› ingl riik Euroopas
Iisaku ‹8: -sse›
.Ii.salmi ‹21: -salme; -.salme ja 9: -sse› linn Soomes
.Iis.rael ‹20: -raeli; -.raeli›, Yisra’él ‹jisra-el› heebrea, Isrā’īl ar riik Lähis-Idas
.Ikla ‹8: -sse ja .Ikla›
Ikšķile ‹.ikštjile; 7: -sse›, ajaloolises kontekstis Üks+küla linn Lätis
Île-de-France ‹il-dö-fraa(n)ss; 20: -France’i; -France’i› halduspiirkond Prantsusmaal
Ileía ‹iliia; 7: -sse› Kreeka maakond
Ilion ‹6: -i, -i; -i› üks Trooja rööpnimesid
Illi ‹7: -le›
Illi.nois ‹20: -noisi; -.noisi› USA osariik
Illuka ‹8: -le›
Il.lüüria ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Euroopas
Ilmatsalu ‹3: -sse ja -.sallu›
Ilm+järv, .Ilmen ‹9: -i› vn järv Venemaal
Ilm+järve ‹7: -.järve ja -le›
Ilu+metsa ‹7: -.metsa›
Ilu+mäe ‹1: -le›
Imandra ‹8› järv Venemaal Koola poolsaarel
Imatra ‹8: -sse› linn ja kosk Soomes
Imatu ‹8: -sse ja Imatu›
Imavere ‹7: -sse ja -.verre›
Imerethi ‹7: -sse› maa-ala Gruusias
Inari ‹9› järv Soomes Lapimaal
Inch’ŏn ‹intšhön; 6: -i, -i; -i› linn Lõuna-Koreas
.India ‹8: -sse›, Bhārat ‹bhaarat› hindi riik Aasias; .India ookean (Aafrika, Aasia ja Austraalia vahel); .India poolsaar Hindustan
Indiana ‹-iaa-; 7: -sse› USA osariik
Indianapolis ‹12: -e; -[es]sse› linn USAs
Indigirka ‹7›, Indigir ‹6: -i, -i› jakuudi jõgi Sahhas
Indo+hiina ‹7: -sse›, Taga-.India poolsaar Kagu-Aasias
Indo.neesia ‹8: -sse›, Indonesia indoneesia riik Kagu-Aasias
.Indus ‹12: -e› jõgi Lõuna-Aasias
.Ingeri ‹9: -sse›, .Ingeri+maa ‹2: -le›, Inkeri ‹.ingeri› sm ajalooline maa-ala Loode-Venemaal
.Inglise kanal La Manche
.Inglis+maa ‹2: -le›, täiendina ka .Inglise, England ‹.ingländ› ingl Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi koostisosa, Suurbritannia saare osa ilma Šotimaa ja Walesita; laiemas mõttes (väljaspool ametlikke ja tarbetekste) Suurbritannia
.Ingliste ‹8: -sse ja -le›
In.guššia ‹8: -sse›, Inguši+maa ‹2: -le›, Ingušetija vn, Ghalghajtše inguši Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Põhja-Kaukaasias
Inn ‹20: Inni, .Inni› Doonau lisajõgi
Innsbruck ‹.ins.bruk; 20: -i; -i› linn Austrias
Ioánnina ‹joanina; 8: -sse› linn ja maakond Kreekas
Iowa ‹aioua; 8: -sse› USA osariik
Ípeiros ‹ipiros; 12: -e; -[es]sse›, Epeiros vkr halduspiirkond Kreekas
Iqaluit ‹ihha-; 20: -luiti; -.luiti› linn Kanadas, Nunavuti pealinn
I.raak ‹20: Iraagi; I.raaki›, ‘Irāq ‹i.raak› ar riik Aasias
I.raan ‹20: Iraani; I.raani›, Īrān ‹i.raan› pärsia riik Aasias, varem Pärsia
Irákleio ‹i.raklio; 8: -sse› linn ja maakond Kreekas
{Iravadi} → Irrawaddy
.Irbe väin, {Irbeni väin} Kura kurk
Irbit ‹20: -biti; -.bitti› linn Venemaal
Irboska ‹8: -sse›, Iz.borsk vn
Irian ‹6: -i, -i; -ile› Uus-Guinea indoneesiakeelne nimi
Irian Jaya ‹džaaja; 7: -sse› Indoneesia provints, Uus-Guinea saare lääneosa
Ir.kutsk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Venemaal Siberis
Irrawaddy ‹iravadi; 3›, Eyawadi ‹ejavadi› ehk Ayeyarwady birma jõgi Birmas
Irtõš ‹20: -tõši, -.tõšši› Obi lisajõgi
Iru ‹3: -sse ja .Irru›
Isar ‹.iizar; 9: -i› Doonau lisajõgi
{Isfahan} → Eşfahān
İskenderun ‹iskenderun; 6: -i, -i; -i› linn Türgis
Islamabad ‹6: -i, -i; -i›, Islāmābād urdu Pakistani pealinn
.Is.land ‹20: -landi; -.landi›, Ísland ‹.iis.land› islandi riik Euroopas
{Ismir} → İzmir
Issõk-Kul ‹6: -i, -i› vt Õsõk-Köl (järv), Balõktšõ (linn)
İstanbul ‹ist-; 6: -i, -i; -i› linn Türgis, ajalooline pealinn
.Istra ‹8: -sse›, ka .Istria it poolsaar Aadria mere põhjarannikul, kuulub pms Horvaatiale
Išim ‹6: -i, -i› vn, Jesil kasahhi Irtõši lisajõgi Kasahstanis ja Venemaal
Iz.borsk ‹9: -i, -it; -isse› Irboska venekeelne nimi
Izmail ‹a-il; 6: -i, -i; -i› linn Ukrainas
İzmir ‹izmir; 9: -i; -isse›, ajaloolises kontekstis Smürna linn Türgis
I.ževsk ‹9: -i, -it; -isse›, Iž ehk Ižkar udmurdi Udmurtia pealinn
Ižora ‹7› Neeva lisajõgi Venemaal
I.taalia ‹8: -sse›, Italia ‹i.taalia› it riik Euroopas
Ithaka ‹7: -le›, Itháki ‹ithaki› kr saar Kreekas
Itš.keeria ‹8: -sse›, Noxçiyçö ‹nohtšiitšö› tšetšeeni Tšetšeenia; ajalooline maa-ala Tšetšeenias
Ivangorod ‹9: -i; -isse› Jaanilinna venekeelne nimi
Ivano-Fran.kivsk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Ukrainas
Ivanovo ‹8: -sse› oblastilinn Venemaal
Jaaga+rahu ‹3: -le›
Jaagupi ‹9: -sse ja Jaagupi›
Jaahvo ‹7: -sse› Yafo nimesid piiblis
Jaama 2. ‹7: -sse ja .Jaama› Kingissepa (endise Jamburgi) vadjapärane nimi
Jaani ‹7: -sse ja .Jaani›
Jaanika ‹8: -le›
Jaani+linn ‹22: -.linna›, Ivangorod vn
.Jaapan ‹9: -i; -isse›, Nihon ehk Nippon jaapani riik Aasias; .Jaapani hoovus ‹9: -sse› vt Kuroshio
Jaava ‹7: -le›, Jawa ‹džaava› indoneesia Indoneesia saar
Jablonovõi ahelik mäestik Venemaal
Jaffa ‹7: -sse› vt Yafo
Jaffna ‹.džafna; 8: -sse›, Yāpanaya singali, Yāl̮ppāṇam tamili linn Sri Lankal
Jaipur ‹.džaipur; 9: -i; -isse›, Jaypur hindi linn Indias
Jakarta ‹džakarta; 7: -sse› Indoneesia pealinn
Ja.kutsk ‹9: -i, -it; -isse› Sahha pealinn
Ja.kuutia ‹8: -sse› Sahha rööpnimi
Jalta ‹7: -sse› linn Ukrainas Krimmis
Jamaica ‹jamaika; 7: -le ja -sse› riik ja saar Lääne-India saarestikus
Jamal ‹6: -i, -i; -i›, Ja’ mal neenetsi poolsaar ja haldusüksus (Jamali Neenetsi autonoomne ringkond) Venemaal Siberis Jäämere ääres
.Jam.burg ‹20: -burgi; -.burgi› prg Kingissepp
Jammu ja Kashmir ‹džammu; 7: -sse; kaš.miir; 20: -i; -i› India osariik
Jana ‹7› vn, .Djaangõ jakuudi jõgi Venemaal Sahhas
Jangtse ‹7›, Chang Jiang ‹tšhang tsjang› hn jõgi Hiinas
Jan Mayen ‹jan .maien; 9: -i; -isse ja -ile› Norra valdus Jäämeres
Jaros.lavl ‹20: -lavli; -.lavli› oblastilinn Venemaal
.Jasnaja Poljana ‹7: -sse› asula Venemaal Tula oblastis
Jaunjelgava ‹.jaun.jälgava; 8: -sse› linn Lätis
.Jeemen ‹9: -i; -isse›, Al-Yaman ‹al-jaman› ar riik Araabia poolsaarel
Jeeriko ‹8: -sse›, Arīḩā ‹ariiha› ar linn Palestiinas Jordani Läänekaldal
Jeisk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Jēkabpils ‹jääkap-; 20: -pilsi; -.pilsi› linn Lätis
Jekate.rin.burg ‹20: -burgi; -.burgi› linn Venemaal, Sverdlovski oblasti keskus
Je.lets ‹20: -letsi; -.letsi› linn Venemaal
.Jelgava ‹.jälgava; 8: -sse›, ajaloolises kontekstis ka .Miitavi linn Lätis
Jena ‹jeena; 7: -sse› linn Saksamaal
Jenakijeve ‹7: -sse› linn Ukrainas
Jenis.sei ‹1› jõgi Venemaal Siberis
Jerevan ‹6: -i, -i; -i› Armeenia pealinn
Jersey ‹džöö(r)zi; 7: -le› üks Kanalisaari, Ühendkuningriigi autonoomne foogtkond
Jeruusa.lemm ‹21: -lemma; -.lemma›, Yerushalayim ‹jerušalajim› heebrea, Al-Quds ‹al-kuds› ar linn Palestiinas, Iisraeli faktiline pealinn
Jesil ‹6: -i, -i› Išimi jõe kasahhikeelne nimi
Jessentuki ‹1: -sse› linn Venemaal
Jevpatorija ‹8: -sse›, Kezlev krimmitatari linn Ukrainas Krimmis
Jiangsu ‹tsjang.suu; 1: -sse› Hiina provints
Jiangxi ‹tsjang.s'ii; 1: -sse› Hiina provints
Jiddah ‹džidda; 7: Jiddah’sse› linn Saudi Araabias
Jilin ‹t'silin; 6: -i, -i; -i› Hiina provints
Jinan ‹t'sinan; 6: -i, -i; -i› linn Hiinas
.Jisreeli org, heebreapäraselt Yizre‘éli org ‹jizre-eeli› Galilea ja Samaaria vaheline tasandik Iisraelis
Jizzax ‹džizzahh; 20: -i; -i› linn Usbekistanis
Joa ‹1: -le›
.Joala ‹8: -sse›
Joa+oru ‹3: -sse ja -.orgu›
Joa+.ves'ki ‹9: -le›
.Joen.suu ‹2: -sse› linn Soomes
Johannes.burg ‹20: -burgi; -.burgi› linn Lõuna-Aafrikas
Jonava ‹1: -sse› linn Leedus
.Joonia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias
.Joonia meri (Apenniini poolsaare ja Kreeka ranniku vahel); .Joonia saared, Iónioi nísoi ehk Eptánida kr saarestik ja halduspiirkond Kreekas
.Joppe ‹8: -sse› üks Yafo nimesid piiblis
Jor.daania ‹8: -sse›, Al-.Urdun ar riik Lähis-Idas
.Jordan ‹9: -i› jõgi Lähis-Idas; .Jordani Lääne+kallas, Aḑ-Ḑaffah al-Gharbīyah ‹ad-dafa al-garbiija› ar maa-ala Palestiinas, osa araablaste omavalitsusalast
Joškar-Ola ‹1: -sse› Marimaa pealinn
Ju.dea ‹1: -sse› Juudamaa ladinapärane nimi
Ju.gorski Šar ‹6: -i, -i; -i›, ka Jugra väin väin Venemaal Vaigatši saare ja mandri vahel
Jugo.slaavia ‹8: -sse›, Jugoslavija serbia endine riik Euroopas
Jugra ‹7: -sse› vt Handi-Mansi+maa; Jugra väin vt Ju.gorski Šar
Juhkentali ‹3: -sse ja -tali›
Juminda ‹8: -le›
.Jung.frau ‹1› mägi Šveitsis
Jūrmala ‹.juurmala; 8: -sse› linn Lätis Riia lähedal
Južno-Sahha.linsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal, Sahhalini oblasti keskus
.Juuda+maa ‹2: -le›, ladinapäraselt Ju.dea, Yehuda heebrea, Yahūdhā ar maa-ala Palestiinas
Juudi autonoomne oblast haldusüksus Venemaal Kaug-Idas
Juura ‹7›, Jura ‹žü.raa› pr mäestik Šveitsis ja Prantsusmaal
Juuru ‹7: -sse ja .Juuru›
Jõe+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Jõe+.lähtme ‹8: -sse ja -.lähtme›
Jõe+pere ‹7: -sse ja -.perre›
Jõe+suu ‹2: -sse ja -suhu ja -le›
Jõe+taguse ‹13: os -tagust; -sse ja -le›
Jõe+ääre ‹7: -.äärde›
Jõgeva ‹8: -le›
Jõgeva+maa ‹2: -le› = Jõgeva .maa.kond
Jõgeveste ‹7: -sse ja -le›
Jõgi+soo ‹2: -sse ja -le›
Jõgõperä ‹2: -sse ja -.perrä› Krakolje vadjakeelne nimi
Jõhvi ‹7: -sse ja .Jõhvi›
Jõksi ‹7: -sse ja .Jõksi›
Jõulu+saar, Christmas Island ‹.krismas ailand› ingl Austraalia välisala India ookeanis
.Jõõpre ‹8: -sse ja .Jõõpre›
Jägala ‹8: -sse ja Jägala›
.Jälgi+mäe ‹1: -le›
Jämaja ‹8: -sse ja -le›
Jäme+jala ‹3: -.jalga ja -le›
Jämtland ‹.jemt-; 20: -landi; -.landi› Rootsi lään
Jäneda ‹8: -le›
Järavere ‹7: -sse ja -.verre›
.Järlepa ‹7: -sse ja -.leppa›
Järt+saare ‹7: -.saarde›
Järva-Jaani ‹7: -.Jaani›
Järva+kan'di ‹7: -.kan'ti›
Järva+maa ‹2: -le› = Järva .maa.kond
Järva-Madise ‹8: -le›
Järve ‹7: -le›
Järve+küla ‹3: -sse ja -.külla›
.Järvere ‹8: -sse›
Järv+selja ‹7: -le›
Jää+meri, Põhja-Jää+meri, harva ka Arktika ookean põhjapooluse ookean
.Jäärja ‹8: -sse ja .Jäärja›
Jönköping ‹.jöntšööping; 9: -i; -isse› linn Rootsis
Jüri ‹3: -sse›
Jüüti+maa ‹2: -le›, Jüüti poolsaar, Jylland ‹.jül.lann› taani poolsaar Taanis, moodustab riigi põhiosa
Jyväskylä ‹jüväskülä; 3: -sse ja -.kyllä› linn Soomes
Kaag+järv Rautina järv; Kaag+järve ‹7: -le›
.Kaagvere ‹7: -sse ja -.verre›
Kaalepi ‹9: -sse›
Kaali ‹7: -sse ja .Kaali›
Kaama ‹7› vt Kama
.Kaanan ‹9: -i; -isse› Jordani jõe ja Vahemere vahelise ala ajalooline nimi
Kaare+pere ‹7: -sse ja -.perre›
.Kaaria ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias
.Kaarli ‹9: -sse ja .Kaarli›
.Kaarma ‹8: -le›
.Kaasan ‹9: -i; -isse›, Qazan ‹kazan› tatari Tatarstani pealinn
Kabala ‹8: -sse›
Kabardi ‹7: -sse›, Keberdej kabardi Kabardi-Balkaaria põhja- ja kirdeosa; Kabardi-Bal.kaaria ‹8: -sse›, Kabardino-Balkarija vn, Keberdej-Balker kabardi, Kabartõ-Malkar balkaari Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Põhja-Kaukaasias
Kaber+neeme ‹7: -sse ja -.neeme ja -le›
Kabli ‹7: -sse ja -le›
Kabul ‹6: -i, -i; -isse›, Kābul puštu, Kābol dari Afganistani pealinn
Kadiivka ‹8: -sse› prg Stahhanov
Kadrina ‹8: -sse ja Kadrina›
Kadri+org ‹20: -.orgu›
Kaelase ‹8: os Kaelast; -sse ja -le›
Kaerepere ‹7: -sse ja -.perre›
Kaevatsi laid
Kahala ‹8: -sse ja Kahala›
Kahe+jõe+maa ‹2: -le› Mesopotaamia nime sünonüüme piiblis
Kahhethi ‹9: -sse› maa-ala Gruusias
Kahhovka ‹7: -sse› linn Ukrainas
.Kahkva ‹8: -le›
.Kahtla ‹8: -sse ja .Kahtla›
Kaiavere ‹7: -sse ja -.verre›
.Kaika ‹8: -le›
.Kaimani+saared mitm, Cayman Islands ‹.keimän ailandz› ingl Briti asumaa Lääne-India saarestikus
.Kai.nuu ‹1: -sse› Soome maakond
Kairo ‹7: -sse›, Al-Qāhirah ‹al-.kaahira› ar Egiptuse pealinn
Kaisa.rea ‹1: -sse› ajalooline linn Palestiinas
.Kaisma ‹8: -le›
.Kaisvere ‹7: -sse ja -.verre›
Kaiu ‹7: -sse ja .Kaiu›
Kaku+mäe ‹1: -le›
Ka.laabria ‹8: -sse› vt Calabria
Kalahari ‹kalahaari; 7: -sse›, Kgalagadi tsvana kõrb Aafrika lõunaosas
Kala+maja ‹3: -sse ja -.majja›
Kalana ‹8: -sse›
Kalastaja pool+saar, Rõbatši polu.ostrov vn poolsaar Venemaal Koola põhjarannikul
Kal.dea ‹1: -sse› ajalooline maa-ala Ees-Aasias
Kalevala ‹3: -sse› alev Venemaal Karjalas
Kalevi ‹9: -sse ja Kalevi›; Kalevi-Liiva ‹7: -le›
Kali.fornia ‹8: -sse› vt California
Kali.mantan ‹9: -i; -ile›, ka .Borneo Malai saarestiku suurim saar
Kalinin ‹9: -i; -isse› prg Tver
Kaliningrad ‹6: -i, -i; -i› Venemaa oblastilinn ja eksklaav Läänemere kagurannikul; endine linn Moskva oblastis, prg Koroljov
Kalju+.mäestik, Rocky Mountains ingl mäestik Põhja-Ameerikas
Kalkuta ‹7: -sse› vt Kolkata
Kallaste ‹8: -sse ja -le›
Kallavere ‹7: -sse ja -.verre›
Kalle+mäe ‹1: -le›
Kalli järv
.Kalmar ‹9: -i; -isse› linn Rootsis
Kalmetu ‹8: -sse ja -le›
Kal.mõkkia ‹8: -sse›, Kalmõki+maa ‹2: -le›, Halmg Tanghtš ‹.hal'mõg .tanghõtš› kalmõki Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Kaspia mere ääres
Kaluga ‹7: -sse›, ka Kaluuga oblastilinn Venemaal
.Kal'vi ‹9: -sse ja .Kal'vi ja -le›
Kama ‹7›, ka Kaama Volga lisajõgi Venemaal
Kamari ‹9: -sse ja Kamari›
.Kambja ‹8: -sse ja .Kambja›
Kambodža ‹7: -sse›, Kâmpŭchéa ‹kamput.jea› khmeeri riik Aasias Indohiina poolsaarel
{Kame.nets-Po.dol'ski} → Kamja.nets-Po.dilski
Kamensk-Šahtinski ‹9: -sse› linn Venemaal
Kamensk-U.ral'ski ‹9: -sse› linn Venemaal
Kamerun ‹6: -i, -i; -i›, Cameroun ‹kam.ruun› pr, Cameroon ‹käme.ruun› ingl riik Aafrikas
Kamja.nets-Po.dilski ‹9: -sse› linn Ukrainas
Kam.paania ‹8: -sse› vt Campania
Kampala ‹kampaala; 7: -sse› Uganda pealinn
Kâmpŭchéa ‹kamput.jea; 1: -sse› Kambodža khmeerikeelne nimi
Kamtšatka ‹7: -sse ja -le›, Kamtšatka poolsaar (Venemaal Kaug-Idas)
Kamõšin ‹9: -i; -isse› linn Venemaal
Kanaari saared mitm, Kanaarid mitm ‹20: -.naaride; -.naaridele›, Canarias hisp Hispaaniale kuuluv saarestik ja autonoomne piirkond Aafrika looderanniku lähedal
Kanada ‹8: -sse›, Canada ingl, pr riik Põhja-Ameerikas
Kana+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Kanali+saared mitm, Channel Islands ‹tšänel ailandz› ingl Ühendkuningriigile kuuluvad saared La Manche’is ehk Inglise kanalis
Kandalakša ‹7: -sse› linn Venemaal
Kanepi ‹9: -sse ja Kanepi›
Kanin ‹9: -i; -isse› poolsaar Venemaal Valge ja Barentsi mere vahel
Kanpur ‹6: -i, -i; -i›, Kānpur hindi linn Indias
Kansas ‹13: -e; -esse› USA osariik
Kansas City ‹känzäs siti; 7: -sse› linnad USAs Kansase ja Missouri osariigi piiril
Kansk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Kan.taabria ‹8: -sse›, Cantabria hisp autonoomne piirkond Hispaanias
Kan't+küla ‹3: -sse ja -.külla›
.Kanton ‹9: -i; -isse› vt Guangzhou
.Kantre+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Kapa.dookia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias
Kapera ‹8: -sse›, võrupäraselt Kapõra
Kaper.naum ‹22: -nauma; -.nauma› ajalooline linn Kinnereti järve loodekaldal, prg Iisraelis
Kapi+maa ‹2: -le›, Cape Province ingl, Kaapland afrikaani maa-ala Lõuna-Aafrika Vabariigis
Kapi.toolium ‹6: -i, -i; -ile ja 9: -i, -it; -ile›, Campidoglio it, Capitolium ladina üks Rooma seitsmest künkast
Kap+linn ‹22: -linna; -.linna›, Cape Town ‹keip taun› ingl, .Kaapstad afrikaani linn Lõuna-Aafrikas
Kapsukas ‹13: -e; -esse› prg Marijampolė
Kapõra ‹8: -sse› vt Kapera
Kara.bahh ‹20: -bahhi, -.bahhi› vt Mägi-Karabahh
Kara-Bogaz-Goli laht Garabogazi lahe venepärane nimi
Karachi ‹karaatši; 7: -sse›, Karāchī urdu linn Pakistanis
Karagandõ ‹1: -sse›, vene keeles Karaganda vn oblastilinn Kasahstanis
Karakal.pakkia ‹8: -sse›, Karakalpakistan ‹6: -i, -i; -i›, Qaraqalpaqstan karakalpaki, Qoraqalpog‘iston usbeki Usbekistani koosseisu kuuluv autonoomne vabariik
Karakol ‹6: -i, -i; -i› linn Kõrgõzstanis
Karakoram ‹9: -i› mäestik Kesk-Aasias
Karakorum ‹6: -i, -i; -i›, Harhorin mongoli ajalooline linn Mongoolias
Karakum ‹6: -i, -i; -i›, Garagum türkmeeni kõrb Türkmenistanis
Kara meri Jäämere osa Põhja-Venemaal
Kara.tau ‹1› mäed Venemaal Uuralites
Karat.šai ‹1: -sse›, Karatšaj karatšai Karatšai-Tšerkessia lõunaosa; Karat.šai-Tšer.kessia ‹8: -sse› Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Põhja-Kaukaasias
Karavangid mitm ‹20: -.vankide› mäestik Austrias, Itaalias ja Sloveenias
Kara Värav Barentsi ja Kara merd ühendav väin Venemaal
Kareda ‹8: -le›
Kareni ‹9: -sse›, Kayin Pyinè birma Birma osariik
Karepa ‹8: -le›
Karhumäki ‹.karhumägi; 17: -mäe, -mäge; -.mäele ja 3: -sse›, Medvežje.gorsk vn linn Karjalas
Kariibi meri Atlandi ookeani osa Antillide ja Kesk-Ameerika mandri vahel; Kariibi maad Kariibi mere äärsed riigid, Lääne-India
Kari+järv; Kari+järve ‹7: -le› (küla)
Karilat'si ‹7: -sse ja -.lat'si›
Karinu ‹8: -le›
Kariste ‹8: -sse ja -le›
Karja ‹7: -sse ja .Karja›
Karja+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Karjala ‹8: -sse› Venemaa koosseisu kuuluv vabariik; Karjala kannas, Karjala maakitsus (Venemaal Leningradi oblastis Soome lahe ja Laadoga järve vahel)
.Karksi ‹9: -sse ja .Karksi›
.Karksi-Nuia ‹7: -sse ja -.Nuia›
.Karlova ‹8: -sse›
Karlovy Vary ‹karlovi vari; 3: -sse› linn Tšehhis
Karlskrona ‹kaarlskruuna; 7: -sse› linn Rootsis
Karlsruhe ‹.karlsruue; 7: -sse› linn Saksamaal
.Karmel ‹9: -i›, Karmeli mägi (Iisraelis)
Karnataka ‹8: -sse›, Karṇāṭaka kannada India osariik
Karoliinid mitm ‹20: -.liinide; -.liinidele›, Karoliini saared, Caroline Islands ‹kärolain ailandz› ingl saarestik Vaikses ookeanis
Karpaadid mitm ‹20: -.paatide› mäestik Kesk- ja Ida-Euroopas
Kars ‹20: Karsi; .Karsi› linn Türgis
Karst ‹20: Karsti; .Karsti›, Carso it, Kras sloveeni lavamaa Sloveenias ja Itaalias
Karši ‹1: -sse› vt Qarshi
Kartaago ‹7: -sse› ajalooline linn ja riik Põhja-Aafrikas
Karu+järv; Karu+järve ‹7: -le› (küla)
Karula ‹8: -sse›
Karu+saar, Bjørnøya ‹.björn.öia› norra Norrale kuuluv saar Barentsi meres
Karuse ‹13: os Karust; -sse ja -le›
Kasahstan ‹6: -i, -i; -i›, Kazakstan kasahhi riik Kesk-Aasias
Kasari ‹9: -sse ja Kasari›
Kasaritsa ‹7: -sse ja -.ritsa›
Kase+pere ‹7: -sse ja -.perre›
Kase+pää ‹2: -le›
Kashi ‹khašõ; 1: -sse› Kaxgari hiinakeelne nimi
Kashmir ‹kaš.miir; 20: -i; -i›, ka Kaš.miir maa-ala Indias ja Pakistanis
Kaskaadid mitm ‹20: -.kaadide›, Kaskaadi+.mäestik, Cascade Range ‹käs.keid reindž› ingl mäestik USAs
.Kaspia ‹8›, .Kaspia meri sisemeri Lääne-Aasias
.Kassari ‹9: -sse ja .Kassari›
.Kassel ‹9: -i; -isse› linn Saksamaal
Kassi+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›
Kassi+saba ‹3: -sse ja -.sappa›
Kaszuby ‹kašubõ; 7: -sse›, ka Ka.šuubia maa-ala Poolas
Kas.tiilia ‹8: -sse›, Castilla ‹kastilja› hisp maa-ala Hispaanias
.Kastna ‹8: -sse ja .Kastna›
.Kastre ‹8: -sse ja .Kastre›
Kaš.gaaria ‹8: -sse› maa-ala Hiinas Xinjiangis
{Kašgar} → Kaxgar
Kaškadarjo ‹1: -sse› vt Qashqadaryo
Kaš.miir ‹20: -miiri; -.miiri› vt Kashmir
Ka.šuubia ‹8: -sse› vt Kaszuby
Kazbek ‹20: -beki, -.bekki›, Mkinvari gruusia mägi Kaukasuses Gruusia ja Venemaa (Osseetia) piiril
Kata.loonia ‹8: -sse›, Catalunya ‹katalunja› katalaani autonoomne piirkond Hispaanias
Katanga ‹7: -sse› Kongo DV provints
Katar ‹9: -i; -isse›, Qaţar ‹katar› ar riik Araabia poolsaarel
.Katleri ‹9: -sse›
Katmandu ‹1: -sse›, Kāṭhmāḍauṁ nepali Nepali pealinn
Katowice ‹katovitse; 7: -sse› linn Poolas
.Katšini ‹9: -sse›, Kachin Pyinè birma, Jinghpaw Mungdan katšini Birma osariik
Kattakurgon vt Kattaqo‘rg‘on
Kattaqo‘rg‘on ‹-korgon; 6: -i, -i; -i› linn Usbekistanis
Kattegat ‹20: -gati, -.gatti› Läänemerd ja Põhjamerd ühendav väin
Kaug-Ida Aasia äärmine idaosa
Kau.kaasia ‹8: -sse› maa-ala Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel
.Kaukasus ‹12: -e›, Kaukasuse mäed mäestik Kaukaasias, Suur- ja Väike-Kaukasus
.Kauksi ‹9: -sse ja .Kauksi›
Kaunas ‹13: -e; -esse› linn Leedus
.Kauni.ainen ‹12: -.aise, -.aist; -.aisesse ja 9: -i; -isse› = Grankulla ‹.graankülla› rts Helsingi naaberlinn, Espoo enklaav Soomes
Kaunis+saare ‹7: -.saarde›
.Kause ‹8: -sse ja .Kause›
Kauss+järv
Kaut+jala ‹3: -sse ja -.jalga›
Kavastu ‹8: -sse›
Kaxgar ‹käšgär; 6: -i, -i; -i› uiguuri = Kashi ‹khašõ› hn linn Hiinas Xinjiangis
.Keava ‹8: -sse ja .Keava›
Kecskemét ‹kätškä.meet; 20: -i; -i› linn Ungaris
Kėdainiai ‹ke.dain.jai; 1: -sse› linn Leedus
Keelingi saared ‹kiilingi› Kookossaared
Keeni ‹7: -sse ja .Keeni›
.Keenia ‹8: -sse› vt Kenya
Keeri ‹7: -le›; Keeri järv
Kehra ‹7: -sse ja .Kehra›
.Kehtna ‹8: -sse ja .Kehtna›
Keibu laht
.Keila ‹8: -sse ja .Keila›
.Keila-Joa ‹1: -le›
.Keldri+mäe ‹1: -le›
Kellavere ‹7: -sse ja -.verre›; Kellavere mägi
Kelmė ‹kälme; 7: -sse› linn Leedus
Ķemeri ‹tjemeri; 9: -sse› suvituspiirkond Lätis
Kemerovo ‹3: -sse› oblastilinn Venemaal
Kemi ‹3: -sse› linn Soomes; jõgi ja linn Karjalas
Kent ‹20: Kenti; .Kenti› Inglismaa krahvkond
Kentucky ‹kentaki; 7: -sse› USA osariik
Kenya ‹kenja; 7: -sse›, ka .Keenia riik Aafrikas
Kerala ‹8: -sse›, Keraḷaṁ malajalami India osariik
Kerava ‹8: -sse› linn Soomes
Kergu ‹7: -sse ja .Kerku›
Keri ‹3: -le›
Kérkyra ‹.kerkira; 8: -le ja -sse› saar ja maakond Kreekas
Kernu ‹7: -sse ja .Kernu ja -le›
.Kersleti ‹7: -sse ja -.letti›, rootsi keeles .Kärrs.lätt
Kertš ‹20: Kertši; .Kertši› linn Ukrainas Krimmis
Kesk-Aafrika Vabariik, République centrafricaine pr riik Aafrikas
Kesk-.Aasia ‹8: -sse› Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan
Kesk-Ameerika ‹8: -sse›
Kesk+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Kesk+must+mulla+vöönd Mustmullavöönd
Kesk-Vene kõrgustik (Venemaa Euroopa-osas, Moskvast edelas)
.Keskvere ‹7: -sse ja -.verre›
.Kesse+laid
Ket' ‹20: Keti, .Ketti› Obi lisajõgi Venemaal
.Kharthli ‹9: -sse› maa-ala Gruusias, Ida-Gruusia
{Khartoum} → Hartum
Khmeer ‹20: Khmeeri; .Khmeeri› Kambodža vananenud nimi
Khuthaisi ‹7: -sse› linn Gruusias
Kidron ‹9: -i›, Qidron ‹kid.roon› heebrea, Wādī an-Nār ar jõgi Palestiinas
Kiel ‹kiil; 20: -i; -i› linn Saksamaal
Kielce ‹kjel'tse; 7: -sse› linn Poolas
Kigali ‹-aa-; 7: -sse› Rwanda pealinn
Kihel+konna ‹7: -le›
Kihnu ‹7: -sse ja .Kihnu›
Kiid+järve ‹7: -le›
.Kiiev ‹9: -i; -isse›, Kiiv ukraina Ukraina pealinn
.Kiikla ‹8: -sse ja .Kiikla›
Kiili ‹7: -le›
Kiisa ‹7: -le›
Kiiu ‹7: -sse ja .Kiidu ja -le›
Kike+pera ‹3: -sse ja -.perra›; Kike+pera raba
Kikita ‹8: -sse› Kükita venekeelne nimi
Ki.liikia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias
{Kilimandžaaro} → Kilimanjaro
Kilimanjaro ‹kilimandžaaro; 7› mägi Tansaanias (Aafrika kõrgeim)
Kilingi-Nõmme ‹7: -.Nõmme ja -le›
.Kiltsi ‹9: -sse ja .Kiltsi›
.Kimrõ ‹8: -sse› linn Venemaal
Kinešma ‹8: -sse› linn Venemaal
Kingis.sepp ‹21: -sepa; -.seppa›, vadjapäraselt Jaama linn Venemaal Leningradi oblastis, endine Jamburg
.Kingston ‹9: -i; -isse› Jamaica pealinn
Kingston-upon-Hull ‹.kingston-öpon-hall; 20: -i; -i› Hulli ametlik nimi
Kingstown ‹.kings.taun; 20: -i; -i› Saint Vincenti pealinn
Kinnereti järv, piiblis ka Tiberiase järv ja Gali.lea meri järv Jordani jõel, Iisraeli ja Süüria piiril
Kinshasa ‹kinšassa; 7: -sse› Kongo DV pealinn; Kinshasa Kongo vt Kongo DV
{Kioto} → Kyōto
.Kirbla ‹8: -sse ja .Kirbla›
.Kirdalu ‹8: -sse›
.Kirde+maa ‹2: -le›, Nordaustlandet ‹.nuur.äüstlannet› norra saar Teravmägede saarestikus
.Kirde+väil ‹22: -väila, -.väila›, Põhja-mere+tee (Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Euroopa ja Aasia põhjarannikut)
Kirepi ‹9: -sse ja Kirepi›
Kir.giisia ‹8: -sse› vt Kõrgõzstan
Kiribati ‹7: -sse› riik ja saarestik Okeaanias
Kirkenes ‹.tširke.nees; 20: -i; -i› linn Norras
Kirna ‹7: -sse ja .Kirna›
Kirov ‹9: -i; -isse› oblastilinn Venemaal, endine Vjatka
Kirovabad ‹6: -i, -i; -i› prg Gäncä
Kirovakan ‹6: -i, -i; -i› prg Vanadzor
Kirovograd ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Ukrainas
Kirovsk ‹9: -i; -isse› kaks linna Venemaal
Kirum+pää ‹2: -le›, võrupäraselt Kirä+pää ‹2: -le›
Kiruna ‹.kiiruna; 8: -sse› linn Rootsis
Kislo.vodsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Kissel.jovsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
{Kišinjov} → Chişinău
Kizel ‹9: -i; -isse› linn Venemaal
{Kizõl-Arvat} → Serdar
Kitakyūshū ‹kita.kjuu.sjuu; 1: -sse› linn Jaapanis
.Kiuma ‹8: -le›
{.Kiu.šiu} → Kyūshū
Kivatšu ‹8›, Ki.vatš vn kosk Karjalas
Kivi+järv; Kivi+järve ‹7: -le› (küla)
Kivi+loo ‹1: -le›
Kivi+mäe ‹1: -le›
Kivine Tunguska ‹7› vt Podkamennaja Tunguska
Kivi+ora ‹3: -le›
Kivi-Vigala ‹8: -sse›
Kivi+õli ‹3: -sse›
Kivu ‹3› järv Aafrikas
Kladno ‹7: -sse› linn Tšehhis
Klagenfurt ‹klaagen.furt; 20: -furti; -.furti› linn Austrias
Klaipėda ‹.klaipeda; 8: -sse› linn Leedus
Kliima ‹7: -le›
Klin ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal
Klintsõ ‹1: -sse› linn Venemaal
.Kljaz'ma ‹8› Oka lisajõgi Venemaal
Kljutševskaja sopka ‹7›, Kljutši mägi tulemägi Venemaal Kamtšatkal
Klondike ‹.klon.daik; 20: Klondike’i› Yukoni lisajõgi Kanadas
Klooga ‹7: -le›
Klooga+ranna ‹7: -.randa›
.Kloostri ‹9: -sse ja .Kloostri›
.Kloostri+metsa ‹7: -.metsa›
Kluhhori ‹9: -sse› kuru Gruusia (Abhaasia) ja Venemaa piiril
.Knossos ‹12: -e; -[es]sse› antiikaja linn Kreekas Kreeta saarel
Kōbe ‹koobe; 7: -sse› linn Jaapanis
Kobela ‹8: -sse›
København ‹.kööbn.haun; 20: -i; -i› Kopenhaageni taanikeelne nimi
Kodasema ‹3: -le›
Koda+soo ‹2: -sse ja -le›
Kodavere ‹7: -sse ja -.verre›
Kodi+järv; Kodi+järve ‹7: -.järve ja -le› (küla)
Kodila ‹8: -sse›
Koeru ‹7: -sse ja .Koeru›
Kogalõm ‹6: -i, -i; -i› linn Handi-Mansimaal
Køge ‹kööe; 7: -sse› linn Taanis
Koguva ‹8: -sse ja Koguva ja -le›
Kohatu ‹8: -sse›
Kohila ‹8: -sse›
.Kohtla ‹8: -sse ja .Kohtla›
.Kohtla-Järve ‹7: -le›
.Kohtla-Nõmme ‹7: -le›
Koidu ‹7: -le›
Koigi ‹7: -sse ja .Koiki›
Koik+küla ‹3: -sse ja -.külla›
.Koikse ‹8: -sse ja .Koikse›
Koit+järve ‹7: -le›
Koiva ‹7›, Gauja läti jõgi Lätis ja osalt Eesti piiril
Koiva+liina ‹7: -sse ja -.liina›, .Gaujiena läti asula Lätis Eesti piiri lähedal
Ko.kand ‹20: -kandi; -.kandi› Qo‘qoni venekeelne nimi
Kokora ‹8: -sse ja -le›
{Koktšetav} → Kökše.tau
Kolga ‹7: -sse ja .Kolka›
Kolga-Jaani ‹7: -.Jaani›
Kolga+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Kolgata ‹8: -le› piiblis mainitud koht Jeruusalemmas, Jeesuse Kristuse ristilöömise paik
Kolgujev ‹9: -i; -ile› vn, Holnggov neenetsi saar Venemaal Barentsi meres
Kolka ‹.kuolka; 8: -sse› läti, Kūolka liivi küla Lätis Kuramaa põhjatipus
Kolkata ‹7: -sse›, ka Kalkuta, inglispäraselt varem Calcutta ‹kälkata›, Kalikātā ‹kolikata› bengali linn Indias, Lääne-Bengali pealinn
.Kol'kja ‹8: -sse ja .Kol'kja›, vene keeles Kol'ki
Kollane meri (Korea poolsaare ja Hiina vahel)
Kolomna ‹7: -sse› linn Venemaal
.Kolpin ‹9: -ile›, setupäraselt .Kul'kna saar Pihkva järves
Kolu ‹3: -sse›
Ko.lumbia ‹8: -sse› vt Colombia
Koluvere ‹7: -sse ja -.verre›
Kolõma ‹1› vn, Halõma jakuudi jõgi Venemaal Siberis
Komandori+saared mitm (Venemaal Kaug-Idas)
Komarovka ‹7: -sse›
Komi ‹3: -sse›, Komi mu komi Venemaa koosseisu kuuluv vabariik; {Komi-Permi} → Permi+komi
Komoorid mitm ‹20: -.mooride; -.mooridele›, Komoori saared, Comores ‹ko.moor› pr, Al-Qamar ‹al-kamar› ar riik ja saarestik Aafrika idaranniku lähedal
Komorra ‹7: -sse›, ka Gomorra piiblis mainitud muistne linn Palestiinas
Komso.mol'sk Amuuri ääres ‹9: -.mol'ski, -.mol'skit; -.mol'skisse›, Amuuri-.äärne Komso.mol'sk linn Venemaal
Kondopoga ‹7: -sse› Kontupohja venekeelne nimi
Kongo 1. ‹7›, Congo pr, portugali jõgi Aafrikas
Kongo 2. ‹7: -sse›, Kongo-Brazzaville ‹-braza.vill› ja Brazzaville’i Kongo, Congo pr riik (Kongo Vabariik) Aafrikas
Kongo DV ‹7: -sse›, Kongo-Kinshasa ‹-kinšassa› ja Kinshasa Kongo, République démocratique du Congo pr riik (Kongo Demokraatlik Vabariik) Aafrikas, 1971–1997 Zaire
Konguta ‹8: -sse›
Konstanz ‹-tants; 9: -i; -isse› linn Saksamaal
Konstanti.noopol ‹9: -i; -isse› İstanbuli ajalooline nimi
Konsu järv
Kontupohja ‹.kondu.pohja; 8: -sse› sm, Kondopoga vn linn Karjalas
Konuvere ‹7: -sse ja -.verre›
Koogi ‹7: -le›
Koogiste ‹8: -sse ja -le›
.Kookos+saared mitm, Keelingi saared ‹kiilingi›, Cocos Islands ‹.koukos ailandz› ingl Austraalia välisala India ookeanis
Koola ‹7: -sse ja -le›, Koola poolsaar (Venemaa Euroopa-osas)
.Koonga ‹8: -sse ja .Koonga›
Kooraste ‹8: -sse ja -le›, võrupäraselt Koorastõ ‹8: -sse ja -le›
Koordi ‹7: -sse ja .Koorti›
Koor+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Koosa ‹7: -le›
Ko.peisk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Kopen.haagen ‹9: -i; -isse›, København ‹.kööbn.haun› taani Taani pealinn
Kopetdag vt Köpetdag
.Kopli ‹9: -sse ja .Kopli›
Koralli+meri (Austraalia kirderannikul)
Kordiljeerid mitm ‹20: -.jeeride› Lõuna- ja Põhja-Ameerika lääneosa mäestike ühisnimetus
Kordofan ‹6: -i, -i; -i›, Kurdufān ‹kurdu.faan› ar maa-ala Sudaanis
Ko.rea ‹1: -sse›, Han ehk Chosŏn ‹tšosön› ehk Taehan ‹tähan› korea poolsaar ja maa Ida-Aasias
{Korfu} → Kérkyra
Kórinthos ‹ko.rintos; 12: -e; -[es]sse› linn Kreekas
Kor.jakkia ‹8: -sse› autonoomne ringkond Venemaal Kaug-Idas
Koroljov ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal Moskva oblastis, endine Kaliningrad
Koror ‹9: -i; -ile ja -isse› saar Vaikses ookeanis, Belau pealinn
Korsika ‹8: -le›, Corse ‹kors› pr Prantsusmaale kuuluv saar ja halduspiirkond
Kose ‹7: -le›
Kose-Uue+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, Kose-Uue+mõisa ‹7: -.mõisa›
Kosovo ‹.kossovo; 8: -sse› serbia, Kosovë ‹kossoove; 7: -sse› albaania ÜRO halduse all olev autonoomne provints Serbias
.Kostamus ‹12: -e; -[es]sse›, Kostomukša vn linn Karjalas
Kostanaj ‹1: -sse›, vene keeles varem Kusta.nai oblastilinn Kasahstanis
{Kostariika} → Costa Rica
Kos'tivere ‹7: -sse ja -.verre›
Kostomukša ‹7: -sse› Kostamuse venekeelne nimi
Kostroma ‹1: -sse› oblastilinn Venemaal
Košice ‹košitse; 8: -sse› linn Slovakkias
.Kotka ‹8: -sse› linn Soomes
.Kotlas ‹12: -e; -[es]sse› linn Venemaal
.Kotlin ‹9: -i; -ile› Venemaale kuuluv saar Soome lahes
Kotšin+hiina ‹7: -sse›, Nam Bộ ‹nam boo› vietnami maa-ala Indohiinas, prg Vietnami lõunaosa
Kovrov ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal
.Kraasna ‹8: -sse ja .Kraasna› Krasnogorodskoje eestipärane nimi (eriti Kraasna keelesaare puhul)
Krabi ‹3: -le›
Kraka.tau ‹1› tulemägi Indoneesias Jaava ja Sumatra vahelisel saarel
Krakolje ‹7: -sse›, Jõgõperä vadja asula Venemaal Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis
Kraków ‹.kraakov, poola krakuf; 9: -i; -isse›, ka Krakov linn Poolas
Krama.torsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Ukrainas
Krāslava ‹.kraaslava; 8: -sse› linn Lätis
.Krasnaja Poljana ‹7: -sse› alev Venemaal Krasnodari krais
Krasnodar ‹6: -i, -i; -i› linn ja kraikeskus Venemaal
Krasnodon ‹6: -i, -i; -i› linn Ukrainas
Krasnogorodskoje ‹7: -sse›, ka .Kraasna alev Venemaal Pihkva oblastis
Krasno.jarsk ‹9: -i, -it; -isse› linn ja kraikeskus Venemaal
Krasno.vodsk ‹9: -i, -it; -isse› prg Türkmenbaşy
Kreeka ‹7: -sse›, Ellás ‹ellas› ehk Elláda kr riik Euroopas
Kreen+holmi ‹7: -sse ja -.holmi›
Kreeta ‹7: -le›, Kríti ‹kriti› kr saar ja halduspiirkond Kreekas
Krementšuk ‹20: -šuki; -.šukki› linn Ukrainas
Kretinga ‹krätinga; 1: -sse› linn Leedus
Krimm ‹20: Krimmi; .Krimmi›, Krõm ukraina, Qırım ‹kõrõm› krimmitatari poolsaar ja Ukraina koosseisu kuuluv vabariik
Kristianstad ‹.kri.šan.staad; 20: -i; -i› linn Rootsis
Kristiine ‹7: -sse›
{Kri.voi Rog} → Krõ.või Rig
{Kro.aatia} → Hor.vaatia
Kroon+linn ‹22: -linna; -.linna›, Kronštadt vn linn Venemaal
.Krootuse ‹12: os .Krootust; -sse ja -le›, võrupäraselt .Kruutusõ ‹8: -sse ja -le›
Krupp ‹20: Krupi; .Kruppi›, setupäraselt Krupa ‹7: -sse ja .Kruppa› ja Ruuba
Krõ.või Rig ‹6: -i, -i; -i› linn Ukrainas
{Kzõl-Orda} → Kõzõlorda
Kuala .Lumpur ‹9: -i; -isse› Malaisia pealinn
Kuban ‹6: -i, -i; -i› jõgi ja maa-ala (Kubanimaa) Venemaal
Kubija ‹8: -le›, ka Kubja
Kudina ‹8: -le›
Kudjape ‹8: -le›
Kudru+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Ku.dõmkar ‹9: -i; -isse› linn Venemaal, Permikomi keskus
Kuibõšev ‹6: -i, -i; -i› prg Samara
Kuigatsi ‹9: -sse ja Kuigatsi›
Kui+metsa ‹7: -.metsa›
Kuiva+jõe ‹1: -le›
Kuivastu ‹8: -sse›
Kujawy ‹kujaavõ; 7: -sse›, ka Ku.jaavia ‹8: -sse› maa-ala Poolas
{Kukon} → Qo‘qon
.Kukruse ‹12: os .Kukrust; -le›
.Kuksema ‹8: -le›
Kuku+linna ‹7: -.linna›
Kukunor ‹6: -i, -i›, Qinghai Hu ‹t'shing.hai huu› hn järv Hiinas
Kuld+hord ‹20: -hordi; -.hordi› ajalooline khaaniriik Kesk-Aasias
Kuldīga ‹kuldiiga; 8: -sse› linn Lätis
.Kuldre ‹8: -sse ja -le›, võrupäraselt .Kuldri ‹8: -le›
Kulgu ‹7: -le›
Kuljab vt Kulob
Kulje ‹7: -sse›, setupäraselt .Kuulja
.Kul'kna ‹8: -le› vt .Kolpin
Kulla+maa ‹2: -le›
Kulla+ran'nik ‹9: -u; -ule› Ghana varasem nimi
.Kul'na ‹8: -sse› Gulbene leivupärane nimi
Kulob ‹6: -i, -i; -i›, vene keeles Kuljab linn Tadžikistanis
Kulunda ‹1: -sse› vn, Kulõndõ kasahhi stepp Lääne-Siberis
Kuma ‹1› jõgi Venemaal Põhja-Kaukaasias
.Kumna ‹8: -sse›
.Kunda ‹8: -sse ja .Kunda›
Kuninga+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Kunlun ‹kh-; 6: -i, -i› mäestik Hiinas
Kun.ming ‹kh-; 20: -mingi; -.mingi› linn Hiinas
Kūolka ‹.kuolka; 8: -sse› Kolka liivikeelne nimi
Kuopio ‹.kuobio; 8: -sse› linn Soomes
Kura ‹1› jõgi Kaukaasias
Kura kurk, ka .Irbe väin, Irbes jūras šaurums läti Liivi lahte Läänemerega ühendav väin
Kura laht, Kuršių marios leedu, Kuršski zaliv vn laht Kura maasääre ja mandri vahel Leedu ja Venemaa Kaliningradi oblasti piiril; Kura maasäär, Kuršių nerija leedu, Kuršskaja kossa vn Läänemerre ulatuv kitsas poolsaar
Kura+maa ‹2: -le›, Kura poolsaar, .Kurzeme läti poolsaar Lätis, Läti lääneosa
Kurdistan ‹6: -i, -i; -i› maa-ala Iraagis, Iraanis ja Türgis
Kure+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Kure+maa ‹2: -le›
Kure+mäe ‹1: -le›
Kure+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›, võrupäraselt Kurõ+nurmõ
Kure+palu ‹3: -sse ja -.pallu›
Kure+soo
Kures+saare ‹7: -.saarde›
Kurevere ‹7: -sse ja -.verre›
Kurgan ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Venemaal Siberis
{Kurgan-Tjube} → Kurgon.teppa
.Kurgja ‹8: -le›
Kurg+järve ‹7: -le›
.Kurgla ‹8: -le›
Kurgon.teppa ‹8: -sse› linn Tadžikistanis
Kuriilid mitm ‹20: -.riilide; -.riilidele›, Kuriili saared (Venemaal Kaug-Idas)
Kurista ‹8: -le›
.Kurkse ‹8: -sse ja .Kurkse›
Kuroshio ‹kurosjio; 1›, ka .Jaapani hoovus (Vaikse ookeani lääneosas)
Kursi ‹7: -sse ja .Kurssi›
Kursk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Venemaal
.Kurzeme ‹8: -sse› Kuramaa lätikeelne nimi
.Kurtna ‹8: -sse ja .Kurtna ja -le›
Kurõ+nurmõ ‹7: -sse ja -.nurmõ› vt Kure+nurme
{Kusta.nai} → Kostanaj
Kuz.bass ‹20: -bassi; -.bassi›, Kuz.netski söebassein tööstusala Venemaal Lõuna-Siberis
{Kutaisi} → Khuthaisi
Kuuba ‹7: -sse ja -le›, Cuba ‹kuuba› hisp riik ja saar Lääne-India saarestikus
Kuudsi ‹7: -le› vt Kuutsi
.Kuulja ‹8: -sse› vt Kulje
.Kuusalu ‹3: -sse ja -.sallu›
Kuusiku ‹8: -le›
.Kuutse+mägi
Kuutsi ‹7: -le›, võrupäraselt Kuudsi
Ku.veit ‹20: -veidi; -.veiti›, Al-Kuwayt ‹al-ku.ait› ar riik Aasias
KwaZulu-Natal ‹6: -i, -i; -i› Lõuna-Aafrika Vabariigi provints
Kõinastu ‹8: -le›
Kõnnu ‹7: -sse ja .Kõndu›
Kõo ‹1: -sse›
.Kõola ‹8: -sse ja .Kõola›
Kõpu ‹7: -sse ja .Kõppu›
Kõrges+saare ‹7: -.saarde›
Kõrgõzstan ‹6: -i, -i; -i›, ka Kir.giisia riik Kesk-Aasias
.Kõrkja+meri piiblis mainitav Punase mere nimi
Kõrve+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Kõrve+maa ‹2: -le›
Kõzõl ‹6: -i, -i; -i› Tõva pealinn
Kõzõlkum ‹6: -i, -i; -i›, Qizilqum ‹kizilkum› usbeki kõrb Usbekistanis ja osaliselt Kasahstanis
Kõzõlorda ‹1: -sse›, vene keeles varem Kzõl-Orda oblastilinn Kasahstanis
Kõue ‹7: -sse ja -le›
{Käbla} → .Käpla
Kädva ‹7: -le›
Käe+salu ‹3: -sse ja -.sallu›
Käina ‹7: -sse ja .Käina›
Käkisalmi ‹kägi.salmi; 21: -salme; -.salme ja 9: -sse› Priozjorski soomekeelne nimi
.Käpla ‹8: -sse ja .Käpla›
Käravete ‹7: -le›
.Kärde ‹8: -sse ja .Kärde›
.Kärdla ‹8: -sse ja .Kärdla›
Kärevere ‹7: -sse ja -.verre›
.Kärgula ‹8: -sse›
.Kärkna ‹8: -sse ja .Kärkna›
.Kärla ‹8: -le›
Kärnten ‹.kernten; 9: -i; -isse› Austria liidumaa
.Kärrs.lätt ‹20: -läti; -.lätti› vt .Kersleti
.Kärstna ‹8: -sse ja .Kärstna›
Käru ‹3: -sse ja .Kärru›
Käsmu ‹7: -sse ja .Käsmu ja -le›
Käva ‹3: -le›
.Kääpa ‹8: -le›, võrupäraselt .Kääpä ‹8: -le›
Käärdi ‹7: -le›
Kääriku ‹8: -le›
Kökše.tau ‹1: -sse›, vene keeles varem Koktšetav linn Kasahstanis
Köln ‹20: Kölni; .Kölni› linn Saksamaal
Köpetdag ‹6: -i, -i›, vene keeles Kopetdag mäestik Iraani ja Türkmenistani piiril
Küdema ‹8: -le›
Kükita ‹8: -le›, vene keeles Kikita
Küklaadid mitm ‹20: -.laadide; -.laadidele›, Kykládes ‹kiklaades› kr saarestik ja maakond Kreekas
Küllätüvä ‹3: -sse ja -.tüvvä›
.Küpros ‹12: -e; -[es]sse ja -ele›, Kýpros ‹.kipros› kr, Kıbrıs ‹kõbrõs› türgi riik ja saar Vahemeres
Küreene ‹7: -sse› ajalooline linn Põhja-Aafrikas, Kürenaika vana pealinn
Kürenaika ‹7: -sse›, Barqah ‹barka› ar maa-ala Liibüas, selle idaosa
Küti ‹7: -sse ja .Kütti›
.Kütte+jõu ‹1: -sse›
Kymi ‹kümi; 3: -sse› maa-ala Soomes
Kyōto ‹kjooto; 7: -sse›, {Kioto} linn Jaapanis
Kyūshū ‹kjuu.sjuu; 2: -le›, {Kiušiu} saar Jaapanis
Laadoga ‹8›, Laadoga järv (Loode-Venemaal)
.Laagna ‹8: -sse›
.Laagri ‹9: -sse›
Laane ‹7: .Laande ja -sse›
Laane+metsa ‹7: -.metsa›, võrupäraselt Lanna+mõtsa
.Laatre ‹8: -sse ja .Laatre›
Labe ‹7› Elbe jõe tšehhikeelne nimi
Labrador ‹6: -i, -i; -i› poolsaar Kanadas
Ladina-Ameerika ‹8: -sse› Ameerika maailmajao hispaania- ja portugalikeelsete riikide ühisnimetus
.Laekvere ‹7: -sse ja -.verre›
.Laeva ‹8: -sse ja .Laeva›
Lagedi ‹9: -le›
Lagos ‹laagos; 13: -e; -esse› linn Nigeerias, varasem pealinn
La Habana ‹la avaana; 7: -sse› Havanna hispaaniakeelne nimi
Lahe ‹7: -sse ja .Lahte›
Lahe+maa ‹2: -le›
Lahe+pera ‹3: -le›
Lahe+pere laht
Lahore ‹la.hoor; 20: Lahore’i; Lahore’i›, Lāhaur ‹.laa.haur› urdu linn Pakistanis
.Lahti ‹9: -sse› linn Soomes
Laik+saare ‹7: -.saarde›
Laim+jala ‹3: -sse ja -.jalga›
.Laitse ‹8: -sse ja .Laitse›
.Laiuse ‹8: -le›
Lakadiivid mitm ‹20: -.diivide; -.diividele›, Lakṣhadvīp ‹lakša.dviip› malajalami, Laccadive Islands ingl India saarestik Araabia meres, Lakshadweep
Lake.daimon ‹9: -i; -isse› Sparta ajaloolisi rööpnimesid
Lake Placid ‹leik plässid; 9: -i; -isse› asula USAs New Yorgi osariigis
La.koonia ‹8: -sse›, Lakonía ‹lakoniia› kr Kreeka maakond
Lakshadweep ‹lakša.dviip; 20: -i; -i›, Lakṣhadvīp malajalami India liiduala Araabia meres
Lal'si ‹7: -sse ja .Lal'si ja -le›
La Mancha ‹la mantša; 7: -sse› tasandik Hispaanias
La Manche ‹la maa(n)š; 20: Manche’i; Manche’i›, ka .Inglise kanal Atlandi ookeani osa Suurbritannia lõunaranniku ja Prantsusmaa looderanniku vahel
Lancashire ‹länkäšir; 6: -shire’i; -shire’i› Inglismaa krahvkond
Languedoc-Roussillon ‹la(n)gdok-russi.joon; 20: -i; -i› halduspiirkond Prantsusmaal
Lanna+mõtsa ‹7: -.mõtsa› vt Laane+metsa
Lanzhou ‹lan.tšou; 1: -sse› linn Hiinas
Lao+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Laos ‹13: .Laose; .Laosesse›, Lao ‹lau› lao riik Aasias Indohiina poolsaarel
La Paz ‹la paass; 20: -i; -i› Boliivia halduspealinn
La Pérouse’i väin ‹la peruuzi›, jaapanipäraselt Sōya väin ‹sooja› (Venemaa Sahhalini saare ja Jaapani Hokkaidō vahel)
Lapi+maa ‹2: -le›, Sápmi saami maa-ala Põhja-Euroopas
La Plata 1. ‹plaata; 7›, La Plata laht Uruguay ja Paraná jõe suudmeala Lõuna-Ameerikas
La Plata 2. ‹plaata; 7: -sse› linn Argentinas
Lappeenranta ‹lappeen.randa; 22: -ranna; -.randa ja 8: -sse› linn Soomes
.Laptevite meri (Jäämere osa)
La Rioja ‹la riohha; 7: -sse› autonoomne piirkond Hispaanias
Lasna+mäe ‹1: -le› (linnaosa); Lasna+mägi
.Lasva ‹8: -le›
Las Vegas ‹13: -e; -esse› linn USAs
Lazdijai ‹lazdijai; 1: -sse› linn Leedus
Lazio ‹.laatsio; 8: -sse› Itaalia maakond
.Latgale ‹8: -sse› maa-ala Lätis, Läti idaosa
Lauga jõgi, ka Luuga jõgi, Luga vn jõgi Venemaal; Lauga laht (Soome lahe osa)
.Lauka ‹8: -le›
Laulas+maa ‹2: -le›
.Laupa ‹8: -le›
Laura ‹7: -sse ja .Laura›, .Lavrõ vn
Lausanne ‹lo.zann; 20: Lausanne’i; Lausanne’i› linn Šveitsis
Lavas+saar, .Moštš.nõi vn Venemaale Leningradi oblastisse kuuluv saar Soome lahes
Lavas+saare ‹7: -.saarde›
.Lavrõ ‹8: -sse› Laura venekeelne nimi
Leeds ‹liidz; 20: -i; -i› linn Inglismaal
Leedu ‹7: -sse ja .Leetu›, Lietuva ‹ljätuva› leedu riik Euroopas
Leena ‹7›, Lena vn, Ölüöne jakuudi jõgi Venemaal Siberis
Leevaku ‹8: -le›
Leevi ‹7: -le›
Lefkosía ‹lefkosiia; 7: -sse› kr, Lefkoşa ‹lefkoša› türgi vt Nikosia
Le Havre ‹lö.aavr; 9: Havre’i, Havre’it; Havre’isse› linn Prantsusmaal
.Lehmja ‹8: -le›
Lehola ‹8: -sse›
.Lehtse ‹8: -sse ja .Lehtse›
Leicester ‹lester; 9: -i; -isse› linn Inglismaal
Leie ‹7: -sse ja .Leide ja .Leige›
.Leipzig ‹-pts-; 9: -i; -isse› linn Saksamaal
Leisi ‹7: -sse ja .Leisi›
Lella+pere ‹7: -sse ja -.perre›
Lelle ‹7: -sse ja .Lelle›
Le Mans ‹lö maan; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal
Lemmatsi ‹9: -sse ja Lemmatsi›
Lem+salu ‹3: -sse ja -.sallu› vt Limbaži
Leninabad ‹6: -i, -i; -i› prg Hudžand
Leninakan ‹6: -i, -i; -i› prg Gjumri
Leningrad ‹6: -i, -i; -i› prg Peterburi; Leningradi oblast (haldusüksus Loode-Venemaal)
Leninobod ‹6: -i, -i; -i› prg Hudžand
Leninsk-Kuz.netski ‹9: -sse› linn Venemaal
{Lenkoran} → Länkäran
León ‹leon; 6: -i, -i; -i› linn Hispaanias
Lepas+saare ‹7: -.saarde›, võrupäraselt Lepässaarõ
.Lepna ‹8: -le›
Lepässaarõ ‹7: -sse› vt Lepassaare
.Lesbos ‹12: -e; -ele ja -[es]sse›, Lésvos ‹.lesvos› kr saar ja maakond Kreekas
Les.noi ‹1: -le› prg Seiskari
Lesotho ‹lesoto; 7: -sse› riik Aafrikas
Leti+pea ‹1: -le›
Leuven ‹.löüfen; 9: -i; -isse› linn Belgias
Le.vant ‹20: -vandi; -.vanti› Vahemere idapoolsed rannikumaad
Lhasa ‹-ss-; 7: -sse› Tiibeti pealinn
Liaodongi poolsaar ‹ljautungi› (Kirde-Hiinas)
Liao.ning ‹ljau-; 20: -ningi; -.ningi› Hiina provints
Li.beeria ‹8: -sse›, Liberia ‹lai.bieria› ingl riik Aafrikas
Libreville ‹librö.vill; 20: -ville’i; -ville’i› Gaboni pealinn
Liechtenstein ‹lihten.štain; 20: -i; -i› väikeriik Euroopas
Liège ‹ljeež; 20: Liège’i; Liège’i› linn Belgias
Liepāja ‹.liepaaja; 7: -sse›, ajaloolises kontekstis ka .Liibavi linn Lätis
Li.guuria ‹8: -sse›, Liguria it Itaalia maakond
Liha+.võtte+saar, Isla de Pascua ‹.paskua› hisp Tšiilile kuuluv saar Vaikses ookeanis
Lihula ‹8: -sse›
Liibanon ‹6: -i, -i; -i›, Lubnān ‹lub.naan› ar riik ja mäestik Lähis-Idas
.Liibavi ‹9: -sse ja .Liibavi› vt Liepāja
.Liibo ‹8: -sse› Liepāja saaremurdeline nimi
.Liibüa ‹8: -sse›, Lībyah ‹.liibja› ar riik Aafrikas
Liig+valla ‹7: -.valda›
Liina+mäe ‹1: -le›
.Liitva ‹8: -le›
Liiva ‹7: -le›
Liivi ‹7: -le›
Liivi laht, ka Riia laht, Rīgas jūras līcis läti (Läänemere osa)
Liivi+maa ‹2: -le›, Vidzeme läti ajalooline maa-ala Euroopas Läänemere idarannikul, laiemas tähenduses (Vana-Liivimaa) hilisem Eesti-, Liivi- ja Kuramaa ning Latgale, kitsamas tähenduses Liivimaa kubermang (Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti)
.Lilla Rågö ‹.roog.öö; 1: -le› Väike-Pakri saare rootsikeelne nimi
Lille ‹lill; 20: Lille’i; Lille’i› linn Prantsusmaal
Lille.hammer ‹9: -i; -isse› linn Norras
Lille+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Lilli ‹7: -sse›
Li.longwe ‹8: -sse› Malawi pealinn
Lima ‹liima; 7: -sse› Peruu pealinn
Limbaži ‹9: -sse›, ka Lem+salu linn Lätis
Limousin ‹limu.zään; 20: -i; -i› halduspiirkond Prantsusmaal
Limpopo ‹7› jõgi Lõuna-Aafrikas
Lina+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Linköping ‹.lintšööping; 9: -i; -isse› linn Rootsis
Linna+mäe ‹1: -le›
Linz ‹lints; 20: -i; -i› linn Austrias
.Linte ‹8: -sse ja -le›
Lintsi jõgi
Lipa ‹7: -le›
Lipetsk ‹9: -i; -isse› oblastilinn Venemaal
Lissabon ‹6: -i, -i; -i›, Lisboa ‹liž.voa› portugali Portugali pealinn
Little Rock ‹litl rokk; 20: -i; -i› linn USAs
Liu ‹1: -sse ja .Liugu›
Liverpool ‹live(r).puul; 20: -i; -i› linn Inglismaal
Livorno ‹7: -sse› linn Itaalias
Ljubljana ‹-ljaa-; 7: -sse› Sloveenia pealinn
Llanos ‹jaanos; 13: -e; -esse› tasandik Lõuna-Ameerikas
{Lobnor} → Lop Nur
Locarno ‹lokarno; 7: -sse› linn Šveitsis
Loch Ness ‹lohh; 20: Nessi, .Nessi› järv Šotimaal
Lo.deinoje Pole ‹7: -sse› linn Venemaal
Lodja ‹7: .Lotja›
Łódź ‹lodz; 20: -i; -i› linn Poolas
Lofoodid mitm ‹20: -.footide; -.footidele›, Lofoten ‹.luu.fuuten› norra saarestik Norra looderannikul
.Lohkva ‹8: -le›
Lohu ‹3: -le›
Lohu+salu ‹3: -sse ja -.sallu›
Lohu+suu ‹2: -sse ja -suhu›
Loire ‹lu.aar; 20: Loire’i› jõgi Prantsusmaal
Loksa ‹7: -le›
Lokuta ‹8: -le›
Lolland ‹.lol.lann; 20: -i; -i› saar Taanis
Lom.bardia ‹8: -sse› Itaalia maakond
Lomé ‹lo.mee; 1: -sse› Togo pealinn
Lomo.nossov ‹9: -i; -isse› linn Venemaal
.London ‹9: -i; -isse› Suurbritannia pealinn
Long Island ‹long ailand; 9: -i; -ile› saar USA idarannikul
Loo ‹1: -le›
Loobu ‹7: -sse ja .Loobu›
.Loode+alad, Northwest Territories ingl Kanada haldusüksus
.Loode+väil ‹22: -väila, -.väila› meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani Kanada põhjasaarestiku ja Beringi väina kaudu
Loodi ‹7: -sse ja .Looti›
.Loodna ‹8: -sse ja .Loodna ja -le›
.Loona ‹8: -le›
.Loona+laid
.Loopre ‹8: -sse ja .Loopre›
Loosi ‹7: -le›
Loosu ‹7: -le›
Lop Nur ‹6: -i, -i› järv Hiinas Xinjiangis
Lorraine ‹lo.rään; 20: Lorraine’i; Lorraine’i›, saksapäraselt Lotring halduspiirkond Prantsusmaal
Los Angeles ‹ändželes; 12: -e; -[es]se› linn USAs
Lossi+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Lotring ‹9: -i; -isse› Lorraine’i saksapärane nimi
Louisiana ‹luisiaana; 7: -sse› USA osariik
Lovat' ‹9: -i› jõgi Venemaal
Loviisa ‹8: -sse› sm = Lovisa ‹loviisa› rts linn Soomes
Luanda ‹7: -sse› Angola pealinn
Lublin ‹ljublin; 9: -i; -isse› linn Poolas
Lucknow ‹.lak.nau; 1: Lucknow’; Lucknow’sse›, Lakhnaū hindi linn Indias
Ludza ‹7: -sse›, ka Lut'si linn Lätis
Luga ‹7: -sse›, ka Luuga linn Venemaal
Lu.gansk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Ukrainas
Luha+maa ‹2: -le›
.Luidja ‹8: -le›
.Luiste ‹8: -sse ja .Luiste›
Luke ‹7: -le›
Luksem.burg ‹20: -burgi; -.burgi›, Luxembourg pr, Luxemburg sks, Lëtzebuerg letseburgi riik Euroopas
Luleå ‹.lüüleo; 8: -sse› linn Rootsis
Lulli+katku ‹7: -le›
Lund ‹20: -i; -i› linn Rootsis
Lusaka ‹7: -sse› Sambia pealinn
Lusi.taania ‹8: -sse› endine Rooma provints, vastab pms nüüdsele Portugalile
Lus'tivere ‹7: -sse ja -.verre›
Luzern ‹lut.sern; 20: -i; -i› linn Šveitsis
Luzon ‹luson; 6: -i, -i; -i›, Lusong tagalogi Filipiinide suurim saar
Lut'si ‹7: -sse ja .Lut'si› Ludza eestipärane nimi (eriti Lutsi keelesaare puhul)
Lutsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Ukrainas
Luua ‹7: -le›
Luuga ‹7: -sse› vt Luga; Luuga jõgi vt Lauga jõgi
.Luunja ‹8: -sse ja .Luunja›
Luxembourg ‹lügza(n).buur; 20: -i; -i› pr, Luxemburg sks, Lëtzebuerg letseburgi Luksemburgi pealinn
L'viv ‹6: -i, -i; -i›, vene keeles L'vov oblastilinn Ukrainas
Lõhavere ‹7: -sse ja -.verre›
Lõpe ‹7: -le›
.Lõuna-Aafrika Vabariik, South Africa ‹sauth äfrika› ingl riik Aafrikas
.Lõuna-Ameerika ‹8: -sse› manner läänepoolkeral, Ameerika maailmajao lõunaosa
.Lõuna-Carolina ‹karoliina; 7: -sse›, South Carolina ‹sauth kärolaina› ingl USA osariik
.Lõuna-Dakota ‹-oo-; 7: -sse›, South Dakota ‹sauth däkouta› ingl USA osariik
.Lõuna-Ge.orgia ‹8: -sse›, South Georgia ‹sauth .džoo(r)dža› ingl Suurbritanniale kuuluv saar Atlandi ookeani lõunaosas
.Lõuna-Hiina meri (Hiina, Indohiina, Filipiinide ja Indoneesia vahel)
.Lõuna-Kau.kaasia ‹8: -sse›, Taga-Kau.kaasia maa-ala Suur-Kaukasusest lõuna pool: Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia
.Lõuna-Ko.rea ‹1: -sse›, Hanguk korea riik Aasias Korea poolsaarel, Korea Vabariik
.Lõuna+meri soojad lõunapoolkera mered, eriti Vaikse ookeani lõunapoolne osa
.Lõuna-Os.seetia ‹8: -sse›, Samhreth Osethi gruusia, Hussar Irõston osseedi maa-ala Gruusias
.Lõuna-Ro.deesia ‹8: -sse› prg Zimbabwe
.Lõuna+saar, South Island ‹sauth ailand› ingl, Te Waipounamu maoori Uus-Meremaa lõunapoolsem saar
.Lõuna+saared Tubuai saared
.Lõuna-Sandwichi saared ‹.sänduitši›, South Sandwich Islands ingl Suurbritanniale kuuluv saarestik Atlandi ookeani lõunaosas
.Lõuna-Shetlandi saared ‹.šetländi›, South Shetland Islands ingl saared Antarktika poolsaare lähedal
.Lõuna-Sporaadid mitm ‹20: -.raadide; -.raadidele› Dodekaneesid
.Lõuna-Ti.rool ‹20: -rooli; -.rooli›, Südtirol ‹.züüdti.rool› sks vt Alto Adige
Lõve ‹7: -le›
.Lõõdla järv
.Lõõla ‹8: -sse ja .Lõõla›
Lähis-Ida Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika maad
.Lähte ‹8: -le›
.Lähtru ‹8: -sse ja .Lähtru›
Lämmi+järv Peipsi ja Pihkva järve ühendav veekogu
Länkäran ‹6: -i, -i; -i›, täpsel kujul Lənkəran linn Aserbaidžaanis
Läti ‹7: -sse ja .Lätti›, .Latvija läti riik Euroopas; Läti Liivi+maa ‹2: -le› vt Vidzeme; Läti Valga ‹7: -sse ja .Valka› vt .Valka
Lääne-.Aasia ‹8: -sse› Ees-Aasia
Lääne-.Bengal ‹9: -i; -isse›, Pashchim Baṅga ‹.poštšim bongo› bengali, West Bengal ‹uest ben.gool› ingl India osariik
Lääne-Bug ‹6: -i, -i› Bug
Lääne-Dvina ‹1› Daugava jõe ülem- ja keskjooks Venemaal ja Valgevenes
Lääne-.India ‹8: -sse› Atlandi ookeani saared Põhja- ja Lõuna-Ameerika vahel
Lääne+kallas Jordani Läänekallas
Lääne+maa ‹2: -le› = Lääne .maa.kond
Lääne-Ma.laisia ‹8: -sse› Malaia
Lääne+meri, {Bal'ti meri}; Läänemere maad Läänemerd ümbritsevad riigid ja piirkonnad
Lääne-Nigula ‹8: -sse›
Lääne-Sahara ‹8: -sse›, Aş-Şaḩrā’ al-Gharbīyah ‹as-sahraa al-garbiija› ar Marokoga liidendatud endine Hispaania valdus Lääne-Aafrikas
Lääne-Saksa+maa ‹2: -le›, Westdeutschland ‹.vest.doitš.land› sks Saksamaa Liitvabariigi mitteametlik nimetus 1949–1990
Lääne-Sa.moa ‹1: -sse› vt Sa.moa
Lääne-Siber ‹9: -i; -isse› maa-ala Venemaal
Lääne-Virginia ‹vö(r)džinia; 8: -sse›, West Virginia ‹uest vö(r)džinia› ingl USA osariik
Lääne-Viru+maa ‹2: -le› = Lääne-Viru .maa.kond
Lössi+pla.too, Huangtu Gaoyuan ‹huang.thuu kaojüan› hn piirkond Hiinas
Lübeck ‹lüübek; 9: -i; -isse›, ka Lüübek linn Saksamaal
Lüda ‹.lüü.taa; 1: -sse› linn Hiinas Liaoningis, Lüshun ja Dalian
Lüganuse ‹12: os Lüganust; -sse ja -le›
Lüka.oonia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias
Lükati ‹9: -le›
Lülle+mäe ‹1: -le›
Lümanda ‹8: -sse ja Lümanda›
Lümandu ‹8: -sse›
Lümatu ‹8: -sse ja -le›
Lüneburg ‹lüü-; 20: -burgi; -.burgi› linn Saksamaal
Lüshun ‹lüšun; 6: -i, -i; -i› linn Hiinas, Lüda osa
Lützen ‹.lütsen; 9: -i; -isse› paikkond Saksamaal Leipzigi lähedal
Lüübek ‹9: -i; -isse› vt Lübeck
.Lüüdia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias
.Lüükia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias
Lyon ‹ljoon; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal
Maagi+.mäestik, Krušné hory ‹krušnee hori› tšehhi, Erzgebirge ‹.ertsgebirge› sks mäestik Tšehhi ja Saksamaa piiril
.Maardu ‹8: -sse ja .Maardu›
.Maarianhamina ‹8: -sse› Mariehamni soomekeelne nimi
Maaritsa ‹8: -sse›
.Maarja ‹8: -sse›
.Maarja-Magdaleena ‹7: -sse›
.Maarja+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, .Maarja+mõisa ‹7: -.mõisa›
.Maarja+mäe ‹1: -le›
Maas ‹20: Maasi, .Maasi›, Meuse ‹mööz› pr jõgi pms Prantsusmaal ja Belgias
Maasi ‹7: -sse ja .Maasi›
Maastricht ‹.maast.riht; 20: -i; -i› linn Hollandis
Macau ‹ma.kau; 1: -sse› Aomeni portugalikeelne nimi
Mackenzie ‹mäkenzi; 7› jõgi Kanadas
Mada.gaskar ‹9: -i; -isse ja -ile›, Madagasikara malagassi, Madagascar pr riik ja saar Aafrika idaranniku lähedal
Madal+maad mitm ‹2: -(.)maade; -(.)maadesse›, Nederland hollandi Hollandi nimi ametlikus kontekstis; ajalooline maa-ala, mis hõlmas Belgiat, Hollandit, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaad
Madeira ‹7: -le› Portugalile kuuluv saar Atlandi ookeanis
Madhya Pradesh ‹.madhja pra.deeš; 20: -i; -i› India osariik
Madise ‹13: os Madist; -sse ja -le›
Madona ‹maduona; 8: -sse› linn Lätis
Madras ‹6: -i, -i; -i› Chennai varasem inglispärane nimi
Madrid ‹mad.riid; 20: -i; -i› Hispaania pealinn
Maeru ‹7: -sse›
Magadan ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Venemaal Kaug-Idas
Magalhãesi väin ‹magaljai(n)ši›, Estrecho de Magallanes hisp väin Lõuna-Ameerika lõunaotsas, ühendab Atlandi ookeani Vaikse ookeaniga
Ma.gass ‹20: -gassi; -.gassi› Inguššia pealinn
Magde.burg ‹20: -burgi; -.burgi› linn Saksamaal
Magiljov ‹6: -i, -i; -i›, vene keeles Mogiljov oblastilinn Valgevenes
Mag.neesia ‹8: -sse›, Magnisía ‹magnisiia› kr poolsaar ja maakond Kreekas
Magnito.gorsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Magrib ‹9: -i; -isse›, Al-Maghrib al-‘Arabī ar läänepoolsed Aafrika araabia maad Maroko, Alžeeria, Tuneesia ja Liibüa
Maharashtra ‹maha.raštra; 8: -sse›, Mahārāṣhṭra marathi India osariik
Mahhatškala ‹1: -sse› Dagestani pealinn
.Mahtra ‹8: -sse ja .Mahtra›
Mahu ‹3: -sse›
.Maidla ‹8: -sse ja .Maidla›
Maikop ‹20: -kopi; -.koppi› vn, Mõjekvaphe adõgee Adõgee pealinn
Main ‹20: Maini, .Maini› Reini lisajõgi Saksamaal
Maine 1. ‹mein; 20: Maine’i; Maine’i› USA osariik
Maine 2. ‹meen; 20: Maine’i; Maine’i› maa-ala Prantsusmaal
Maini-.äärne .Frank.furt ‹20: -furdi; -.furti› Frankfurt
Mainz ‹maints; 20: -i; -i› linn Saksamaal
Majori ‹majuori; 9: -sse› suvituspiirkond Lätis
Makaro.neesia ‹8: -sse› Atlandi ookeani saared Assooridest Roheneemesaarteni
Make.doonia 1. ‹8: -sse›, Makedonija makedoonia riik Euroopas
Make.doonia 2. ‹8: -sse›, Makedonía ‹makedoniia› kr ajalooline maa-ala Kreekas
{Makejevka} → Ma.kiivka
Ma.kiivka ‹8: -sse› linn Ukrainas
{Malaavi} → Malawi
Malabo ‹-laa-; 7: -sse› Ekvatoriaal-Guinea pealinn
Malad.zetšna ‹8: -sse›, vene keeles Molo.detšno linn Valgevenes
Málaga ‹maalaga; 8: -sse› linn Hispaanias
Malaia ‹7: -sse›, Lääne-Ma.laisia, Melayu malai Malaka poolsaarel asuv Malaisia osa
Ma.lai saarestik, varem ka Ida-.India saarestik Kagu-Aasias
Ma.laisia ‹8: -sse›, Malaysia ‹ma.laisia› malai riik Kagu-Aasias
Malaka poolsaar (Kagu-Aasias); Malaka väin (Malaisia ja Sumatra vahel)
Malawi ‹malaavi; 7: -sse›, Malaŵi njandža riik Aafrikas; Malawi järv Njassa järve rööpnimi
Maldiivid mitm ‹20: -.diivide; -.diividele›, Dhivehiraajje ‹divehi.raaddže› maldiivi riik (Maldiivi Vabariik) ja saarestik India ookeanis
Male ‹7: -sse›, Maale maldiivi Maldiivide pealinn
Mali ‹3: -sse› riik Aafrikas
Mallorca ‹maljorka; 7: -le› Hispaania Baleaari saarestiku suurim saar
Malmö ‹.mal.möö; 1: -sse› linn Rootsis
Malta ‹7: -sse ja -le› riik ja saar Vahemeres
Maluku saared, ka Molukid saarestik Indoneesias
Malviinid mitm ‹20: -.viinide; -.viinidele›, Malviini saared Falklandi saarte hispaaniapärane nimi
Mammaste ‹8: -sse›, võrupäraselt Mamastõ ‹8: -sse›
Man ‹männ; 20: -i; -i ja -ile› saar Iiri meres, Ühendkuningriigi autonoomne osa
Managua ‹ma.naagua; 8: -sse› Nicaragua pealinn
Manama ‹manaama; 7: -sse› vt Al-Manāmah
Mancha ‹mantša; 7: -sse› vt La Mancha
Manchester ‹mäntšester; 6: -i, -i; -i› linn Inglismaal
Mandalay ‹manda.lei; 1: -sse› linn Birmas
Mand.žuuria ‹8: -sse›, Manzhou ‹man.tšou› maa-ala Hiinas
Manggõs.tau ‹1: -sse› oblast ja poolsaar Kasahstanis
Mangõšlak ‹20: -laki; -.lakki› Manggõstau varasem venekeelne nimi
Manhattan ‹mänhätan; 9: -i; -ile› saar ja New Yorgi kesklinnaosa
Manija ‹8: -sse ja Manija ja -le›
Manila ‹-ii-; 7: -sse›, Maynila ‹mainila› tagalogi Filipiinide pealinn
Mani+laid
Manipur ‹6: -i, -i; -i› India osariik
Manitoba ‹-oo-; 7: -sse› Kanada provints
.Mann.heim ‹20: -heimi; -.heimi› linn Saksamaal
Maputo ‹mapuutu; 7: -sse› Mosambiigi pealinn
Marathon ‹maraton; 6: -i, -i; -i›, ka Maraton, Marathónas ‹maratonas› kr linn Kreekas
March ‹marhh; 20: -i› Morava jõe saksakeelne nimi
Marche ‹marke; 7: -sse› Itaalia maakond
Marg‘ilon ‹margilon; 6: -i, -i; -i› linn Usbekistanis
Mariaanid mitm ‹20: -.aanide; -.aanidele›, Mariana Islands ingl saarestik Vaikse ookeani lääneosas
Maribor ‹6: -i, -i; -i› linn Sloveenias
Marica ‹maritsa; 7›, Évros kr, Meriç türgi jõgi Balkani poolsaarel
Mariehamn ‹mariie-; 20: -hamni; -.hamni› rts, .Maarianhamina sm linn Soomes, Ahvenamaa pealinn
Marijampolė ‹mari.jampole; 8: -sse› linn Leedus
Mari+maa ‹2: -le›, Marij El mari, Marõ El mäemari Venemaa koosseisu kuuluv vabariik
{Maritsa} → Marica
Mariupol ‹i-upol; 9: -i; -isse› oblastilinn Ukrainas
Mar.kii+saared mitm, Îles Marquises ‹il mar.kiiz› pr, Matuita tahiti saarestik Prantsuse Polüneesias
.Marmara ‹8: -sse›, .Marmara meri (Türgi lääneosas Musta ja Egeuse mere vahel)
Marne ‹marn; 20: Marne’i› Seine’i lisajõgi Prantsusmaal
Maroko ‹7: -sse›, Al-Maghrib ‹al-magrib› ar riik Aafrikas
Marrakech ‹marraakeš; 9: -i; -isse›, Marrākush ar linn Marokos
{Marrakeš} → Marrakech
Marseille ‹mars.sei; 1: Marseille’; Marseille’sse› linn Prantsusmaal
Marshalli saared mitm ‹.maa(r)šali›, Marshall Islands ingl, Aelōn̄ In M̧ajeļ maršalli saarestik ja riik (Marshalli Saared) Okeaanias
Martinique ‹martinik; 20: -nique’i; -nique’i› Prantsuse departemang Väikestes Antillides
.Martna ‹8: -sse ja .Martna›
Mary ‹marõ; 1: -sse› linn Türkmenistanis
Maryland ‹meeri.länd; 20: -i; -i› USA osariik
Mascarenhasi saared ‹maskarenjaši› Maskareenid
Maseru ‹8: -sse› Lesotho pealinn
Maskareenid mitm ‹20: -.reenide; -.reenidele›, ka Mascarenhasi saared ‹maskarenjaši› saarestik India ookeanis, hõlmab Mauritiuse ja Réunioni
{Maskat} → Masqaţ
Ma.soovia ‹8: -sse›, Mazowsze ‹mazovše› poola maa-ala Poolas
Masqaţ ‹maskat; 9: -i; -isse› Omaani pealinn
Massachusetts ‹mässatšuussets; 9: -i; -isse› USA osariik
Massi+aru ‹3: -sse ja -le›
Massu ‹7: -sse ja .Massu› (Vändra vallas)
.Massu ‹8: -sse ja .Massu› (Hanila vallas)
Ma.suuria ‹8: -sse›, Mazury ‹mazurõ› poola maa-ala Poolas
Mašrik ‹9: -i; -isse›, Mashriq ar idapoolsed araabia maad alates Egiptusest
Mazsalaca ‹.massalatsa; 8: -sse›, ka .Väike-Salatsi linn Lätis
Mažeikiai ‹ma.žäik.jai; 1: -sse› linn Leedus
.Matjama ‹8: -le›
Mat+salu ‹3: -sse ja -.sallu›
Mat'suri ‹9: -sse ja Mat'suri›
Mauna Kea ‹1› mägi Hawaii saarel
Mauna Loa ‹1› tulemägi Hawaii saarel
Mauri.taania ‹8: -sse›, Mūrītāniyā ar, Mauritanie pr riik Aafrikas
Mauritius ‹mau.riitsius; 12: -e; -[es]sse ja -ele› riik ja saar India ookeanis Aafrika idaranniku lähedal
Mayotte ‹majot; 20: Mayotte’i; Mayotte’ile› Prantsuse valdus Aafrikas Mosambiigi väinas
Mbabane ‹7: -sse› Svaasimaa pealinn
Mecklenburg-Vorpommern ‹meklen.burg-.foorpomern; 9: -i; -isse› Saksa liidumaa
Medellín ‹medejin; 6: -i, -i; -i› linn Colombias
Mediina ‹7: -sse›, Al-Madīnah ‹al-madiina› ar linn Saudi Araabias
Medveditsa ‹8› Doni lisajõgi Venemaal
Medvežje.gorsk ‹9: -i, -it; -isse› Karhumäe venekeelne nimi
.Meedia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Ees-Aasias
.Meedla ‹8: -sse›
Meegaste ‹8: -le›
Meego+mäe ‹1: -le›
Meeksi ‹7: -sse ja .Meeksi›, võrupäraselt .Miiksi; Setumaal prg .Miikse
Meeni+kunnu soo
Meera+palu ‹3: -sse ja -.pallu›, võrupäraselt Meera+palo ‹3: -sse ja -.pallo›
Meeri ‹7: -le›
Meghalaya ‹meghalaaja; 7: -sse› India osariik
Meg.reelia ‹8: -sse› vt Samegrelo
Mehhiko ‹8: -sse›, México ‹mehhiko› hisp riik Põhja-Ameerikas
Mehi.koorma ‹8: -sse ja -.koorma›, võrupäraselt Mehi.kuurma ‹8: -sse ja -.kuurma›
Meka ‹7: -sse›, Makkah ‹.makka› ar linn Saudi Araabias
Me.kong ‹20: -kongi, -.kongi› jõgi Kagu-Aasias
Mela.neesia ‹8: -sse› Okeaania saarte kesk- ja läänerühm
Melbourne ‹.mel.bö(r)n; 20: -bourne’i; -bourne’i› linn Austraalias
Meleski ‹9: -sse ja Meleski›
Melilla ‹melilja; 7: -sse› Hispaania eksklaav Marokos
Melitopol ‹9: -i; -isse› linn Ukrainas
Melliste ‹8: -sse ja -le›
{Memfis} → Memphis
Memphis ‹memfis; 13: -e; -esse› vanaaja linn Egiptuses; linn USAs
Menorca ‹menorka; 7: -sse› saar Hispaania Baleaari saarestikus
Mere+mäe ‹1: -le›
Meri+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Meri+välja ‹7: -le›
Meshethi ‹9: -sse› maa-ala Gruusias
Mesopo.taamia ‹8: -sse›, piiblis ka Kahe+jõe+maa, ‘Arḑ al-Jazīrah ar maa-ala Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati jõe vahel
Mes.seenia ‹8: -sse›, Messinía ‹messiniia› kr Kreeka maakond
Messina ‹messiina; 7: -sse› linn Itaalias
Mezen' ‹6: -i, -i› vn, Mozõn komi jõgi Põhja-Venemaal
Metsa+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Mets+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Metz ‹mess; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal
México ‹mehhiko; 8: -sse›, México linn, {Mexico City}, Ciudad de México hisp Mehhiko pealinn
Miami ‹maiämi; 7: -sse› linn USAs
Mi.ass ‹20: -assi; -.assi› linn Venemaal
Michigan ‹mišigan; 6: -i, -i; -i› USA osariik
.Mihkli ‹9: -sse ja .Mihkli›
Miidu+ranna ‹7: -.randa›
.Miikse ‹8: -sse ja .Miikse› (varem Meeksi)
.Miiksi ‹9: -sse ja .Miiksi› vt Meeksi
.Miitavi ‹9: -sse› vt Jelgava
Mikita+mäe ‹1: -le›, setupäraselt Mikidä+mäe ‹1: -le›
.Mikkeli ‹9: -sse› linn Soomes
Mikro.neesia ‹8: -sse› Okeaania saarte loode- ja põhjarühm; riik (Mikroneesia Liiduriigid)
Milano ‹milaano; 7: -sse› linn Itaalias
Mi.leetos ‹12: -e; -[es]sse›, Miletos vkr, Miletus ladina ajalooline linn Väike-Aasias
Milwaukee ‹miluooki; 7: -sse› linn USAs
Minda.nao ‹1: -le›, Mindanaw tagalogi saar Filipiinidel
Mine.ral'nõje Vodõ ‹7: -sse› linn Venemaal
{Mingetšaur} → Mingäçevir
Mingäçevir ‹mingjätševir; 6: -i, -i; -i›, täpsel kujul Mingəçevir linn Aserbaidžaanis
Minneapolis ‹12: -e; -[es]sse› linn USAs
Minnesota ‹7: -sse› USA osariik
Minsk ‹9: -i, -it; -isse› Valgevene pealinn
Minus.sinsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
{.Mirgorod} → .Mõrgorod
Miskolc ‹miškolts; 9: -i; -isse› linn Ungaris
Mississippi ‹7: -sse› osariik ja jõgi USAs
Mis'so ‹7: -sse ja .Mis'so›
Missouri ‹missuuri; 7: -sse› osariik ja jõgi USAs
Mitšurinsk ‹9: -i; -isse› linn Venemaal
Modena ‹moodena; 8: -sse› linn Itaalias
Moe ‹1: -le›
{Mogadišu} → Muqdisho
Mogiljov ‹6: -i, -i; -i› Magiljovi venekeelne nimi
Mohni saar
Moka ‹7: -sse› vt Al-Mukhā
Mol.daavia ‹8: -sse› vt Moldova
.Moldova ‹8: -sse›, ka Mol.daavia riik Euroopas; maa-ala Rumeenias
Molise ‹moliize; 7: -sse› Itaalia maakond
Molo.detšno ‹8: -sse› Maladzetšna venekeelne nimi
Molukid mitm ‹20: -.lukkide; -.lukkidele› vt Maluku saared
Mombasa ‹-ss-; 7: -sse›, Mvita suahiili linn Kenyas
Monaco ‹monako; 7: -sse; monako; 8: -sse› väikeriik Euroopas
Mon.goolia ‹8: -sse›, .Mongol Uls mongoli riik Aasias
Monrovia ‹mon.roovia; 8: -sse› Libeeria pealinn
Montana ‹-taa-; 7: -sse› USA osariik
Mont Blanc ‹mo(n).blaan; 20: -i, -i› pr, Monte Bianco it Euroopa kõrgeim mägi
Monte Carlo ‹karlo; 7: -sse› linn Monacos
Montenegro ‹7: -sse›, Crna Gora ‹ts(õ)rna gora› serbia, {Tšerno.gooria} riik Euroopas
Monte Rosa ‹rooza; 7› mägi Alpides
Montevi.deo ‹1: -sse› Uruguay pealinn
Montréal ‹mo(n)re.aal; 20: -i; -i› linn Kanadas
Montserrat ‹20: -rati; -.ratti› Briti asumaa Väikestes Antillides
Montše.gorsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
.Mooste ‹8: -sse ja .Mooste›, võrupäraselt .Moostõ ‹8: -sse ja .Moostõ›
Mo.raavia ‹8: -sse› vt Morava 2.
Morava 1. ‹8›, March ‹marhh› sks Doonau lisajõgi Austrias, Tšehhis ja Slovakkias
Morava 2. ‹8: -sse›, ka Mo.raavia, ajaloolises kontekstis ka Määri+maa Tšehhi Vabariigi idaosa
.Mordva ‹8: -sse› Venemaa koosseisu kuuluv vabariik
Moroni ‹-roo-; 7: -sse› Komooride pealinn
Mosam.biik ‹20: -biigi; -.biiki›, Moçambique ‹mossambike› portugali riik Aafrikas
Mosel ‹.moozel; 9: -i›, Moselle ‹mo.zell› pr Reini lisajõgi Prantsusmaal ja Saksamaal
Moskiito+ran'nik ‹9: -u; -ule›, Costa de Mosquitos ‹kosta de moskiitos› hisp Nicaragua ja Hondurase idarannik
.Moskva ‹8: -sse ja .Moskva› Venemaa pealinn; Oka lisajõgi
.Moštš.nõi ‹1: -le› Lavassaare venekeelne nimi
Mozdok ‹20: -doki; -.dokki›, Mäzdäg osseedi linn Põhja-Osseetias
{Mount Everest} → Džomo.lungma
Mpumalanga ‹7: -sse›, eMpumalanga suulu Lõuna-Aafrika Vabariigi provints
Muhu ‹3: -sse›, Muhu+maa ‹2: -le›
Mukden ‹6: -i, -i; -i› vt Shenyang
Mul'gi+maa ‹2: -le›
Mullutu ‹8: -sse›; Mullutu-Suur+laht (järv)
Mum.bai ‹1: -sse›, Muṁbaī marathi, inglispäraselt varem Bombay ‹bom.bei› linn Indias, Maharashtra pealinn
Muna+.laskme ‹8: -sse›
Mun.teenia ‹8: -sse›, Suur-Va.lahhia, Muntenia rumeenia maa-ala Rumeenias
Muqdisho ‹mukdišo; 7: -sse› Somaalia pealinn
Muraste ‹8: -sse ja -le›
Murcia ‹.murssia; 8: -sse› linn Hispaanias
Murgap ‹20: -gapi, -.gappi› türkmeeni, Murghāb puštu, Morghāb dari jõgi Türkmenistanis ja Afganistanis
Murmansk ‹9: -i; -isse› oblastilinn Venemaal
Murom ‹9: -i; -isse› linn Venemaal
Murray ‹mari; 3› jõgi Austraalias
Musta+jõe ‹1: -le›
Musta+mäe ‹1: -le›
Must+jala ‹3: -sse ja -.jalga›
Must+jõe ‹1: -le› (küla); Must+jõgi
.Mustla ‹8: -sse ja .Mustla›
Must meri
Must+mulla+vöönd, Kesk+must+mulla+vöönd maa-ala Kesk-Venemaal
Must+vee ‹1: -sse›
Mušt+urg ‹21: -ura; -.urga› Peetri jõe leivupärane nimi
Muuga ‹7: -le ja -sse ja .Muuka›
.Muurmani rannik Koola poolsaare põhjarannik Venemaal
Mõdriku ‹8: -le›
Mõigu ‹7: -sse ja .Mõiku›
.Mõisa+küla ‹3: -sse ja -.külla›, Mõisa+küla
.Mõisa+maa ‹2: -le›, Mõisa+maa
Mõjekvaphe ‹7: -sse› Maikopi adõgeekeelne nimi
Mõkolaiv ‹mõko.laajiv; 9: -i; -isse› oblastilinn Ukrainas
Mõneku ‹8: -le›
Mõniste ‹8: -sse›, võrupäraselt Mõnistõ ‹8: -sse›
.Mõrgorod ‹6: -i, -i; -i› linn Ukrainas Poltava oblastis
Mõts+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Mäe+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Mäe+taguse ‹13: os -tagust; -sse ja -le›
Mägi-Al.tai ‹1: -sse› vt Altai 2.
Mägi-Badahšan ‹6: -i, -i; -i›, Badahšoni Kuhi tadžiki Tadžikistani koosseisu kuuluv autonoomne haldusüksus
Mägi-Kara.bahh ‹20: -bahhi; -.bahhi›, Lernajin Gharabagh armeenia, Dağlıq Qarabağ ‹daglõk karabag› aserbaidžaani maa-ala Aserbaidžaanis
Mägiste ‹8: -sse ja -le›
Mähe ‹7: -le›
Mäksa ‹7: -le›
Mälaren ‹.meelaren; 6: -i, -i› järv Kesk-Rootsis
Männa+maa ‹2: -le›
Männiku ‹8: -le›
Männi+mäe ‹1: -le›
.Mänspe ‹8: -le›
Mäo ‹1: -sse ja -le›
Märja ‹7: -le›
Märja+maa ‹2: -le›
Mäzdäg ‹9: -i; -isse› Mozdoki osseedikeelne nimi
Määri+maa ‹2: -le› Morava saksapärane nimi ajaloolises kontekstis
.Möösia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Euroopas Balkani poolsaarel
Mükeene ‹7: -sse›, Mykena vkr antiikaja linn Kreekas
München ‹.mün'hen; 9: -i; -isse› linn Saksamaal
Mün'di ‹7: -sse ja .Mün'ti›
.Münster ‹9: -i; -isse› linn Saksamaal
Mürgi ‹7: -le›, võrupäraselt Mürgü ‹7: -le›
Mütilene ‹7: -sse› vt Mytilíni
.Müüsia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias
.Müüsleri ‹9: -sse ja .Müüsleri›
Myanmar ‹.mjanmar; 9: -i; -isse› Birma nimi diplomaatilises kontekstis
Mysore ‹mai.soor; 20: Maysore’i; Maysore’i›, Maisūru kannada linn Indias Karnatakas
Mytilíni ‹mitiliini; 7: -sse›, ka Mütilene linn Kreekas Lesbose saarel
Naatsaret ‹20: -reti; -.retti›, Naẕerat ‹natserat› heebrea, An-Nāşirah ‹an-.naassõra› ar linn Iisraelis
Nabala ‹8: -sse›
Naberežnõje Tšelnõ ‹1: -sse› vn, Yar Çallı ‹jar tšallõ› ehk Çallı tatari linn Tatarstanis
Nablus ‹.naablus; 12: -e; -[es]sse›, piiblis Sekem, Nābulus ‹.naabulus› ar linn Palestiinas Jordani Läänekaldal
Nafarroa ‹8: -sse› Navarra baskikeelne nimi
Nagaland ‹naaga.länd; 20: -i; -i› India osariik
Nagano ‹8: -sse› linn Jaapanis
Nagasaki ‹7: -sse› linn Jaapanis
Nagoya ‹nagoja; 8: -sse› linn Jaapanis
Nagpur ‹6: -i, -i; -i›, Nāgpur marathi linn Indias Maharashtras
Naha ‹3: -le›
Nahhitševan ‹6: -i, -i; -i›, Naxçıvan ‹nahtšõvan› aserbaidžaani Aserbaidžaani koosseisu kuuluv eksklaav pms Armeenia ja Iraani vahel
Nahhodka ‹7: -sse› linn Venemaal
Nairobi ‹-oo-; 7: -sse› Kenya pealinn
Nais+saar ‹30: -saarele ja -.saarde›
Najd ‹nadžd; 20: -i; -i›, ka Nedžd maa-ala Saudi Araabias
Nal'tšik ‹9: -i; -isse›, Nalšõk kabardi Kabardi-Balkaaria pealinn
Namangan ‹6: -i, -i; -i› linn Usbekistanis
Namibi kõrb kõrb Namiibias
Na.miibia ‹8: -sse›, Namibia ingl riik Aafrikas
Nanchang ‹nan.tšhang; 20: -i; -i› linn Hiinas
Nancy ‹na(n)s.sii; 1: -sse› linn Prantsusmaal
Nanjing ‹nan.t'sing; 20: -i; -i›, ka Nan.king linn Hiinas
.Nan.sei saared, ka .Riu.kiu saared, Nansei-shotō jaapani Jaapanile kuuluvad saared Ida-Hiina meres
Nan Shan ‹nanšan; 6: -i, -i› mäestik Hiinas
Nantes ‹naa(n)t; 20: Nantes’i; Nantes’i› linn Prantsusmaal
Napoli ‹.naapoli; 9: -sse› linn Itaalias
Narjan-Mar ‹6: -i, -i; -i›, Njarjana mar’ neenetsi Neenetsimaa pealinn
Narodnaja ‹3›, Naroda mägi Põhja-Uuralites Venemaal
Narva ‹7: -sse ja .Narva›
Narva-Jõe+suu ‹2: -sse ja -suhu›
Narvik ‹9: -i; -isse› linn Norras
Narõn ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Kõrgõzstanis
Nashville ‹.näš.vill; 20: -ville’i; -ville’i› linn USAs
.Nas.sau ‹1: -sse› Bahama pealinn
Nasva ‹7: -le ja .Nasva›
Nazran' ‹6: -i, -i; -i›, Näsara inguši Inguššia varasem pealinn
Natal ‹6: -i, -i; -i›, eNatali suulu maa-ala Lõuna-Aafrika Vabariigis, nüüdne KwaZulu-Natal
Nauru ‹7: -sse ja -le›, Naoero nauru riik ja saar Okeaanias
Nava ‹3: -le›
Navarra ‹7: -sse› hisp = Nafarroa baski autonoomne piirkond Hispaanias
Navesti ‹9: -sse ja Navesti›
Navi ‹3: -le›
Navoiy ‹navo.ii; 1: -sse› linn Usbekistanis
Naxçıvan ‹nahtšõvan; 6: -i, -i; -i› linn Aserbaidžaanis, Nahhitševani pealinn
Naypyidaw ‹nebji.doo; 1: Naypyidaw’sse› Birma rajatav pealinn
N’Djamena ‹ndžameena; 7: -sse› Tšaadi pealinn
Nea+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›
Nebraska ‹7: -sse› USA osariik
Nedžd ‹20: Nedždi; .Nedždi› vt Najd
Neeme ‹7: -sse ja .Neeme›
.Neemen ‹9: -i› vt Nemunas
Neenetsi+maa ‹2: -le› haldusüksus (Neenetsi autonoomne ringkond) Venemaal Euroopa-osa põhjapiiril
Neeruti ‹9: -sse ja Neeruti›
Neeva ‹7›, läänemeresoomepäraselt Neva jõgi Venemaal Leningradi oblastis ja Peterburi linnas
Negev ‹9: -i; -isse›, Negevi kõrb, HaNegev heebrea (Iisraelis)
Nehatu ‹8: -sse ja Nehatu›
Neisse ‹naisse; 7› Odra lisajõgi Tšehhis ning Poola ja Saksamaa piiril
.Neitsi+saared mitm, Virgin Islands ‹vöö(r)džin ailandz› ingl saarestik Väikestes Antillides, jaguneb USA ja Briti Neitsisaarteks
Neli+järve ‹7: -le›
Nemunas ‹nämunas; 12: -e›, ka .Neemen, Njoman valgevene jõgi Valgevenes, Leedus ja Venemaa Kaliningradi oblasti piiril
Nepal ‹9: -i; -isse›, Nepāl ‹ne.paal› nepali riik Aasias
Neva ‹3› vt Neeva
Nevada ‹nevaada; 7: -sse› USA osariik
Nevel' ‹9: -i; -isse› linn Venemaal
New Brunswick ‹njuu .branz.uik; 20: -i; -i› Kanada provints
Newcastle ‹.njuu.kaasl; 9: -castle’i; -castle’isse› linn Austraalias; linn Inglismaal
New Delhi ‹njuu deli; 3: -sse›, Naī Dillī ‹nai dillii› hindi India pealinn
Newfoundland ‹njuufaund.länd; 20: -i; -i ja -ile› provints ja saar Kanadas
New Hampshire ‹njuu .hämpšir; 6: Hampshire’i; Hampshire’i› USA osariik
New Jersey ‹njuu džöö(r)zi; 7: -sse› USA osariik
New Mexico ‹njuu meksikou; 8: -sse› USA osariik
New Orleans ‹njuu .oo(r)lianz; 6: -i, -i; -i› linn USAs
Newport ‹.njuu.poo(r)t; 20: -i; -i› = Casnewydd ‹kasnevõd› kõmri linn Suurbritannias Walesis
New York ‹njuu jork; 20: Yorgi; Yorki› linn ja osariik USAs
Niagara ‹3› Erie ja Ontario järve ühendav jõgi Kanada ja USA piiril; Niagara juga, Niagara Falls ingl juga Niagara jõel
Niamey ‹nja.mee; 1: -sse› Nigeri pealinn
Nicaragua ‹nika.raagua; 8: -sse› riik Kesk-Ameerikas
Nice ‹niiss; 20: Nice’i; Nice’i›, itaalia keeles Nizza ‹nitsa› linn Prantsusmaal
Nicobari saared ‹nikobari› India saarestik Bengali lahes
Ni.geeria ‹8: -sse›, Nigeria ‹naid.žieria› ingl, Nijeriya ‹nidžerija› hausa riik Aafrikas
Niger ‹9: -i; -isse› riik ja jõgi Aafrikas
Nigula ‹8: -sse›
{.Niiger} → Niger
.Niilus ‹12: -e›, An-Nīl ‹an-niil› ar jõgi Aafrikas
Niineve ‹8: -sse›, ka Ninive ajalooline linn Assüürias, üks pealinnu
Niit+välja ‹7: -le›
{Nika.raagua} → Nicaragua
{Nikolajev} → Mõkolaiv
Nikopol ‹6: -i, -i; -i› linn Ukrainas
Nikosia ‹-siia; 7: -sse›, Lefkosía ‹lefkosiia› kr, Lefkoşa ‹lefkoša› türgi Küprose pealinn
Nina ‹3: -le›
Ningxia ‹ning.sjaa; 1: -sse› haldusüksus (Ningxia Huei autonoomne piirkond) Hiinas
Ninive ‹8: -sse› vt Niineve
Nissi ‹7: -sse ja .Nissi›
.Nistru ‹8› Dnestri jõe moldovakeelne nimi
Niš ‹20: Niši; .Nišši› linn Serbias
Nizza ‹nitsa; 7: -sse› Nice’i itaaliakeelne nimi
Nižni .Novgorod ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Venemaal, endine Gorki
Nižni Tagil ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal
Niue ‹7: -sse ja -le› Uus-Meremaaga seotud riik ja saar Okeaanias
Njassa järv, Malawi järv (Aafrikas); Njassa+maa ‹2: -le› prg Malawi
Noa+root'si ‹7: -.root'si›, rootsi keeles Nuckö ‹.nükk.öö›
Nohi+palo ‹3: -sse ja -.pallo›
Nokia ‹nogia; 8: -sse› linn Soomes
No’kis ‹nökis; 6: -i, -i; -i› Nukusi karakalpakikeelne nimi
Noota+maa ‹2: -le›
.Nord.kapp ‹20: -kapi; -.kappi› neem Norras (Euroopa põhjapoolseim)
Nordland ‹.nuur.lann; 20: -i; -i› Norra maakond
Nordrhein-Westfalen ‹.nort.rain-.vest.faalen; 9: -i; -isse›, ka Põhja-Rein-.Vest.faal Saksa liidumaa
.Nor.folk ‹20: -folki; -.folki› Austraalia välisala Okeaanias; Inglismaa krahvkond
No.rilsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal Taimõris
Nor.mandia ‹8: -sse›, Normandie ‹norma(n).dii› pr maa-ala Prantsusmaal
Norra 1. ‹7: -sse›, .Norge norra, Noreg uusnorra riik Euroopas
.Norr.botten ‹9: -i; -isse› lään ja ajalooline maakond Rootsis
Norrköping ‹.nortšööping; 9: -i; -isse› linn Rootsis
.Norr.land ‹20: -landi; -.landi› Põhja-Rootsi ajalooline nimetus
Norwich ‹noridž; 9: -i; -isse› linn Inglismaal
Nottingham ‹notingäm; 6: -i, -i; -i› linn Inglismaal
Nouakchott ‹nuak.šott; 20: -i; -i›, Nawākshūt ‹nauak.šuut› ar Mauritaania pealinn
Nouméa ‹nu.mea; 1: -sse› Uus-Kaledoonia halduskeskus
Novaja Zemlja ‹1: -le› Venemaale kuuluv saarestik Jäämeres
Nova Scotia ‹nouva skouša; 7: -sse› provints ja poolsaar Kanadas
.Novgorod ‹6: -i, -i; -i› linnad Venemaal vt Nižni .Novgorod, Veliki .Novgorod
Novi Sad ‹6: -i, -i; -i› linn Serbias, Vojvodina pealinn
Novoiz.borsk ‹9: -i, -it; -isse› Uue-Irboska venekeelne nimi
Novokuibõševsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Novokuz.netsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Novomos.kovsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Novoros.siisk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Novosi.birsk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Venemaal Siberis
Novotšer.kassk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Nuckö ‹.nükk.öö; 1: -sse› Noarootsi rootsikeelne nimi
Nuia ‹7: -sse ja .Nuia› prg Karksi-Nuia
Nuku‘alofa ‹nukualofa; 7: -sse› Tonga pealinn
Nukus ‹6: -i, -i; -i› usbeki, No’kis ‹nökis› karakalpaki Karakalpakkia pealinn
Nu.miidia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Põhja-Aafrikas
Nunavut ‹20: -vuti; -.vutti› haldusüksus Põhja-Kanadas
Nurme ‹7: -le›
.Nurmsi ‹9: -sse ja .Nurmsi›
Nursi ‹7: -sse ja .Nurssi›
.Nuubia ‹8: -sse›, An-Nūbah ‹an-nuuba› ar maa-ala Aafrikas
Nuuk ‹20: Nuuki; .Nuuki› grööni, Godthåb ‹.got.hoob› taani Gröönimaa halduskeskus
Nuustaku ‹8: -le›
Nõela+neem, Cape Agulhas ingl, Kaap Agulhas afrikaani Aafrika lõunapoolseim neem
Nõmme ‹7: -le›
Nõmm+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Nõo ‹1: -sse ja .Nõkku›
Nõu+kogude Liit endine riik (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, 1922–1991) Euroopas ja Aasias
Nõuni ‹7: -sse ja .Nõuni›
Nõva ‹3: -le›
Nälja+stepp stepp Kasahstani ja Usbekistani piiril; stepp Kasahstanis (Betbakdala)
Näpi ‹7: -le›
.Nüpli ‹9: -sse›
.Nürn.berg ‹20: -bergi; -.bergi› linn Saksamaal
Nyköping ‹.nüütšööping; 9: -i; -isse› linn Rootsis
Oahu ‹oaahu; 7: -le›, O‘ahu havai saar USA Hawaii saarestikus
Oakland ‹.ouk.länd; 20: -i; -i› linn USAs
Ob ‹6: -i, -i› jõgi Venemaal Siberis
Obinitsa ‹7: -sse ja -.nitsa›
Obninsk ‹9: -i; -isse› linn Venemaal
Odense ‹8: -sse› linn Taanis
Odens.holm ‹uu-; 20: -i; -ile› Osmussaare rootsikeelne nimi
Oder ‹ooder; 9: -i; -isse› Odra saksakeelne nimi; Oderi-.äärne .Frank.furt ‹20: -furdi; -.furti› Frankfurt Oderi ääres
Odessa ‹7: -sse› oblastilinn Ukrainas
Odra ‹7›, Oder ‹ooder› sks jõgi Tšehhis, Poolas ja Saksamaa piiril
Ogre ‹uogre; 7: -sse› linn Lätis
Ohe+katku ‹7: -.katku ja -le›
Ohhoota meri (Ida-Aasias)
Ohio ‹ohaio; 7: -sse› USA osariik
.Ohtu ‹8: -sse ja .Ohtu›
Ohu+kotsu ‹7: -.kotsu›
Ohu+lepa ‹7: -sse ja -.leppa›
.Oidrema ‹8: -le›
Oisu ‹7: -sse ja .Oissu›
Oiu ‹7: -le›
Oja+maa ‹2: -le›, .Got.land rts Rootsile kuuluv saar Läänemeres
Oja+soo ‹2: -sse ja -le›
Oka 1. ‹1›, ka O.kaa Volga lisajõgi Kesk-Venemaal
Oka 2. ‹1›, Ahha gol burjaadi Angara lisajõgi Venemaal Siberis
Oke.aania ‹8: -sse› Vaikse ookeani saarestik
Okinawa ‹3: -le› saar Jaapani edelasaarestikus (Nansei)
Oklahoma ‹-hoo-; 7: -sse› USA osariik
Oklahoma City ‹ouklahouma siti; 7: -sse› linn USAs
Olenjok ‹20: -joki, -.jokki›, Ö.löön jakuudi jõgi Venemaal pms Sahhas
.Olgina ‹8: -sse›
Ol.jokma ‹8›, Ölüöhhüme jakuudi Leena lisajõgi Venemaal Siberis
Ollepa ‹8: -le›
Olomouc ‹olo.mouts; 20: -i; -i› linn Tšehhis
Olonets ‹9: -i; -isse› Aunuse venekeelne nimi
Ol.teenia ‹8: -sse›, .Väike-Va.lahhia, Oltenia rumeenia maa-ala Rumeenias, Valahhia lääneosa
Olustvere ‹7: -sse ja -.verre›
O.lümpia ‹8: -sse›, Olympia vkr tasandik ja pühapaik Kreekas
O.lümpos ‹12: -e ja 13: -e›, Ólympos ‹olimbos› kr mägi Kreekas
Om ‹6: -i, -i› Irtõši lisajõgi Venemaal Siberis
O.maan ‹20: Omaani; O.maani›, ‘Umān ‹u.maan› ar riik Araabia poolsaarel
Omaha ‹8: -sse› linn USAs
Omedu ‹8: -sse ja Omedu›
Omsk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Venemaal Siberis
Omuļi ‹.uomul'i; 8: -sse› Hoomuli lätikeelne nimi
{Oneega} → Onega (linn, jõgi), Äänis+järv
Onega ‹7: -sse› linn Venemaal; jõgi Arhangelski oblastis; Onega järv Äänisjärve venepärane nimi
Ontario ‹on.taario; 8: -sse› Kanada provints; Ontario järv (Põhja-Ameerikas)
On'tika ‹8: -le›
.Oomuli ‹9: -sse› Hoomuli
Oo+nurme ‹7: -sse ja -.nurme ja -le›
Oostende ‹7: -sse› linn Belgias
Opa ‹7: -sse ja .Oppa› Hopa
Ora+jõe ‹1: -le›
Oral ‹6: -i, -i; -i›, vene keeles ka U.ral'sk linn Kasahstanis
Oran ‹6: -i, -i; -i›, Wahrān ‹uah.raan› ar linn Alžeerias
Oranje ‹7›, Orange ‹orindž› ingl, Senqu sotho jõgi Lõuna-Aafrikas
Orava ‹8: -le›
Ordžonikidze ‹7: -sse› prg Vladikavkaz
Oregon ‹6: -i, -i; -i› USA osariik
O.rehhovo-Zujevo ‹8: -sse› linn Venemaal
Oren.burg ‹20: -burgi; -.burgi› oblastilinn Venemaal
Orinoco ‹orinooko; 7› jõgi Venezuelas ja Colombias
Orissa ‹7: -sse›, Oṙishā oria India osariik
Oris+saare ‹7: -.saarde›
Orizaba ‹orissaaba; 7›, ka Citlaltépetl tulemägi Mehhikos
Orja+rannik ‹9: -u; -ule› ajalooline rannikuala Aafrikas Guinea lahe ääres
Orjol ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Venemaal
Orkney saared ‹.oo(r)kni› (Suurbritannias Šotimaa kirderanniku lähedal)
Orléans ‹orle.aan; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal
Ormsö ‹.orms.öö; 1: -le› Vormsi saare rootsikeelne nimi
Orsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Orša ‹7: -sse› linn Valgevenes
Oru ‹3: -le›
Ōsaka ‹oosaka; 8: -sse› linn Jaapanis
Oslo ‹7: -sse› Norra pealinn
Osmus+saar ‹30: -saarele ja -.saarde›, rootsi keeles Odensholm ‹uu-›
Os.seetia ‹8: -sse›, Irõston osseedi, Osethi gruusia maa-ala Venemaal (Põhja-Osseetia) ja Gruusias (Lõuna-Osseetia)
{Ostende} → Oostende
.Ostrava ‹8: -sse› linn Tšehhis
.Ostrov ‹9: -i; -isse› linn Venemaal
Oświęcim ‹osv.je(n)tsim; 9: -i; -isse›, saksa keeles Auschwitz ‹.auš.vits› linn Poolas
Oš ‹20: Oši; .Ošši› oblastilinn Kõrgõzstanis
Ote.pää ‹2: -le›
.Ottawa ‹8: -sse› Kanada pealinn
Ouagadougou ‹uagaduugu; 7: -sse› Burkina Faso pealinn
Oubangui ‹ubangi; 7› jõgi Aafrikas
.Oudova ‹8: -sse›, .Oudva, Gdov vn linn Venemaal Pihkva oblastis
.Oulu ‹8: -sse ja .Oulu› linn Soomes
Outokumpu ‹.oudo.kumbu; 8: -sse› linn Soomes
Oxford ‹.oks.ford; 20: -fordi; -.fordi› linn Inglismaal
.Paabel ‹9: -i; -isse› Babüloni nimi piiblis
.Paadrema ‹8: -le›
Paala+linn ‹22: -linna; -.linna›
.Paapua ‹8: -sse›, Papua ingl endine haldusüksus Uus-Guinea saare kaguosas; .Paapua Uus-Gui.nea ‹1: -sse›, Papua New Guinea ‹päpjua njuu gini› ingl riik Uus-Guinea saarel Okeaanias
Paasiku ‹8: -le›
.Paasvere ‹7: -sse ja -.verre›
Paat+salu ‹3: -sse ja -.sallu›
Pada ‹3: -le›
Padise ‹13: os Padist; -le›
Padova ‹paadova; 8: -sse› linn Itaalias
Pae+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Pae+välja ‹7: -le›
Pafla.goonia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias
Pagana+maa ‹2: -le›
Pagari ‹9: -sse ja Pagari ja -le›
.Pahkla ‹8: -sse›
Pahuvere ‹7: -sse ja -.verre›
.Paide ‹8: -sse ja .Paide›
.Paikuse ‹12: os .Paikust; -sse›
Pain+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Paistu ‹7: -sse ja .Paistu›
Pajaka ‹8: -le›
Paju ‹3: -le›
Pajusi ‹9: -sse ja Pajusi›
Pajusti ‹9: -sse ja Pajusti›
Pakas+järv
Pakistan ‹6: -i, -i; -i›, Pākistān urdu riik Aasias
.Pakri saared mitm, rootsi keeles Rågöarna ‹.roog.ööarna› (Suur- ja Väike-Pakri)
Pala ‹3: -le›
Palade ‹8: -le›
Palamuse ‹12: os Palamust; -le›
Palana ‹7: -sse› Korjakkia halduskeskus
Palanga ‹leedu palanga; 8: -sse› linn Leedus
Pa.lau ‹2: -sse› vt Be.lau
Pal'diski ‹9: -sse ja Pal'diski›
Palermo ‹7: -sse› linn Itaalias
Palestiina ‹7: -sse› maa-ala Lähis-Idas
Palikir ‹6: -i, -i; -i› Mikroneesia Liiduriikide pealinn
Palivere ‹7: -sse ja -.verre›
Paljas+saare ‹7: -.saarde›
Palli ‹7: -sse ja .Palli ja -le›
.Palmse ‹8: -sse ja .Palmse›
Palu+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Palu+pera ‹3: -sse ja -.perra›
Pam.füülia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias
Pa.miir ‹20: -miiri, -.miiri›, Pamiiri mäestik (Kesk-Aasias)
.Pamma ‹8: -le›
Pampa ‹7: -sse› tasandik Argentinas
Panama ‹8: -sse›, Panamá ‹pana.maa› hisp riik Kesk-Ameerikas
Panamá ‹pana.maa; 1: -sse› Panama pealinn
Pan'divere ‹7: -sse ja -.verre›
.Pandžab ‹9: -i; -isse›, Punjab ‹pand.žaab› ingl, Pańjāb pandžabi maa-ala Indias ja Pakistanis
Panevėžys ‹panäve.žiis; 20: -i; -i› linn Leedus
Panga ‹7: -le›
.Pangodi ‹9: -sse ja .Pangodi›
.Pankjavitsa ‹7: -.vitsa›, ka .Pan'kavitsa
Pan.noonia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala (Rooma provints) Euroopas
Papeete ‹7: -sse› Prantsuse Polüneesia halduskeskus
Papi+laid
Papi+niidu ‹7: -sse ja -.niitu›
Paraceli saared ‹parasselli› saarestik Lõuna-Hiina meres
Paraguay ‹paragu.ai; 1: -sse› riik Lõuna-Ameerikas; Paraná lisajõgi
Paralepa ‹7: -sse ja -.leppa›
Paramaribo ‹8: -sse› Suriname pealinn
Paraná ‹para.naa; 1› jõgi Lõuna-Ameerikas
Para+palu ‹3: -sse ja -.pallu›
Pa.riis ‹20: -riisi; -.riisi›, Paris ‹pa.rii› pr Prantsusmaa pealinn
Parika ‹8: -sse›; Parika järv
Parila ‹8: -sse ja Parila›
Park+sepa ‹7: -.seppa ja -sepale›, võrupäraselt Park+sepä ‹7: -.seppä ja -sepäle›
Parma ‹7: -sse› linn Itaalias
Parnassós ‹parnassos; 6: -i, -i› mägi Kreekas
.Partia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Ees-Aasias
Pas de Calais ‹padöka.lee; 1› Calais’ väina prantsuskeelne nimi
Pasi+laid
.Paslepa ‹7: -sse ja -.leppa› = .Pask.lep ‹20: -lepi; -.leppi› rts
Pata.goonia ‹8: -sse›, Patagonia hisp maa-ala Lõuna-Ameerikas
Pat+küla ‹3: -sse ja -.külla›
.Patna ‹8: -sse›, Paṭnā hindi linn Indias
Paun+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Pavlodar ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Kasahstanis
Pearl Harbor ‹pöö(r)l haa(r)bör; 9: -i; -isse›, Wai Momi havai laht USA Hawaii saarestikus Oahu saarel
Pécs ‹peetš; 20: -i; -i› linn Ungaris
Pedas+pea ‹1: -le›
Pedas+saar; Pedas+saare ‹7: -.saarde› (küla)
Pedeli jõgi, Pedele läti Väikese Emajõe lisajõgi Lätis ja Eestis
Pedetsi jõgi, võrupäraselt Pedejä jõgi, Pededze läti Aiviekste lisajõgi Lätis, osalt Eestis
Pedja ‹7: .Petja ja -le›
Peedu ‹7: -le›
.Peetel ‹9: -i; -isse›, Bethel ladina ajalooline linn, prg küla Palestiinas Jordani Läänekaldal
.Peeter+risti ‹7: -le›
.Peetri ‹9: -sse ja .Peetri›
.Peetri jõgi, võrupäraselt .Piitre jõgi, leivu nimega Mušt+urg, Melnupe ‹mälnupe› läti Mustjõe lisajõgi Lätis ja Eestis
.Peetri+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, .Peetri+mõisa ‹7: -.mõisa›
.Peipsi järv
.Peipsi+ääre ‹7: -.äärde›
Peking ‹9: -i; -isse›, Beijing ‹pei.t'sing› hn Hiina pealinn
Pelgu+linn ‹22: -linna; -.linna›
Pelo.ponnesos ‹12: -e; -ele ja -[es]sse›, Pelopónnisos kr poolsaar ja halduspiirkond Kreekas
Peni+jõe ‹1: -le›
Peningi ‹9: -sse ja Peningi›
Penniinid mitm ‹20: -.niinide›, Penniini mäed, Pennines ‹penainz› ingl mäeahelik Inglismaal
Pennsylvania ‹pensil.vaania; 8: -sse› USA osariik
Penza ‹7: -sse› oblastilinn Venemaal
Penuja ‹8: -le›
Pe.rea ‹1: -sse› ajalooline maa-ala Palestiinas, Jordani jõest idas
Peri ‹3: -le›
Perila ‹8: -sse›
Perm ‹20: Permi; .Permi› linn ja kraikeskus Venemaal
Permi+komi ‹3: -sse› ringkond Venemaal Permi krais
Permis+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Perth ‹pöö(r)th; 20: -i; -i› linn Austraalias
Pe.ruu ‹1: -sse›, El Perú ‹el pe.ruu› hisp, Piru ketšua riik Lõuna-Ameerikas
Pervou.ral'sk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Peterburi ‹3: -sse ja Peterburi›, Sankt-Peter.burg vn linn Loode-Venemaal, ühtlasi Leningradi oblasti keskus
Peterhof ‹20: -hofi; -.hoffi›, Petergof vn Petrodvorets
.Pet.lemm ‹21: -lemma; -.lemma›, ladinapäraselt Bethlehem, Bayt Laḩm ‹bait lahm› ar linn Palestiinas Jordani Läänekaldal
Petrodvo.rets ‹20: -retsi; -.retsi›, saksapäraselt Peterhof linn Venemaal
Petrograd ‹6: -i, -i; -i› prg Peterburi
Petrokrepost ‹9: -i; -isse› prg Schlüsselburg
Petro.pavl ‹9: -.pavli, -.pavlit; -.pavlisse› kasahhi, Petropavlovsk ‹9: -i, -it; -isse› vn linn Kasahstanis
Petropavlovsk-Kamt.šatski ‹9: -sse› linn Venemaal
Petros.koi ‹1: -sse› sm, Petroza.vodsk ‹9: -i, -it; -isse› vn Karjala pealinn
Petseri ‹9: -sse ja Petseri›, Petšorõ vn; Petseri+maa ‹2: -le›
Petšenga ‹8: -sse› alev Venemaal Murmanski oblastis
Petšora ‹7› jõgi Põhja-Venemaal
Petšorõ ‹7: -sse› Petseri venekeelne nimi
Pfalz ‹pfal'ts; 20: -i; -i› ajalooline maa-ala Saksamaal
Philadelphia ‹fila.delfia; 8: -sse› linn USAs
{.Phjong.jang} → P’yŏngyang
Phnom Penh ‹phnom penj; 20: -i; -i›, Phnum Pénh khmeeri Kambodža pealinn
Phoenix ‹fiiniks; 9: -i; -isse› linn USAs
Phokis ‹fookis; 13: -e; -esse›, Fokís ‹fokis› kr Kreeka maakond
Phothi ‹7: -sse› linn Gruusias
{Phönjan} → P’yŏngyang
Picardie ‹pikar.dii; 1: -sse›, ka Pi.kardia halduspiirkond Prantsusmaal
.Pielinen ‹12: .Pielise, .Pielist ja 6: -i, -i› järv Soomes
Piemonte ‹pjemonte; 7: -sse› Itaalia maakond
.Pihkva ‹8: -sse›, Pskov vn oblastilinn Venemaal; .Pihkva Ema+jõgi vt Velikaja
.Pihtla ‹8: -sse ja .Pihtla›
Piibe ‹7: -sse ja .Piipe›
.Piilsi ‹9: -sse ja .Piilsi›
Piiris+saar ‹30: -saarele ja -.saarde›
Piir+salu ‹3: -sse ja -.sallu›
.Piiter ‹9: -i; -isse› Peterburi varasem mitteametlik nimi
.Piitre jõgi vt .Peetri jõgi
.Piiu+metsa ‹7: -.metsa›
Pi.kardia ‹8: -sse› vt Picardie
Pika+silla ‹7: -le›
Pikavere ‹7: -sse ja -.verre›
Pikk+järve ‹7: -le›
Pikk+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›
.Pikva ‹8: -le›
Pilistvere ‹7: -sse ja -.verre›
.Pilkuse ‹12: os .Pilkust; -sse ja -le›
Pilla+palu ‹3: -sse ja -.pallu›
Pindi ‹7: -sse ja .Pinti ja -le›
Píndos ‹.pindos; 12: -e› mäestik Kreekas
Pinsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Valgevenes
.Pinska ‹8: -le›
.Pipra+rannik ‹9: -u; -ule›, Grain Coast ‹grein koust› ingl Libeeria rannikuala
Pi.reus ‹13: -.reuse, -.reust; -.reusesse›, Peiraiás ‹pireas› kr linn Kreekas
Pirgu ‹7: -sse ja .Pirku›
Pirita ‹8: -le›
Pirkanmaa ‹.pirgan.maa; 2: -le› Soome maakond
Pisa ‹piiza; 7: -sse› linn Itaalias
Pi.siidia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Väike-Aasias
Pitcairn ‹.pit.kee(r)n; 20: -i; -i› Briti sõltkond Vaikses ookeanis
Pittsburgh ‹.pits.böö(r)g; 20: -i; -i› linn USAs
Piusa ‹7: -sse ja .Piusa›
Pjati.gorsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Plaani ‹7: -le›
Pļaviņas ‹pljavinjas; 12: -e; -esse› linn Lätis
Pleven ‹9: -i; -isse› linn Bulgaarias
Pljussa ‹7: -sse› alev Venemaal Pihkva oblastis; Narva jõe lisajõgi
Ploieşti ‹ploješti; 7: -sse› linn Rumeenias
.Plovdiv ‹9: -i; -isse› linn Bulgaarias
Plzeň ‹p(õ)lzen'; 9: -i; -isse› linn Tšehhis
Po ‹poo; 1› jõgi Itaalias
Podgorica ‹podgoritsa; 7: -sse› Montenegro pealinn
Podkamennaja Tunguska ‹7›, ka Kivine Tunguska Jenissei lisajõgi Venemaal
Pod.laasia ‹8: -sse›, Podlasie ‹podljasje› poola Poola vojevoodkond
Po.dol'sk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Po.doolia ‹8: -sse›, Podillja ukraina maa-ala Ukrainas
.Pohjan.maa ‹2: -le› sm, Österbotten rts Soome maakond
Poitou-Charentes ‹pua.tuu-ša.raa(n)t; 20: -Charentes’i; -Charentes’i› halduspiirkond Prantsusmaal
Polatsk ‹9: -i; -isse›, vene keeles Polotsk linn Valgevenes
Polesje ‹7: -sse›, Palesse valgevene, Polissja ukraina maa-ala Valgevene ja Ukraina piiril
Polli ‹7: -sse ja .Polli›
Polotsk ‹9: -i; -isse› Polatski venekeelne nimi
Poltava ‹7: -sse›, ka Poltaava oblastilinn Ukrainas
Polü.neesia ‹8: -sse› Okeaania saarte idarühm
.Pommeri ‹9: -sse ja .Pommeri›, Pommern sks, Pomorze ‹pomože› poola maa-ala Läänemere lõunarannikul
Pomorze ‹pomože; 7: -sse› Poola vojevoodkond; Pommeri poolakeelne nimi
Pom.pei ‹1: -sse› antiikaja linn Itaalias
.Pontos ‹12: -e›, .Pontose mäestik, Kuzey Anadolu dağları türgi Musta mere äärsed mäed Türgis
Poola ‹7: -sse ja .Poola›, Polska ‹.pol'ska› poola riik Euroopas
Popocatépetl ‹popokateepetl; 9: -i› tulemägi Mehhikos
.Porhov ‹9: -i; -isse›, ka .Porkva linn Venemaal
Pori ‹3: -sse› linn Soomes
.Porkuni ‹9: -sse ja .Porkuni›
.Porkva ‹8: -sse› vt .Porhov
.Pornuse ‹12: os .Pornust; -sse›
Port .Artur ‹9: -i; -isse› prg Lüshun
Port-au-Prince ‹portop.rää(n)ss; 20: -Prince’i; -Prince’i› Haiti pealinn
Port Elizabeth ‹poo(r)t iliza.bet; 20: -i; -i›, iBhayi koosa linn Lõuna-Aafrikas
Portland ‹.poo(r)t.länd; 20: -i; -i› kaks linna USAs; poolsaar ja sadam Inglismaal
Port Louis ‹poo(r)t luui; 7: Louis’; Louis’sse› Mauritiuse pealinn
Port Moresby ‹poo(r)t .moo(r)zbi; 9: -sse› Paapua Uus-Guinea pealinn
Porto ‹portu; 7: -sse› linn Portugalis
Port of Spain ‹poo(r)t öv spein; 20: -i; -i› Trinidadi ja Tobago pealinn
Porto-Novo ‹7: -sse› Benini pealinn
Port Said ‹20: Saidi; .Saidi›, Būr Sa‘īd ‹buur sa.iid› ar linn Egiptuses
Portsmouth ‹.poo(r)tsmöt; 20: -i; -i› linn Inglismaal
Portugal ‹6: -i, -i; -i› riik Euroopas
.Por.voo ‹1: -sse› sm = Borgå ‹.borgo› rts linn Soomes
Poznań ‹poznan'; 9: -i; -isse› linn Poolas
{Poti} → Phothi
Potomac ‹potoumäk; 9: -i› jõgi USAs
.Potsdam ‹9: -i; -isse› linn Saksamaal
Praha ‹3: -sse› Tšehhi pealinn
Praia ‹7: -sse› Roheneemesaarte pealinn
.Prangli ‹8: -sse ja .Prangli›
.Prantsuse Guajaana ‹7: -sse›, Guyane française ‹gian fra(n)s.seez› pr Prantsuse departemang Lõuna-Ameerikas
.Prantsuse Polü.neesia ‹8: -sse›, Polynésie française ‹poline.zii fra(n)s.seez› pr, Polynesia farani tahiti Prantsuse ala Okeaanias
.Prantsuse Riviera ‹7: -sse› vt Côte d’Azur
.Prantsus+maa ‹2: -le›, täiendina ka .Prantsuse, France ‹fraa(n)ss› pr riik Euroopas
Preiļi ‹preil'i; 7: -sse› linn Lätis
Preisi+maa ‹2: -le›, Preisi ‹7: -sse ja .Preisi›, Preußen ‹.proissen› sks ajalooline maa-ala Euroopas
Pretoria ‹-oo-; 8: -sse› Lõuna-Aafrika Vabariigi halduspealinn
Prii+palu ‹3: -sse ja -.pallu›
.Priisle ‹8: -sse ja -le›
Prilli+mäe ‹1: -le›
Primorje ‹7: -sse› haldusüksus (krai) Venemaal Kaug-Idas
Pringi ‹7: -sse ja .Prinki ja -le›
Prints Edwardi saar, Prince Edward Island ingl saar ja provints Kanadas
Prioz.jorsk ‹9: -i, -it; -isse›, Käkisalmi ‹kägi-› sm linn Venemaal
{Pripjat} → Prõpjats
.Priština ‹8: -sse› serbia, Prishtinë ‹prištiine› albaania Kosovo pealinn
Prokopjevsk ‹9: -i; -isse› linn Venemaal
Provence ‹pro.vaa(n)ss; 20: Provence’i; Provence’i› maa-ala Prantsusmaal
Przemyśl ‹pšemõsl'; 9: -i; -isse› linn Poolas
Prže.val'sk ‹9: -i, -it; -isse› prg Karakol
Prut ‹9: Pruti, .Prutti› Doonau lisajõgi Ukrainas ning Rumeenia ja Moldova piiril
Prõpjats ‹9: -i› valgevene, Prõpjat ukraina Dnepri lisajõgi Valgevenes ja Ukrainas
Prääma ‹7: -sse ja .Prääma›
.Prümli ‹9: -sse ja .Prümli›
Pskov ‹6: -i, -i; -i› Pihkva venekeelne nimi
Pudivere ‹7: -sse ja -.verre›
Puerto Rico ‹riiko; 7: -sse› USAga assotsieerunud riik Antillides
{Puertoriiko} → Puerto Rico
Puhja ‹7: -sse ja .Puhja›
.Puhta+leiva ‹7: -sse›
Puiatu ‹8: -sse ja Puiatu›
Puka ‹7: -sse ja .Pukka›
Pulli ‹7: -le›
Punane meri (Araabia poolsaare ja Aafrika vahel)
Pune ‹7: -sse› linn Indias
Pura+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Purdi ‹7: -sse ja .Purti›
Purekkari ‹3: -le›
Purila ‹8: -sse›
.Purtse ‹8: -sse ja .Purtse›
Puru ‹3: -le›
Purus ‹purus; 6: -i, -i› portugali, Purús hisp Amazonase lisajõgi Peruus ja Brasiilias
Pusan ‹6: -i, -i; -i› linn Lõuna-Koreas
.Puškin ‹9: -i; -isse› linn Venemaal
Putkaste ‹8: -sse›
.Puurmani ‹3: -sse ja -.manni›
Põdrala ‹8: -sse›
Põdrangu ‹8: -le›
Põhja-Ameerika ‹8: -sse›
Põhja-Carolina ‹karoliina; 7: -sse›, North Carolina ‹noo(r)th kärolaina› ingl USA osariik
Põhja-Dakota ‹-oo-; 7: -sse›, North Dakota ‹noo(r)th däkouta› ingl USA osariik
Põhja-Dvina ‹1: -sse› Dvina
Põhja-Iiri+maa ‹2: -le›, Põhja-Iiri ‹7: -sse ja -.Iiri›, Northern Ireland ‹.noo(r)de(r)n aie(r)länd› ingl, Éire Thuaidh iiri Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi koosseisu kuuluv osa Iiri saarest
Põhja-Jää+meri Jäämeri
Põhja-Kau.kaasia ‹8: -sse›, Ees-Kau.kaasia maa-ala Venemaa lõunaosas, Kaukasuse mäestikust põhjas
Põhja-Ko.rea ‹1: -sse›, Chosŏn ‹tšosön› korea riik Aasias Korea poolsaarel, Korea Rahvademokraatlik Vabariik
Põhjala ‹8: -sse› Põhjamaad
Põhja+laht, ka .Botnia laht Läänemere põhjaharu Soome ja Rootsi ranniku vahel
Põhja+maad mitm ‹2: -(.)maade; -(.)maadesse›, Põhjala Island, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Fääri saared ja Gröönimaa
Põhja-Mariaanid mitm ‹20: -.aanide; -.aanidele›, Northern Mariana Islands ‹.noo(r)de(r)n märiaana ailandz› ingl USAga assotsieerunud riik Okeaanias
Põhja-mere+tee Kirdeväil
Põhja+meri (Atlandi ookeani osa)
Põhja-Os.seetia ‹8: -sse›, ka A.laania, Tsägat Irõston osseedi, Severnaja Ossetija vn Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Põhja-Kaukaasias
Põhja-Rein-.Vest.faal ‹20: -faali; -.faali› vt Nordrhein-Westfalen
Põhja+saar, North Island ‹noo(r)th ailand› ingl, Te Ika-a-Māui maoori Uus-Meremaa põhjapoolsem saar
Põhja-Uvaalid mitm ‹20: -U.vaalide› veelahkmeahelik Venemaal
Põhja+väin, North Channel ‹noo(r)th tšänel› ingl Iiri merd ja Atlandi ookeani ühendav väin Šotimaa ja Iirimaa vahel
Põima ‹7: -le›
Põlend+maa ‹2: -le›
Põlgaste ‹8: -sse›, võrupäraselt Põlgastõ ‹8: -sse›
Põlli ‹7: -sse ja .Põlli›
Põlliku ‹8: -sse ja Põlliku›
Põll+küla ‹3: -sse ja -.külla›
.Põltsa+maa ‹2: -le›
Põlula ‹8: -sse›
.Põlva ‹8: -sse ja .Põlva›
.Põlva+maa ‹2: -le› = .Põlva .maa.kond
Pädaste ‹8: -sse ja Pädaste›
.Päidla ‹8: -sse ja .Päidla›
.Päi.jänne ‹8› järv Soomes
.Päijät-Häme ‹7: -sse› Soome maakond
Päi+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›
Päri ‹3: -sse›
Päris+pea ‹1: -le›
Päris-Soome ‹7: -sse ja -.Soome›, .Varsinais-.Suomi sm, Egentliga Finland rts Soome maakond
.Pärli+jõe ‹1: -le›; .Pärli+jõgi
Pärna+mäe ‹1: -le›
Pärn+jõe ‹1: -le›
.Pärnu ‹8: -sse ja .Pärnu›
.Pärnu-Jaagupi ‹9: -sse ja -Jaagupi›
.Pärnu+maa ‹2: -le› = .Pärnu .maa.kond
.Pärsama ‹8: -le›
.Pärsia ‹8: -sse› Iraani ajalooline nimi; .Pärsia laht (Araabia poolsaare ja Iraani vahel)
.Pärsti ‹9: -sse ja .Pärsti›
.Päärdu ‹8: -sse ja .Päärdu›
Pääs+küla ‹3: -sse ja -.külla›
.Pöide ‹8: -sse ja -le›
.Pöögle ‹8: -sse ja .Pöögle›
Püha ‹3: -sse›
{Püha Helena saar} → Saint Helena
Püha+jõe ‹1: -le›; Püha+jõgi
Püha+järv; Püha+järve ‹7: -le› (küla)
Püha+lepa ‹7: -sse ja -.leppa›
Püha Tool Vatikan
Pühatu ‹8: -sse›
Püre.nee poolsaar, I.beeria poolsaar (Edela-Euroopas); Püre.need mitm ‹1: -.neede, -.neesid›, Püre.nee mäestik (Hispaania ja Prantsusmaa piiril
.Pürksi ‹9: -sse ja .Pürksi› = .Birkas rts
Püssi ‹7: -sse ja .Püssi›
P’yŏngyang ‹.phjöng.jang; 20: -i; -i›, {.Phjong.jang, Phönjan} Põhja-Korea pealinn
Qarshi ‹karši; 1: -sse› linn Usbekistanis
Qashqadaryo ‹kaškadarjo; 1: -sse› jõgi ja vilajett Usbekistanis
Qinghai ‹t'shing.hai; 1: -sse› Hiina provints; Qinghai Hu Kukunori hiinakeelne nimi
Qiqihar ‹tšitši.haar; 20: -i; -i› linn Hiinas
Qom ‹kom; 6: -i, -i; -i› linn Iraanis
Qo‘qon ‹kokon; 6: -i, -i; -i›, vene keeles Kokand linn Usbekistanis
Québec ‹kebek; 20: -i; -i› provints ja linn Kanadas
Queensland ‹ku.iinz.länd; 20: -i; -i› Austraalia osariik
Quito ‹kiito; 7: -sse› Ecuadori pealinn
Raadi ‹7: -le›
Raasiku ‹8: -le›
Rabat ‹20: -bati; -.batti›, Ar-Ribāţ ‹ar-ri.baat› ar Maroko pealinn
Rabivere ‹7: -sse ja -.verre›
Radžastan ‹6: -i, -i; -i› vt Rajasthan
Radviliškis ‹12: -e; -[es]sse› linn Leedus
Rae ‹1: -le›
Rae+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Rågöarna ‹.roog.ööarna; 8: -le› Pakri saarte rootsikeelne nimi
Rahinge ‹8: -le›
.Rahkla ‹8: -sse ja .Rahkla›
Rahu+mäe ‹1: -le›
Raigastvere ‹7: -sse ja -.verre›
Raik+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Raja ‹3: -le›
Rajangu ‹8: -sse ja -le›
Rajasthan ‹raadžas.taan; 20: -i; -i›, ka Radžastan, Rājasthān hindi India osariik
.Rakke ‹8: -sse ja .Rakke›
.Rakvere ‹7: -sse ja -.verre›
Rambouillet ‹ra(n)bui.ee; 1: Rambouillet’sse› linn Prantsusmaal
.Rambova ‹8: -sse› Lomonossovi varasem eestikeelne nimi
Rammu ‹7: -sse ja .Rammu›
Ramsi ‹7: -le›
Rand+salu ‹3: -sse ja -.sallu›
.Randvere ‹7: -sse ja -.verre›
{Ran.guun} → Yangon
Ranna ‹7: -le›
Ranna+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Ranna+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, Ranna+mõisa ‹7: -.mõisa›
Ranna+pungerja ‹8: -le›
Rannu ‹7: -sse ja .Randu›
.Rapla ‹8: -sse ja .Rapla›
.Rapla+maa ‹2: -le› = .Rapla .maa.kond
Rasina ‹8: -le›
Ratsi.mäe ‹1: -le›
.Raudna ‹8: -sse ja .Raudna›
Raud+värav kuru Doonau jõe orus Rumeenia ja Serbia piiril
.Rauma ‹8: -sse› linn Soomes
.Rautina järv
Ravila ‹8: -sse›
Rawalpindi ‹7: -sse›, Rāvalpinḍī urdu linn Pakistanis
Rebala ‹8: -sse›
Rebase ‹8: -le›
Rebaste ‹8: -sse›
Recife ‹rissifi; 7: -sse› linn Brasiiilias
Red River ‹9: -i› Mississippi lisajõgi
.Reetia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala (Rooma provints) Euroopas
Reigi ‹7: -sse ja .Reiki›
{.Reikjavik} → Reykjavík
Reims ‹rää(n)s; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal
Rein ‹20: Reini, .Reini›, Rhein sks, Rhin pr, de Rijn hollandi jõgi Lääne-Euroopas
Reini+maa ‹2: -le›, Rheinland ‹.rain.land› sks maa-ala Saksamaal; Reini+maa-Pfalz ‹-pfal'ts; 20: -i; -i› vt Rheinland-Pfalz
Reiu ‹7: -sse ja .Reidu›
Remda ‹7: -sse›, ka Rämeda asula ja poolsaar Venemaal Pihkva oblastis Lämmijärve idakaldal
Remniku ‹8: -sse ja -le›
.Reola ‹8: -sse ja .Reola›
Restu ‹7: -sse ja .Restu›
Rēzekne ‹reezekne; 8: -sse›, Lutsi eestlastel varem Räisaku linn Lätis
Réunion ‹reün.joon; 20: -i; -i ja -ile› Prantsuse departemang ja saar India ookeanis
Reykjavík ‹.reikja.viik; 20: -i; -i› Islandi pealinn
Rheinhessen-Pfalz ‹.rain.hessen-pfal'ts; 20: -i; -i› ringkond Saksamaal
Rheinland-Pfalz ‹.rain.land-pfal'ts; 20: -i; -i›, ka Reini+maa-Pfalz Saksa liidumaa
Rhode Island ‹roud ailand; 9: -i; -isse› USA osariik
Rhodos ‹roodos; 13: -e; -ele ja -esse›, Ródos ‹rodos› kr saar ja linn Kreekas
Rhône ‹roon; 20: Rhône’i› jõgi Prantsusmaal
Rickul ‹.rikkül; 9: -i; -isse› Riguldi rootsikeelne nimi
Rida+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Ridala ‹8: -sse›
Riguldi ‹9: -sse ja Riguldi› = Rickul ‹.rikkül› rts
Riia ‹7: .Riiga›, Rīga ‹.riiga› läti Läti pealinn; Riia laht Liivi laht
Riia-Ranna ‹7: -.Randa› Jūrmala varasem eestipärane nimi
.Riidaja ‹8: -sse›
Riisipere ‹7: -sse ja -.perre›
Riis+selja ‹7: -sse ja -.selga ja -le›
{Rijad} → Ar-Riyāḑ
Rijeka ‹7: -sse› linn Horvaatias
Rimmu ‹7: -sse ja .Rimmu›
Rio de Janeiro ‹riu di žaneiru; 7: -sse› linn Brasiilias
Rio Grande ‹7›, Mehhikos Río Bravo del Norte hisp jõgi Põhja-Ameerikas
Rio Negro ‹riu negru; 7› Amazonase lisajõgi
Rioni ‹9› jõgi Gruusias
Risti ‹7: -le›
.Ristna ‹8: -sse ja .Ristna›
Ritsa ‹7› järv Abhaasias
.Riu.kiu saared vt .Nan.sei saared
Riviera ‹rivjeera; 7: -sse› Vahemere rannikuala Prantsusmaa ja Itaalia piiril
Rivne ‹7: -sse› oblastilinn Ukrainas
Rjazan ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Venemaal
Rocca al Mare ‹roka al maare; 7: -sse›
Ro.deesia ‹8: -sse› prg Sambia ja Zimbabwe
.Roela ‹8: -sse ja .Roela›
Rogosi ‹8: -sse› Ruusmäe
Rohe+neem, Roheline neem, Cap Vert pr Aafrika lääneneem; Rohe+neeme+saared mitm, Rohelise Neeme saared, diplomaatilises kontekstis Cabo Verde ‹kaabu verdi› portugali saarestik ja riik Aafrika lääneranniku lähedal Vaikses ookeanis
Rohu+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Rohu+neeme ‹7: -le›
Roiu ‹7: -le›
Rønne ‹röne; 7: -sse› linn Taanis
.Roode+välja ‹7: -le›
.Roodva ‹8: -sse ja .Roodva›, ka Rootova
Roo+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Rooma ‹7: -sse ja .Rooma›, Roma ‹rooma› it Itaalia pealinn
Roomassaare ‹7: -.saarde›
.Roosna ‹8: -sse ja .Roosna ja -le›
.Roosna-Alliku ‹8: -le›
Rootova ‹8: -sse› vt .Roodva
Root'si 1. ‹7: -sse ja .Root'si›, Sverige ‹.svärje› rts riik Euroopas
.Ropka ‹8: -sse ja .Ropka›
Rosario ‹ro.saario; 8: -sse› linn Argentinas
Roseau ‹ro.zoo; 1: -sse› Dominica pealinn
Roskilde ‹.roskille; 7: -sse› linn Taanis
.Rosma ‹8: -le›
Rosona jõgi
Rostock ‹.ros.tok; 20: -i; -i› linn Saksamaal
.Rostov ‹9: -i; -isse›, ka Rostov-Jaros.lavski linn Venemaal Jaroslavli oblastis; .Rostov Doni ääres ‹9: .Rostovi; .Rostovisse›, Doni-.äärne .Rostov, Rostov-na-Donu vn linn Venemaal, Rostovi oblasti keskus
Rotterdam ‹6: -i, -i; -i› linn Hollandis
Rouen ‹ru.aan; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal
Rova.niemi ‹9: -sse› linn Soomes
Rovno ‹7: -sse› prg Rivne
Rzeszów ‹žešuf; 9: -i; -isse› linn Poolas
Ržev ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal
Ruanda ‹7: -sse› vt Rwanda
Rubt.sovsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Ruhi+järv
Ruhja ‹7: -sse ja .Ruhja›, Rūjiena ‹.ruujiena› läti linn Lätis
Ruhja jõgi, Rūja ‹.ruuja› läti jõgi Lätis, osalt Eestis
Ruhnu ‹7: -sse ja .Ruhnu›, rootsi keeles Runö ‹.rüün.öö›
Ruhr ‹ruur; 20: -i› Reini lisajõgi Saksamaal; Ruhri+maa (tööstusala)
.Ruila ‹8: -sse ja .Ruila›
Rūjiena ‹.ruujiena; 7: -sse› Ruhja lätikeelne nimi
.Rumba ‹8: -sse›
Ru.meelia ‹8: -sse› maa-ala Kagu-Euroopas, kitsamas tähenduses vastab Türgi Euroopa-osale
Ru.meenia ‹8: -sse›, România ‹romõniia› rumeenia riik Euroopas
Rummu 1. ‹7: -le› (Kuusalu vallas)
Rummu 2. ‹7: -sse ja .Rummu ja -le› (Vasalemma vallas)
.Rumpo ‹8: -sse ja .Rumpo›
Runö ‹.rüün.öö; 1: -le› Ruhnu rootsikeelne nimi
.Rupsi ‹9: -sse ja .Rupsi ja -le›
Rusthavi ‹9: -sse› linn Gruusias
Rutikvere ‹7: -sse ja -.verre›
Rutu mägi
Ruuba ‹7: -sse ja .Ruupa› vt Krupp
Ruusa ‹7: -le›
Ruus+mäe ‹1: -le›
Rwanda ‹ruanda; 7: -sse›, ka Ruanda riik Aafrikas
Rõbatšje ‹7: -sse› Balõktšõ varasem venekeelne nimi
Rõbinsk ‹9: -i; -isse› linn Venemaal
Rõngu ‹7: -sse ja .Rõngu›
.Rõuge ‹8: -sse ja .Rõuge›, võrupäraselt .Rõugõ ja .Rõugu
Rõusa ‹7: -sse ja .Rõusa ja -le›
Rägavere ‹7: -sse ja -.verre›
Räisaku ‹8: -sse› Rēzekne varasem eestipärane (Lutsi eestlaste) nimi
Rälby ‹.räälbi; 9: -sse›
Rämeda ‹8: -sse› vt Remda
Räni+org ‹20: -oru; -.orgu› vt Silicon Valley
Räpina ‹8: -sse ja Räpina›, võrupäraselt Räpinä ‹8: -sse›
Räägu ‹7: -le›
Rääma ‹7: -le›
Röa ‹1: -le›
Rügen ‹.rüügen; 9: -i; -ile› Saksamaale kuuluv saar Läänemeres
Saad+järv; Saad+järve ‹7: -le› (küla)
Saadserinna ‹7: -.rinna› vt .Saatse
Saale ‹zaale; 7› Elbe lisajõgi Saksamaal
Saalomoni saared, Saalomonid mitm ‹6: -monide; -monidele›, Solomon Islands ingl saarestik ja riik (Saalomoni Saared) Okeaanias
Saarbrücken ‹.zaar.brükken; 9: -i; -isse› linn Saksamaal
.Saarde ‹8: -sse ja .Saarde›
Saare ‹7: -le›
Saare+maa ‹2: -le› = Saare .maa.kond
Saare+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, Saare+mõisa ‹7: -.mõisa›
Saare+peedi ‹7: -le›
Saari+maa ‹2: -le›, Saarland ‹.zaar.land› sks Saksa liidumaa
Saarnak ‹9: -i; -ile› (laid)
.Saaron ‹9: -i; -isse›, .Saaroni tasandik, HaSharon ‹haša.roon› heebrea tasandik Iisraelis
.Saastna ‹8: -sse ja .Saastna›
.Saatse ‹8: -sse ja .Saatse›, setupäraselt Saadserinna ja Satsõrin'a
Sabõrna ‹8: -sse› vt Saverna
Sadala ‹8: -sse›
Sagadi ‹9: -sse ja Sagadi›
Saha ‹3: -le›
Sahara ‹8: -sse› kõrb Aafrikas; Sahara-tagune Aafrika (Saharast lõunasse jääv Aafrika, Must Aafrika)
Sahel ‹6: -i, -i; -i› Sahara poolkõrbeline lõunaosa Aafrikas
Sahha ‹1: -sse›, ka Ja.kuutia Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Ida-Siberis
Sahhalin ‹6: -i, -i; -ile› Venemaale kuuluv saar Kaug-Idas
.Sai.maa ‹1› järv Soomes; .Sai.maa kanal, Saimaan kanava sm kanal Soomes ja Venemaal
Saint George’s ‹sönt džoo(r)džiz; 13: George’se; George’sesse› Grenada pealinn
Saint Helena ‹sönt hiliina; 7: -le› Briti asumaa Atlandi ookeani lõunaosas
Saint John’s ‹sönt džonz; 20: -i; -i› Antigua ja Barbuda pealinn
Saint Kitts ja Nevis ‹sönt kits; 20: Kittsi; Kittsile; niivis; 13: Nevise; Nevisele›, Saint Kitts and Nevis ingl saareriik Väikestes Antillides
Saint Lawrence ‹sönt loorens; 9: Saint Lawrence’i› jõgi Põhja-Ameerikas, suubub samanimelisse lahte
Saint Lucia ‹sönt luuša; 7: -sse ja -le› saareriik Väikestes Antillides
Saint Paul ‹sönt pool; 20: -i; -i› linn USAs
Saint-Pierre ja Miquelon ‹sä(n)-pjeer; 20: -Pierre’i; -Pierre’ile; mikö.loon; 20: -i; -ile›, Saint-Pierre-et-Miquelon pr Prantsuse valdus Põhja-Ameerikas
Saint Vincent ‹sönt vinssent; 9: -i; -isse ja -ile› saareriik Väikestes Antillides
Sair ‹20: Sairi; .Sairi› prg Kongo DV
Sajaanid mitm ‹20: -.jaanide› mäestik Venemaal Siberis
Saka ‹7: -le›
Sakala ‹8: -sse›
Saksa+maa ‹2: -le›, täiendina ka Saksa, Deutschland ‹.doitš.land› sks riik Euroopas
Saksi 1. ‹7: -sse ja .Saksi› Saksimaa
Saksi 2. ‹7: -sse ja .Saksi› (küla)
Saksi-.An.hal't ‹20: -hal'di; -.hal'ti›, Sachsen-Anhalt ‹.zaksen-.an.hal't› sks Saksa liidumaa
Saksi+maa ‹2: -le›, Saksi, Sachsen ‹.zaksen› sks Saksa liidumaa
Saku ‹7: -sse ja .Sakku›
Salacgrīva ‹salatsgriiva; 7: -sse› Salatsi linna lätikeelne nimi
Sala+jõe ‹1: -le›
Salamanca ‹salamanka; 7: -sse› linn Hispaanias
Salatsi ‹9: -sse›, Salacgrīva ‹salatsgriiva› läti linn Lätis
Salavat ‹20: -vati; -.vatti›, Salauat baškiiri linn Baškortostanis
.Saldus ‹12: -e; -[es]sse› linn Lätis
Sale.hard ‹20: -hardi; -.hardi›, Salja Harad neenetsi Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna pealinn
.Salla ‹8: -sse ja .Salla›
.Salme ‹8: -le›
Saloniki ‹7: -sse› vt Thessaloníki
Salo+saar (Lämmijärves)
Salpausselkä ‹.salbaus.selgä; 8: -sse ja -le› mäeseljandik Soomes
Salzburg ‹.zalts-; 20: -burgi; -.burgi› linn Austrias
Salt Lake City ‹soolt leik siti; 7: -sse› linn USAs
Salu+taguse ‹13: os -tagust; -le ja -sse ja -taha›
Salvador ‹6: -i, -i; -i› vt El Salvador
Salween ‹salu.iin; 20: -i› jõgi Lõuna-Aasias
Samaara ‹7: -sse› vt Samara
Sa.maaria ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Palestiinas
Samara ‹7: -sse›, ka Samaara oblastilinn Venemaal
Samarqand ‹-.kand; 20: -i; -i›, ka Samar.kand linn Usbekistanis
{Sambesi} → Zambezi
.Sambia ‹8: -sse›, Zambia ‹.zämbia› ingl riik Aafrikas
Samegrelo ‹3: -sse›, ka Meg.reelia maa-ala Gruusias
Sa.moa ‹1: -sse›, Lääne-Sa.moa riik Okeaanias
Sámos ‹samos; 13: -e; -ele ja -esse› saar ja maakond Kreekas
Şan‘ā’ ‹sana; 7: -sse› Jeemeni pealinn
San Antonio ‹8: -sse› linn USAs
San Francisco ‹sän fränsiskou; 8: -sse› linn USAs
Sangaste ‹8: -sse›
.Sangla ‹8: -sse ja .Sangla›
San José ‹ho.see; 1: -sse› Costa Rica pealinn
San Juan ‹san huan; 6: -i, -i; -i› Puerto Rico halduskeskus
Sankt .Gott.hard ‹20: -hardi; -.hardi› kuru Šveitsis
Sankt-Peter.burg ‹20: -burgi; -.burgi› Peterburi venekeelne nimi
San Marino ‹mariino; 7: -sse› väikeriik Euroopas
San Salvador ‹6: -i, -i; -i› El Salvadori pealinn
San Sebastián ‹sevastian; 6: -i, -i; -i› Donostia hispaaniakeelne nimi
Sansibar ‹6: -i, -i; -i ja -ile›, Unguja ‹ungudža› suahiili, Zanzibar ingl Tansaania liiduriik ja saar
Santa Barbara ‹sänta .baa(r)bara; 8: -sse› linn USAs
Santiago ‹santiaago; 7: -sse›, Santiago de Chile Tšiili pealinn
Santiago de Compostela ‹santiaago de komposteela; 7: -sse› linn Hispaanias, Galicia pealinn
Santo Domingo ‹7: -sse› Dominikaani Vabariigi pealinn
Santos ‹.santus; 12: -e; -[es]sse› linn Brasiilias
Saône ‹soon; 20: Saône’i› Rhône’i lisajõgi Prantsusmaal
São Paulo ‹sau(n) paulu; 7: -sse› linn Brasiilias
São Tomé ja Príncipe ‹sau(n) tu.mee; 1: -sse ja -le; prinssipi; 9: -sse ja -le›, São Tomé e Príncipe portugali riik ja saared Aafrikas Guinea lahes
.Sapporo ‹8: -sse› linn Jaapanis
Sa.raatov ‹9: -i; -isse› vt Saratov
Saragossa ‹7: -sse› vt Zaragoza
Sarajevo ‹3: -sse› Bosnia ja Hertsegoviina pealinn
Sa.ransk ‹9: -i, -it; -isse› Mordva pealinn
Saratov ‹9: -i; -isse›, ka Sa.raatov oblastilinn Venemaal
Sar.diinia ‹8: -sse›, Sardegna ‹sardenja› it Itaalia saar ja maakond
Sargasso meri (Atlandi ookeani lääneosas)
Sar.maatia ‹8: -sse› ajalooline tasandikuala Euroopas
Saskatchewan ‹säskätšivan; 6: -i, -i; -i› jõgi ja provints Kanadas
Saskatoon ‹säskä.tuun; 20: -i; -i› linn Kanadas
Satakunta ‹sada.kunda; 21: -kunna; -.kunda ja 8: -sse› Soome maakond
Satsõrin'a ‹3: -sse› vt .Saatse
Saudi A.raabia ‹8: -sse›, As-Su‘ūdīyah ‹as-suudiija› ar riik Araabia poolsaarel
Saue ‹7: -le›
.Sauga ‹8: -sse ja .Sauga›
Saulepi ‹9: -sse ja Saulepi›
.Saunja ‹8: -sse ja .Saunja›
Sausti ‹7: -sse ja .Sausti›
Sava ‹saava; 7› Doonau lisajõgi Balkani poolsaarel
Saverna ‹8: -sse›, võrupäraselt Sabõrna
Savo ‹3: -sse› ajalooline maakond Soomes
Savoia ‹7: -sse›, Savoie ‹savu.aa› pr maa-ala Prantsusmaal
Savon+.linna ‹8: -sse ja -.linna› linn Soomes
Şaydā ‹saida; 7: -sse›, ajaloolises kontekstis ka .Siidon linn Liibanonis
Schelde ‹shelde; 7›, Escaut ‹es.koo› pr jõgi Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis
Schengen ‹.šengen; 9: -i; -isse› küla Luksemburgis Prantsusmaa ja Saksamaa piiril
Schleswig-Holstein ‹šleesvig-.hol.štain; 20: -i; -i› Saksa liidumaa
Schlüsselburg ‹šl-; 20: -burgi; -.burgi› linn Venemaal, vahepeal Petrokrepost
Schwarzwald ‹.švarts.vald; 20: -i› mäestikuala Saksamaal
Schwerin ‹šve.riin; 20: -i; -i› linn Saksamaal
Schwyz ‹šviits; 20: -i; -i› linn Šveitsis
Seattle ‹si.ätl; 9: Seattle’i, Seattle’it; Seattle’isse› linn USAs
Seda ‹säda; 3: -sse› Säde jõe lätikeelne nimi
Seeba ‹7: -sse› vanaaja riik Araabia lõunaosas
Seine ‹seen; 20: Seine’i› jõgi Prantsusmaal
Seinäjoki ‹.seinäjogi; 17: -joe, -joge; -.joele ja 3: -joki, -joki(t); -jokisse› linn Soomes
.Seiskari ‹9: -le›, Seskar vn Venemaale kuuluv saar Soome lahes
Seišellid mitm ‹20: -.šellide; -.šellidele›, Sesel seišelli, Seychelles ingl, pr riik (Seišelli Vabariik) ja saarestik Aafrika idaranniku lähedal
Sekem ‹9: -i; -isse› Nabluse nimi piiblis
Selenge ‹1› mongoli, Selenga vn jõgi Mongoolias ja Venemaal
Seli ‹3: -sse›
Seliger ‹6: -i, -i›, harva eestipäraselt Seli+järv (Venemaal Valdai kõrgustikus)
Seli+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Seliste ‹8: -sse›
Selja ‹7: -le›
Selja+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Sel'tsi+saared mitm, Îles de la Société ‹il dö la sossie.tee› pr, Totaiete tahiti saarerühm Prantsuse Polüneesias
Semej ‹1: -sse›, Semipalatinsk ‹9: -i; -isse› vn linn Kasahstanis
Senegal ‹6: -i, -i; -i› riik ja jõgi Lääne-Aafrikas
Senno ‹7: -sse ja .Senno›
Sepa ‹7: -le›
Sepa+küla ‹3: -sse ja -.külla›
.Serbia ‹8: -sse›, Srbija serbia riik Euroopas; .Serbia ja Montenegro endine liitriik Euroopas (2002–2006) pärast Jugoslaavia lagunemist
Serdar ‹6: -i, -i; -i› linn Türkmenistanis, endine Gyzylarbat
.Sergijev Possad ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal
Serpuhhov ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal
Setu+maa ‹2: -le›, ka Seto+maa ‹2: -le›
Sevan ‹6: -i, -i›, Sevani järv (Armeenias)
Sevastopol ‹9: -i; -isse›, ka Sevas.toopol, Aqyar ‹akjar› krimmitatari linn Ukrainas Krimmis
Sevennid mitm ‹20: -.vennide›, Cévennes ‹se.venn› pr mäeahelik Prantsusmaal
Severn ‹seve(r)n; 9: -i› jõgi Inglismaal
Severnaja Zemlja ‹1: -le› saarestik Venemaal Jäämeres
Severo.dvinsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Sevilla ‹sevilja; 7: -sse› linn Hispaanias
Shaanxi ‹šan.s'ii; 1: -sse›, toonimärkidega Shǎnxī Hiina provints
Shandong ‹šan.tung; 20: -i; -i› provints ja poolsaar Hiinas
Shanghai ‹šang.hai; 1: -sse› linn Hiinas
Shannon ‹šänon; 9: -i›, An tSionainn ‹önt'inen'› iiri jõgi Iirimaal
Shanxi ‹šan.s'ii; 1: -sse›, toonimärkidega Shānxī Hiina provints
Shaţţ al-‘Arab ‹šatt al-arab; 9: -i› Eufrati ja Tigrise ühinemisel tekkiv jõgi
Sheffield ‹.šef.fiild; 20: -i; -i› linn Inglismaal
{Shenxi} → Shaanxi
Shenyang ‹šõn.jang; 20: -i; -i›, ajaloolises kontekstis ka Mukden linn Hiinas
Shetland ‹.šetländ; 9: -i; -isse›, Shetlandi saared (Suurbritannias Šotimaa kirderanniku lähedal)
Shikoku ‹s'ikoku; 8: -le› saar Jaapanis
Shkodër ‹škoder; 9: -i; -isse› linn Albaanias
Siber ‹9: -i; -isse ja -i› maa-ala Venemaa Aasia-osas
Sichuan ‹sõitšhuan; 6: -i, -i; -i› Hiina provints
Sierra Leone ‹7: -sse› riik Aafrikas
Sierra Nevada ‹nevaada; 7› mäestik Hispaanias ja USAs
Sigaste ‹8: -sse›
Sigtuna ‹.siktuna; 8: -sse› linn Rootsis
Sigulda ‹8: -sse› linn Lätis
Sihhote-Alin ‹6: -i, -i› mägismaa Venemaal Kaug-Idas
.Siiam ‹9: -i; -isse› Tai ajalooline nimi; .Siiami laht prg Tai laht
.Siidon ‹9: -i; -isse› vt Şaydā
Siimusti ‹9: -sse ja Siimusti›
.Sii.nai ‹1: -sse ja -le›, Sīnā’ ‹siina› ar poolsaar Egiptuses
.Siion ‹9: -i›, Ẕiyyon ‹tsijon› heebrea, Jabal Şahyūn ‹džabal sah.juun› ar mägi Jeruusalemmas Palestiinas; Jeruusalemma linnuse ajalooline nimi
Siivertsi ‹9: -sse›
.Sikkim ‹9: -i; -isse› India osariik
Siku+pilli ‹7: -.pilli›
Si.leesia ‹8: -sse›, Śląsk ‹sljo(n)sk› poola, .Slezsko tšehhi maa-ala Poolas, osalt Tšehhis
Silicon Valley ‹silikon väli; 3: -sse›, ka Räni+org tehnoloogiatööstusala USAs Californias
Silla+mäe ‹1: -le›
Silla+pää ‹2: -le›
.Silmsi ‹9: -sse ja .Silmsi›
{Simbabve} → Zimbabwe
Sim.birsk ‹9: -i, -it; -isse› Uljanovski ajalooline nimi
Simferopol ‹9: -i; -isse›, ka Simfe.roopol, Aqmescit ‹akmesdžit› krimmitatari linn Ukrainas, Krimmi pealinn
.Simplon ‹9: -i; -isse› kuru ja tunnel Šveitsis
Simuna ‹8: -sse›
Sindh ‹20: Sindhi; .Sindhi› Pakistani provints
Sin'di ‹7: -sse ja .Sin'ti›
Singapur ‹6: -i, -i; -i›, Singapore ingl, Singapura malai, Xinjiapo hn, Chiṅkappūr tamili riik Kagu-Aasias
Sini+alliku ‹8: -le›
Sini+mäe ‹1: -le›
Sipa ‹7: -sse ja .Sippa ja -le›
Siracusa ‹sirakuusa; 7: -sse›, ajaloolises kontekstis Sürakuusa linn Itaalias
Sirgala ‹8: -sse›
Sirtsi ‹7: -sse ja .Sirtsi›
Sise-Hebriidid mitm ‹20: -.riidide; -.riididele›, Inner Hebrides ‹inne(r) hebridiiz› ingl Hebriidide idarühm
Sise-Mon.goolia ‹8: -sse› autonoomne piirkond Hiinas
Sit.siilia ‹8: -sse›, Sicilia ‹sit.šiilia› it saar ja maakond Itaalias
{Sivaš} → Sõvaš
Sjælland ‹.šel.lann; 20: -i; -i ja -ile› Taani suurim saar
Skagerrak ‹20: -raki; -.rakki› Läänemerd Põhjamerega ühendav väin
Skandi.naavia ‹8: -sse›, Skandi.naavia maad Norra ja Rootsi, laiemas tähenduses Skandinaavia keeli kõnelevad maad: ka Taani, Island ja Fääri saared; Skandi.naavia poolsaar (Norra ja Rootsi)
Skåne ‹skoone; 7: -sse› piirkond Rootsi lõunatipus
Skopje ‹7: -sse› Makedoonia pealinn
.Skrunda ‹8: -sse› linn Lätis
Skuodas ‹13: -e; -esse› linn Leedus
.Sküütia ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Euroopas Mustast merest põhjas
.Slantsõ ‹8: -sse› linn Venemaal
{Slav.jansk} → Slov.jansk
.Slavkov u Brna ‹1: -sse›, ajaloolises kontekstis saksapäraselt Austerlitz ‹auster.lits› linn Tšehhis
Sla.voonia ‹8: -sse›, Slavonija horvaadi maa-ala Horvaatias
Slo.vakkia ‹8: -sse›, Slovensko slovaki riik Euroopas
Slo.veenia ‹8: -sse›, Slovenija sloveeni riik Euroopas
Slov.jansk ‹9: -i, -it; -isse› linn Ukrainas
Smo.lensk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Venemaal
Smürna ‹7: -sse› İzmiri ajalooline nimi
Sodankylä ‹sodankülä; 3: -sse ja -.kyllä› paikkond Soomes Lapimaal
Soe ‹1: -le›
.Soela väin
Sofia ‹8: -sse›, Sofija bulgaaria Bulgaaria pealinn
Sogne fjord, Sognefjorden ‹sogne.fjuuren› norra fjord Norras
Soinaste ‹8: -sse›
Soits+järv
So.kotra ‹8: -le›, Suquţrā’ ‹sukutra› ar Jeemenile kuuluv saar India ookeanis
.Soldina ‹8: -sse ja .Soldina›
Soli.kamsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Solovetsi saared (Venemaal Valges meres)
So.maalia ‹8: -sse›, Soomaaliya somaali, Aş-Şūmāl ar riik Ida-Aafrikas
Somaali+maa ‹2: -le›, Somaliland ingl prg Somaalia põhjaosa
Somaali poolsaar Aafrika idaots
Somerset ‹same(r)set; 20: -seti; -.setti› Inglismaa krahvkond
.Sompa ‹8: -sse ja .Sompa›
.Sonda ‹8: -sse ja .Sonda›
.Soodla ‹8: -sse ja .Soodla›
.Soodom ‹8: -a; -asse ja -a›, Sedom ‹se.doom› heebrea piiblis mainitud muistne linn Palestiinas
Soo+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Soo+maa ‹2: -le›
Soome ‹7: -sse ja .Soome›, Suomi sm, Finland rts riik Euroopas
Soomevere ‹7: -sse ja -.verre›
Sooniste ‹8: -sse›
Soon+taga ‹3: -sse ja -taha›
Soo+saare ‹7: -.saarde›
Soo+taga ‹3: -sse ja -taha›
Soo+taguse ‹13: os -tagust; -sse ja -le›
Sorrento ‹7: -sse› linn Itaalias
Sortavala ‹.sordavala; 3: -sse› linn Karjalas
Sosnovõi Bor ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal
Sotši ‹7: -sse ja .Sotši› linn Venemaal
Sŏul ‹söul; 20: -i; -i› Lõuna-Korea pealinn
Southampton ‹sautämpton; 9: -i; -isse› linn Inglismaal
So.vetsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal Kaliningradi oblastis
Sōya väin ‹sooja› La Pérouse’i väina jaapanipärane nimi
Sparta ‹7: -sse›, Spárti ‹sparti› kr linn Kreekas
Split ‹20: Spliti; .Splitti› linn Horvaatias
Sporaadid mitm ‹20: -.raadide; -.raadidele›, Sporádes ‹sporades› kr saarestik Kreekas
Spree ‹špree; 1› Haveli lisajõgi Saksamaal
Sri Lanka ‹7: -sse ja -le›, Shrī Lańkā ‹šrii lankaa› singali, Ilaṅkai ‹ilangai› tamili riik ja saar Aasias, endine Tseilon
Szczecin ‹štšetsin; 9: -i; -isse› linn Poolas
Szeged ‹sägäd; 9: -i; -isse› linn Ungaris
Szolnok ‹solnok; 9: -i; -isse› linn Ungaris
Szombathely ‹sombat.häi; 1: -hely’; -hely’sse› linn Ungaris
Stahhanov ‹9: -i; -isse› linn Ukrainas, endine Kadiivka
Stalingrad ‹6: -i, -i; -i› prg Volgograd
Staraja Russa ‹7: -sse› linn Venemaal
Stara planina ‹1›, ka .Balkani mäed mäestik Bulgaarias
Sta.vanger ‹9: -i; -isse› linn Norras
Stavropol ‹6: -i, -i; -i› linn ja kraikeskus Venemaal; Togliatti varasem nimi
Steiermark ‹štaier-; 20: -margi; -.marki› Austria liidumaa
Stephana.kert ‹20: -kerti; -.kerti› Xankändi armeeniakeelne nimi
Sterlitamak ‹20: -maki; -.makki› vn, Stärletamak baškiiri linn Baškortostanis
Stockholm ‹.stok-; 20: -holmi; -.holmi› Rootsi pealinn
Stora Rågö ‹.stuura .roog.öö; 1: -le› Suur-Pakri rootsikeelne nimi
Stralsund ‹.štraal.zund; 20: -i; -i› linn Saksamaal
Strasbourg ‹stras.buur; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal
Stuttgart ‹.štut-; 20: -gardi; -.garti› linn Saksamaal
Stärletamak ‹20: -maki; -.makki› Sterlitamaki baškiirikeelne nimi
{Sub-Sahara Aafrika} → Sahara-tagune Aafrika
Sucre ‹sukre; 7: -sse› Boliivia põhiseaduslik pealinn
Su.daan ‹20: -daani; -.daani›, As-Sūdān ‹as-suu.daan› ar riik Aafrikas
Sudeedid mitm ‹20: -.deetide›, Sudety tšehhi, poola mäestik Tšehhi, Poola ja Saksamaa piiril; Sudeedi+maa ‹2: -le› Saksa piiri äärsete Tšehhi alade vananenud nimetus
Su.ess ‹20: -essi; -.essi›, As-Suways ‹as-su.ais› ar linn Egiptuses
Suffolk ‹safok; 9: -i; -isse› Inglismaa krahvkond
Suhhona ‹8› Dvina lähtejõgesid Venemaal
Suhhumi ‹7: -sse›, Akua abhaasi, Sohhumi gruusia Abhaasia pealinn
Suigu ‹7: -sse ja .Suiku›
Suis+lepa ‹7: -sse ja -.leppa›
Sulawesi ‹7: -le›, ka Celebes ‹tselebes› Indoneesia saar
Sul'bi ‹7: -sse ja .Sul'pi›
Sul'tsi ‹7: -sse ja .Sul'tsi›
Su.matra ‹8: -le›, Sumatera indoneesia Indoneesia saar
Sumer ‹9: -i; -isse› ajalooline maa-ala Mesopotaamias
{Sumgait} → Sumqayıt
Sumqayıt ‹sumkajõt; 20: -i; -i› linn Aserbaidžaanis
Sumõ ‹7: -sse› oblastilinn Ukrainas
Sund ‹20: Sundi; .Sundi›, Øresund taani, Öresund rts Läänemerd Kattegatiga ühendav kitsas väin
.Sunda saared Malai saarestiku lõunaosa, kuulub pms Indoneesiale
.Suomen.linna ‹8: -sse ja -.linna› kindlus Soomes, Helsingi linnaosa
Supi+linn ‹22: -linna; -.linna›
Şūr ‹suur; 20: -i, -i; -i›, ka .Tüüros linn Liibanonis
Sura ‹1› Volga lisajõgi Venemaal
Surabaya ‹surabaaja; 7: -sse› linn Indoneesias
Surgut ‹20: -guti; -.gutti› linn Handi-Mansimaal
{Surhondarjo} → Surxondaryo
Suriname ‹7: -sse› riik Lõuna-Ameerikas
Surju ‹7: -sse ja .Surju›
Surma+org ‹20: -oru; -.orgu›, Death Valley ‹deth väli› ingl mägedevaheline nõgu USAs California kirdepiiril
.Surnu+meri järv Lähis-Idas
Surrey ‹sari; 3: -sse› Inglismaa krahvkond
Suru ‹3: -sse ja .Surgu›
Surxondaryo ‹surhondarjo; 1: -sse› jõgi ja vilajett Usbekistanis
Sussex ‹sassiks; 9: -i; -isse› endine krahvkond Inglismaal, Ida- ja Lääne-Sussex
.Suzdal' ‹9: -i; -isse› linn Venemaal
Sutlej ‹satledž; 9: -i› Induse lisajõgi Lõuna-Aasias
.Sutlema ‹8: -sse ja -le›
.Sutlepa ‹7: -sse ja -.leppa› = .Sut.lep ‹20: -lepi; -.leppi› rts
Suur-Ararat ‹20: -rati; -.ratti› Ararat
Suur+bri.tannia ‹8: -sse›, täiendina ka Briti, diplomaatilises kontekstis Ühend+kuningriik, lühendatult ÜK, mitteametlikult .Inglis+maa, United Kingdom ‹junaitid .kingdom› ja Great Britain ‹greit britn› ingl riik ja saar Euroopas
Suure-Ahli ‹7: -sse ja -.Ahli›
Suure-Jaani ‹7: -sse ja -.Jaani›
Suure+jõe ‹1: -le›
Suure+kivi ‹3: -le›
Suure-.Lähtru ‹8: -sse ja -.Lähtru›
Suure+metsa ‹7: -.metsa›, võrupäraselt Suurõ+mõtsa
Suure+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, Suure+mõisa ‹7: -.mõisa›
Suur+järv
Suur järvistu, Great Lakes ‹greit leiks› ingl järved Põhja-Ameerikas
Suur kanjon, Grand Canyon ‹gränd .känjon› ingl Colorado jõe sügav org USAs
Suur Karu+järv, Great Bear Lake ‹greit bee(r) leik› ingl järv Kanadas
Suur Katel (laht Saaremaa rannikul)
Suur+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Suur Liiva+kõrb, Great Sandy Desert ‹greit sändi deze(r)t› ingl kõrb Austraalias
Suur Muna+mägi
Suur nõgu, Great Basin ‹greit .beissin› ingl mägedevaheline ala USAs
Suur Orja+järv, Great Slave Lake ‹greit sleiv leik› ingl järv Kanadas
Suur-.Pakri ‹9: -le›, rootsi keeles Stora Rågö ‹.stuura .roog.öö› ehk .Västr.äi
Suur+pea ‹1: -le›
Suur-Poola ‹7: -sse ja -.Poola›, Wielkopolska ‹vjel'ko.pol'ska› poola Poola kesk- ja kesk-lääneosa ajalooline nimetus
Suur+saar Venemaale kuuluv saar Soome lahes
Suur Soola+järv, Great Salt Lake ‹greit soolt leik› ingl järv USAs
Suur Tütar+saar Venemaale kuuluv saar Soome lahes
Suurupi ‹9: -sse ja Suurupi›
Suur-Va.lahhia ‹8: -sse› Munteenia
Suur Val'l+rahu, Great Barrier Reef ‹greit bärie(r) riif› ingl korallrahuvöönd Austraalia kirderannikul
Suur Vee+.lahkme+ahelik, Great Dividing Range ‹greit divaiding reindž› ingl mäeahelik piki Austraalia idarannikut
Suur väin (Muhu saare ja mandri vahel)
Suurõ+mõtsa ‹7: -.mõtsa ja -le› vt Suure+metsa
Suva ‹7: -sse› Fidži pealinn
Svaasi+maa ‹2: -le›, eSwatini svaasi, Swaziland ‹suaaziländ› ingl riik Aafrikas
Svalbard ‹.svaal-; 20: -bardi; -.bardi› Norra valdus Jäämeres, Teravmägede saarestik
Svanethi ‹9: -sse› maa-ala Gruusias
Svealand ‹sveea-; 20: -landi; -.landi› Kesk-Rootsi ajalooline nimetus
Sverd.lovsk ‹9: -i, -it; -isse› prg Jekaterinburg; Sverd.lovski oblast haldusüksus Venemaal
Sviby ‹sviibi; 9: -sse›
Svir ‹6: -i, -i› jõgi Venemaal
Swansea ‹suonzi; 7: -sse› = Abertawe kõmri linn Suurbritannias Walesis
Sõktõvkar ‹6: -i, -i; -i› Komi pealinn
.Sõltumatute .Riikide Ühendus endiste Nõukogude vabariikide poliitiline ühendus
Sõmera ‹8: -le›
Sõmer+palu ‹3: -sse ja -.pallu›, võrupäraselt Sõmmõr+palo
Sõmeru ‹8: -sse ja Sõmeru ja -le›
Sõmmõr+palo ‹3: -sse ja -.pallo› vt Sõmer+palu
Sõrdarja ‹1› jõgi Kesk-Aasias
Sõre.nets ‹20: -netsi; -.netsi› Vasknarva venekeelne nimi
Sõru ‹3: -le›
Sõrve ‹7: -sse ja .Sõrve›
.Sõzran' ‹9: -i; -isse› linn Venemaal
Sõvaš ‹20: -vaši; -.vašši› Aasovi mere läänesopp Krimmi poolsaare rannal
Säde jõgi, Seda ‹säda› läti jõgi Lätis
Sämi ‹3: -sse›
.Sänna ‹8: -sse ja -le› = .Sännä (võrupäraselt) ‹8: -le›
Särevere ‹7: -sse ja -.verre›
Sääre ‹7: -le›
Sääse ‹7: -le›
Sääs+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Sölƶ-Ġala ‹sölž-gaala; 7: -sse› Groznõi tšetšeenikeelne nimi
.Sörm.land ‹20: -landi; -.landi› lään Rootsis
{Söul} → Sŏul
Sürakuusa ‹7: -sse› Siracusa ajalooline nimi
Sürgavere ‹7: -sse ja -.verre›
.Süüria ‹8: -sse›, Sūriyā ‹.suurija› ar riik Lähis-Idas
Sydney ‹sidni; 7: -sse› linn Austraalias
.Šahtõ ‹8: -sse› linn Venemaal
{Šang.hai} → Shanghai
Šani ‹3: -sse›, Shan Pyinè birma, Möng Tai šani Birma osariik
{Šari} → Chari
{Šatt al-Arab} → Shaţţ al-‘Arab
Ševtšenko ‹7: -sse› prg Aktau
Šiauliai ‹šjaul.jai; 1: -sse› linn Leedus
{Šikoku} → Shikoku
Šilutė ‹šilute; 7: -sse› linn Leedus
Šoti+maa ‹2: -le›, Scotland ingl, Alba gaeli Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi koostisosa
Šu ‹1› vt Tšüj
Šupaškar ‹šubaškar; 6: -i, -i; -i› Tšeboksarõ tšuvašikeelne nimi
Švaabi+maa ‹2: -le›, Schwaben ‹.švaaben› sks ringkond Saksamaal Baieris
Šveits ‹20: Šveitsi; .Šveitsi›, ladinapäraselt Hel.veetsia, Schweiz ‹švaits› sks, Suisse ‹sü.iss› pr, Svizzera ‹zvitsera› it, Svizra retoromaani riik Euroopas
Šõm.kent ‹20: -kenti; -.kenti›, vene keeles varem Tšim.kent linn Kasahstanis
Za.gorsk ‹9: -i, -it; -isse› prg Sergijev Possad
Zagreb ‹9: -i; -isse› Horvaatia pealinn
Zaire ‹7: -sse› prg Kongo DV
Zambezi ‹7› jõgi Aafrikas
Zapo.rižžja ‹8: -sse›, vene keeles Zaporožje oblastilinn Ukrainas
Zarafšon ‹6: -i, -i› tadžiki, Zarafshon usbeki jõgi Tadžikistanis ja Usbekistanis
Zaragoza ‹saragossa; 7: -sse›, ka Saragossa linn Hispaanias
Zeeland ‹9: -i; -isse› Hollandi provints
Zeja ‹7› Amuuri lisajõgi Venemaal
Zeleno.gorsk ‹9: -i, -it; -isse›, Terijoki ‹-jogi› sm linn Venemaal
Zemgale ‹.zämgale; 8: -sse› Läti kesk- ja lõunaosa
{Zeravšan} → Zarafšon
Zhejiang ‹tšõ.tsjang; 20: -i; -i› Hiina provints
Zimbabwe ‹7: -sse› riik Aafrikas
Zlato.ust ‹20: -usti; -.usti› linn Venemaal
Zomba ‹7: -sse› linn Malawis, endine pealinn
Ƶovhar-Ġala ‹džouhar-gaala; 7: -sse› tšetšeeni vt Dƶoxar
Zuiderzee ‹zöider.zee; 1: -sse› endine merelaht Hollandis
Zwickau ‹.tsvik.kau; 1: -sse› linn Saksamaal
Zürich ‹tsüürihh; 9: -i; -isse› linn Šveitsis
Ždanov ‹9: -i; -isse› prg Mariupol
Železno.vodsk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Že.maitija ‹8: -sse› ajalooline maa-ala Leedu lääneosas
Žezkazgan ‹6: -i, -i; -i› linn Kasahstanis
Žiguli ‹1: -sse› kõrgustik Venemaal Volga paremkaldal
Žitomõr ‹9: -i; -isse› oblastilinn Ukrainas
.Taabori mägi, Tabori mägi, Har Tavor heebrea mägi Iisraelis
Taage+pera ‹3: -sse ja -.perra›
Taali ‹7: -sse ja .Taali›
Taani ‹7: -sse ja .Taani›, .Dan.mark taani riik Euroopas
Taba+salu ‹3: -sse ja -.sallu›
Tabivere ‹7: -sse ja -.verre›
Tabori mägi vt .Taabori mägi
Tabrīz ‹täb.riiz; 20: -i; -i› linn Iraanis
Tadžikistan ‹6: -i, -i; -i›, Todžikiston tadžiki riik Kesk-Aasias
.Taebla ‹8: -sse ja .Taebla›
Taevas+koja ‹3: -le›, võrupäraselt Taivas+kua
.Taevere ‹7: -sse ja -.verre›
Taga-.India ‹8: -sse› Indohiina
Taga-Kar.paatia ‹8: -sse›, Taga-Karpaadi oblast, Zakarpattja ukraina Ukraina läänepoolseim oblast
Taga-Kau.kaasia ‹8: -sse› vt .Lõuna-Kau.kaasia
Taga+laht
Taga+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, Taga+mõisa ‹7: -.mõisa›
Taganrog ‹6: -i, -i; -i› linn Venemaal
Tagula ‹8: -sse›
Taheva ‹8: -le ja -sse›
Tahiti ‹7: -le› saar Prantsuse Polüneesias
.Tahkuna ‹8: -sse ja .Tahkuna›
.Tahku+ranna ‹7: -.randa›
Tai ‹1: -sse›, Thai tai riik Aasias; Tai laht, .Siiami laht (Lõuna-Hiina mere osa)
Taibei ‹thai.pei; 1: -sse› Hiina Taiwani provintsi keskus
Taimõr ‹6: -i, -i; -i› poolsaar ja haldusüksus (Taimõri ehk Dolgaani-Neenetsi autonoomne ringkond) Venemaal Põhja-Siberis
Taivas+kua ‹1: -le› vt Taevas+koja
Taiwan ‹.taivan; 9: -i; -isse ja -ile› Hiina provints ja saar, faktiliselt iseseisev
Tajo ‹tahho; 7› Tejo hispaaniakeelne nimi
Taklimakan ‹täklimakan; 6: -i, -i; -i›, {Takla-Makan} kõrb Hiinas Xinjiangis
Talas ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Kõrgõzstanis
Taldõkorgan ‹6: -i, -i; -i›, vene keeles varem Taldõ-Kurgan vn linn Kasahstanis
Tali ‹3: -sse ja -le›
.Tal'.linn ‹22: -linna; -.linna›
Talsi ‹7: -sse› linn Lätis
Taman ‹6: -i, -i; -i› poolsaar Venemaal, eraldab Aasovi ja Musta merd
.Tambov ‹9: -i; -isse› oblastilinn Venemaal
Tamil Nadu ‹naadu; 7: -sse›, Tamil̮nāṭu tamili India osariik
Tamme ‹7: -le›
Tamme+linn ‹22: -linna; -.linna›
Tammiku ‹8: -le›
Tammiku+aluse ‹13: os -alust; -le›
Tammiste ‹8: -sse ja -le›
Tammistu ‹8: -sse›
Tampere ‹.tambere; 8: -sse› linn Soomes
Tam+salu ‹3: -sse ja -.sallu›
Tamula järv
Tanganjika ‹7: -sse›, Tanganyika suahiili, ingl Tansaania liiduriik, mandriosa ilma Sansibarita; Tanganjika järv
Tanger ‹ta(n).žeer; 20: -i; -i›, Ţanjah ‹tandža› ar linn Marokos
Tan.saania ‹8: -sse›, Tanzania ‹tanzania› suahiili, ingl riik Aafrikas
Tapa ‹7: -le›
Taranto ‹8: -sse› linn Itaalias
Taraz ‹6: -i, -i; -i› linn Kasahstanis, Žambõli oblasti keskus
Tarawa ‹7: -le› Vaikse ookeani atoll, millel asub Kiribati pealinn
Târgu Mureş ‹tõrgu mureš; 9: -i; -isse› ehk Tîrgu Mureş rumeenia, Marosvásárhely ungari linn Rumeenias
Tarim ‹6: -i, -i› jõgi Hiinas Xinjiangis
.Tartu ‹8: -sse ja .Tartu›
.Tartu+maa ‹2: -le› = .Tartu .maa.kond
.Tartu-.Maarja ‹8: -sse ja -.Maarja›
Tarvastu ‹8: -sse›
Tas.maania ‹8: -sse›, Tasmania ‹täz.meinia› ingl saar ja Austraalia osariik
.Tasmani meri (Vaikses ookeanis)
{Tašauz} → Daşoguz
Taš.kent ‹20: -kendi; -.kenti› Toshkendi venekeelne nimi
Taz ‹6: -i, -i› jõgi Venemaal
Tatari väin (Venemaal Kaug-Idas)
Tatarstan ‹6: -i, -i; -i›, ka Tatari+maa ‹2: -le› Venemaa koosseisu kuuluv vabariik
.Tatrad mitm ‹8: .Tatrate›, .Tatra mäestik, Tatry poola, slovaki mäestik Poolas ja Slovakkias
Tauragė ‹taurage, leedu taurage; 8: -sse› linn Leedus
.Taurus ‹12: -e›, Toroslar türgi mäestik Türgis
Tbilisi ‹9: -sse› vt Thbilisi
.Teaste ‹8: -sse ja .Teaste› prg Tiastõ
Teeba 1. ‹7: -sse› vanaaja linn Egiptuses
Teeba 2. ‹7: -sse›, Thíva ‹thiiva› kr linn Kreekas
.Teenuse ‹8: -le›
Tegucigalpa ‹tegussigalpa; 7: -sse› Hondurase pealinn
Teheran ‹6: -i, -i; -i›, Tehrān ‹teh.raan› pärsia Iraani pealinn
Tehumardi ‹7: -le›
Tejo ‹teežu; 7› portugali, Tajo ‹tahho› hisp jõgi Hispaanias ja Portugalis
Tel Aviv ‹6: -i, -i; -i› linn Iisraelis
Telemark ‹teele-; 20: -margi; -.marki› Norra maakond
Temir.tau ‹1: -sse› linn Kasahstanis
Tenerife ‹7: -le› saar Hispaania Kanaari saarestikus
Tennessee ‹tennes.sii; 1: -sse› jõgi ja osariik USAs
Terav+mäed mitm, Svalbard ehk Spitsbergen norra Norrale kuuluv saarestik Jäämeres, haldusüksus (Svalbard)
Terek ‹9: -i› jõgi Põhja-Kaukaasias
Terijoki ‹-jogi; 17: -joe, -joge; -.joele ja 3: -joki, -joki(t); -jokisse› Zelenogorski soomekeelne nimi
{Termez} → Termiz
Termiz ‹6: -i, -i; -i› linn Usbekistanis
Termopüülid mitm ‹20: -.püülide›, Thermopýles ‹thermopiles› kr paikkond Kreekas
Ternopil ‹9: -i; -isse› oblastilinn Ukrainas
Tes.saalia ‹8: -sse›, Thessalía ‹thessaliia› kr halduspiirkond Kreekas
Tessaloonika ‹8: -sse› Thessaloníki nimi piiblis
Tevere ‹8›, ka Tiber jõgi Itaalias
Teverya ‹tever.jaa; 1: -sse›, ladinapäraselt Tiberias linn Iisraelis
Texas ‹teksas; 13: -e; -esse› USA osariik
Thames ‹temz; 20: -i› jõgi Inglismaal
Thbilisi ‹9: -sse›, ka Tbilisi Gruusia pealinn
Thessaloníki ‹thessaloniki; 7: -sse›, piiblis Tessaloonika, paljudes keeltes Saloniki linn Kreekas
Thimphu ‹7: -sse› Bhutani pealinn
Tianjin ‹thjent'sin; 6: -i, -i; -i› linn Hiinas
Tian Shan ‹thjen šan; 6: -i, -i›, ka Tjan-Šan mäestik Kesk-Aasias
.Tiastõ ‹8: -sse›
Tiber ‹9: -i› vt Tevere
Tiberias ‹12: -e; -[es]sse› vt Teverya; Tiberiase järv Kinnereti järve nimesid piiblis
Tigris ‹13: -e› jõgi Ees-Aasias
Tiheda ‹8: -le›, vene keeles Tihhotka
Tihe+metsa ‹7: -.metsa›
Tihu järv
.Tihvin ‹9: -i; -isse› linn Venemaal
Tiibet ‹9: -i; -isse›, Boiyü ‹pö.jüü› tiibeti, Xizang ‹s'it.sang› hn autonoomne piirkond Hiinas
Tilga ‹7: -le›
Tille+org ‹20: -oru; -.orgu›
Tilsi ‹7: -sse ja .Tilssi›
Tilsit ‹9: -i; -isse› Sovetski varasem saksakeelne nimi
Timaani kõrgustik maa-ala Venemaal Komis ja Neenetsimaal
Timbuktu ‹7: -sse› vt Tombouctou
Timişoara ‹timišvaara; 7: -sse› linn Rumeenias
Timo ‹3: -sse ja .Timmo›
Timor ‹9: -i; -ile› saar Malai saarestikus
Timor-Leste ‹timur-lešti; 7: -sse› Ida-Timori nimi diplomaatilises kontekstis
Tirana ‹-raa-; 7: -sse› Albaania pealinn
Ti.raspol ‹9: -i; -isse› linn Moldovas, Transnistria keskus
Tîrgu Mureş ‹tõrgu mureš; 9: -i; -isse› vt Târgu Mureş
Ti.rool ‹20: -rooli; -.rooli›, Tirol ‹ti.rool› sks Austria liidumaa
.Tiskre ‹8: -sse ja -le›
Tisza ‹tissa; 7› Doonau lisajõgi, pms Ungaris ja Serbias
Titicaca ‹titikaaka; 7› järv Lõuna-Ameerikas
Titograd ‹6: -i, -i; -i› prg Podgorica
Tjan-Šan ‹6: -i, -i; -i› vt Tian Shan
Tjuka ‹7: -le›
Tjumen' ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Venemaal Siberis
Tobago ‹-aa-; 7: -le› saar Väikestes Antillides, Trinidadi ja Tobago osa
Tobol ‹6: -i, -i› vn, Tobõl kasahhi Irtõši lisajõgi Kasahstanis ja Venemaal
To.bol'sk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
Togliatti ‹toljati; 7: -sse› linn Venemaal, endine Stavropol
Togo ‹3: -sse› riik Aafrikas
Tohi+soo ‹2: -le›
.Toila ‹8: -sse ja .Toila›
Toke.lau ‹1: -sse› Uus-Meremaa välisala Okeaanias
Tōkyō ‹.tookio; 8: -sse›, pikkuskriipsudeta Tokyo, ka Tokio Jaapani pealinn
Toledo ‹toleedo; 7: -sse› linn Hispaanias
Tom ‹6: -i, -i› Obi lisajõgi Venemaal
Tombouctou ‹tombuk.tuu; 2: -sse›, ajaloolises kontekstis ka Timbuktu linn Malis
Tomsk ‹9: -i, -it; -isse› oblastilinn Venemaal Siberis
Ton'di ‹7: -le›
Tonga ‹7: -sse› riik Okeaanias
Tong.king ‹20: -kingi; -.kingi›, Bắc Bộ ‹bak boo› vietnami maa-ala Indohiinas, prg Vietnami põhjaosa; Tongkingi laht (Lõuna-Hiina mere osa)
Toola+maa ‹2: -le›
.Toolse ‹8: -sse ja .Toolse›
.Tooma ‹8: -le›
Toome+mägi
Toom+pea ‹1: -le›
Tooninga ‹8: -sse› vt Dundaga
Tootsi ‹7: -sse ja .Tootsi›
Torgu ‹7: -sse ja .Torku›
Tori ‹3: -sse›
Torino ‹toriino; 7: -sse› linn Itaalias
.Torma ‹8: -sse ja .Torma›
Torni+mäe ‹1: -le›
.Tornio ‹8: -sse› linn Soomes
Toronto ‹7: -sse› linn Kanadas
Tórshavn ‹.tuurs.haun; 20: -i; -i› fääri, Thorshavn taani Fääri saarte pealinn
Toscana ‹toskaana; 7: -sse› Itaalia maakond
Toshkent ‹toš.kent; 20: -kendi; -.kenti›, ka Taš.kent Usbekistani pealinn
Toulon ‹tu.loon; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal
Toulouse ‹tu.luuz; 20: Toulouse’i; Toulouse’i› linn Prantsusmaal
Tours ‹tuur; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal
.Traakia ‹8: -sse› maa-ala Balkani poolsaarel
Trafalgar ‹6: -i, -i; -i› neem Hispaania lõunarannikul
.Tra.kai ‹1: -sse› linn Leedus
Transhi.maalaja ‹8: -sse› vt Gangdisê
Transil.vaania ‹8: -sse›, Transilvania rumeenia maa-ala Rumeenias
Trans.nistria ‹8: -sse›, ka .Dnestri-.äärne maa-ala Moldovas Dnestri (Nistru) jõe idakaldal
Trans.vaal ‹20: -vaali; -.vaali› maa-ala Lõuna-Aafrika Vabariigis
.Treimani ‹3: -sse ja -.manni›
Trentino-Alto Adige ‹trentiino-alto aadidže; 8: -sse› autonoomne maakond Itaalias
Trier ‹triir; 20: -i; -i› linn Saksamaal
Trieste ‹7: -sse› linn Itaalias
Triigi ‹7: -sse ja .Triiki›
Trinidad ‹6: -i, -i; -ile› saar; Trinidad ja Tobago, Trinidad and Tobago ingl saareriik Väikestes Antillides
Tripoli ‹9: -sse›, Ţarābulus ‹ta.raabulus› ar Liibüa pealinn; Vahemere-äärne linn Liibanonis
Tripoli.taania ‹8: -sse›, Ţarābulus ‹ta.raabulus› ar maa-ala Liibüas, selle lääneosa
Tripura ‹8: -sse›, Tripurā bengali India osariik
Trnava ‹t(õ)rnava; 8: -sse› linn Slovakkias
Tromsø ‹.trum.söö; 1: -sse› linn Norras
Trøndelag ‹trönde.laag; 20: -i; -i› maa-ala Norras
Trondheim ‹.tron.heim; 20: -heimi; -.heimi› linn Norras
Trooja ‹7: -sse›, Troia ehk Ilion vkr, Truva türgi ajalooline linn Väike-Aasias
.Tseilon ‹9: -i; -ile› prg Sri Lanka
Tselinograd ‹6: -i, -i; -i› prg Astana
Tshinvali ‹9: -sse› linn Gruusias, Lõuna-Osseetia keskus
Tsirgu+liina ‹7: -sse ja -.liina›
.Tsitre ‹8: -sse ja .Tsitre›
{Tsitsikar} → Qiqihar
Tsooru ‹7: -sse ja .Tsooru›
Tsushima ‹tsusjima; 8: -le› Jaapanile kuuluv saar Korea väinas
Tsälbä+mägi
Tšaad ‹20: Tšaadi; .Tšaadi›, Tchad ‹tšaad› pr, Tshād ar riik ja järv Aafrikas
Tšallõ vt Yar Çallı
Tšanõ ‹1› järv Venemaal Baraba stepis
{Tšar.džou} → Türkmenabat
Tšeboksarõ ‹7: -sse›, Šupaškar tšuvaši Tšuvaššia pealinn
Tšehhi 1. ‹7: -sse ja .Tšehhi›, Tšehhi+maa ‹2: -le›, Česká republika ‹tšeskaa› tšehhi riik (Tšehhi Vabariik) Euroopas
Tšehhi 2. ‹7: -sse ja .Tšehhi› vt Čechy
Tšehho+slo.vakkia ‹8: -sse›, Československo ‹tšesko-› tšehhi, slovaki endine riik Euroopas, prg Tšehhi ja Slovakkia
Tšeljabinsk ‹9: -i; -isse› oblastilinn Venemaal
Tšel.juskini neem ‹9: -sse› Euraasia põhjapoolseim tipp Venemaal Taimõris
Tšeremhovo ‹7: -sse› linn Venemaal
Tšerepo.vets ‹20: -vetsi; -.vetsi› linn Venemaal
Tšer.kassõ ‹8: -sse› oblastilinn Ukrainas
Tšer.kessia ‹8: -sse›, Tšerkessi+maa ‹2: -le› maa-ala Venemaal; Karatšai-Tšerkessia põhjaosa
Tšer.kessk ‹9: -i, -it; -isse› Karatšai-Tšerkessia pealinn
Tšernigiv ‹9: -i; -isse› oblastilinn Ukrainas
Tšernivtsi ‹1: -sse› oblastilinn Ukrainas
Tšernobõl ‹9: -i; -isse› Tšornobõl
{Tšerno.gooria} → Montenegro
{Tšernovtsõ} → Tšernivtsi
Tšet.šeenia ‹8: -sse›, Tšetšeeni+maa ‹2: -le›, Noxçiyçö ‹nohtšiitšö› tšetšeeni vabariik Põhja-Kaukaasias Venemaa lõunapiiril
Tšiili ‹7: -sse›, Chile ‹tšiile› hisp riik Lõuna-Ameerikas
Tšim.kent ‹20: -kenti; -kenti› Šõmkenti varasem venekeelne nimi
Tšita ‹1: -sse›, ka Tši.taa oblastilinn Venemaal Siberis
Tšornobõl ‹9: -i; -isse›, vene keeles Tšernobõl endine linn Ukrainas Kiievi oblastis
{Tšu} → Tšüj
Tšukotka ‹7: -sse›, Tšuktši poolsaar Venemaa Aasia-osa idapoolseim poolsaar
Tšuktši mägismaa (Venemaal Kaug-Idas); Tšuktši+maa ‹2: -le› haldusüksus (Tšuktši autonoomne ringkond) Venemaal; Tšuktši poolsaar vt Tšukotka
Tšulõm ‹6: -i, -i› Obi lisajõgi Venemaal
Tšu.vaššia ‹8: -sse›, Tšovaš söršõvö tšuvaši Venemaa koosseisu kuuluv vabariik
Tšärdžev ‹6: -i, -i; -i› õieti Çärjew, prg Türkmenabat
Tšüj ‹1› kirgiisi, Šu kasahhi jõgi Kõrgõzstanis ja Kasahstanis
Tuamotu saared saarerühm Prantsuse Polüneesias
Tuapse ‹1: -sse› linn Venemaal
Tubu.ai saared, .Lõuna+saared, Îles Tubuaï ehk Îles Australes pr saarestik Prantsuse Polüneesias
Tudu ‹3: -sse›
Tudu+linna ‹7: -.linna›
Tuhala ‹8: -sse›
Tuha+laane ‹7: -.laande›
Tuimazõ ‹1: -sse› vn, Tujmazõ baškiiri linn Baškortostanis
Tuksi ‹9: -sse ja .Tuksi› = Bergsby ‹.bäršpi› rts
Tukums ‹9: -i; -isse› linn Lätis
Tula ‹7: -sse›, ka Tuula oblastilinn Venemaal
Tule+maa ‹2: -le›, Tierra del Fuego ‹tierra del fueego› hisp saar Lõuna-Ameerika lõunaotsas
.Tulpe saared (Suur- ja Väike-Tulpe)
Tu.neesia ‹8: -sse›, Tūnus ‹tuunus› ar riik Aafrikas
Tunis ‹13: -e; -esse›, Tūnus ‹tuunus› ar Tuneesia pealinn
Tura ‹1: -sse› Evenkia pealinn
Turaani madalik (Kesk-Aasias)
.Turba ‹8: -sse ja .Turba›
Turkestan 1. ‹6: -i, -i; -i› pms turgi rahvastega asustatud maa-ala Kesk-Aasias
Turkestan 2. ‹6: -i, -i; -i› Türkistani linna venekeelne nimi
Turk.meenia ‹8: -sse› vt Türkmenistan
Turks ja Caicos ‹töö(r)ks; 20: -i; -ile; .keikos; 12: -e; -ele›, Turks and Caicos Islands ingl Briti asumaa Lääne-India saarestikus
Turu ‹3: -sse ja .Turgu›, Turku ‹.turgu› sm, Åbo ‹.oobu› rts linn Soomes
Tuudi ‹7: -le›
Tuula ‹7: -sse› vt Tula (linn Venemaal)
.Tuula ‹8: -sse ja .Tuula› (küla)
Tuule+mäe ‹1: -le›
Tuva ‹3: -sse› vt Tõva
Tuvalu ‹7: -sse› riik ja saarestik Okeaanias
Tver ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Venemaal
Tõdva ‹7: -le›
Tõhela ‹8: -sse ja Tõhela›; Tõhela järv
Tõlliste ‹8: -sse›
Tõnis+mäe ‹1: -le›
Tõravere ‹7: -sse ja -.verre›
.Tõrma ‹8: -sse ja .Tõrma›
Tõrva ‹7: -sse ja .Tõrva›
Tõrvandi ‹9: -sse›
.Tõsta+maa ‹2: -le›
Tõva ‹3: -sse›, ka Tuva Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Siberis
{Täbris} → Tabrīz
.Tähkvere ‹7: -sse ja -.verre›
.Tähtvere ‹7: -sse ja -.verre›
Tänas+silma ‹7: -sse ja -.silma›
Tänav+järv
Tännas+silma ‹7: -sse ja -.silma›
Tääksi ‹7: -sse ja .Tääksi›
Tübingen ‹tüübingen; 6: -i, -i; -i› linn Saksamaal
.Tündre järv
Türgi ‹7: -sse ja .Türki›, Türkiye ‹türkijä› türgi riik Aasia ja Euroopa piiril
Türi ‹3: -le›
Türi-Alliku ‹8: -le›
Türi+salu ‹3: -sse ja -.sallu›
Türkistan ‹6: -i, -i; -i›, vene keeles Turkestan linn Kasahstanis
Türkmenabat ‹20: -bati; -.batti› linn Türkmenistanis, endine Çärjew (Tšärdžev)
Türkmenbaşy ‹-bašõ; 1: -sse› linn Türkmenistanis, endine Krasnovodsk
Türkmenistan ‹6: -i, -i; -i›, ka Turk.meenia riik Kesk-Aasias
Türreeni meri (Vahemere osa)
Türsa+mäe ‹1: -le›
Tütar+saared mitm (Suur ja Väike Tütarsaar Soome lahes)
Tüüringi ‹9: -sse ja Tüüringi›, Thüringen ‹tüüringen› sks Saksa liidumaa
.Tüüros ‹12: -e; -esse› vt Şūr
Uderna ‹8: -sse›
Udeva ‹8: -sse ja -le›
Ud.murtia ‹8: -sse› Venemaa koosseisu kuuluv vabariik
Udria ‹8: -sse ja .Utria›
Udriku ‹8: -sse ja Udriku›
Uduvere ‹7: -sse ja -.verre›
Ufa ‹1: -sse› vn, Öfö baškiiri Baškortostani pealinn
Uganda ‹7: -sse› riik Aafrikas
Uhta ‹1: -sse› vn, .Ukva komi linn Komis
.Uhtju saared
.Uhtna ‹8: -sse ja .Uhtna›
Ukmergė ‹ukmärge; 8: -sse› linn Leedus
Ukraina ‹7: -sse› riik Euroopas
.Ukva ‹8: -sse› Uhta komikeelne nimi
Ulaan.baatar ‹9: -i; -isse›, {Ulan-Bator} Mongoolia pealinn
Ulan-Ude ‹1: -sse› vn, U.laan Üde burjaadi Burjaatia pealinn
Ulila ‹8: -sse›
Uljanovsk ‹9: -i; -isse› oblastilinn Venemaal, ajalooline Simbirsk
Uljaste ‹8: -sse ja -le›
Ulm ‹20: Ulmi; .Ulmi› linn Saksamaal
Ulster ‹.alster; 9: -i; -isse› ingl, Ulaidh ‹uli› iiri ajalooline provints Iirimaal
Ul'vi ‹7: -le›
.Umbria ‹8: -sse› Itaalia maakond
.Umbusi ‹9: -sse ja .Umbusi›
Umeå ‹.üüme.oo; 1: -sse› linn Rootsis
Una+metsa ‹7: -.metsa›
.Undva ‹8: -sse ja .Undva›
.Ungari ‹9: -sse ja .Ungari›, Magyarország ‹madjar.ors.saag› ungari riik Euroopas
.Ungru ‹8: -sse›
Uni+küla ‹3: -sse ja -.külla›
.Upp.land ‹20: -landi; -.landi› Rootsi maakond
.Uppsala ‹8: -sse› linn Rootsis
{.Upsala} → .Uppsala
{U.raal} → .Uural
Ural'sk ‹9: -i, -it; -isse› Orali venekeelne nimi
Urartu ‹7: -sse›, piiblis ka Ararati+maa ajalooline maa-ala Ees-Aasias
Urganch ‹ur.gantš; 20: -i; -i› linn Usbekistanis
{Ur.gentš} → Urganch
.Urmia ‹8: -sse›, Orūmīyeh ‹oruumiije› pärsia linn Iraanis
Uruguay ‹urugu.ai; 1: -sse› riik ja jõgi Lõuna-Ameerikas
{Urumtši} → Ürümqi
Urvaste ‹8: -sse ja -le›, võrupäraselt Urvastõ ‹8: -sse ja -le›
Usbekistan ‹6: -i, -i; -i›, O‘zbekiston usbeki riik Kesk-Aasias
Ussuuri ‹7› Amuuri lisajõgi Hiina ja Venemaa piiril
Ust.jurt ‹20: -jurti; -.jurti› vt Üs.tirt
Ust-Kameno.gorsk ‹9: -i, -it; -isse› Öskemeni venekeelne nimi
Ust-Orda ‹1: -sse› haldusüksus (Ust-Orda Burjaadi autonoomne ringkond) Venemaal Siberis
Ust-Or.dõnski ‹9: -sse› Ust-Orda Burjaadi autonoomse ringkonna keskus
Užgorod ‹6: -i, -i; -i› linn Ukrainas
Utah ‹juuta; 7: Utah’; Utah’sse› USA osariik
Utrecht ‹.üüt.reht; 20: -i; -i› linn Hollandis
.Uttar Pradesh ‹pra.deeš; 20: -i; -i› India osariik
Uude+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Uue-Irboska ‹8: -sse›, Novoiz.borsk vn
Uue-Kariste ‹8: -sse›
Uue+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, Uue+mõisa ‹7: -.mõisa›
Uue-.Saaluse ‹8: -le ja -sse›, võrupäraselt .Vahtsõ-.Saalussõ
Uue+.ves'ki ‹9: -le›
Uulu ‹7: -sse ja .Uulu›
.Uural 1. ‹9: -i›, .Uurali mäestik, .Uuralid mitm ‹9: .Uuralite› mäestik Venemaal Euroopa ja Aasia piiril
.Uural 2. ‹9: -i›, .Uurali jõgi, Žajõk kasahhi, Ural vn jõgi Venemaal ja Kasahstanis
Uus-Bri.tannia ‹8: -sse›, New Britain ‹njuu briten› ingl Paapua Uus-Guineale kuuluv saar
Uus-Gui.nea ‹1: -sse›, Irian indoneesia, New Guinea ‹njuu gini› ingl saar Malai saarestikus
Uus-Hebriidid mitm ‹20: -.riidide; -.riididele› prg Vanuatu
Uus-Iiri+maa ‹2: -le›, New Ireland ‹njuu aie(r)länd› ingl Paapua Uus-Guineale kuuluv saar
Uusikaupunki ‹.uusi.kaubungi; 9: -sse› linn Soomes
.Uusi.maa ‹2: -le› sm, Nyland ‹nüüland› rts Soome maakond
Uus-.Inglis+maa ‹2: -le›, New England ‹njuu .ingländ› ingl Ameerika Ühendriikide kirdepoolseim osa
Uus-Kale.doonia ‹8: -sse›, Nouvelle-Calédonie ‹nu.vell-kaledo.nii› pr Prantsuse ala Okeaanias
Uus+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Uus-.Lõuna-Wales ‹ueilz; 20: -i; -i›, New South Wales ‹njuu sauth ueilz› ingl Austraalia osariik
Uus-Mere+maa ‹2: -le›, New Zealand ‹njuu ziiländ› ingl, Aotea.roa maoori riik Okeaanias
.Uusna ‹8: -sse ja .Uusna ja -le›
Uus-Siberi saared (Jäämeres Venemaa Aasia-osas)
.Vaabina ‹8: -sse›
Vaali ‹7: -sse ja .Vaali›
.Vaasa ‹8: -sse› = Vasa ‹vaasa› rts linn Soomes
Vaduz ‹fa.duuts; 20: -i; -i› Liechtensteini pealinn
Vae+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Vagivere ‹7: -sse ja -.verre›
Vagula ‹8: -sse›, võrupäraselt Vagola ‹8: -sse›; Vagula järv
Vaha+kõnnu ‹7: -sse ja -.kõndu›
Vahastu ‹8: -sse›
Vahe-Ameerika ‹8: -sse› Kesk-Ameerika ja Lääne-India ühisnimetus
Vahe+meri Euroopat ja Aafrikat eraldav meri; Vahemere maad Vahemerd ümbritsevad riigid
Vahh ‹20: Vahhi, .Vahhi› Obi lisajõgi Venemaal
.Vahtsõ-Kasaritsa ‹7: -sse ja -.ritsa› vt .Vastse-Kasaritsa
.Vahtsõ+liina ‹7: -.liina› vt .Vastse+liina, Vana-.Vastse+liina
.Vahtsõ-Roosa ‹7: -sse ja -.Roosa› vt .Vastse-Roosa
.Vahtsõ-.Saalussõ ‹8: -le› vt Uue-.Saaluse
Vaida ‹7: -sse ja .Vaita›
.Vaidva jõgi, Vaidava läti Mustjõe lisajõgi Lätis ja Eestis
Vai.gatš ‹20: -i, -ile›, Hebidi’ ja neenetsi saar Venemaal, Barentsi ja Kara mere piiril
Vaika saared
.Vaikna ‹8: -sse ja .Vaikna ja -le›
.Vaikne järv
.Vaikne .ookean
Vaimastvere ‹7: -sse ja -.verre›
.Vaind.loo ‹1: -le›
.Vainu+pea ‹1: -le›
.Vaivara ‹8: -sse›
Vajangu ‹8: -le›
Va.lahhia ‹8: -sse›, Ţara Românească ‹tsaara romõnjaskö› rumeenia maa-ala Rumeenias
Valamo ‹8: -le›, Valaam vn saar Venemaal Laadoga järves
Val.dai ‹1: -sse› linn ja kõrgustik Venemaal
Valencia ‹va.lenssia; 8: -sse›, València katalaani linn ja autonoomne piirkond Hispaanias
Valga ‹7: -sse ja .Valka›
Valga+maa ‹2: -le› = Valga .maa.kond
.Valge+jõe ‹1: -le›; .Valge+jõgi
.Valge meri (Barentsi mere osa)
.Valge+metsa ‹7: -.metsa›
.Valge+vene ‹7: -sse›, Bela.rus's valgevene riik Euroopas
Valg+järv 1. (Eestis); Valg+järve ‹7: -le› (küla)
Valg+järv 2., Beloje järv (Venemaal)
.Valgma ‹8: -le›
Valgu ‹7: -sse ja .Valku› (Emmaste vallas)
.Valgu ‹8: -sse ja .Valgu› (Märjamaa vallas)
Valguta ‹8: -sse›
Valingu ‹8: -le›
.Valjala ‹3: -sse ja -.jalga›
.Valka ‹8: -sse ja .Valka›, ka Läti Valga linn Lätis Eesti piiri ääres
.Valkla ‹8: -sse ja .Valkla›
Valladolid ‹valjado.liid; 20: -i; -i› linn Hispaanias
Valletta ‹7: -sse› Malta pealinn
Val.loonia ‹8: -sse›, Wallonie ‹valo.nii› pr Belgia lõunaosa, föderatiivne piirkond
.Valmiera ‹7: -sse›, ajaloolises kontekstis ka .Volmari linn Lätis
Valparaíso ‹valpara-isso; 7: -sse› linn Tšiilis
.Valtu ‹8: -sse ja .Valtu›
Van ‹6: -i, -i›, Vani järv (Türgis)
Vana-.Antsla ‹8: -sse ja -.Antsla ja -le›
Vanadzor ‹6: -i, -i; -i› linn Armeenias, endine Kirovakan
Vana-Kaiu ‹7: -sse ja -.Kaiu›
Vana-Kariste ‹8: -sse›
Vana-Kasaritsa ‹7: -sse ja -.ritsa›
Vana-.Koiola ‹8: -sse›
Vana-.Kuuste ‹8: -sse›
Vana+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Vana-Liivi+maa ‹2: -le› vt Liivi+maa
Vana+lõve ‹7: -le›
Vana+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, Vana+mõisa ‹7: -.mõisa›
Vana-.Nurtu ‹8: -sse ja -.Nurtu›
Vana-.Pärnu ‹8: -sse ja -.Pärnu›
Vana-Roosa ‹7: -sse ja -.Roosa›
Vanas+saare ‹7: -.saarde›
Vana-.Vastse+liina ‹7: -sse ja -.liina›, võrupäraselt .Vahtsõ+liina[+mõisa]
Vana-Vigala ‹8: -sse›
Vana-Võidu ‹7: -sse ja -.Võitu›
Vancouver ‹vänkuuver; 9: -i; -isse ja -ile› linn ja saar Kanadas
Vantaa ‹.van.daa; 1: -sse› sm = .Vanda rts Helsingi naaberlinn Soomes
Vanuatu ‹7: -sse› riik ja saarestik Okeaanias
Vao ‹1: -sse ja -le›
.Vapra+mäe ‹1: -le›
Vara ‹3: -le›
Varanasi ‹9: -sse›, Vārāṇasī hindi linn Indias
Va.rangeri fjord, Varangerfjorden ‹-.fjuuren› norra fjord Norras
Varangu ‹8: -le›
.Varbla ‹8: -sse ja .Varbla›
Varbola ‹8: -sse›
Vardar ‹6: -i, -i› makedoonia, Axiós kr jõgi Balkani poolsaarel
Vardi 1. ‹7: -sse ja .Varti› (Pärsti vallas)
Vardi 2. ‹7: -le› (Märjamaa vallas, prg Varbola)
Variku ‹8: -sse ja -le›
Varna ‹7: -sse› linn Bulgaarias
.Varnja ‹8: -sse ja .Varnja›, vene keeles Voronja
.Varssavi ‹9: -sse ja .Varssavi›, Warszawa ‹varšava› poola Poola pealinn
.Varstu ‹8: -sse ja .Varstu›
Vasa ‹vaasa; 7: -sse› Vaasa rootsikeelne nimi
Vasalemma ‹7: -sse ja -.lemma›
Vas'k+jala ‹3: -sse ja -.jalga›
Vas'k+narva ‹7: -sse ja -.narva›, vene keeles Sõre.nets
Vas'k+rääma ‹7: -.rääma ja -le›
.Vaste+.mõisa ‹8: -sse ja -.mõisa›, .Vaste+mõisa ‹7: -.mõisa›
.Vastse-Kasaritsa ‹7: -sse ja -.ritsa›, võrupäraselt .Vahtsõ-Kasaritsa
.Vastse-.Kuuste ‹8: -sse›
.Vastse+liina ‹7: -sse ja -.liina›, võrupäraselt .Vahtsõ+liina
.Vastse-Roosa ‹7: -sse ja -.Roosa›, võrupäraselt .Vahtsõ-Roosa
Vasula ‹8: -sse›
Vatikan ‹6: -i, -i; -i›, diplomaatilises kontekstis Püha Tool', Vaticanus ladina, Vaticano it linnriik Euroopas (Roomas)
.Vatla ‹8: -sse ja .Vatla›
Vee ‹2: -le›
Veelikse ‹8: -le›
Veere ‹7: -le›
Veeriku ‹8: -le›
Veis+järv
Velikaja ‹8›, ka .Pihkva Ema+jõgi jõgi Venemaal Pihkva oblastis
Velikije Luki ‹7: -sse› linn Venemaal
Veliki .Novgorod ‹6: -i, -i; -i›, ka .Novgorod linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus
Velise ‹8: -le›
Vellavere ‹7: -sse ja -.verre›
.Veltsa ‹8: -sse ja .Veltsa›
Vendée ‹va(n).dee; 1: -sse› Prantsuse departemang
Vene ‹7: -sse› Venemaa
Ve.neetsia 1. ‹8: -sse› vt Venezia
{Ve.neetsia} 2. → Veneto
Vene+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Vene+maa ‹2: -le›, Vene ‹7: -sse› riik (Venemaa Föderatsioon) Euroopas ja Aasias
Venezia ‹ve.neetsia; 8: -sse›, ka Ve.neetsia linn Itaalias
Venezuela ‹venetsueela; 7: -sse›, ka Venetsueela riik Lõuna-Ameerikas
Veneto ‹veneeto; 7: -sse› Itaalia maakond
Venetsueela ‹7: -sse› vt Venezuela
Venevere ‹7: -sse ja -.verre›
Venta ‹.vänta; 2› jõgi Lätis, osalt Leedus
Ventspils ‹.vänts-; 20: -pilsi; -.pilsi›, ajaloolises kontekstis ka .Vindavi linn Lätis
Vepsa kõrgustik (Loode-Venemaal); Vepsa+maa ‹2: -le›, Bepsanma ehk Vepsänma vepsa maa-ala Loode-Venemaal
Verdun ‹ver.döön; 20: -i; -i› linn Prantsusmaal
Vergi ‹7: -sse ja .Verki›
Verho.jansk ‹9: -i, -it; -isse› linn Sahhas
Verhoviina ‹7: -sse›, Verhovõna ukraina mägine maa-ala Ukrainas
Veri+ora ‹3: -le›
Vermont ‹vöö(r).mont; 20: -i; -i› USA osariik
Verona ‹veroona; 7: -sse› linn Itaalias
Versailles ‹ver.sai; 1: Versailles’; Versailles’sse› linn Prantsusmaal
.Verska ‹8: -sse› vt .Värska
.Ves'ki ‹9: -le›
.Ves'ki+järv
.Ves'ki+küla ‹3: -sse ja -.külla›
.Vesneri ‹9: -sse ja .Vesneri›
Veszprém ‹.väsp.reem; 20: -i; -i› linn Ungaris
.Vest.faal ‹20: -faali; -.faali› vt Westfalen
Ve.suuv ‹20: -suuvi, -.suuvi›, Vesuvio ‹ve.suuvio› it tulemägi Itaalias Campanias
Vetluga ‹7: -sse› linn Venemaal; Volga lisajõgi
Viangchan ‹viangtjan; 6: -i, -i; -i› Laose pealinn
Viborg ‹.viibor; 9: -i; -isse› linn Taanis
Vichy ‹vi.šii; 1: -sse› linn Prantsusmaal
Victoria ‹vik.tooria; 8: -sse› Austraalia osariik; Seišellide pealinn; Victoria järv, Sango suahiili (Ida-Aafrikas)
Vidrike ‹8: -sse ja -le›
Vidzeme ‹8: -sse›, ka Läti Liivi+maa Läti kesk- ja põhjaosa
{Vientjan} → Viangchan
.Vietnam ‹9: -i; -isse›, Việt Nam vietnami riik Aasias Indohiina poolsaarel
Vigala ‹8: -sse›
Vigo ‹viigo; 7: -sse› linn Hispaanias
Vihter+palu ‹3: -sse ja -.pallu›
Vihula ‹8: -sse›
.Viiburi ‹9: -sse›, Võborg vn linn Venemaal
Viidu+mäe ‹1: -le›
.Viimsi ‹9: -sse ja .Viimsi›
Viin ‹20: Viini; .Viini›, Wien ‹viin› sks Austria pealinn
Viinistu ‹8: -le›
Viira ‹7: -le›
Viiratsi ‹9: -sse ja Viiratsi›
Viire+laid
Viisu ‹7: -sse ja .Viisu›
.Viiterna ‹8: -sse ja -le›
.Viitina ‹8: -sse ja -le›, võrupäraselt .Viitenä
.Viitna ‹8: -sse ja .Viitna›
Viivi+konna ‹7: -sse ja -.konda›
Viki ‹7: -le›
Vila ‹3: -sse› Vanuatu pealinn
Vilama ‹8: -le›
Viljandi ‹9: -sse ja Viljandi›
Viljandi+maa ‹2: -le› = Viljandi .maa.kond
Vil.jui ‹1› vn, Bülüü jakuudi Leena lisajõgi Venemaal pms Sahhas
Vilnius ‹.vilnjus; 12: -e; -[es]sse› Leedu pealinn
Vil'o ‹20: -sse›
Vilsandi ‹9: -sse ja Vilsandi ja -le›
Viluvere ‹7: -sse ja -.verre›
.Vindavi ‹9: -sse ja .Vindavi› vt Ventspils
Vinni ‹7: -sse ja .Vinni›
{Vinnitsa} → Vinnõtsja
Vinnõtsja ‹8: -sse› oblastilinn Ukrainas
Virginia ‹vö(r)džinia; 8: -sse› USA osariik
.Virtsu ‹8: -sse ja .Virtsu›
Viru-Jaagupi ‹9: -sse ja -Jaagupi›
Viru-Kabala ‹8: -sse ja -Kabala›
Viru+maa ‹2: -le› = Viru .maa.kond
Viru-Nigula ‹8: -sse ja -Nigula›
Visby ‹.viisbü; 8: -sse› linn Rootsis
Visegrád ‹više.graad; 20: -i; -i› linn Ungaris
Visla ‹7: -sse› vt Wisła
Visusti ‹9: -sse›
Vitebsk ‹9: -sse› Vitsebski venekeelne nimi
Vitim ‹6: -i, -i› Leena lisajõgi Venemaal
Vitoria-Gasteiz ‹vi.tooria-gas.teis; 8: -sse›, Vitoria hisp, Gasteiz baski linn Hispaanias, Baskimaa pealinn
Vitsebsk ‹9: -i; -isse›, vene keeles Vitebsk oblastilinn Valgevenes
.Vjaz'ma ‹8: -sse› linn ja jõgi Venemaal
Vjatka ‹7› Kama lisajõgi Venemaal; Kirovi varasem nimi
Vladikavkaz ‹6: -i, -i; -i› vn = Dzäudžõ.käu osseedi Põhja-Osseetia pealinn, endine Ordžonikidze
Vladimir ‹9: -i; -isse› oblastilinn Venemaal
Vladivostok ‹20: -toki; -.tokki› linn Venemaal, Primorje krai keskus
Vlorë ‹vloore; 7: -sse› linn Albaanias
Vltava ‹v(õ)ltava; 8› Elbe (Labe) lisajõgi Tšehhis
Vodja ‹7: -le›
Vogeesid mitm ‹20: -.geeside›, Vosges ‹voož› pr mäeahelik Prantsusmaal
Vohi+laid
.Vohnja ‹8: -sse ja .Vohnja›
Vojvodina ‹3: -sse› autonoomne piirkond Serbias
Voka ‹7: -sse ja .Vokka›
Vol'di ‹7: -sse ja .Vol'ti›
Volga ‹7› jõgi Venemaal; Volga+maa ‹2: -le›, Povolžje vn Volga kesk- ja alamjooksu ümbruse ala Venemaal
Volgograd ‹6: -i, -i; -i› oblastilinn Venemaal
.Volhov ‹9: -i; -isse› linn ja jõgi Põhja-Venemaal
.Volmari ‹9: -sse› vt .Valmiera
Vologda ‹8: -sse› oblastilinn Venemaal
Volta ‹7› jõgi Lääne-Aafrikas
.Voltveti ‹7: -sse ja -.vetti›
Vo.lõõnia ‹8: -sse›, Volõn' ukraina maa-ala ja oblast Ukrainas
Voore ‹7: -le›
Voore+maa ‹2: -le›
Vooru ‹7: -sse ja .Vooru›
.Voose ‹8: -le›
Voosi kurk
.Vorbuse ‹8: os .Vorbust; -le›
Vorkuta ‹1: -sse› vn, Vörkuta komi linn Komis
.Vormsi ‹9: -sse ja .Vormsi›, rootsi keeles Ormsö ‹.orms.öö›
Voronež ‹9: -i; -isse› oblastilinn Venemaal
Voronja ‹1: -sse› Varnja venekeelne nimi
Vorošilovgrad ‹6: -i, -i; -i› prg Lugansk
Voskres.sensk ‹9: -i, -it; -isse› linn Venemaal
.Vuoksi ‹9› jõgi Karjala kannasel
Võborg ‹9: -i; -isse› Viiburi venekeelne nimi
Võhandu jõgi
.Võhma ‹8: -sse ja .Võhma›
Võhmuta ‹8: -le›
Või+laid
Võisiku ‹8: -sse ja -le›
.Võiste ‹8: -sse ja .Võiste›
.Võlla ‹8: -sse›
Võnnu 2. ‹7: -sse ja .Võndu› vt Cēsis
Võnt+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Võro ‹3: -le› vt Võru
Võrts+järv
Võru ‹3: -sse ja .Võrru ja -le›, võrupäraselt Võro
Võru+maa ‹2: -le› = Võru .maa.kond
Võru+soo ‹2: -le›, võrupäraselt Võro+suu
Võsu ‹3: -le›
Võtikvere ‹7: -sse ja -.verre›
Võtšegda ‹8› vn, Ežva komi Dvina lisajõgi Venemaal
Võõbu ‹7: -sse ja .Võõpu›
.Võõpste ‹8: -sse ja .Võõpste›
Võõpsu ‹7: -sse ja .Võõpsu›, võrupäraselt .Võõpso
Vägeva ‹8: -le›
.Väike-.Aasia ‹8: -sse› Anatoolia
.Väike-Ahli ‹7: -sse›
.Väike Ema+jõgi
.Väike-.Lähtru ‹8: -sse ja -.Lähtru›
.Väike-.Maarja ‹8: -sse ja -.Maarja ja -le›
.Väike Muna+mägi
.Väike-.Pakri ‹9: -le›, rootsi keeles .Lilla Rågö ‹.roog.öö› ehk .Äustr.äi
.Väike-Poola ‹7: -sse ja -.Poola›, Małopolska ‹malo.pol'ska› poola vojevoodkond Poolas
.Väike-Salatsi ‹9: -sse› vt Mazsalaca
.Väike Tütar+saar Venemaale Leningradi oblastisse kuuluv saar Soome lahes
.Väike-Va.lahhia ‹8: -sse› Olteenia
.Väike väin
.Väike-Õis+mäe ‹1: -le›
Väi+küla ‹3: -sse ja -.külla›
.Väimela ‹8: -sse›, võrupäraselt .Väimälä
Väina jõgi vt .Daugava
Väina+meri
Väin+järv; Väin+järve ‹7: -le›
Väl'gi ‹7: -sse ja .Väl'ki›
Välis-Hebriidid mitm ‹20: -.riidide; -.riididele›, Outer Hebrides ‹aute(r) hebridiiz› ingl Hebriidide läänerühm
Välja+küla ‹3: -sse ja -.külla›
Välja+otsa ‹7: -.otsa ja -le›
Välja+taguse ‹8: -sse ja -le›
Vällä+mägi
Vända ‹7: -sse ja .Vänta› Ventspilsi saaremurdeline nimi
.Vändra ‹8: -sse ja .Vändra›
Vänern ‹veenärn; 9: -i› järv Rootsis
Väo ‹1: -le›
.Värm.land ‹20: -landi; -.landi› lään Rootsis
.Värska ‹8: -sse ja .Värska›, setupäraselt .Verska
.Västr.äi ‹1: -le› Suur-Pakri (eesti)rootsikeelne nimi
.Vätta ‹8: -sse ja .Vätta ja -le›
Vättern ‹vetärn; 9: -i› järv Rootsis
.Väägvere ‹7: -sse ja -.verre›
Vääna ‹7: -sse ja .Vääna›
Vääna-Jõe+suu ‹2: -sse ja -suhu›
.Väätsa ‹8: -sse ja .Väätsa ja -le›
Wales ‹ueilz; 20: -i; -i› ingl, Cymru ‹kömrõ› kõmri Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi koostisosa, samanimeline poolsaar
Wallis ja Futuna ‹uolis; 13: -ele; futuuna; 7: -le› Prantsuse ala Okeaanias
Warta ‹varta; 7› Odra (Oderi) lisajõgi Poolas
Washington ‹uošington; 6: -i, -i; -i› Ameerika Ühendriikide pealinn; USA osariik
Waterloo ‹vater.loo; 1: -sse› paikkond Belgias
Weimar ‹.vaimar; 9: -i; -isse› linn Saksamaal
Wellington ‹uelington; 6: -i, -i; -i›, Te Whanganui-a-Tara maoori Uus-Meremaa pealinn
Weser ‹.veezer; 9: -i› jõgi Saksamaal
Westfalen ‹.vest.faalen; 9: -i; -isse›, ka .Vest.faal maa-ala Saksamaal, osa Nordrhein-Westfaleni liidumaast
Wieliczka ‹vjelitška; 7: -sse› linn Poolas
Wiesbaden ‹.viis.baaden; 9: -i; -isse› linn Saksamaal
Wight ‹uait; 20: -i; -i ja -ile› krahvkond ja saar Inglismaal
Windhoek ‹.vint.huk; 20: -i; -i› Namiibia pealinn
Windsor ‹uinsor; 9: -i; -isse› linn Inglismaal
Winnipeg ‹uin-; 6: -i, -i; -i› linn Kanadas; Winnipegi järv (Kanadas Manitoba provintsis)
Wisconsin ‹uis.konsin; 9: -i; -isse› USA osariik
Wisła ‹visla; 7›, ka Visla jõgi Poolas
Wismar ‹.vismar; 9: -i; -isse› linn Saksamaal
Wittenberg ‹viten-; 20: -bergi; -.bergi› linn Saksamaal
Worcester ‹vuster; 9: -i; -isse› linn Inglismaal
Worms ‹vorms; 20: -i; -i› linn Saksamaal
Wrangeli saar ‹.vrangeli›, Umkilir tšuktši (Tšuktšimaa põhjarannikul)
Wrocław ‹.vrotslav; 9: -i; -isse› linn Poolas
Wuhan ‹uhan; 6: -i, -i; -i› linn Hiinas
Wuppertal ‹vuper.taal; 20: -i; -i› linn Saksamaal
Würzburg ‹.vürts-; 20: -burgi; -.burgi› linn Saksamaal
Württemberg ‹vürtem-; 20: -bergi; -.bergi› maa-ala Saksamaal, Baden-Württembergi liidumaa idaosa
Wyoming ‹uaiouming; 9: -i; -isse› USA osariik
Õhne jõgi
Õis+mäe ‹1: -le›
Õisu ‹7: -sse ja .Õissu›
Õli+mägi, Jabal aţ-Ţūr ‹džabal at-tuur› ar mägi Palestiinas Jeruusalemma idaküljel
Õngu ‹7: -le›
Õru ‹3: -sse ja .Õrru›
Õsõk-Köl ‹6: -i, -i›, vene keeles Issõk-Kul järv ja oblast Kõrgõzstanis
Ähi+järve ‹7: -le›
Äksi ‹7: -sse ja .Äksi›
Älmät ‹20: -mäti; -.mätti›, täpsel kujul Əlmət Almetjevski tatarikeelne nimi
Ämari ‹9: -sse ja Ämari›
.Ämbra ‹8: -sse›
.Änglema ‹8: -sse›
.Äustr.äi ‹1: -le› Väike-Pakri (eesti)rootsikeelne nimi
Äänis+järv, venepäraselt Onega järv (Loode-Venemaal)
Ääs+mäe ‹1: -le›
Öfö ‹1: -sse› Ufa baškiirikeelne nimi
Öland ‹ööland; 9: -i; -ile› Rootsi saar Läänemeres
Ö.löön ‹20: Ölööni, Ö.lööni› Olenjoki jõe jakuudikeelne nimi
Ölüöhhüme ‹7› Oljokma jõe jakuudikeelne nimi
Ördi raba
Öresund ‹ööre.sund; 20: -sundi, -.sundi› Sundi rootsikeelne nimi
Öskemen ‹6: -i, -i; -i›, vene keeles Ust-Kameno.gorsk linn Kasahstanis
.Öötla ‹8: -sse›
Üdruma ‹8: -le›
Ühend+emiraadid mitm ‹20: -.raatide› Araabia Ühendemiraadid
Ühend+kuning+riik ‹20: -.riiki›, lühendatult ÜK Suurbritannia
Ühend+riigid mitm ‹20: -.riikide› Ameerika Ühendriigid
Üks+küla ‹3: -sse ja -.külla› vt Ikšķile
Üks+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›
Üle+jõe ‹1: -le›
Ülem-.Austria ‹8: -sse›, Oberösterreich ‹ooberöster.raihh› sks Austria liidumaa
Ülemiste ‹8: -le›
Ülem+järv, Lake Superior ‹leik sjupierier› ingl (Põhja-Ameerikas)
Ülem-Volta ‹7: -sse› prg Burkina Faso
Üle+nurme ‹7: -sse ja -.nurme›
Ülgase ‹8: -sse ja -le›
Ürjaste ‹8: -sse›
Ürümqi ‹ürümtši; 1: -sse› linn Hiinas, Xinjiangi autonoomse piirkonna pealinn
Üs.tirt ‹20: -tirti; -.tirti›, ka Ust.jurt lavamaa Kesk-Aasias
Xankändi ‹hankändi; 1: -sse›, täpsel kujul Xankəndi, Stephana.kert armeenia linn Aserbaidžaanis, Mägi-Karabahhi pealinn
Xi’an ‹s'ian; 6: -i, -i; -i› linn Hiinas
Xianggang ‹sjang.kang; 20: -i; -i› Hongkongi hiinakeelne nimi
Xinjiang ‹s'in.tsjang; 20: -i; -i› haldusüksus (Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond) Hiinas
Xiva ‹hiva; 1: -sse›, ka Hiiva linn Usbekistanis
Xorazm ‹ho.razm; 20: -razmi; -.razmi›, vene keeles Ho.rezm vilajett Usbekistanis
Yafo ‹ja.foo; 1: -sse›, piiblis .Joppe ja Jaahvo, paljudes keeltes Jaffa linn Iisraelis
Yamoussoukro ‹jamus.sukro; 8: -sse› Elevandiluuranniku pealinn
Yangon ‹jan.goun; 20: -i; -i› Birma pealinn
Yaoundé ‹jaun.dee; 1: -sse› Kameruni pealinn
Yar Çallı ‹jar tšallõ; 1: -sse› Naberežnõje Tšelnõ tatarikeelne nimi
Yellowstone ‹jelou.stoun; 20: -stone’i› Missouri lisajõgi USAs
Yizre‘éli org ‹jizre-eeli› Jisreeli org
Yokohama ‹jokohama; 3: -sse› linn Jaapanis
York ‹joo(r)k; 20: -i; -i› linn Inglismaal
Ypres ‹ipr; 9: Ypres’i; Ypres’isse› Ieperi prantsuskeelne nimi
Yucatán ‹jukatan; 6: -i, -i; -i› poolsaar ja osariik Mehhikos
Yukon ‹.juukon; 9: -i; -isse› haldusüksus ja jõgi Kanadas
Yunnan ‹jünnan; 6: -i, -i; -i› Hiina provints