Õigekeelsussõnaraamat
Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet
Keele ja Kirjanduse Instituut, Tallinn 1976
*** © Valgus 1976 ***
Üle 100.000 märksõna.
Eesti keele põhisõnavara koos õigekirjutus- ja hääldusjuhistega.
Tähistatud on sõnaliik ja liitsõnapiir. Ei sisalda sõnaseletusi.
Märksõna kuju
Sõnaartikli osad
Sõnastiku sisu
Erinevused raamatu ja arvutiversiooni vahel
Märgid
Märksõna kuju
Märksõnad on morfofonoloogilises transkriptsioonis, s.t tähistatud on:
- kolmas välde – koma (,) kolmandavältelise silbi esimese vokaali ees
- rõhk ebareeglipärastel juhtudel – punkt (.) rõhulise silbi esimese vokaali ees
- palatalisatsioon e peenendus – ülakoma (') palataliseeritud tähe järel
- liitsõna piir – pluss (+) või sidekriips (-) sõnapiiril
Otsingul saab valida 3 erineva transkriptsioonivariandi (otsikuju) vahel:
a) ortograafiline sõnakuju – märke ei arvestata
b) liitsõnakuju – arvesse tulevad ainult liitsõnapiirid (LS:kuju, vt Juhend)
c) täiskuju – arvesse tulevad kõik transkriptsioonimärgid (TR:kuju, vt Juhend)
Vaikimisi otsitakse märkideta kujust.
Sõnaartikli osad
Sõnaartikli osad on: märksõna, tüvevokaal, sõnaliik, muuttüüp, erandid, vormikasutus, stiilimärgend, erialamärgend (termin), soovitus.
¤ märksõna on liht- või liitsõna kahel transkriptsioonikujul.
Poolpaks püstkiri (märkideta kuju) ja harilik püstkiri (märkidega kuju).
nt lauatenniselaud laua+ten'nise+l,aud
Vt Märksõna kuju
¤ tüvevokaal lisandub algvormi tüvele sõna käänamisel-pööramisel.
Poolpaks püstkiri kriipsu järel.
nt laud l,aud -a (loe: lauda, laua)
¤ sõnaliik näitab, millisesse grammatilisse klassi sõna kuulub.
Hele kursiivkiri.
nt laud l,aud -a Subst
Vt Lühendid. Sõnaliigid
¤ muuttüüp näitab sõna tüübikuuluvust.
Hele püstkiri: tüübinumber ja tüüpsõna nurksulgudes.
nt laud l,aud -a Subst 54 [nahk]
Vt Muuttüübid
¤ eranditähis on lisatud sõnadele, mille muutmine erineb tüüpsõna omast (vt ka erandid).
Eranditähis (= + -)
nt laud l,aud -a Subst 54 [nahk] =
Vt Märgid (mujal kirjes)
¤ vormikasutus näitab sõna esinemust ainsuses või mitmuses. Märksõna ise on alati ainsuses.
Hele kursiivkiri: märgend sg (ainsus) või pl (mitmus).
nt kosi kosi -a Subst 78 [tühi] pl
¤ stiilimärgend iseloomustab sõna kuuluvust mingisse stilistilisse allkeelde.
Hele püstkiri tagurpidi kaldkriipsudes.
nt jubima jubima V 94 [valama] \kõnek\
Vt Lühendid. Stiil
¤ termin näitab sõna kasutusvaldkondi erialade kaupa.
Hele kursiivkiri tagurpidi kaldkriipsudes.
eklektik ekl.ektik -u Subst 3 [lapsik] \filos kunst\
Vt Lühendid. Terminid
¤ soovitus pakub ebasobiva sõnakuju asemele paremat.
Tärn ja hüperviit.
nt assortiment assortim,en't -i Subst 67 [vaat] * vt sortiment
¤ erandid ise on antud lisainfona, millest saab teha stringiotsinguid.
Hele kursiivkiri (erandiliik, vorminimed), hele püstkiri (erandlikud vormid või tüved).
nt hea h,ea Adj 90 [koi] =
vormierand: pl part h,äid | pl illat h,eadesse e h,äisse
|| komp parem | superl kõige parem e parim
Vt Lühendid. Grammatilised kategooriad
Sõnastiku sisu
Sõnastiku arvutivariandi aluseks on 1976. aastal ilmunud "Õigekeelsussõnaraamat" (lühend ÕS).
Raamatu sõnastikuosa ja lisade käsikirja koostasid Keele ja Kirjanduse Instituudi töötajad Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve Põlma ja Kristjan Torop. Sõnaraamatu viimistlemisel osalesid Taima Kiisverk, Henn Saari ja Ernst Nurm. Oskussõnade valikut ja sisu aitasid täpsustada paljud asutused ning eriteadlased.
Sõnaraamat kajastab eesti keele sõnavara ja õigekeelsusnormide seisu 1970-ndatel aastate alguses.
1980. aastal valmis Keele ja Kirjanduse Instituudis ÕS-i arvutivariant, mis natuke erineb raamatust nii struktuuri kui ka sisu poolest.
Arvutivariandis on esitatud kõik raamatus leiduvad grammatilised andmed märksõna kohta. Välja on jäetud seletused, lisatud on sõnaliik, eranditähised ja liitsõnaosade piirid (vt ka Sõnaartikli osad ja Erinevused ... ).
Märksõna on morfofonoloogilises transkriptsioonis (vt Märksõna kuju).
Märksõnad on järjestatud vastavalt eesti tähestikule, kuid soovi korral saab päringu tulemust vaadata pöördjärjestuses, s.o tähestikulises järjestuses sõna lõpu järgi.
Muuttüübid on abivahendiks sõna käänamisel ja pööramisel. Iga tüübi jaoks esitatakse tema tüübikirjeldus ehk käänamise või pööramise näidis (vt Muuttüübid). Tüübikirjeldus esitab tüüpsõna põhivormid, mis on aluseks ka ülejäänud muutevormide moodustamisel.
Tüüpsõna eeskujul saab käänata-pöörata kõiki sama tüübinumbriga sõnu.
Kui sõna muutub väga eriliselt, on ta tüübinumber 0 ja tüüpsõna puudub. Muutevormid antakse sel juhul sõna enda kirjes erandiinfo all.
Muutumatul sõnal tüübinumbrit ei ole (on ainult sõnaliik).
Eranditeks on märgitud sõnad, mis muutuvad teisiti kui tüüpsõna. Erand võib olla:
- tüveerand – kui sõnatüvi varieerub teistsuguse tüvemuutusreegli järgi,
nt h,alb halva (tüüp 54) - vrd n,ahk naha
Erandiinfos antakse erandlikud tüvevariandid.
- vormierand – kui mõni sõnavorm moodustatakse teisiti kui tüüpsõnal,
nt h,ea pl part h,äid (tüüp 90) - vrd k,oi k,oisid
Erandiinfos antakse erandlikud muutevormid.
- tüübierand – 0-tüübi sõnad on kõik erandid,
nt k,es kelle keda jne (tüüp 0)
Erandiinfos antakse põhivormid või keerukamatel juhtudel kõik muutevormid.
Liitsõnadel pole ÕS-is tavaliselt morfoloogilisi andmeid, sest nendel muutub ainult põhisõna, s.o liitsõna viimane komponent. Liitsõna grammatikat tuleb vaadata põhisõna juurest (nt laua+ten'nise+l,aud).
Kui põhisõna omaette sõnana ÕS-is puudub, siis on kogu grammatika antud liitsõna enda kirjes.
Erandlikud liitsõnad, millel ka esikomponent muutub, on arvatud 0-tüüpi. Esikomponent võib käänduda:
a) osaliselt: esimeses kolmes käändes,
nt arvsõnad k,uus+kümmend kuue+k,ümne k,uut+kümmet kuue+k,ümnesse …
b) täielikult: kõigis käänetes (v.a 4 viimast),
nt v,aene+l,aps v,aese+lapse v,aesest+lapsest …
Erinevused raamatu ja arvutivariandi vahel
"Õigekeelsussõnaraamatu" arvutivariant ei ole trükitud raamatu koopia. Sõnaraamatu materjal viidi arvutisse eelkõige keelealaste uurimuste tarbeks ja seetõttu on välja jäetud andmed, mis eesti sõnade grammatikaga ei seostu. Seevastu grammatilist informatsiooni on korrastatud ja lisatud. Olulisemad erinevused raamatuga võrreldes on järgmised.
1. Sõnavalik
Välja on jäetud:
1. lühendid, tähed, keemilised elemendid (A, k.a., gr., Ca)
2. sidekriipsuga liitumid, mille esikomponent ei ole eestikeelne sõna
(EM-võistlused, i-mitmus, P-vitamiin, x-jalad, la-bemoll)
3. grammatilised viited (loode vt. loe, soe vt. susi)
4. võõrkeelsed tsitaatsõnad ja sõnaühendid (adagio, cum laude)
5. sõnaühendid (igal pool, mis tahes, tere hommikust, tulisi jalu)
Lahti on kirjutatud:
a) kõik tilde abil lühendatud sõnakujud:
muna; ~hüüve; ~jas -> muna; munahüüve; munajas
b) kahtmoodi kirjutatavad sõnad, mis on antud nurksulgude abil:
lilleke[ne] -> lilleke; lillekene
rakendusmeh[h]aanika -> rakendusmehaanika; rakendusmehhaanika
kaksteist[kümmend] -> kaksteist; kaksteistkümmend
2. Muu info
Muudetud on välte- ja rõhumärgi asukohta. Raamatus kuuluvad välde ja rõhk üksikhääliku juurde (p,uur pu,rjus pur,pur pur,skama pu,kslema).
Arvutivariandis kuuluvad välde ja rõhk silbi juurde ja vastav märk on pandud silbituuma, s.o silbi esimese vokaali ette (p,uur p,urjus p,urpur p,urskama p,ukslema).
Lisatud on:
a) sõnaliik
b) erandid: eranditähised ja erandlikud tüvevariandid
b) liitsõnapiir märksõnas (s,oo+v,õhk s,oov+unelm soovi+kohane soovitus+kiri)
Välja on jäetud:
a) seletused
b) tüvevariandid märksõna järel, mida kompenseerivad tüvevokaal ja tüübinumber:
kurikas -ka -kat -> kurikas Subst 10
kuri kurja k,urja -> kuri -a Adj 78
kurist,ik -tiku -t,ikku -> kurist,ik -u Subst 82
Märgid
märksõnas ja sõnavormides:
, kolmas välde (kolmandavältelise silbi esimese vokaali ees)
. rõhk (rõhulise silbi esimese vokaali ees)
' palatalisatsioon e peenendus (tähe järel)
- sidekriips (liitsõna komponentide vahel)
+ liitsõnapiir (liitsõna komponentide vahel)
mujal kirjes:
= sõna muutub erandlikult
+ liitsõna esikomponent käändub osaliselt (3 esimeses käändes)
- liitsõna esikomponent käändub täielikult
* mittesoovitatav sõnakuju
tüübikirjeldustes (Muuttüübid):
* vormi ei kasutata kõigi selle tüübi sõnade puhul
( ) harvakasutatav vorm
erandlikes vormides:
-- sõnavorm puudub
( ) harvakasutatav vorm
[ ] fakultatiivne sõnaosa
| vormide eristaja
|| vormigrupi eristaja