[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

huhᴜtama v <huhᴜtaʔ, huhuda> huikama (jänes, metstuvi) ▪ jäneś lätś huhᴜtama .mõtsa pite ja .tõisi kokko ajama (muinasjutust) jänes läks mööda metsa huikama ja teisi kokku ajama

käo|hapu|hain s <käo|.hapnõ|haina, käo|.hapnõt|.haina ~ käo|hapund|.haina> jänesekapsas (Oxalis acetosella) ▪ sis olõ‿s midäge süvväʔ, ja lätsɪʔ .mõtsa .otśma nuuʔ .poiśkõsõʔ, käo.hapnet.haino vai midä .löüdväʔ suurõ nälägaʔ (muinasjutust) siis polnud [enam] midagi süüa ja läksid nood poisid otsima metsast jänesekapsaid või mida aga leiavad suure näljaga

laadɪtama v <laadɪtaʔ ~ laadɪtadaʔ, laadida ~ laadɪta> , .laetama <.laetadaʔ, .laeta>
1. korraldama, valmis seadma; valmistama ▪ ku .keŕkost kodo tuldas, om kodo.rahval joʔ laud laadɪtõt kui kirikust koju tullakse, on kodurahval juba laud kaetud; latsõ.rist´misõ hummogu nakas pernaane jo hummogu .varra laadɪtama ristsete hommikul hakkab perenaine juba hommikul vara toimetama; puid õks lahutas, ko .kuulja kotoh, vet puhetõ aost vaja .süüke laadɪtadaʔ P puid ikka lõhutakse, isegi kui surnu [veel] kodus on, peiede ajaks on ometi tarvis toite valmistada; õks .huupe mütetä‿i ja tetä‿i määnestke tüüd, muud ko .puhtet .laetadas P huupi ikka ei mütata ega tehta mingisugust muud tööd, [sellal] kui matuseid korraldatakse; ku sa näet, ku ma jo kavvõst tulõ tsirgu suurult, sis sa jo laadidaʔ mullõ .sälgä karadaʔ! (muinasjutust) kui sa näed, et ma kaugelt juba tulen linnu suurusena, siis ole sa juba valmis mulle selga hüppama!; rutto õks sis söögiʔ .säetiväʔ, .rutto lavvaʔ laaditivaʔ (rahvalaulust) ruttu siis söögid seati, ruttu lauad kaeti; naane läpe‿i illo ehitädäʔ, läpe‿i .laulu laaditadaʔ (rahvalaulust) naine ei läbe rõõmu valmistada, ei malda laulu luua. Vrd laadɪtõlõma, .säädlemä, .säädmä
2. asutama; teele asuma ▪ meheesä pand´ hobõsõ ette ja laadɪt´ Suurõjärve mano minemä, kallo .otśma meheisa pani hobuse ette ja asutas Suurjärve äärde minema, kalu tooma; laadɪtivaʔ laulatama minemä seadsid end laulatama minema; miiʔ laadida pakko minnäʔ Petserehe me asutame Petserisse pakku minema; mineʔ kodo, laadidaʔ .mõtsa minemä, a .minku‿iʔ .mõtsa, mineʔ tarõ pääle (muinasjutust) mine koju, tee, nagu asutaksid metsa minema, aga metsa ära mine, mine pööningule. Vrd .eht´mä

oodõrdama v <oodõrdaʔ, oodõrda> looderdama, laisklema ▪ .marja ka lätś, sis oodõrd´ pääle .mõtsa pite, ko tä kibõnagiʔ koŕanoʔ isegi kui marjule läks, siis looderdas niisama mööda metsa, ilma et ta oleks kübetki korjanud; lätś jäl sinnäʔ oodõrdamma, suvinõ päiv, ega olõ õi joht kotoh midägeʔ tetäʔ läks jälle sinna looderdama, suvine päev, aga pole [tahtmist] kodus midagi teha. Vrd ool´otama, plõ̭katama, plõ̭kkõlõma

pikk´|elläi s <pikä|eläjä, pikkä|eläjät> euf uss, madu ▪ vissenjat .peeti pühäst kaʔ, kalla es süvväʔ, selle et pikk´elläi lätt maa .sisse, a timä pikäeläjä .plaani viissenjat peeti ka pühaks, [siis] kala ei söödud, sest uss läheb maa sisse, aga tema (kala) on ussi moodi; inne .päivä lüüʔ vikaht´ varrõst arʔ, panõʔ kabla .otsa ja viäʔ .ümbre usśaia, sõ̭s tükü‿i pikk´elläi .majja enne päikesetõusu löö vikat varre otsast ära, pane nööri otsa ja vea ümber õue, siis ei kipu uss majja; vissenjah lääväʔ hussɪʔ maa .sisse, sis mindä‿i .mõtsa eiʔ, mindä‿i .marja, tuvva‿i midägi mõtsast kodo, et pikäeläjä tuut kodo viissenjapäeval lähevad ussid maa sisse, siis ei minda üldse metsa, ei minda marjule, ei tooda midagi metsast koju, et [muidu] tood ussi koju. Vrd hainalonõ, husś, jalasusi, puhmalonõ, siug, suuelläi

viissenjä s <viissenjä, viissenjät> , vissenjä <vissenjä, vissenjät> , vissenja <vissenja, vissenjat> viissenja, ristiülendamispäev, 14. IX / 27. IX ▪ viissenjä anda‿s koronat ristiülendamispäeval ei antud paastu ajal keelatud toitu; viissenjä maast midägi võõdõta‿s, pikk´elläi lätt maa .sisse ristiülendamispäeval ei võetud midagi maast, [sest] uss läheb maa sisse; vissenjah lääväʔ hussɪʔ maa .sisse, mindä‿i .mõtsa, tuvva‿i midägi mõtsast kodo, et pikäeläjä tuut kodo ristiülendamispäeval lähevad ussid maa sisse, siis ei minda metsa, ei tooda midagi metsast koju, et [muidu] tood ussi koju