[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

kõ̭nnɪk1 s <kõ̭nniko, kõ̭nnɪkot> / <kõ̭nniku, kõ̭nnɪkut> , kõnnɪk1 <kõnnikõ, kõnnɪkõt> folk kõndija; hulkuja ▪ ega olõ‿i õks ka .joudo joodikõl, kõvva kätt kõ̭nnikol (rahvalaulust) ega enam pole jõudu joodikul, kõva kätt hulgusel; oo õks ulliʔ ti joodigõʔ, kõvõraʔ kõrdsikõ̭nnikõʔ (rahvalaulust) oh te rumalad joodikud, kõverad kõrtsiskäijad; ku saa õks ma, näio, joodikõllõ, kõrdsitii kõnnikõlõ (rahvalaulust) kui saan ma, neiu, joodikule, kõrtsitee peal kõndijale; ese õks salli‿s joodikut, taha‿s kõrdsi kõnnikõt (rahvalaulust) isa ei sallinud joodikut, ei tahtnud kõrtsiskäijat. Vrd .hulk´ja, .käuja

linnu1 indekl adj kulla, pai, kallis ▪ istuʔ siiä, imekene, linnu maama, leśo pääle (rahvalaulust) istu siia, emakene, kulla ema, ahjupingile; oo‿ks tuud Peko naasekõist, linnu Nabrat leinälist (rahvalaulust) oh toda Peko naisekest, kulla Nabrat, leinalist; Peko võtt´ kätte kui .kärpse, linnu mõõga kui librigo (rahvalaulust) Peko võttis kätte nagu kärbse, kalli mõõga nagu liblika. Vrd iʔe, kuku1, kull´a, lilli, maŕa, tsirgu

lobask´ s <lobaski, lobaskit> lobiseja, latatara ▪ üü, sa vana lobask´, .huupi pall´o lobisõt oh, sa vana latatara, lobised hirmus palju. Vrd apat´, keelelapɪts, labask´, ladrask´, .lambakiil´, lobisuu, porga, porgataja, porgatś, tśarta

lund´o|pää s <lund´o|pää, lund´o|pääd> lontrus; lollpea ▪ oh ti igävätseʔ lund´opääʔ, milles ti näid kinni es võtaʔ? (muinasjutust) oh te igavesed lontrused, miks te neid kinni ei võtnud?. Vrd holdo, loll´, lond´o, lood´o, .loodva, loodõŕ, .lootva, luud´o

meelɪkas adj <meelɪka, meelɪkat> folk meeldiv, meelepärane ▪ kohe lätś .meel´kas minija, poolõstanni pujanaane (rahvalaulust) kuhu läks meeldiv minia, minu oma pojanaine; oh õks .meel´kat minijat, meele poolõst pujanaist (rahvalaulust) oh armast miniat, meelepärast pojanaist; tuvvas mul meelikas miniä, meele poolõst pojanaane (rahvalaulust) tuuakse mulle armas minia, meeltmööda pojanaine. Vrd meeleline, meele|peräline, meelɪk

nuuśa s <nuuśa, nuuśat>
1. puudus; vajadus ▪ söögigaʔ olõki‿i nii nuuśat ku joogigaʔ söögist ei olegi sellist puudust kui joogist; miisś naasegaʔ .veieʔ nuuśa ar kirstugaʔ .mõtsa, kaibiʔ suurõ havva ja panniʔ .hauda kirstugi arʔ (muinasjutust) mees viis naisega puuduse kirstuga ära metsa, nad kaevasid suure haua ja panid kirstugi hauda. Vrd .puudus
2. häda, viletsus ▪ tull´ no nuuśa .kaala nüüd tuli häda kaela; oi, näge nuuśat timä ilmah! oi, küll näeb tema ilmas viletsust!. Vrd hädä
3. hädavares ▪ uuʔ, nuuśa, jätäʔ no ikk! oh sa, hädavares, jäta nüüd nutt järele!

rist´|äsä s <rist´|äsä, rist´|ässä> ristiisa ▪ tulʔ mu pojalõ rist´äsäst, muido jääss mu poig .rist´mäldäʔ tule mu pojale ristiisaks, muidu jääb mu poeg ristimata; tõõsõl pääväl lätś .tütrik .ümbre.tsõõri pojalõ rist´ässä .otśma (muinasjutust) teisel päeval läks tüdruk ümberkaudu pojale ristiisa otsima; oh õks taad ime .veljä, vell´o rikast rist´ässä (rahvalaulust) oh seda ema venda, peiu rikast ristiisa. Vrd itse, .rihtsä, rist|esä

rutak´ s <rutaki, rutakit> folk rutt, ruttamine, kiirustamine ▪ tii‿ks .triksõ, palo paugi mi‿ks sõnni sõidakit, mi‿ks ruuna rutakit (rahvalaulust) tee triksus, palu paukus meie sõnni sõitmisest, meie ruuna ruttamisest; oh tuud sõ̭nni sõidakit, oh ruuna rutakit (rahvalaulust) oh seda sõnni sõitu, oh [seda] ruuna ruttu

suu|anɪk I s <suu|anigu, suu|anɪkut> sõimus sunnik ▪ esä tõrõli, ah sa suuanɪk, kas nii ravvutõdas hobõst isa tõreles, ah sa sunnik, kas nii rautatakse hobust; kaeʔ, mis no sai ilosa laulu pääle, sa suuanɪk vaata, mis nüüd tuli ilusa laulu peale, sa sunnik; ot sa suuanɪk, esi olõt oodussil, ja .mõtlõʔ, kängäldäʔ kaibat kardokit oh sa sunnik, ise oled lapseootel, ja mõtle, võtad paljajalu kartuleid. Vrd suuvanɪk

suu|vanɪk s <suu|vanigu, suu|vanɪkut> sõimus sunnik ▪ suuvanɪk, sa sõ̭nna kullõ‿iʔ [oh sa] sunnik, [miks] sa sõna ei kuula. Vrd suuanɪk

tikõ|veletś s <tikõ|veledsi ~ tikõ|veletsi, tikõ|veletsit> vanakuri, põrguline ▪ esä võtt´ tõõsõ naase, a tuu sai tikõveletś isa võttis teise naise, aga too sattus olema vanakuri ise; oh, .määntseʔ tikõveledsiʔ siih tii veereh oh millised põrgulised siin tee ääres [seisavad]. Vrd .perkläne, .põrglanõ, .põrgolinõ, tigolanõ, tikõlanõ, tikõ|viletś, tikõvits, veletś, äiolanõ

tsidśa s <tsidśa, tsitśa> , tsidsä <tsidsä, tsitsä> hellitl õde, sõsar ▪ tä lätś tsidśa poolõ .kost´ma ta läks õekese poole külla; oo õks tuud tsirgu tsidśakõist, kalõvuist kabokõist (rahvalaulust) oh seda armsat õekest, kalevist (hinnalist) neiukest. Vrd sossoń, sõ̭saŕ, sõ̭sarinõ, sõ̭sśo, tsidsi

tśuudanõ adj <tśuudadsõ, tśuudast> imelik ▪ oh õks .poissa, .poiśkõisi, oh tśurrõ tśuudatsit (rahvalaulust) oh poisse, poisikesi, oh poisse imelikke. Vrd andśak, handśak, imelik, tśuuda