[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

SõnastikustEessõnaKasutusjuhend@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

hannah adv piltl rivis, reaskõ̭ik´ üteh hannah kõik ühes rivis; innembä noorɪkuʔ peiʔ illo kaʔ, .karksiʔ pööräh ja hannah varemalt pidasid noorikud pidu ka, tantsisid ringis ja rivis. Vrd kõrrah, kõrrast


.istjaʔ pl s <.istjide, .istjit> istjad, paastueelne neidude ühisketrus v ühine käsitöötegemine koos lõbustustegaku om lihasüük´, sõ̭s om õga õdagu kulänja .istjide .aigu enne paastu (kui võib liha süüa), siis on igal õhtul tüdrukute istjate aegu pidu. Vrd .istjatsõʔ, istõ1, istõliseʔ


ivanaskorona s <ivanaskorona, ivanaskoronat> , ivanoskorona <ivanoskorona, ivanoskoronat> Ristija Johannese surmapäev, 29. VIII / 11. IXivanaskorona ei olõʔ nii .praasnik, kerikupäiv õ̭nnõ ivanaskorona ei ole nii pidu, on ainult kirikupäev; ivanoskorona om kurvaline päiv, pühä Jaani pääragomise päiv, paastupäiv ivanoskorona on kurb päev, püha Jaani pea maharaiumise päev, paastupäev; ivanoskorona pääväl om rügä är külvet Ristija Johannese surmapäevaks on rukis külvatud


kogovama v <.kuudaʔ, (ta) kogovas>
1. kogunemapöörä liiv, mis sinnä tulõ ala, vii ala kogovas käia liiv, mis sinna alla tuleb, koguneb vee alla [käiaküna põhja]; kirmas om .praasnik, kohe kõ̭ik´ kogovasõʔ kokko kirmas on pidu, kuhu kõik kokku kogunevad. Vrd kogohuma, kogoma, kogonõma
2. kogumakogovas vai .korjas rahha kogub või korjab raha. Vrd kogohama, kogoma


migula|päiv s <migula|päävä, migula|.päivä>
1. kevadine nigulapäev, 9. V / 22. Vma olli latś, ku imä vei minno kaʔ migulapäävä .keŕkohe ma olin laps, kui ema viis mind ka nigulapäeval kirikusse; inne migula.päivä .püüti kartohkaʔ arʔ istᴜtaʔ ja .kõikõ .vilja .veit´kese .külbäʔ, sis Mikul õnnɪstas hüvvä .saaki enne nigulapäeva püüti kartulid maha panna ja veidi igast (tera)viljast külvata, siis Mikul õnnistab head saaki; jüripääväst katś nädälit om keväjäne migulapäiv kaks nädalat pärast jüripäeva on kevadine nigulapäev; koh tsässonah Migula .puusli om, sinnäʔ lätt migulapäävä rahvas kokko kus tsässonas (kabelis) on Migula ikoon, sinna läheb nigulapäeval rahvas kokku
2. talvine nigulapäev, 6. XII / 19. XIItuu om inne migula.päivä poolõh .talsipühi paastuh see on enne nigulapäeva, keset jõulupaastu; Toomasmäel .peetäs .praasnikke migulapääväh talvɪtsõh, meil om Migula tsässon kah Toomasmäel peetakse talvisel nigulapäeval pidu, meil on Migula kabel kah. Vrd mikul´, nigula|päiv, nikul´


tähmᴜ̈tämä v <tähmᴜ̈täʔ, tähmüdä> selgitama, välja uurima, täpsustamanoʔ tähmüt´ .parra ao, kuna vanamehegaʔ umatsidõ .liiku .juuma .naadaʔ nüüd täpsustas ta sobiva aja, millal vanamehega omaste liiku jooma hakata (sugulastele pidu korraldada). Vrd täämɪtämä



© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur