[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

kõlla|lill´ s <kõlla|lilli, kõlla|.lilli> tulikas (Ranunculus) ▪ kaŕamaa pääl om pall´o kõlla.lilli, lehmäʔ noid süü‿üiʔ karjamaal kasvab palju tulikaid, lehmad neid ei söö. Vrd narɪtshain, tuli|lill´

maagõ|lill´ s <maagõ|lilli, maagõ|.lilli> magun, moon (Papaver) ▪ maagõlilli .siimnit pandas saia .sisse, pall´o pangu‿i, sis jäät magama mooniseemneid pannakse saia sisse, palju ei või panna, muidu jääd magama; jürjen õks ütel´: olõʔ .julgõ, maagõlill´: olõʔ makõ! (rahvalaulust) jorjen ütles: ole julge, magun [ütles]: ole magus (meeldiv)!; kudi tä pääle aialilli, .maalõ pääle maagõlilli (rahvalaulust) kudus ta peale aialille, maalis peale maguna. Vrd maak´

nõgõś|lill´ s <nõgõś|lilli, nõgõś|.lilli> iminõges (Lamium). Vrd nõgõśhain

palo|lill´ s <palo|lilli, palo|.lilli> aas-karukell (Pulsatilla pratensis) ▪ palolillɪʔ ommaʔ karvadsõʔ lillɪʔ, ku määne vill om pääl, palo pääl kasusõʔ karukellad on karvased lilled, justkui mingi vill on peal, kasvavad liiva peal [männikus]

puu|võisi ~ puu|võisim s <puu|.võiśmõ, puu|võisind> madala kvaliteediga oliiviõli, puuõli ▪ puuvõisi om taa, mis palas .puustli iih vinne kerɪkuh puuõli on see, mis põleb ikooni ees vene kirikus; pääd võiõtas puu.võiśmõgaʔ, õt hiusś ilosahe saisasiʔ pead võitakse puuõliga, et juuksed ilusti hoiaksid; värehteʔ .ütleväʔ nõialõ, õt tütärlatś võid´ näid puu.võiśmõgaʔ, a nõid taha‿s näid .viigage likõst tetäʔ P (muinasjutust) väravad ütlesid nõiale, et tütarlaps võidis neid (väravahingi) puuõliga, aga nõid ei tahtnud neid veegagi märjaks teha. Vrd puu|võsi

summa|viiel adv hulgaviisi, kambakesi, summas ▪ kes nuuʔ summaviiel tulõvaʔ? kes need summas tulevad?. Vrd hulgahna, hulgakese, hulga.keske, hulgõ, pargihna, pargõ, summa|.viise, summõ, tuudɪh

tsiri|lill´ s <tsiri|lilli, tsiri|.lilli> sirel (Syringa) ▪ ku kuu.rõividõ hamõht mõsõt, sis valaʔ vesi tsirililli pääle, vai muido häiermulitse puu pääle kui kuupuhastuse(aegset) särki pesed, siis kalla vesi sireli või mõne muu õitega puu peale. Vrd tsirel´

võiu|liud s <võiu|livva, võiu|.liuda> võikauss ▪ sajakott´ pidi õ̭ks olõma, leeväpätś õ̭ks oll´ ja sis võiuliud pulmalise kott pidi ikka [endal] olema, leivapäts ja võikauss olid ikka; Võrolt ommaʔ .tuuduʔ võiulivvaʔ, piimälivvaʔ Pihkõvast (rahvalaulust) Võrust on toodud võikausid, Pihkvast kohupiimakausid