[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

kutsung s <kutsungu, kutsungut> , kutsunǵ <kutsungi, kutsungit>
1. kutse; kutsumine ▪ kas saʔ mu kutsungu joʔ kätte saiʔ? kas sa said mu kutse juba kätte?; ega talo om ütś kutsung iga talu tähendab üht [pulma] kutsumist; aitümma, olkõ .terveh, kallɪs kolmõst kutsungista (rahvalaulust) aitäh, olge terved, kallid, kolm korda kutsumast. Vrd kutsõh
2. kutsutu ▪ pand´ saja perremiisś tedä kogoniʔ lavva .otsa .istma ja avvᴜst´ kui kõgõ suurõmbat sajamiist ja .kallimbat kutsungut (muinasjutust) pulma peremees pani ta lausa laua otsa istuma ja austas kui kõige tähtsamat peiupoolset pulmalist ja kallimat kutsutut