[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

alatohe adv alandlikult ▪ Ale .tandsõ õks .kuule tasatsõhe, .astõ .sisse alatohe (rahvalaulust) Ale tantsis kooli tasaselt, astus sisse alandlikult. Vrd madaluistõ

.klõmpama v <klõmbadaʔ, .klõmpa> , .klõ̭mpama <klõ̭mbadaʔ, .klõ̭mpa> lonkama ▪ klõmbaku‿iʔ nii, astᴜʔ ilosappa! ära nii [väga] lonka, astu ilusamini!; tull´ tõõnõ naistõrahvas, tuu klõmbaś .jalga tuli teine naisterahvas, too lonkas; vanaesäle saistaś hopõń jala pääle, vanaesä klõmbaś üte jala pääl .tarrõ vanaisale astus hobune jala peale, vanaisa lonkas ühe jala peal tuppa; .kaegõʔ, kas taal kosilasõl kura jala varbas kaʔ om vai olõki‿iʔ, mis tä nii .klõ̭mpas? vaadake, kas sellel kosilasel vasaku jala varvast ikka on või polegi, miks ta niimoodi lonkab?; täl sõ̭saŕ .klõ̭mpas veid´o tal õde lonkab natuke; kagoh .klõ̭mpas! vaat kus lonkab!; kolmõ jalagaʔ puuk´ karaś üles klõ̭mbatõh: annaʔ tüüd! (muinasjutust) kolme jalaga kratt kargas longates püsti: anna tööd!. Vrd .koltsama, kukkama1, .kunkama, likahama, likahtõlõma, likatama, likkama, .lompama, .lunkama, .lõmpama, tsõigahama, .tsõikama

kutsung s <kutsungu, kutsungut> , kutsunǵ <kutsungi, kutsungit>
1. kutse; kutsumine ▪ kas saʔ mu kutsungu joʔ kätte saiʔ? kas sa said mu kutse juba kätte?; ega talo om ütś kutsung iga talu tähendab üht [pulma] kutsumist; aitümma, olkõ .terveh, kallɪs kolmõst kutsungista (rahvalaulust) aitäh, olge terved, kallid, kolm korda kutsumast. Vrd kutsõh
2. kutsutu ▪ pand´ saja perremiisś tedä kogoniʔ lavva .otsa .istma ja avvᴜst´ kui kõgõ suurõmbat sajamiist ja .kallimbat kutsungut (muinasjutust) pulma peremees pani ta lausa laua otsa istuma ja austas kui kõige tähtsamat peiupoolset pulmalist ja kallimat kutsutut

laabastõ I adv lohakalt ▪ laabastõ astᴜs ja käu käib ja astub lohakalt

minehümä2 v <minehüdäʔ, minehü> , minehtümä2 <minehtüdäʔ, minehtü>
1. korda minema, edenema ▪ esel meil mehidseʔ minehtüʔ, esel sülemeʔ siginüʔ (rahvalaulust) meie isal mesilased edenesid, isal sülemid siginesid; .suuhõ lää‿s mul soranõ pudõr, minehü‿s iks mesine leib (rahvalaulust) suhu ei läinud mul sõmer puder, ei maitsenud mesine leib
2. minema hakkama ▪ meele‿ks minehüs migulapäiv, meele‿ks astus aigpühi (rahvalaulust) meile hakkab tulema nigulapäev, meile saabub kalendritähtpäev (püha); minehü‿s iks meelihopõń, tulõhu‿s täl tuliratso (rahvalaulust) ei hakanud tal minema lemmikhobune ega tulema tal tuliratsu; śoo‿ks .uibo inemine, śoo‿ks kataj kabõhinõ, selle tä‿ks häidseś sügüsest, talvõl iks maŕolõ minehtü (rahvalaulust) see õunapuu on inimene, see kadakas naisterahvas, sellepärast ta õitseski sügisel, hakkas talvel marju kandma
3. meelest minema ▪ agu meil iks iloʔ unõhunnuʔ, lauluʔ meelest minehünnüʔ? (rahvalaulust) aga kui meil on ilod ununenud, laulud meelest ära läinud?

.niäle adv
1. ometi, ikkagi ▪ kiä .niäle õks tulõ mu matᴜsõlõ kaʔ keegi ometigi ikka tuleb mu matusele ka; inne .kuulmist ütel´: kui.niäle kaibkõʔ mu .vällä! enne suremist ütles: kuidagi ikkagi kaevake mind välja!
2. iganes, tahes ▪ vaja kui .niäle kava.luisi kutsigõʔ ar .häötäʔ vaja kutsikad kavalasti kuidas tahes ära hävitada; tulõʔ no võtaʔ miä .niälegɪʔ tule ometi, võta midagigi [süüa]; ma taha minnäʔ õ̭ks kohe .niäle, ma kodo ei tahaʔ jäiäʔ ma tahan minna (läheksin) kuhu iganes, koju ei taha ma [küll] jääda; avidaʔ no minno kui .niäle, arstɪʔ no minno kui .niäle arʔ! aita mind nüüd kuidagi, arsti mind ometi kuidas tahes terveks!; panõʔ no taa vikaht´ kohe .niäle eiś .paika pane siis see vikat ise kuhu tahes; võtt´ söögi üteh, a inne es süüʔ, ku kiä .niäle tõõnõ tull´ ka mano, kiä .müüdä lätś võttis toidu kaasa, aga enne ei söönud, kui kes tahes teine astus ka ligi, kes mööda läks; ma piä arʔ kui .niäle .täämbä Petsereh .käuma ma pean täna kuidas tahes Petseris käima; käkɪte rutto .võismõ lännɪk kohe taht arʔ, kohe .niäle tsusate arʔ P peideti võilännik kuhu tahes ruttu ära, kuhugi pisteti ära [varjule]. Vrd taht1

räät s <räädu, .räädu> / <räädo, .räädo>
1. rida ▪ merest õks ka saavaʔ .sirgõʔ silguʔ, .räädu pall´o .räimit (rahvalaulust) merest saavad (saadakse) sirged silgud, ritta palju räimi; Odekene‿ks astus aptekke, lätt .räädo Räpinähe (rahvalaulust) Odekene astub apteeki, läheb [ostu]sappa (järjekorda) Räpinasse. Vrd hõõlas, kõrd, rida, rind2, rodo
2. piltl sugupõlv ▪ mis räät tulõ, tuu kõhnõmb, nigu tatɪʔ, vanna jako rahvas oll´ õks kõva tulev sugupõlv, too on viletsam, nagu tatikad (nõrgad), vana põlve rahvas oli ikka kange. Vrd kasupõlv́, põlv́

vedenjä s <vedenjä, vedenjät> , vedenja <vedenja, vedenjat> vedenjapäev, jumalaema templisseviimise püha, 21. XI / 4. XII ▪ pääle saagovinna täüś nätäl´ vedenjähe peale saagoveni on terve nädal vedenjani; vedenjäst üri.päivä olõ‿i täüt nädälit, nigu vedenjä om kolmapäävä, sõ̭s üri om iiśpäävä, viie päävä peräst vedenjast [sügisese] jüripäevani ei ole täit nädalat, kui vedenja on kolmapäeval, siis jüripäev on esmaspäeval, viie päeva pärast; kuʔ Eesus sai joʔ Pühä .Maarjalõ .külge, vedenjäpäävä .astõ .ütsändä repilavva pääle kui Püha Maarja juba kandis Jeesust, astus [jumalaema] vedenjapäeval üheksanda trepiastme peale

.vikstõh adv viksilt, krapsilt ▪ väega .vikstõh käu, .vikstõh astᴜs väga krapsilt käib, krapsilt astub. Vrd kibõhõhe, kipõstõ, kruutastõ, kõvastõ, .kõvva, käbehehe, .kähku, käpeste, .kärmähe, ruttu, viksɪstõ, virgastõ, virgastõhe, .virka, .võrksahe