Leitud 2 artiklit
.hõõhkama vt .hõ̭õ̭hkama
.hõ̭õ̭hkama <hõõhadaʔ, (ta) .hõ̭õ̭hkas> , .hõõhkama <hõõhadaʔ, (ta) .hõõhkas>
1. hõõguma; õhetama ▪ nägo veretäs, .hõ̭õ̭hkas nägu punetab, õhetab; suu hõõhaś, ku pitsi .piprõ.viina võti suu õhetas, kui pitsi pipraviina võtsin; soe silmäʔ .hõ̭õ̭hkasõʔ ku hüdseʔ piltl hundi silmad hõõguvad nagu söed; süä hõõhaś ku hõpõ piltl süda hõõgus kui hõbe (meel oli hea); teräʔ õks sis .hõ̭õ̭hksiʔ kui hõpõ, olliʔ .uhkõʔ unikoh (rahvalaulust) terad hõõgusid kui hõbe, olid uhked hunnikus. Vrd .hõ̭hkama, kuumõtama, lõkkõlõma
2. soojust, külma, niiskust vm eraldama, õhkuma, uhkama, hoovama ▪ leśo .hõ̭õ̭hkas leso õhkub sooja; suu puult .hõ̭õ̭hkas .külmä soo poolt hoovab külma