[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

haina|kadsak s <haina|kadsaka, haina|kadsakat> / <haina|kadsagu, haina|kadsakut> / <haina|kadsago, haina|kadsakot P> rohutirts; heinaritsikas (Omocestus viridulus) ▪ hainakadsak, .halja sälägaʔ, vähemb .kunna, tuul lastas purtaʔ .käsnä rohutirts, rohelise seljaga, konnast väiksem, tol lastakse soolatüügast hammustada; .vasta .vihma hainakadsakaʔ .laulvaʔ vihma eel heinaritsikad laulavad; olt sa hainakadsak, sa olt sääne .kergekäne piltl oled sa [alles] rohutirts, sa oled selline kergeken (väikesest kõhnast lapsest); lätś sis hainakadsagokõnõ kusikuklasõ poolõ .pallõmma (muinasjutust) läks siis heinaritsikake sipelga poole paluma; selle õks sääl tsirguʔ tsiriseseʔ, hainakadsagoʔ kadsadiʔ (rahvalaulust) sestap seal linnud siristavad, heinaritsikad sirtsusid. Vrd haina|ritsɪk, kadsak

haipa s <haipa, haipat> lobasuu ▪ haipa kõ̭nõl´ kõ̭ik .vällä lobasuu rääkis kõik välja. Vrd apat´, hauśa, keelelapɪts, labask´, ladrask´, .lambakiil´, lobask´, lobisuu, loro|pää, lõkatś, lõust´, porgataja, porgatś, tśarta

.hamba|vaǵa s <.hamba|vaja, .hamba|vak´a> nlj piip ▪ taa om sul hüä .hambavaǵa see on sul hea piip. Vrd himopuu, piip