[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

heiko adj s <heiko, heikot> kergatslik; kerglane; kergats ▪ timäl olliʔ .säändseʔ heiko sõ̭naʔ, võta‿as magama .kiäki timmä, ku tull´ .tütriga mano tal olid sellised kergatsi sõnad, keegi ei võtnud teda [enda juurde] magama, kui tuli tüdrukute juurde (ehale). Vrd haidak, heigo, heigonõ, heikonõ, heresk´, heŕosk´, holdo, loll´