[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

hellämä v <helläʔ, (ta) hellä> helisema, helama, kajama ▪ .härbäni iih om kullanõ .uibo, ubinagiʔ otsah, ja kullatsõʔ tsirgᴜki laulɪʔ ku hellä õnnõ (muinasjutust) häärberi ees on kuldne õunapuu, õunadki küljes, ja kuldsed linnudki laulsid, nii et [õhk] lausa heliseb; sa esiʔ laulaʔ kõvastõ niguʔ mõts hellä (muinasjutust) sa laula ise kõvasti, nii et mets helab. Vrd helisemä, helämä, valisõma