[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

.hamba|vaǵa s <.hamba|vaja, .hamba|vak´a> nlj piip ▪ taa om sul hüä .hambavaǵa see on sul hea piip. Vrd himopuu, piip

himo|puu s <himo|puu, himo|puud> nlj piip ▪ himopuu, sa timmä .väega himostat piip, sa himustad teda väga. Vrd .hambavaǵa, piip

hipama v <hipaʔ, hipa> värelema ▪ .uibo täüś kullatsit ja hõpõtsit ubinit niguʔ hipa õnnõ (muinasjutust) õunapuu täis kuldseid ja hõbedasi õunu, nii et [õhk] lausa väreleb. Vrd hubisõma, libisemä

ilma|kõtt|alonõ s <ilma|kõtt|alosõ, ilma|kõtt|alost> vallaslaps ▪ .tütriku last kutsᴜti ilmakõttalonõ tüdrukulast kutsuti (kogu) ilma kõhualune. Vrd häülatś

ilma|tütäŕ s <ilma|.tütre, ilma|tütärd ~ ilma|tütärt> folk ilmatütar ▪ sai timä illoś ilmatütäŕ, ala sai .taiva .tarka .latsi (rahvalaulust) sai tast ilus ilmatütar, taeva alla tark laps

kimḿ1 s <kimmi, .kimmi> kopp ▪ kimmigaʔ ammᴜtõdas lehmä .juuki vai vett kopaga ammutatakse lehmale jooki või vett. Vrd kapp1, karɪts, kipṕ, kopp1, käsɪk, tserbak

simmõ adj <simmõ, simmõt> folk mahe, pehme ▪ sõidi tä simmõ silla mano, .kaldu ta järve kaasõ mano (rahvalaulust) sõitis ta pehme silla juurde, kaldus järvekaane juurde; sisask simmõ tsirgukõnõ (rahvalaulust) ööbik, mahe linnukene; maa all meil makõʔ mammaʔ, sita all meil simmõʔ viinaʔ (rahvalaulust) maa all meil magusad joogid, sõnniku all meil mahedad viinad. Vrd pehmeh

summa|viiel adv hulgaviisi, kambakesi, summas ▪ kes nuuʔ summaviiel tulõvaʔ? kes need summas tulevad?. Vrd hulgahna, hulgakese, hulga.keske, hulgõ, pargihna, pargõ, summa|.viise, summõ, tuudɪh

.uiama v <uiadaʔ, .uia> uhama, hoogsalt tegema ▪ kagos timä uiaś tah tuld vaat kus ta uhas siin tuld teha (küttis liiga kuumaks); esä ütel´: võtkõʔ koodɪʔ, .naakõʔ .uiama, sis .uissi .kuutõgaʔ isa ütles: võtke koodid, hakake uhama, siis peksime kootidega [reht]; riihh´ nii kuum, olt sa timmä uianuʔ külʔ, jätäʔ noʔ .maahha rehi [on] nii kuum, sa oled teda küllalt kütta uhanud, lõpeta nüüd ära. Vrd .undama2, .õ̭iama

vesi|hämm adj <vesi|hämme, vesi|.hämme> läbimärg, vesimärg ▪ kodo‿ks läämi vesihämmeʔ, vesihämmeʔ, linalikõʔ (rahvalaulust) lähme koju vesimärjad, vesimärjad, läbimärjad. Vrd linalikõ

.õ̭iama v <õ̭iadaʔ, .õ̭ia> uhama, hoogsalt tegema. Vrd .uiama, .undama2