[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

haina|kadsak s <haina|kadsaka, haina|kadsakat> / <haina|kadsagu, haina|kadsakut> / <haina|kadsago, haina|kadsakot P> rohutirts; heinaritsikas (Omocestus viridulus) ▪ hainakadsak, .halja sälägaʔ, vähemb .kunna, tuul lastas purtaʔ .käsnä rohutirts, rohelise seljaga, konnast väiksem, tol lastakse soolatüügast hammustada; .vasta .vihma hainakadsakaʔ .laulvaʔ vihma eel heinaritsikad laulavad; olt sa hainakadsak, sa olt sääne .kergekäne piltl oled sa [alles] rohutirts, sa oled selline kergeken (väikesest kõhnast lapsest); lätś sis hainakadsagokõnõ kusikuklasõ poolõ .pallõmma (muinasjutust) läks siis heinaritsikake sipelga poole paluma; selle õks sääl tsirguʔ tsiriseseʔ, hainakadsagoʔ kadsadiʔ (rahvalaulust) sestap seal linnud siristavad, heinaritsikad sirtsusid. Vrd haina|ritsɪk, kadsak

kasa s <kasa, kassa> folk (abi)kaasa, oma mees ▪ kotoh olõ‿s täl umma üllä, kassa umah .kambrõh polnud tal kodus oma meest, kaasat oma kambris; ülä üldäs üsäh .hoitvat, kasa kaalah .kandvat öeldakse, et mees hoiab süles, kaasa kannab kaelas. Vrd kaasa, ülä