[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

.kiistka s <.kiistka, .kiistkat> tutt, tups ▪ pääväle teemiʔ õks mi kulladsõ kuuba, .külge panõ õks mi .kiistkaʔ kiŕolitsõʔ (rahvalaulust) päikesele teeme kuldse kuue, külge paneme kirjatud tutid; hõpõhõlstiʔ hel´otõliʔ, .kiistkaʔ õks küleh kireteliʔ (rahvalaulust) hõbehõlstid hõljusid, tupsud küljes kirendasid; kataj õks jäl manitś maŕa-jutto, kitt´ ummi .kiistkit (rahvalaulust) kadakas jälle vestis mesijuttu, kiitis oma (oksa)tutte. Vrd kistɪk