[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

kaala|kiri s <kaala|kiŕa, kaala|.kirja> meestesärgi kaelusekiri (kaunistus) ▪ kaala.kirjo .koete kas .kangah vai tette kässigaʔ, nuuʔ ummõldevaʔ niisama kaaldalotsõ mano P kaelusekirju kooti kas kangasse või tehti [eraldi] käsitsi, nood õmmeldi niisamuti kaeluse serva

kirk´|kõrv s <kirk´|kõrva, kirk´|.kõrva> kikk-kõrv, kikkis kõrv ▪ kirk´.kõrvogaʔ, kõrvaʔ .kirke P kikk-kõrvadega, kõrvad kikkis; kirk´.kõrvugaʔ .ülti, õt sääne kurep ineminõ piltl öeldi, et kikkis kõrvadega, [on] selline kurjem inimene (kes kõikjal kõrvad lahti hoiab)

palo|kärǵ s <palo|käre, palo|.kärge> musträhn (Dryocopus martius) ▪ palokäreʔ ommaʔ mustaʔ musträhnid on mustad. Vrd hähn, kärǵ1, nõgi|kikas, puutõrɪstaja, ähn

võiu|kirn s <võiu|kirnu, võiu|.kirnu> võikirn ▪ võiul olliʔ kirnᴜʔ, .kutsᴜti võiukirn või tegemiseks olid kirnud, kutsuti võikirnuks

üsä|kiri s <üsä|kiŕa, üsä|.kirja> / <üsä|kirä, üsä|.kirjä> folk sülelaps ▪ sai‿ks sõ̭saŕ kasunus, üsäkiri ülenüs (rahvalaulust) sai sõsar suuremaks, sirgus sülelaps pikemaks; näide saaguʔ kanaʔ kalõvatsõʔ, ülihüäʔ üsäkiräʔ (rahvalaulust) saagu neil lapsed kalevised (tublid), sülelapsed ülihead. Vrd käsiline, üsäline

üü|kiri s <üü|kiŕa, üü|.kirja> / <üü|kirä, üü|.kirjä> folk unenägu ▪ ime nakaś und kõnõlõmma, üü.kirja keerätämmä, kohe .käste minnäʔ .kosjullõ, .käste veertäʔ .viinogaʔ (rahvalaulust) ema hakkas und jutustama, unenägu seletama, kuhu kästi kosja minna, kästi viinadega veereda. Vrd uni, unõ|nägo