Leitud 1 artikkel
kuugᴜtõlõma v <kuugᴜtõllaʔ, kuugᴜtõlõ> kukkuma (käo häälitsusest) ▪ sis sullõ õks viil inäbä laula, kull´a .värke kuugutõllõ (rahvalaulust) siis ma sulle veel enam laulan, armsal moel [sulle] kukun; kägo kuusõst kuugutõlli, sisask paiust sõnotõlli (rahvalaulust) kägu kukkus kuuse otsast, ööbik lausus paju otsast. Vrd kuugahama, kuugaskõlõma, .kuukma