[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

hel´oma v <hell´oʔ, hel´o>
1. hõljuma; õõtsuma ▪ puu leheʔ hel´osõʔ tuulõ käeh puulehed õõtsuvad tuule käes; .kasvi toolõ järvele kammaŕ .pääle, noʔ ka hel´os, vaoss kasvas tollele järvele kamar peale, nüüd ka õõtsub, vajub. Vrd .kungõlõma, .kuugõlõma, .kõikuma
2. piltl liikuma, kõndima ▪ ku käut, ku hel´ot, sõ̭s olõ‿i vallu kui käid, kui liigud, siis valu ei ole; paremb läämeʔ arʔ kodo poolõ hel´oma parem hakkame ära kodu poole liikuma. Vrd hõl´oma

kaaladsiʔ pl s <kaalatsidõ, kaalatsit> , kaaladseʔ P <kaalatsidi, kaalatset> seto naise kaelaehted ▪ imä kaaladsiʔ ommavaʔ kõgõ ilosambaʔ ema kaelaehted on kõige ilusamad; .helmeʔ ja leheʔ ja tsäposkaʔ ja sangaʔ ja .püürtüʔ ja rahadsõʔ ja uuriketɪʔ ja ristikõrd, nuuʔ ommaʔ kõ̭ik´ kaaladsiʔ helmed ja lehed ja tsäposkad ja sangad ja spiraalne kee ja rahad ja uuriketid ja ristikord, nood kõik on kaelaehted; rida- saasõ õks -lipsost lehekõrd, kardohkest su kaaladseʔ (rahvalaulust) rõikalipsudest saab lehekord, kartulitest su kaelaehe. Vrd kaalakõrd

kärnä|leht´ s <kärnä|lehe, kärnä|.lehte> kärnoblikas (Rumex crispus) ▪ süüdürohos võõdas kärnälehe .juuri sügelemisrohuks võetakse kärnoblika juuri; kärnälehel ommaʔ pikäʔ leheʔ kui peedil ni juurõʔ kui .maaŕaridal kärnoblikal on pikad lehed nagu peedil ja juured nagu mädarõikal. Vrd kärnhain, kärnä|hain

leheʔ pl s <.lehti, .lehti> lehed, hõberahadest kee, millele on lisatud lehekujulisi (hõbe)ripatseid ▪ .helmeʔ ja leheʔ ja tsäposkaʔ helmed ja lehed ja tsäposkad (väikeste müntidega keed). Vrd lehekõrd

linnu2 adv (hrl liitsõna osana) folk väga, ime- ▪ sa õks küll .kõike armastõllõt, linnu.häste libestellet (rahvalaulust) küll sina ikka kõiki armastad, imehästi meelitad; olõʔ sa no, tamḿ, .väega tark, linnu- saaguʔ -hüäʔ sino leheʔ (rahvalaulust) ole nüüd, tamm, väga tark, saagu sulle imehead lehed; .luidsa võtt´ tä kätte .loohvkahe, linnu.höste leeväpala (rahvalaulust) lusika võttis ta kätte kenasti, imehästi leivapala

risti|kõrd s <risti|kõrra, risti|.kõrda> ristidega kee, seto naise kee, kus on 1, 3, 5 või 7 risti krõllide või ripatsmüntide vahel rippumas ▪ pand´ õks tä .rinda suurõ sõlõ, riib´ .pääle ristikõrra (rahvalaulust) pani ta rinda suure sõle, pani peale ristidega kee; om õks meil rinnah ristikõrd, leheʔ küleh libiseseʔ (rahvalaulust) on meil rinnal ristidega kee, [hõbe]lehed küljes värelevad

roogɪtsõma v <roogidaʔ, roogidsõ> roobitsema; rookima ▪ viha jaoss tulõ lehese kandsu päält leheʔ är roogidaʔ [sauna]viha tegemisel peab oksakontsu pealt lehed ära roobitsema. Vrd roobahutma, roobɪtsama, .ruuk´ma