[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

sallaś ~ salaś s <salasi, salasit> osmik, onn; varjualune ▪ kõ̭ik´ lätsiʔ ütte hainasalasihe .üüsest kõik läksid ööseks ühte heinaonni; sügüse poolõ pannimi mõ̭nikõrd lehmäʔ magama, sõ̭s teimi .hindäle salasit ja teimi tuld sügise poole lasime mõnikord lehmad magama, siis ehitasime endale varjualuse ja tegime lõket (karjalaste elust); ull´ veli tekk´ salasi, pand´ hobõsõ salasihe .süümä loll vend tegi varjualuse, pani hobuse varjualusesse sööma; kuningal oll´ sinnäʔ .saata tett sallas üles (muis) kuningapojal oli sinna aeda onn tehtud. Vrd koŕᴜs

ullinõ adj <ullidsõ, ullɪst> rumalavõitu ▪ proosta, nigu ullinõ, olõ‿i tark, otsanɪʔ ull´ tä ei olõʔ lihtsake, justkui rumalavõitu, ei ole tark, [aga] päris loll ta ka ei ole. Vrd heigo, hino, holdo, hojo, horosk´, suńo, turak, ull´