[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

.heldelinõ adj <.heldelidsõ, .heldelist> helde ▪ .heldelinõ ja .lõ̭õ̭hkõ helde ja lahke. Vrd .lahkõ, .lõ̭õ̭hkõ

kihenemä v <kihedäʔ, (ta) kihenes> sugenema, kasvama hakkama; edenema ▪ üldäskeʔ, õt kidsil õks kihenes, .lõ̭õ̭hkõl lagonõs P piltl öeldaksegi, et kitsil koguneb, lahkel kaob käest; agu nakas õks su kiird kihenemmä, jutt .juundõ minemähe? (rahvalaulust) aga kui hakkab su [jutu]lõng edenema, jutt joonde minema?. Vrd kihonõma

kihonõma v <kihodaʔ, (ta) kihonõs> tärkama, kasvama hakkama ▪ hain ka jo kihonõs, nõ̭na jo väläh rohi ka juba tärkab, nina juba väljas; habõnaʔ .naksiʔ kihonõma habe hakkas kasvama; olõ‿i tuul poisil inäp vika, vundsɪʔ tõõsõl joʔ kihonõsõʔ ei ole tollel poisil enam viga, vuntsid teisel juba kasvavad; kidsil kihonõs, .lõ̭õ̭hkõl lagonõs (vanasõna) kitsil kasvab [vara], heldel kaob käest; söödü kiräʔ kihosiʔ, haina ladvaʔ lahesiʔ (rahvalaulust) söödikirjad (rohi) tärkasid, rohuladvad harunesid. Vrd kihenemä

.lõihkõ vt .lõ̭õ̭hkõ

.lõõhkõ vt .lõ̭õ̭hkõ

.lõ̭õ̭hkõ adj <.lõ̭õ̭hkõ, .lõ̭õ̭hkõt> , .lõõhkõ <.lõõhkõ, .lõõhkõt> , .lõihkõ <.lõihkõ, .lõihkõt> lahke; helde ▪ .lõihkõ naasõkõnõ, olõ‿i kidsi helde naisekene, ei ole ta kitsi; tä om nii .lõõhkõ, and´ uma kraami ja varandusõ kõgõ .vällä, no om jäänᴜ̈ʔ .perrä .paljaʔ päkäʔ ta on nii lahke, andis kogu oma kraami ja varanduse ära, nüüd on tühjad pihud järel. Vrd .helde, .heldelinõ, .lahkõ, loohk, .loohvka