[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

hõl´otama v <hõl´otaʔ, hõl´oda> liigutama; õõtsutama ▪ .kaegõʔ nu inne, kas jovvat sedä kivvi hõl´otaʔ viirt pite no vaadake enne, kas jõuate seda kivi äärest liigutada. Vrd hel´otama, hel´otõlõma, võõgᴜtama

leeme|linɪk s <leeme|linige, leeme|linɪket> folk lemmerätt, lemmelinik ▪ tuvvas nu au.hammit, tuvvas leemelinikit (rahvalaulust) tuuakse nüüd ausärke, tuuakse lemmelinikuid

samah adv (hrl liitsõna osana) samas ▪ kaeʔ, pernaane siihsamah repi pääl ja .panǵki käeh vaata, perenaine [seisab] siinsamas trepil ja ämbergi käes; .uutkõʔ nu siihsamah, vaest mi kuulõ, koh um oodake siinsamas, vahest me kuuleme, kus [ta] on; viiś tuhat inemist risteti arʔ säälsamah viis tuhat inimest ristiti sealsamas ära. Vrd samahtah, samantah, samatah

śuko1 s <śuko, śukot> lastek hobune, suksu ▪ ku śukokõnõ oll´, milles sis tuu‿us kotost .päitsit? (muinasjutust) kui suksu [olemas] oli, miks sa siis ei toonud kodunt päitseid?; mineʔ nu saʔ, lasõʔ uma śukogaʔ iih! (muinasjutust) mine nüüd sina, sõida oma suksuga ees!. Vrd süko1

tahvatsõma v <tahvadaʔ, tahvatsõ> tahuma ▪ esä tahvatsõs arʔ taa puu isa tahub selle palgi ära; .naaku‿i nu hoonõht hukkamma, mino‿ks nu talla tahvatsõmma! (rahvalaulust) ära ometi hakka mu hoonet hukkama, minu (lae)tala tahuma!; tegi‿ks tä suvõ suurt .saane, talvõ õks jalasset tahvatś (rahvalaulust) tegi ta suvel suurt saani, talvel tahus jalaseid. Vrd .lüümä, tahotsõma, .tahvama, tahvatama, tahvatsõlõma, tahvɪtsõma

vihasahe adv vihaselt, raevukalt, ägedalt ▪ .väega vihasahe kopᴜtivaʔ ussõ takah väga vihaselt koputasid nad ukse taga; Piusah õ̭ks vesi juusk vihasahe külʔ piltl Piusa jões jookseb vesi küll hoogsalt; .kolka‿ks nu kuŕastõ kõnõli, .veeri veerät´ vihasahe (rahvalaulust) kolk (maanurk) nüüd kurjalt kõneles, ümbruskond [juttu] vihaselt veeretas. Vrd kriimɪstõ, kuŕastõ, vihalikku, vihanuhe