[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

põkatama v <põkataʔ, põkada> tõukama (jalaga), põtkama ▪ põkatas, kui hällᴜ̈täs hinnäst hällü pääl tõukab jalaga (annab hoogu), kui kiigutab ennast kiige peal. Vrd põ̭kkama, põ̭nahutma, .sinkama