[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

SõnastikustEessõnaKasutusjuhend@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

.ilmnik adv ilmatu, tohutu (hulk), väga (palju)suvõl .lämmägaʔ .minte kaŕagaʔ .ilmnik hulga .aigo, hulga maad, ne kõrragaʔ säälsamah jo tõisipoodi tagase tulõma P suvel palavaga mindi karjaga ilmatu hulk aega, hulk maad ning samas kohe pidi teisipidi tagasi tulema; .ilmnik .süüke oll´ üteh .tuudoʔ .kääpä pääle P kääpale oli ilmatu hulk toite kaasa toodud. Vrd ilmadu, .ilmlik, jäledü, ulli, ullidu, pahadu, .väega


kavvõkasõh ~ kavvõkõsõh adv kaugel.Matŕo elotus olõi kavvõkasõh, säälsamah käänätüse takah Matro elukoht ei ole kuigi kaugel, [see on] sealsamas käänaku taga. Vrd kavvõh, kavvõndõh


.laokõllaʔ adv laokil; laokile; laialivot, tulõdõʔ nurmõst kodo, pilludõʔ rihäʔ moro pääle, vikahtiʔ moro pääle, ni om kraaḿ .laokõllaʔ vaat, tuled põllult koju, viskad rehad õue peale, vikatid õue peale ja on[gi] asjad laokil; hiusś om viil vallalõ, pää sugimaldaʔ, kõ̭ik´ .laokõllaʔ juuksed on veel lahti, pea kammimata, kõik on laokil; kakk´ kirä säälsamah purus ja pill´ .paprõpalakiʔ vii pääle .laokõllaʔ (muinasjutust) kiskus kirja sealsamas puruks ja pildus paberitükidki vette laiali; tüüd õks vaja kohendaʔ, tüü om .laokõllaʔ tööd on ikka tarvis koomale tõmmata, töö on laokil; mõnõl ommaʔ mõttõʔ .laokõllaʔ mõnel on mõtted laokil. Vrd lohakõllaʔ


rõbahama v <rõbahtaʔ, rõbaha> , rõbahtama <rõbahtaʔ, rõbahta> silmama, tähele panema, märkamama sängü pääl .istõ, pini rõbahti minno, nakaś .haukma ma istusin sängi peal, koer märkas mind, hakkas haukuma; rõbahaas .ütśkiʔ veli midägi ükski vend ei märganud midagi; a ku nimäʔ rõbahtiʔ, et vana Ivvań ka oll´ .liina tulnuʔ, ni sõ̭s .heitüʔ .väega är aga kui nad märkasid, et vana Ivvan oli ka linna tulnud, siis ehmusid väga ära; ku perremiisś tulõ kodo ni teid rõbahas, sis timä neelähäs ti säälsamah är! (muinasjutust) kui peremees tuleb koju ning teid märkab, siis tema neelab teid sealsamas alla!; .tütrik .ommõ täl takah käunuʔ jaʔ arʔ rõbahanᴜʔ (muinasjutust) tüdruk on tal järel käinud ja näinud ära [et kosilane on laibasööja]; tuud õks rõõbõh rõbahti, paaba tähele pand´ (rahvalaulust) seda raibe märkas, eit pani tähele. Vrd rõppama, räbähtämä


samah adv (hrl liitsõna osana) samaskaeʔ, pernaane siihsamah repi pääl ja .panǵki käeh vaata, perenaine [seisab] siinsamas trepil ja ämbergi käes; .uutkõʔ nu siihsamah, vaest mi kuulõ, koh um oodake siinsamas, vahest me kuuleme, kus [ta] on; viiś tuhat inemist risteti arʔ säälsamah viis tuhat inimest ristiti sealsamas ära. Vrd samahtah, samantah, samatah


suigahutma v <suigahuttaʔ, suigahuda ~ suigahuta> suigatama, pisut tukastamaku rehelt kodo tulli, sis sai suigahhuttaʔ kah kui rehetöölt koju tulin, siis sain pisut tukastada ka; säälsamah suigahut´ ar, no om rahu! kohemaid suigatas, nüüd on rahu [majas]; .täämbä suigahhutkuiʔ, .talsipühi .keskmätse pühi .maataiʔ, makat õ̭nnõ arʔ täna ära tukasta, jõulu keskmisel pühal ei magata, [muidu] magad õnne maha; pääle heidäʔ õks sa leevä lesätämä, pääle soola suigahudaʔ (rahvalaulust) peale leiba (sööki) heida puhkama, peale soola suigata. Vrd suigahtama, .suikma



© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur