[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

segimäne adj <segimätse, segimäist ~ segimäst>
1. vahelduv; heitlik, muutlik ▪ segimäne ilm, .julgõ‿iʔ .sääntsegaʔ hainalõ .minnäʔ heitlik ilm, ei julge sellisega heinale minna; .tervüs om õ̭nnõ sääne segimäne, õi olõʔ .haigõ õi terveh tervis on aga selline muutlik, pole ma ei haige ega terve. Vrd segändäjä
2. ebaselge, segane ▪ nuuʔ olliʔ sõ̭naʔ segimätseʔ, võidulauluʔ .võ̭õ̭raʔ (rahvalaulust) need olid segased sõnad, võõrad võidulaulud. Vrd segämäne