[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lüvvä K L P M Kõ S Po Lu Li J (Kett. R U Ke Ku Kr) lüüvvä P M Lu Li Ra J lüüvve Lu J lüüvä Li lüüäɢ I (vdjI Ko Kl) Лю́вэ K-reg₂ Лю́йе Ii-reg₁, pr löön Kett. K M Kõ S Lu J lüön K R L P Kr lüün Kõ Lu Li J Ku lüen Kr, imperf lein Kett. K R L P M Kõ S Lu Li Ra J Ku lei I löin Kõ Ku
1. lüüa; peksta; taguda, kolkida | vn ударять, ударить; бить, побить, в-, на-, избивать, избить; колотить, поколотить, вколачивать, вколотить, ковать, сковать и т. д.
K lein varpaa tšiveesee lõin varba vastu kivi
Ku lei nii kovass pää, tahto männä durakõssi lõi nii kõvasti pea (ära), (et) pidi peaaegu hulluks minema
L ženiχa lüöb õikõall jalgalla paŋgyõ bokallaa (pulmakombestikust:) peigmees lööb parema jalaga pange külili
S võttaas piimäpata i lüvväs seinääsee võetakse piimapott ja lüüakse vastu seina (puruks)
P kanalõikkaja ko saatii tšiin, siz lüötii nagloikaa värjääsie tšiin kui kanakull saadi kätte, siis löödi naeltega värava külge kinni
Li seiväz lüüvvää maaχχaa teivas lüüakse maasse
M naglad lüüvväz lakkõõ naelad lüüakse lakke
Li aŋgõrjass astragall lüvvää angerjat lüüakse (= püütakse) ahinguga
I kabjojõõ lüüäss potkovaᴅ kapjade alla lüüakse rauad
Lu lahsa lekamaa müü ep piä lüüvvä last ei tohi lõgemekohta lüüa
M χullu pää niku tšihval leiväl päähää lüütü hull pea, nagu kuuma leivaga (= sooja sepikuga) pähe löödud
J elä lüü ühesse süüsse, eläko kõikkinaa kahõssõ, a lüü süüsse tšümmenesse rl ära löö ühe süü pärast, ega üldse kahe pärast, aga löö kümne süü pärast
J näteliz lüüb vijjed vitsaᴅ rl nädalas peksab (= kulutab pekstes) viied vitsad
J mehed on armõttomassi lüütü opõizõvargõss mehed on armutult peksnud hobusevarast
M seppä pikkaraizõl vasaral lööʙ sepp taob (rauda) väikese vasaraga
Lu pessua lüüvvää paalikaakaa pesu kolgitakse (pesu)kurikaga
P villoi lüüvvä villu vatkuda
Lu lüütii tulta, taglõ võtti kipunaa löödi tuld, tael süttis sädemest (võttis sädeme)
2. (kella, lokku, trummi jne.) lüüa | vn звонить, бить (о колоколе, биле, барабане и т. д.)
M tšälü, tšäü tšerikkoo, tšellää jo lüvväᴢ käli, mine kirikusse, juba lüüakse kella!
K vahti ain lei kalatuškaa öövaht lõi üha lokku
Po mennäz barabanaa lǜömää minnakse trummi lööma
3. (linu) ropsida | vn трепать (лён)
L vitõmiil lüvvässä ropsitakse ropsimõõkadega
4. raiuda | vn рубить
M kapusravvaakaa lei raius kapsarauaga
5. (maja) vooderdada, voodrilaudadega üle lüüa | vn обшивать, обшить (дом)
I i taas lautoloilla lüüäs kase koto ja taas lüüakse see maja (voodri)laudadega üle
Lu lavvall piäp koto lüüvvä laudadega tuleb maja vooderdada
6. segada, kloppida; (võid) kokku lüüa, (võid) teha | vn мешать, смешать, по-; взбивать, взбить
I saahhariliivaa paammaɢ, siiᴢ hämmeltämmäɢ, lüümmäɢ paneme peensuhkrut, siis segame, klopime
I miä lehmää võita lei ma tegin võid (lõin võid kokku)
7. (vikatiga) niita | vn косить, скосить (косой)
Lu roho lüüvvää, a ruiss niitetää; sirpiikaa niitetää, a vikahtõõkaa lüüvvää rohtu (rohi) niidetakse, aga rukist lõigatakse; sirbiga lõigatakse, aga vikatiga niidetakse
U nõistii ühezä lüömää kõik tšülä hakati koos (heina) niitma, kogu küla
Lu lüütü roho ~ lüütü einä niidetud rohi ~ hein
M sünnütettii i ühsinää tööllä vai niittämäzä vai einää löömäzä sünnitati ka üksinda tööl või (vilja) lõikamas või heina niitmas
J tülpell vikahtõll juhtia on õikõ raŋkk lüüvve nüri vikatiga on tarna väga raske niita
I meilä neemiä lüütii jõğgõõ rannaza meil niideti luhtasid jõe kaldal
8. (tulirelvast) lasta, tulistada | vn стрелять, выстрелить
M nõistii löömää hakati laskma
9. viibata; (pead) noogutada; (õlgu) kehitada | vn махать, махнуть; кивать, кивнуть (головой); пожимать, пожать плечами
Lu tšäellä lei viipas käega
J pääkaa lüümä pead noogutama
J lei vaa pihakaa kehitas vaid õlgu
10. (pilku, silmi) tõsta v. langetada v. pöörata | vn поднимать, поднять или опускать, -тить или обра/щать, -тить (взор, глаза)
J lei silmed musaa obrõzaa päälee pööras pilgu mustale pühapildile
J silmii(t) mahaa lüümä silmi langetama (maha lööma)
J väänin pää miä päivää poolõõ, lein loomad lounaasõõ rl pöörasin ma pea päeva (= päikese) poole, lõin (= pöörasin) näo lõunasse
11. ära võtta, kahjustada, rikkuda (külma kohta) | vn повреждать, повредить, губить, погубить (о морозе)
K tšülmä lei kõik mettsämarjaᴅ külm võttis kõik metsamarjad ära
Kõ tšülm, elä löö medje erneitä (Len. 217) külm, ära võta meie herneid ära!
12. muutuda, minna (mingisuguseks) | vn становиться, стать
J ilm lüüp pehmiässi ilm muutub pehmeks
J lüüp kauneessi punastab (läheb punaseks)
13. intrans lüüa, heliseda (kella kohta) | vn бить (о часах), звонить (о звонке)
J tunnid vass para·iku lüüti kahs kell lõi just praegu kaks
I tšellä lüüʙ, tšellä elizeʙ kell lööb, kell heliseb
14. intrans lüüa, taguda, kloppida, pekselda (südame kohta) | vn биться, колотиться (о сердце)
Lu süä lüüʙ süda klopib
■
I lei praalitšilla sinnua sind tabas halvatus
J nägoo lei paizõtussõõ lõi näo paiste
J tšäsi lei paizõtussõõ käsi läks paiste
Li lei enee karkuu pistis plehku
Lu ku viĺjä on nurmõl valmiᴢ, perrää vihmaa lüüʙ lammaa kui vili on nurmel valmis, (siis) pärast vihma paneb vilja maha (= vili lamandub)
Lu lainõ lüüʙ rantaa laine lööb (= paiskub) randa
Lu lainõ lüüb rissii laivaa laine käib risti laeva
M jürü lei vikastõõsõõ välk lõi vikatisse
M laa kasõ lööp kane kossiaᴅ, sis tuõp pehmiäp einä las kaste niisutab neid heinakaari, siis tuleb pehmem hein
M opõn sis kõv̆vii lööʙ jalkoo, täll vaivattaaʙ vattsaa hobune trambib siis kõvasti jalgadega, (kui) tal valutab kõht
Ra piäp pesu mõilaakaa lüüvvä pesu tuleb sisse seebitada
Li lei mõilalla seebitas sisse
J tšültšee lüümä (kellelegi) külge lööma (= kurameerima)
Lu kahs laiskaa lüütii vettoa, kumpa näiss on laizgõpi kaks laiska vedasid kihla, kumb neist on laisem
Ra leimmä tšäeᴅ lõime käed (= leppisime kokku)
M löötii tšäs̆siä ühte, a kõlmaiz lahgotti veeti kihla (löödi käed kokku), aga kolmas lõi lahti
J leivät tanttsua nad lõid tantsu
M suv̆vaaʙ šuutkaa lüüvvä armastab nalja heita
K viimein vihko ko niitettii, siz löötii kukõrpallua kui viimane (vilja)vihk lõigati, siis lasti kukerpalli
K pliiškiä sõrmiikaa löötii nipsu löödi sõrmedega
Lu nät ku anti, nii kõrvaᴅ lüütii tulta näe, kui äigas, siis kõrvad lõid tuld
Lu tulta lüüb i jürizeʙ lööb välku ja müristab
I iiliä jumalaa vaŋkkurill ajõlõb i jürizeʙ, i tulta lüüʙ Elias sõidab jumala vankriga ja müristab ja lööb välku
Lu jumal tulta lööʙ (jumal) lööb välku
Lu terässä lüüp sirkaassa taivaassa, ühtää pilviä [= pilveä] eb õõ põuavälku lööb selgest taevast, ühtki pilve ei ole
Lu terässä lüüʙ, se jutõllaa viljoja valmisutaʙ lööb põuavälku, see, öeldakse, paneb vilja valmima

müvvä K L P M-Set. Po J (Kett. Kõ Ja-Len.) müvväɢ I (vdjI) müüvvä M Lu Li (Kõ) müüvve J-Tsv. müüvä Set. J müüäɢ I, pr müün Kett. Set. K L M Ja Lu J möön K müön K müü I, imperf müin Set. K Kõ J möin L Lu Li J müüzii I müüa | vn продавать, продать, распродавать, распродать
L ühed müötii, tõizõd õsõttii ühed müüsid, teised ostsid
K herra võisi müvvä vätšiä tõizõlõõ herralõõ (pärisorjuse aja kohta:) mõisnik võis müüa inimesi teisele mõisnikule
K podruška mööb lavvaa tagaa tilaa (pulmakomme:) pruutneitsi müüb kohta laua taha
I ootavassit tuli müüäɢ odavalt tuli müüa
M teill on õhva müütävä sugussi teil on õhv suguloomaks müüa (müüdav)
Kett. müütävää vart müügi (~ müümise) jaoks
J tšem puutup baŋkruttii, sene tarpõd müüvvä vasarõlt kes jääb pankrotti, selle varandus (tarbeasjad) müüakse oksjonil (haamri all)
M miε i müümässä em müünnü ma ei müünud mingi hinna eest
Lu müümizee em müü (ma) ei müü mingil tingimusel.
Vt. ka müüjäskellä, müüskõlla, müüõskõlla

süvvä Kett. K R L P M Kõ S Ja Po Lu J Ku (Ke) süvve J süvväɢ I süüvvä M Kõ V Po Lu Li Ra J Ku süüvve Lu J süüvv Ku süüvä Ra J süüve Ra söövä M-Set. söüvä [sic!] Lu süüvväɢ I (vdjI Ko) süüväɢ ~ süüäɢ ~ sööäɢ I Сю́вва K-reg₂ Pal₂ Сю́иѣкь ~ Cю́эдя Pal₂ Сю́иѣкъ Ii-reg₁, pr söön Kett. K P M Kõ S J-Must. süön K P sǜön Po süün Lu Li Ra J, imperf sein Kett. K P M Kõ Lu Ra J, II inf Сњме Tum.
1. süüa, ära süüa | vn кушать, покушать, есть, поесть, съесть
M sõtaaigall söötii roholeipää sõjaajal söödi rohuleiba
Lu suurmikkoa süüvvää leivääkaa, rooppaa süüvvää ilm leipää tangukörti süüakse leivaga, putru süüakse ilma leivata
Li ku maatõ õli paĺĺo, siis süütii uutõõ vootõõssaa õmmaa leipää kui (taluperel) oli maad palju, siis söödi uue lõikuseni (uue aastani) oma (viljast) leiba
L isuttii lavvaa takann süömäzä istuti laua taga söömas
K õli söömizellää oli (just) söömas
J õmmaa aikaa piäp süüvvä kindlal ajal tuleb süüa
P piäp tšiirepii süvvä, suppi jahuʙ peab kiiremini sööma, supp jahtub (ära)
J tartut süümää, nii süüt paĺĺo, tahot süüvvä vatsaa täünn satud sööma (= pääsed söögi kallale), siis sööd palju, tahad süüa kõhu täis
P minua imotab lohkua süömää mul on himu süüa (praetud) kartulilõike
P seiseizin sviežaa rokkaa üliekaa sööksin värskekapsasuppi hapukoorega
Ku hään on süümättᴀ̈ i juumattᴀ ta on söömata ja joomata
J katsokk, ku see näĺĺess urvip süüvve vaata ometi, kuidas see näljast vihub süüa
J starikk valuttõõp süüvve vanamees vihub süüa
P süö haili-leipää i läntüpiimä, a lihaa et tõhi tšüsüä söö silku-leiba ja hapupiima, aga liha (sa) ei tohi küsida
M ahnas söömää niku koira ahne sööma nagu koer
M nät ku koira lohmiʙ süüvvä näe, kuidas koer lohmib süüa
Li lammaš šapõrtap süüvvä lammas rabistab süüa
J vaĺĺu süümä ablas sööma
Li se on nikku süümää see on närb sööma
Lu kukko kanoi kutsup süümää kukk kutsub kanu sööma
M opõzõd õltii üväᴅ, sööneeᴅ hobused olid head, söönud
Lu ku koira süüb rohtua, sis tääp kehnoa ilmaa kui koer sööb rohtu, siis (see) ennustab halba ilma
J sigaa-marja, sitä ep süüvvä leesikas, seda ei sööda
P pajatõttii, etti susi lampaa sei räägiti, et hunt sõi lamba (ära)
Lu miä tahon nii tehä, jott suõd õltais süüneeᴅ i lampaat terveeᴅ ma tahan nii teha, et hundid oleksid söönud ja lambad terved
P süömäss nõistua süöᴅ söömast tõustes sööd (= sööd ka siis, kui kõht on juba täis)
J süüʙ, niku rihma pletiʙ sööb, nagu nööri punub
Lu nõizõp tüütä tetšemää, siz on tšülmiizä, a ku nõizõp süümää, siz on higõᴢ (kui ta) hakkab tööd tegema, siis on (tal) külm, aga kui hakkab sööma, siis on higine
Lu tämä süüp tšäsijeekaa, tüütä teeb vatsaakaa vs tema sööb kätega, tööd teeb kõhuga
Lu sei kahõõ mehee vassaa, a ize eb õllu varma, ize õli kuivanõ sõi kahe mehe eest, aga ise ei olnud tüse, ise oli kuivetu
Lu se oŋ ku upi-auta, ilma põhjaa, kõik süüʙ (õgardi kohta öeldakse:) see on kui põhjatu auk, ilma põhjata, kõik sööb (ära)
Li se on nii prokutoo süümää, kõik ajab alaᴢ see on nii ablas sööma, ajab kõik (kurgust) alla
Lu miε õõn süünü niku süümättä, niku issoa bõõ ma olen söönud, nagu polekski söönud, nagu pole isu
Lu süümissä sein, a vattsaa täün en saanuᴅ küll sõin, aga kõhtu täis ei saanud
M täm söömizessä sei, ai ku on vähä söönnü ta sõi vaid moe pärast, oi kui vähe on söönud
L süömättä süötüä vieʙ (muinasjutust:) söömata (= näljane) viib (kannab) söönut (= tõbine kannab tervet)
P tšihutin süvvä keetsin süüa
M süvvä pantii kaasa süüa pandi kaasa
Lu vee lehmil süvvä vii lehmadele süüa
Kõ a ku tuõp silla süüvvä nält́š́ä aga kui sulle tuleb nälg (= tahtmine süüa)?
P süvvä tahtauʙ on tahtmine süüa (~ tahaks süüa)
2. närida, kahjustada, lõhkuda | vn поедать, съедать (в значении ‘портить’), крушить
P unilintu süöp sõpõi koi sööb rõivaid
Lu touku süüp puuta tõuk sööb puud
Lu kapusaa matokkõizõt süütii kapusaᴅ kapsaussid sõid kapsad (ära)
M kuparossa on niku tšivi, tämä sööʙ niitii vai lõŋgaa, ev või paĺĺo panna, kui kraaskaaᴅ vaskvitriol on nagu kivi, ta sööb linase või villase lõnga (ära), ei või palju panna, kui värvid
Li tšivikaz ranta süüb laijat poiᴢ kivine rand lõhub (purjelaeva) küljelauad (ära)
■
J luita sööʙ luud valutavad
M pajattaas tämäss, a täm juttõõʙ: la pajattaaᴢ, a milta bokkaa ep söö temast räägitakse, aga ta ütleb: räägitagu, ega see mul tükki küljest ei võta (ei söö)
P miε tämää päälie vaatan, kõik silmiikaa sein, nii kõvassi õli iloza ma vaatan tema peale, lausa silmadega sõin, nii väga ilus oli

tüvviä, tüvvä, tüvvää Vt. tüveä