Sõnaraamatust •
Lisamaterjalid •
@tagasiside •
|
Leitud 1 artikkel
ävitä M Kõ Ra (K L U P Lu) hävitä (P M Kõ) hävitäɢ I, pr äviäʙ M äv̆viäʙ M Kõ, imperf ävizi U äviᴢ M Ra ävviiᴢ Lu kaduda, hävida, raisku minna | vn исчезать, теряться, пропадать, гибнуть
L tämä hävizi med́d́e väliss ta kadus meie vahelt ära
Kõ lehmä äv̆viäʙ lehm kaob ära
M äviᴢ, niku maanal̆laa meni kadus, nagu maa alla vajus
Kõ meill õli opõn ävinnü meil oli hobune kadunud
Ra ühes taloz dobra äviᴢ, a tõisõs lisäüᴢ ühes talus vara kadus (= vähenes), aga teises suurenes (lisandus)
M paha voima ävis kõrraᴢ kuri vaim kadus korraga ära
Lu tavotti lüüvve domovikkaa, i domovikk ävvüᴢ (Mäg. 200) (ta) üritas lüüa majahaldjat, ja majahaldjas kadus
I kuhõõ tämä hävije kuhu ta kadus?
P tämä on ted́d́ee väliz hävinnüᴅ ta on teie vahel kadunud (= ta ei tea, kummaga tegemist teha)
M kase õikõa silmä äviᴢ see parem silm kaotas nägemise
U ńää ku menjää voon ävizi kagra vaat, kuidas möödunud aastal kaer hävis
P tämä on ävinnüd ińehmiin tema on kadunud (= raisku läinud) inimene.
Vt. ka ävinessä, ävisä, äviüssä