[VOT] Vadja keele sõnaraamat

õp̆põa Vt. õpõa

õppõa Kett. P (Kõ Lu), pr õpõn K õpen K-Ahl. õppyõn P, imperf õppõzin P Lu õppida | vn учиться
P mill õli raskaz õppõa mul oli raske õppida
Kõ õli üvä õppõma oli hea (= tubli) õppima
Lu õppõzin kahs vootta i tulintši utšittelassi [= utšiteĺassi] (Len. 276) õppisin kaks aastat ja saingi õpetajaks.
Vt. ka õppia, õppihuta, õppiissa, õppõuta, õpõlla, õpõta