[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kuu¹ K R L P M Kõ S Ja-Len. Lu Li Ra J I Kr kuuh ~ küuh Kr Ку́у Pal₁ K-reg₂ Kŷу Ii-reg₁ Куг̧ Pal₁ Куу Tum., g kuu K L Lu J
1. kuu (taevakeha) | vn луна, месяц
Lu kuu paisap sirkaassi kuu paistab selgelt
P kuu nõizõʙ kuu tõuseb
S kuu laskauʙ kuu loojub
J kuu kazvoʙ kuu kasvab
K kuu ležip siz on tšülmä kuu (kui) kuu on selili, siis on külm kuu (= on oodata külma ilma)
J kõns kuu on sirpill, siis täll õlla sarvõᴅ kui kuu on sirbikujuline, siis on tal sarved
J kuu on sarvikoll kuu on sirbikujuline
L piεp kuuta müö tšedrätä tuleb kuuvalgel kedrata
J ko tahod niittüä puhassaa, etteb võzot kazvois sis tarvis kuu põhjall, koos taivaas kuu louvvaa kui tahad niitu puhastada, et võsa (võsud) ei kasvaks, siis (on) tarvis (seda) kuu põhjal (teha), kui taevas kuu luuakse
Lu ku kuu sünnüʙ, siz on uus kuu kui kuu luuakse (= kui kuu sünnib), siis on noorkuu
M noor kuu jo süntü noorkuu juba loodi (= noorkuu juba sündis)
Lu piäb alku kuuta sahata irsiä noores kuus tuleb palke saagida
I mettsää sahattii vassõzõlla kuulla metsa raiuti noores kuus
Kr wassen kuuh noorkuu
K maa-munõit isutõttii vanall kuulla kartuleid pandi maha vanas kuus
S pool kuu poolkuu
S täünä kuu ~ Lu polnõi kuu täiskuu
M J kuu sirppi kuusirp, -veerand
Lu kuu terä poolkuu; kuusirp, -veerand
Lu kuu teräᴅ kuu sarved
Lu kuu sappi kuu sapp
K kuu varo (Ahl. 159) kuu ring
J kuu põhja (kuuloomise aeg); kuu põhi
J kuu pimetüᴢ (Tsv.) kuuvarjutus
J kuu valka kuuvalgus
2. (kalendri)kuu | vn (календарный) месяц
I ühesää kuuta kantõ lehmä vasikkaa üheksa kuud kandis lehm vasikat
M tšiuruussa kuu on tšessää (esimesest) lõokesest on kuu (aega) suveni
I kuuta eb mennüɢ ei kulunud (läinud) kuud (aega)
M kahis̆sõõ kuuza mahsaaz rahaᴅ kaks korda kuus makstakse raha
L em mälehtää, kummall kuuta tämä on ma ei mäleta, mis kuul see on
J kui martti kuu, nii katid urnõta kui (on) märtsikuu, siis kassid kräunuvad
J jouluu kuullõ jõulukuul, detsembris.
Vt. ka alkukuu, aprelikuu, augustikuu, fevralikuu, jaani-kuu, joulu-kuu, juulikuu, lõppu-kuu, maikuu, marttikuu, noja·abri-kuu, okt́abŕ-kuu, sent́äbrikuu, süntümä-kuu, tuiskukuu

sappi K-Ahl. P M Lu Li Ra J-Tsv., g sapii M Lu Li J sapõõ Lu
1. sapp; sapipõis | vn жёлчь; желчник
M sappi on kõltain viha vesi sapp on kollane viha vesi
P petšoŋkaz on sappi, sitä ep süvvä, võttaaz vällää, kuivattaaᴢ ja sis ku jäätütät tšäeᴅ vai jalgaᴅ, sis seneekaa võitaaᴢ, .. piäb ligottaa suojaz veez ja sis saaʙ võitaa maksa küljes on sapipõis, seda ei sööda, (see) võetakse välja, kuivatatakse ja siis, kui (sa) külmetad ära käed või jalad, siis sellega määritakse, .. (sapipõit) tuleb leotada soojas vees ja siis saab määrida
Lu sigaa sappi on üvä palgoittamizõl sea sapp on hea külmetuse puhul
Lu nii on pahan, jott sappi meni musassi on (oli) nii vihane, et sapp läks mustaks
2. (päikese- või kuu)sapp (halonähtus: kõrvalpäike, kõrvalkuu) | vn ложное Солнце, ложная Луна
Lu välissä päivüü tšültšiiᴢ õllaa sapiᴅ, kahs sappia, ühs on ühel poolõl päivüttä, tõin on tõizõl poolõl päivüttä, se tääʙ vihmaa iĺi tormia vahel on päikese külgedel sapid, kaks sappi, üks on ühel pool päikest, teine on teisel pool päikest, see ennustab vihma või tormi
Lu ümpäri päivüttä on kauniit sapõᴅ päikese ümber on punased sapid
Lu kuull on sapõᴅ kuul on sapid
Lu kuu sappi kuu sapp
■
Lu tuuli sappi tormi kese, tormisilm.
Vt. ka tuuli-sappi