[VOT] Vadja keele sõnaraamat

isuta Al. M Po (Kett. K R-Eur. R-Reg. L P Kõ Ja-Len. Ku Kr) isutaɢ I, pr issuun Al. Kett. L P M Kõ Po Ku issun K R-Eur. Ja, imperf issuzin K L P M issuuzin K L M Kõ Po issujõõ ~ ji I, 3. p issuis [sic!] Kr issuie [sic!] ~ sii [sic!] K-Ahl.
1. (maha) istuda, istet võtta | vn садиться, сесть
P ko inehmiin tulõb rihiesie dai b issuu, sõizob uhzyõ suuza vai uhzyõ iezä, siz juollas: issuu, issuu, to vied meilt unyõ vällää, emmä nõiz üötä makaamaasyõ .. – nolaa siz miε issuun kui inimene tuleb tuppa ja ei istu, seisab ukse lävel või ukse ees, siis öeldakse: istu, istu (korraks maha), muidu viid meilt une ära, (me) ei jää öösel magama .. – No (las) ma siis istun
K pojo issusii maale [= issuzi maalõ] (Ahl. 115) poiss istus maha
R elä hooli velvüeni, et issun isuttamatta (Eur. 35) ära muretse, mu vennake, et istun istuma panemata
M saab isuta sinuukaa rinnaa kas tohib sinu kõrvale istuda?
L no issuumma nüd õhtagoizõlõ noh, istume nüüd õhtust sööma
Po isutkaa istuge!
I siälä on rautatee, siällä paĺĺo vättšiä isutass maššinaa seal on raudtee, seal läheb (istub) palju rahvast rongile
M välissä koorma issuuʙ nii süväle uhavaa, et saa kuiniiᴅ vällää nõssaa vahel vajub (istub) koorem nii sügavale (pori)auku, (sa) ei saa kuidagi välja tõsta
2. loojuda, laskuda, looja minna | vn заходить, зайти, садиться, сесть (о солнце)
I kõõs päivüᴅ issuuʙ, õhtogona laskõuʙ metsän al̆laa, too üvä ilma i tuõʙ kui päike loojub, laskub õhtul metsa taha, siis tulebki ilus (hea) ilm
M päivä issuup sirkõassi, leeb üvä sää päike loojub selgelt, tuleb ilus (hea) ilm
M päivä issuub jumalallõõ päike loojub
3. kokku minna, vanuda | vn садиться, сесть (о ткани и т. п.)
M per̆rää pes̆sua meni aivo kok̆koo kofta, issuuᴢ pärast pesu läks kampsun väga kokku, vanus.
Vt. ka issoota, issua, issuussa

kaulad Kr päike | vn солнце

laskiissa (Lu), pr laskiiʙ, imperf laskiizi: laskiᴢ Lu loojuda | vn заходить, зайти (о солнце, о луне)
päivüd laskiᴢ päike loojus.
Vt. ka laskauta, laskõussa, laskõuta, laskõõssa, laskõõta

laskõuta L M Kõ (Kett. K-Ahl.), pr laskõuʙ Kett. K L M Kõ, imperf laskõuzi L laskõuᴢ L M laskuda; langeda; vajuda; loojuda | vn спускаться, спуститься, опускаться, опуститься; заходить, зайти (о солнце)
M õrava laskõup puuss alaᴢ orav laskub puult alla
L saatana laskõuzi maalyõ saatan laskus maa peale
L lemmüs tulõb niku rihma laskõuʙ kratt tuleb, nagu köis laskub
L tähed laskõuvaᴅ, sis niku puhup tähti tulta (kui) tähed langevad, siis täht (nagu) puhub tuld
L õhtagonna, kui päivä nõis laskõumaa puolyõssaa metsεä tagaa õhtul, kui päike hakkas vajuma (laskuma) poolenisti metsa taha
Kõ päivä laskõup tširkkaassi päike loojub selgelt
M päivä laskõub jumalaa tüv̆vee, jumalallõõ päike läheb looja
M päivää laskõumiin päikese loojumine.
Vt. ka laskauta, laskiissa, laskua, laskõnõssa, laskõussa, laskõõssa, laskõõta

laskõõssa Lu J (Li) laskõõssõ ~ laskõõss Li laskõssa Lu laskõss J-Tsv., pr laskõõn Lu Li J laskõn J-Tsv., imperf laskõõzin Lu Li J laskuda; langeda; vajuda; alaneda; loojuda | vn опускаться, опуститься, спускаться, спуститься; понижаться, понизиться, заходить, зайти (о солнце)
Lu turpaita müü laskõõn alaᴢ redelit mööda laskun alla
Li venneeka alaz virtaa on üvä laskõõss, ep piä soutua epku mittää paadiga on allavoolu hea sõita (laskuda), ei pea sõudma ega midagi
Lu ku utu laskõõb maall, leeb üvä ilma kui udu langeb maha, (siis) tuleb hea ilm
Lu rooja laskõõs põhjaa pori vajus põhja
Lu rihi õli laskõõnnu maja oli vajunud
Lu tänävä on suur vesi, oomõnn tuuli muutub i vesi laskõõʙ täna on suurvesi, homme tuul muutub ja vesi alaneb
Lu lainõõd laskõõvaᴅ lained alanevad
Li sis täll tehtii pääle kampressi i perrää senee paizõttuumin laskõõᴢ siis tehti tal(le) kompress (peale) ja pärast seda paistetus alanes
Lu päivüᴅ algaʙ laskõõssa päike hakkab loojuma
Lu ku päivä laskõõb i punõtiʙ, se tääp kehnoa ilmaa kui päike loojub ja punetab, see ennustab halba ilma
Li tänävä päivä laskõõs pilveen nallõ täna loojus päike pilve sisse
Li päivä laskõõb loojoo ~ J päivä laskõõb loojaa ~ päive laskõb looja päike loojub (läheb looja)
J päiv laskõõz loojaa päike loojus (läks looja).
Vt. ka laskauta, laskiissa, laskua, laskõnõssa, laskõussa, laskõuta, laskõõta

laskõõta (M Kõ), pr laskõõn M Kõ, imperf laskõõzin laskuda, loojuda | vn опускаться, опуститься, спускаться, спуститься; заходить, зайти (о солнце)
M sinne laskõõd alõpassi, siz om paturiniittü laskud sinna allapoole, siis tuleb (on) Paduriniit
Kõ kaunis taivas, ku päivä laskõõʙ taevas punetab (on punane taevas), kui päike loojub.
Vt. ka laskauta, laskiissa, laskõnõssa, laskõussa, laskõuta, laskõõssa

matalalla: matalall M Lu matalala I matalal Lu adv madalal(t) | vn низко; на заходе (о солнце)
Lu päivä on matalall, ohtogo tuõʙ päike on madalal, õhtu tuleb
Lu aluz isub matalal purjelaev istub madalal(t) (= istub sügavalt vees)
Lu ku pääsko lennäʙ maata müü, maata vass, matalal, siis sooviʙ vihmaa kui pääsuke lendab maad mööda, maadligi (vastu maad), madalal(t), siis ennustab vihma.
Vt. ka matalikkõizõlla

matalallõõ M matalõl Lu adv madalale, alla | vn низко; на заход (о солнце)
M päivä laskõz matalallõõ, piεb mennä kot̆too päike laskus madalale, peab minema koju
Lu päivüᴅ meni matalõl päike laskus (läks) madalale.
Vt. ka matalikkõizõllõ

päivä Kett. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I Ku (R U Ja-Len. Ko) päive Lu J-Tsv. päiv Lu J Ku päivᴀ̈ Ku peive ~ paiva Kr Пяйва Tum. Пэйва Pal₁ Tum. Пэивэ Pal₁ Пэйвя Pal₂ Пэ́йвэ K-reg₂ Ii-reg₁, g päivää Kett. K U P M Po Lu Ra J I Ku päivεä L päivä Lu J
1. päev; tähtpäev, mälestuspäev, püha | vn день; знаменательный, поминальный день, праздник
Lu tüütä teeb üüd i päiväᴅ teeb tööd ööd ja päevad
Lu mõnikkaal kana üli päivää muniʙ mõnel muneb kana üle päeva
L braatšinoit piettii kõlmii, nellii, viizii päivii külapidu peeti kolm, neli, viis päeva (järjest)
M liha õli jõka päivii lavvalla liha oli iga päev laual
J tämä tetši tüütä päivässä päivää ta tegi tööd päevast päeva
M täm̆mää päiväd on eeᴢ tema (elu)päevad on (veel) ees
I pappi tuli vassaa – paha päivä papp tuli vastu – halb (= õnnetu) päev (ees)
Li küll sill on kurjaᴅ päiväᴅ küll sul on viletsad päevad
M tänän õli mokom põlo päivä, palava päivä täna oli niisugune palav päev (= oli palju tegemist)
Lu vai kannii piäʙ ellää nooriᴢ päiviᴢ või niiviisi peab elama nooruspäevil
Lu müü õlõmma nütt vanoilla päivillä, tüütä emmä tee meie peame nüüd vanaduspäevi, tööd ei tee
Lu miä süntüzin õnnõlikkaajõõ päiviijee ma sündisin õnnelikesse päevadesse (= õnneliku tähe all)
K sünnitid minuu suurilõ päivilee (itkust:) sünnitasid mu suurteks päevadeks (= raskeks eluks)
L talvõlla lievät tuizguᴅ i tšülmät päiväᴅ talvel tulevad tuisud ja külmad ilmad (külmad päevad)
Kõ üvä tšülvü päivä hea külvipäev (= -ilm)
J artši päivenne teh́h́ää tüüt argipäeval tehakse tööd
J tšehs päiv keskpäev
M täm tuli poolõza päiväzä ta tuli keskpäeval
J süntümizee päiv sünnipäev
J nimi päiv ~ iimenikko päivä nimepäev
J süümätöim päivä paastupäev
M pominaa päiväll ep paratattu mit̆tääᴅ surnute mälestamispäeval ei parandatud midagi
M ennee juhanusõõ päivää enne jaanipäeva
L iiĺiä päivällä tšihutõttii õlutta eliapäeval pruuliti õlut
K lazarii päivä õli tšerikkopäivä laatsarusepäev oli kirikupüha
J jürtšinn õli naisii päivä jüripäev(al) oli naiste püha
Lu jouluu päiviil vätši ookaᴢ ja üvvää sei jõulupühadel rahvas puhkas ja sõi head (rooga)
M kui tultii tõisõõ tal̆loo, nii annõttii üv̆vää päivää kui tuldi teise tallu, siis öeldi tere päevast
L jumala teitä varjõlõp kõikõss pahass päiväss jumal kaitseb teid kõige halva eest (viletsuspäeva(de) eest)
M kazee od́d́an musassi päivässi selle hoian musta(de)ks päeva(de)ks
J ain tšäimmä päivää issumaᴢ aina käisime päeval koos istumas (= tööd tegemas)
M karjušši tuli millõõ päivilee karjus tuli minu juurde (sööma)päevadele (= tuli minu kord karjust toita)
2. päike | vn солнце
K meneb kuu izä-mehenä, meneb päivä pää-mehenä (Ahl. 93) rl läheb kuu isamehena, läheb päike peamehena
P pilvi tuli päivälie etie pilv tuli päikese(le) ette
Lu päivä on matalall, ohtogo tuõʙ päike on madalal, tuleb õhtu
J meevät päivää tšättee makkaama lähevad päikese kätte magama
Lu päivä räkiteb jürüü eeᴢ päike kõrvetab äikese eel
M päivä avvoʙ päike hautab (vihma)
Lu päivä häikeäʙ, paap silmät piurullaa päike pimestab, paneb silmi kissitama
L päivä kummittõlõʙ, päivä meneb bĺednõissi i valkõassi, i kauniissi, kyõs kummittyõʙ päike heitleb, päike läheb kahvatuks ja valgeks ja punaseks, kui heitleb
L kahs kõrt vuvvõs päivä vait mändžiʙ, enipεän i kupoĺonn kaks korda aastas vaid päike mängib, lihavõttepühal ja jaanipäeval
Lu päivä pilkahtaaʙ päike vilgatab (pilvede vahelt)
M päivä tširkostaaʙ päike helendab (= päev koidab)
Lu päivä pakkõõʙ päike läheb pilve varju
P M päivä nõizõʙ päike tõuseb
L päivä issuuʙ päike loojub
M päivä issuz jumalallõ päike läks looja
M päivä on laskuulla päev on loojumas
Lu päivä lazgull on taivas kauniᴢ, se tääb üvvää ilmaa (kui) päikeseloojangul on taevas punane, see ennustab ilusat ilma
P päivää lasku päikeseloojang; lääs, läänekaar
P päivää nõisu päikesetõus; ida, idakaar
■
I miä õõ päivizä, niku aaduza tših̆huu mul on palju tööd, nagu põrgus keen
L piεp tüötä tehä palaviss päivii peab palehigis tööd tegema
M oi ku häärääʙ, palavas päivinää oi, kuidas askeldab palehigis
K õhsinaa päivinää toomma puu kotoosõõ kõige täiega (okstega koos) toome puu koju
M koko lehmä nahkoinaa päivinää mahsõ kahtšümmett viis rubĺaa (kogu) lehm naha ja karvadega maksis kakskümmend viis rubla.
Vt. ka artšipäivä, blaagoveššapäivä, famin-päivä, emopäivä, enipäivä, enimpäivä, esimeinpäivä, esimespäivä, filippa-päivä, heŋkäpäivä, hlaaripäivä, iiĺapäivä, iimnikkapäivä, ilopäivä, jaani-päivä, jalkapäivä, joulupäivä, jovanapäivä, juhanuhsõõ-päivä, juli-päivä, juukkipäivä, jürtšipäivä, kadrinapäivä, kallis-päivä, kasjana-päivä, katopäivä, koolõpäivä, kupeĺa-päivä, kupoĺopäivä, kursipäivä, kõlmaispäivä, künttilpäivä, lahtopäivä, laukopäivä, laulupäivä, likopäivä, liukupäivä, lõunatpäivä, maaentšäüspäivä, maarjapäivä, mallaspäivä, miihkeli-päivä, miihlapäivä, miikkulapäivä, mäleehtüspäivä, nastassiapäivä, nelläispäivä, nimipäivä, nätilpäivä, ogru-päivä, ohtogopäivä, oomnikkopäivä, palopäivä, pedro-päivä, peeĺĺiukupäivä, pesupäivä, petospäivä, pomiluspäivä, pominapäivä, pomiŋkapäivä, pominoispäivä, pominuspäivä, poolpäivä, post-päivä, praaznikkapäivä, pulmaa-päivä, puust-päivä, pädräpäivä, pöörüpäivä, pühäpäivä, raadonittsa-päivä, rissimä-päivä, samsonipäivä, saunapäivä, sikoipäivä, strookkupäivä, surmapäivä, süntüpäivä, süntümäpäivä, süäpäivä, šabaššu-päivä, talvi-päivä, troitsaa-päivä, trudopäivä, tšehsipäivä, tšerikko-päivä, tšesäpäivä, tševätpäivä, tšülmäpäivä, tšülvüpäivä, tuhkapäivä, tuŋkopäivä, tuskapäivä, tõinõpäivä, tõis-päivä, tõiznapäivä, tõizõnpäivä, tööpäivä, ulaskaa-päivä, ulassa-päivä, urpopäivä, utu-päivä, veerisseepäivä, vihm-päivä, vijjespäivä, öö-päivä
Vt. ka päivikko, päiväᴢ, päivüᴅ, päivükkõin, päivükkäin

päivüᴅ L P M Kõ Po Lu Li Ra J I (Kett. R-Reg.) päivüt K-Ahl. J-Must. peivüd ~ peivitt Kr Пяйва Tum., g päivüü L Kõ Lu Li
1. päike | vn солнце
I päivällä päivüt paisaʙ, a üüllä kuu paisaʙ päeval paistab päike, aga öösel paistab kuu
Li pilvi tukkaap päivüü pilv katab päikese
Lu päivüᴅ laskõõᴢ loojaa päike läks (laskus) looja
Lu ümperi päivüttä välissä on varo, a välissä päivüü tšültšiᴢ õllaa sapiᴅ, kahs sappia, ühs on ühel poolõl päivüttä, tõin on tõizõl poolõl päivüttä, se tääʙ vihmaa iĺi tormia päikese ümber on vahel rõngas, aga vahel on päikese külgedel sapid, kaks sappi, üks on ühel pool päikest, teine on teisel pool päikest, see ennustab vihma või tormi
Li päivüüssä mennää villuu päikese käest minnakse villu
M per̆rää päivüttä ku tuõp tšülmä, siz jäättüäz jääkilikaᴅ kui pärast päikes(epaiste)t tuleb külm, siis tekivad (jäätuvad) jääpurikad
M päivüd ilmall on üvä einää kuivõttaa päikesepaistelise ilmaga on hea heina kuivatada
2. koidik, varahommik | vn рассвет, раннее утро
Lu mentii päivüül kallaa püütämää mindi koidikul kala püüdma.
Vt. ka tševätpäivüᴅ
Vt. ka päivä, päivükkõin

päivükkõin P J-Tsv. päivukkõin (J), g päivükkõizõõ J-Tsv. päike | vn солнце
J päivükkõim va vilkahtaas pilviijõ väliss päike ainult vilgatas pilvede vahelt
J kalaa kuivõtõttii päivukkõizõᴢ kala kuivatati päikese käes
J lahsiilõ jutõltii: meŋkaa issumaa päivukkõisõõ lastele öeldi: minge istuma päikese kätte.
Vt. ka päivikko, päivä, päiväᴢ, päivüᴅ

päivüttüä M Lu Li J-Tsv. (K-Ahl.), pr päivütün K Lu J, imperf päivüttüzin päevituda | vn загорать, загореть (на солнце)
Lu päivüüz issu i päivüttü istus päikese käes ja päevitus (pruuniks)
Lu tullaa mereltä tševväässä, kõns on veel jää merel, siis kõikkaa kõvõpõssi inemin päivütüʙ jääl, siiz õllaa niku neegraᴅ, nii on kõvassi päivüttüneeᴅ tulevad (kalurid) merelt kevadel, kui on veel jää merel, siis kõige tugevamini inimene päevitub jääl, siis on (nad) nagu neegrid, nii kõvasti on päevitunud

sappi K-Ahl. P M Lu Li Ra J-Tsv., g sapii M Lu Li J sapõõ Lu
1. sapp; sapipõis | vn жёлчь; желчник
M sappi on kõltain viha vesi sapp on kollane viha vesi
P petšoŋkaz on sappi, sitä ep süvvä, võttaaz vällää, kuivattaaᴢ ja sis ku jäätütät tšäeᴅ vai jalgaᴅ, sis seneekaa võitaaᴢ, .. piäb ligottaa suojaz veez ja sis saaʙ võitaa maksa küljes on sapipõis, seda ei sööda, (see) võetakse välja, kuivatatakse ja siis, kui (sa) külmetad ära käed või jalad, siis sellega määritakse, .. (sapipõit) tuleb leotada soojas vees ja siis saab määrida
Lu sigaa sappi on üvä palgoittamizõl sea sapp on hea külmetuse puhul
Lu nii on pahan, jott sappi meni musassi on (oli) nii vihane, et sapp läks mustaks
2. (päikese- või kuu)sapp (halonähtus: kõrvalpäike, kõrvalkuu) | vn ложное Солнце, ложная Луна
Lu välissä päivüü tšültšiiᴢ õllaa sapiᴅ, kahs sappia, ühs on ühel poolõl päivüttä, tõin on tõizõl poolõl päivüttä, se tääʙ vihmaa iĺi tormia vahel on päikese külgedel sapid, kaks sappi, üks on ühel pool päikest, teine on teisel pool päikest, see ennustab vihma või tormi
Lu ümpäri päivüttä on kauniit sapõᴅ päikese ümber on punased sapid
Lu kuull on sapõᴅ kuul on sapid
Lu kuu sappi kuu sapp
■
Lu tuuli sappi tormi kese, tormisilm.
Vt. ka tuuli-sappi

tševätpäivüᴅ (M) kevadpäike | vn весеннее солнце
tševätpäivüüssä kõv̆vii veeri (rõiva kohta öeldakse:) kevadpäikeses pleekis tugevasti

tširkahtaa (Kett.), pr tširkahtaaʙ, imperf tširkahtii Kett. (hetkeks pilvede vahelt) nähtavale tulla, välja vaadata, (korraks) vilksatada (päikese kohta) | vn выглядывать, выглянуть, проглядывать, проглянуть, показаться, появиться (о солнце)
päivä tširkahtii üleᴢ päike tuli (hetkeks) nähtavale.
Vt. ka tširkastaa, tširkostaa

valkõa Kett. K L P M Kõ S Po Li J-Must. I valkea R-Lön. valkia R-Reg. Ke Ku valkaa Lu Li Ra J I valka Set. J-Tsv. walke ~ walki ~ walgi Kr Ва́лкыя ~ Валги Pal₂ Валкïя Pal₁ Ва́лкы K-reg₂ Ва́ла́кы K-reg₂ Ва́лакы Ii-reg₁ Ва́лгы Ii-reg₁ Ва́лъкы Pal₁ Ii-reg₁ Валка Tum., g valkõa Kett. K L M I valkaa Lu valka J
1. valge (värvuselt) | vn белый (цвет)
K minuu enne kooli, valkõa tšiutoo jätti, jätti millõ mälehtossi minu ema suri, jättis valge särgi, jättis mulle mälestuseks
P rokkalinnud ovat kõltazõᴅ, mõnikkaad on valkõaᴅ, tširjavaᴅ liblikad on kollased, mõningad on valged, kirjud
Ra valkaa niku luikko valge nagu luik
Kõ isä õli valkõiz vaaĺeŋkoiᴢ isa oli valgetes viltides (= isal olid valged vildid jalas)
K laavušnikka näeʙ, ešto on valkõisõõ sõvõnnud i kassa vähä lazzettu (Al. 16) kaupmees näeb, et (tütarlaps) on valgeisse (rõivaisse) rõivastunud ja pats on (otsast) veidi (lahti) lastud
Lu valkaa liivaa on lad́d́alt valget liiva on laialt (= palju)
M sõmõr-tšivellä möö pezemmä valkõita siltoita liivakiviga peseme me valgeid (= värvimata) põrandaid
Lu sill on nii žaaru, menid blednoissi, valkaassi sul on nii palav, läksid kahvatuks, valgeks
Lu tšäsi tšättä pezeʙ, mõlõpad om valkaaᴅ vs käsi peseb kätt, mõlemad on valged (= puhtad)
Lu valkaa ivussiissaa eliᴅ, a meelt ep kopittunuᴅ elasid vanaks (elasid valgete juusteni ~ halli peani), aga mõistust (pähe) ei tulnud (ei kogunenud)
Lu valkaajõõ ivusiekaa heledate juustega
Lu musal on süä murja, valkaal vaĺĺo süä vs tumedapäisel (mustal) on süda õrn, heledapäisel (valgel) on vali süda
J valkat karud eletä tšülmä põhjõ-meree jäiᴢ jääkarud elavad külma põhjamere (= Põhja-Jäämere) jääl (jäädes)
K tšihutõttii valkõata piimääkaa rooppaa keedeti valget piimaga putru (= riisiputru)
K valkõad javoᴅ püüli-, saiajahu
M valkõa taitšina saiatainas
M valkõat piirgaᴅ saiatainast pirukad
M valkõat suurimaᴅ riisitangud
M valkõad obahkaᴅ puravikud
J valkaa viina valge viin
J vapaisõ valkõa (Must. 186) väga valge
2. subst, hrl pl valged (ajaloolis-poliitilise terminina) | vn белые (в историко-политическом значении)
K se õli siis ku kauniid da valkõat tappõlivaᴅ see oli siis, kui punased ja valged sõdisid
Kõ ehtizimmä vaa opõzõt panna rakkõõsii, tšel veel bõllu pantu, ku valkõat algõtti panna pulemötoissa (Len. 212) vaevalt jõudsime hobused rakkesse panna, mõnel (kel) veel polnud pandud, kui valged hakkasid tulistama kuulipildujaist
3. suuvalge, soor | vn молочница (болезнь)
M lahzõll on valkõa tšeelee pääl lapsel on soor keele peal
4. valge, valgusrikas | vn светлый
J veel om valkaad üüᴅ, va ühs tähtikkõim vilkup taivaaᴢ veel on valged ööd, ainult üks täheke vilgub taevas
Ku zemskoo miko jo noisɪ menemää vällää, valkia päivᴀ̈ jo tuli Zemsko Miko hakkas juba ära minema, juba läks valgeks
Lu kujal on valkaa väljas on (veel, juba) valge
Lu valkaa tuli valge (= hele) tuli
5. subst valge, valgus | vn свет
K laka tunnusan tulela, laka vaatan valkõala (Ahl. 99) rl las (ma) tunnistan tulega, las (ma) vaatan valgega (= valgusega)
Lu tšen tšähsi kotikaa kantaa valkaata kujalta riχ́χ́ee (muinasjutust:) kes käskis kotiga kanda valgust õuest tuppa?
Lu siä saad mennä litšepäss valkaata sa võid minna valgusele ligemale
Lu valkaata ep saatu valgust ei saadud
6. tuli | vn огонь
Ku otet́śii spitškoikaa valkia võeti tikkudega tuli üles
J tulõõ valkall tulevalgel
7. Pal₁ päike | vn солнце
■
Lu makkaab valkaata unta on poolärkvel
Li siä õõd muissa muudõ-rõpi, niku valkaa varõᴢ musaa varõsõõ seaᴢ kk sa oled teistest (muudest) targem, nagu valge vares musta(de) vares(t)e seas.
Vt. ka kuu-valkõa, lahti-valkõa, ohtõgo-valkõa, oomnikko-valkõa, vaho-valka
Vt. ka valkoin