[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kena¹ Lu J I, g kenaa Lu J kena J
1. kena, ilus | vn миловидный, хорошенький, пригожий
I a naizikko, tämä vaattõ i juttõõʙ: mikä kena lahsi on silla aga naine, tema vaatas ja ütleb: kui (mis) kena laps sul on
Lu kena inemin kena inimene
I kena paikka kena paik
Lu kena poika ilus poiss
Lu kena tüttö ilus tüdruk
Lu kena õpõin ilus hobune
I kenad ĺeĺoᴅ ilusad lilled
2. J-Tsv. sale, sihvakas | vn стройный
J med́d́e tüttö kenap ted́d́e tüttöä meie tüdruk on teie tüdrukust sihvakam
3. J-Tsv. edev, keigarlik | vn франтовской, щеголеватый
J kats mit kenad ja uhkat poigõᴅ vaat, kui (mis) edevad ja uhked poisid.
Vt. ka kenukkõinõ

tševäᴅ Kett. K L P M Kõ S Lu J I (Ja Li Ra vdjI) tševät K-Ahl. keväᴅ Ku kehwe ~ kiäwe Kr Кевя Pal₁ Чеватъ Tum., g tševää Kett. K P M tševvä Lu tševäi ~ tševäe J-Tsv. kevad | vn весна
P vihmakas tševäᴅ vihmane kevad
J tševäd vesi teeb jää aukokkõizõssi kevadvesi teeb jää auklikuks
P eb mennü sitä tševättä, ko sinne paikkaasyõ eb uponnu lehmä vai lammaz vai opõnõ ei möödunud ühtegi kevadet, kui sinna paika ei oleks uppunud lehm või lammas või hobune
L tševäd jürtšinn karja ja tabuni lazzõttii mettsεä kevadisel jüripäeval lasti kari ja hobusekari metsa
P tševät tüöᴅ kevadtööd
S kui tševät tuli, siz algõttii tšüntää kui tuli kevad, siis hakati kündma
P vaatõttii, millin tševäᴅ vai kyõs saap tšülvää vaadati, milline (tuleb) kevad või kunas saab külvata
J tševäi rüiz ebõ tulokõᴢ suvirukis ei ole tulus
Lu tševäd miikkula kevadine nigulapäev
J lusti tševäd ilm: päiv paisõʙ, linnud laulovõᴅ ilus kevadilm, päike paistab, linnud laulavad
L tševεässä ja sütšüzüüssaa kevadest sügiseni
J tševäd vill (lühike) kevadine vill.
Vt. ka tševägo

vaattaa Kett. K L P M Kõ S Po Lu (R Ja-Len. Kr) vaattaaɢ I Ва́атта Pal₁ Ii-reg₁, pr vaatan Kett. K R L P M Kõ S Lu I vaattaan [sic!] (K) vaataa ~ vaat̆taa I wahtan Kr, imperf vaatõn P M vaatõõ ~ vaat̆tõõ I vaattazin Kõ
1. vaadata | vn смотреть, посмотреть
L kuttsuass nuorikkõa vaattamaa, tuvvass nuorikka vaattaa kutsutakse pruuti vaatama, tuuakse pruut vaadata
M siä vaata kui lõikkaaᴅ, sill on kuras seltšämii sa vaata, kui lõikad, sul on nuga seljaga (allapoole)
I tämä vaattõ kõhallaaɢ millõõ silmiijõ ta vaatas mulle otse silma (silmadesse)
P vaatõttii, millin tševäᴅ vai kyõs saap tšülvää vaadati, milline (tuleb) kevad või kunas saab külvata
M päältä on iloza vaattaa, a alta õhsõnõm̆maa tšäänäʙ vs pealt on ilus vaadata, aga alt ajab oksendama
Lu tämä ku vaatap kossaa, eb õõ üvvää täl meeleᴢ kui ta kõõrdi vaatab, (siis) ei ole head tal mõttes (meeles)
M kase vaataʙ inehmiin aźźaa päälee läpi sõrmii see inimene vaatab (selle) asja peale läbi sõrmede
2. külastada, vaatamas käia | vn проведывать, проведать
K eb õllu kotona sohsem vaattamaza sukua niiza viiezä tšümmenezä aigas-saigaza (Ahl. 110) (muinasjutust:) ta ei olnud nende viiekümne aasta jooksul üldse käinud kodus omakseid (~ sugulasi) vaatamas
K sõtamees jutteeb: elä tapa, lasse minua kotoa vaattamaase (Ahl. 110) (muinasjutust:) sõjamees ütleb (surmale:) ära tapa, lase mind (minna) kodu vaatama
M meemmä vaattamaa saunnaissa lähme katsikule (= lähme nurganaist vaatama)
3. (lapsi, karja, kodu) hoida, (laste, karja, kodu) järele vaadata | vn нянчить, присматривать, присмотреть (за ребёнком); стеречь (стадо); сторожить, стеречь (дом)
M petteriz lahsai vaatõn olin Peterburis lapsehoidjaks (= hoidsin Peterburis lapsi)
Kõ ńankkan õlin lahsai vaattamas ühe talvõ (Len. 216) lapsehoidjaks olin, lapsi hoidmas ühe talve
Kõ palkatkaa minua karjušissi, tšülää karjaa vaattajassi (Len. 217) rl palgake mind karjaseks, küla karja hoidjaks
M koo vaattaja koduhoidja
■
M ev vaatõttu, što nävät herraᴅ nad ei võtnud seda arvesse, et nad on mõisnikud
K arponikka vaattaab arvolla karttoikaa, mitä leeʙ arbuja (~ ennustaja) ennustab kaartidega, mis tuleb
P lurjuz ep kehta tehä mitäiᴅ, vaatab üli aizaa niku pero opõnõ laiskvorst ei viitsi midagi teha, vaatab üle aisa nagu peru hobune.
Vt. ka vaatahtaa, vaatõlla, vahtia

õlla Len. Kett. K R U L P Ke M Kõ S Ja Po Lu Li J (R U V Ra) õll J-Tsv. ylla Kl-Set. õllaɢ I (Ii-reg₁ Ma Kl) olla Ku, pr õõn K-Al. K M Kõ V Lu Ra J J-Must. õen K-Ahl. õlõn P Kõ õlen K-Ahl. õõ I yy Kl-Set. ellan ~ ella Kr, imperf õlin K U P M V Lu Li J olin Ku R-Reg. ylii Kl-Set. õl̆lii vdjI I Ma ellin Kr olla | vn быть
K õlivat kahõõ sõsarõhsõõ oli kaks õde
K ööt ovat siεll on ööd seal (~ nad veedavad öö seal)
I krezbinoiza panõvad deŋgoi laatkaasõõ, štop kõvad ampaad õõssivad lahzõll varrudel panevad raha kaussi, et lapsel oleksid tugevad hambad
K on nii õllu on nõnda olnud
K taas pomiŋkad ovaᴅ jälle on peied
L täzä tšüläzä õlivat tšivirisiᴅ siin külas olid kiviristid
M enõõ· nähnü ma ei ole näinud
M siä õlõᴅ iloza, a miä en õõ sa oled ilus, aga mina ei ole
Li siä õõd jurmõpi sa oled julgem
L mälestän, ku kasõ õli mäletan, kui see juhtus
L ep se minu miez õlõ tšenniit ko kehnokkõin portnoi ei see minu mees ole keegi (muu) kui vilets rätsep
P a enelliez õli kahs suurt sikaa aga tal endal oli kaks suurt siga
Lu mokoma inemissä parõp maa pääl i eb õllõiᴢ parem, kui sellist inimest maa peal ei olekski
Li mitä tüü siäl õõttõ nõiznut tšiskõõmaa miks te seal olete hakanud kisklema?
Lu õlõmissaa õlkoo olgu olemas
I õõ tervess ole terve!
J õõ nii üvä ole nii hea!