[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lõhna ~ lõhn J-Tsv., g lõhnaa J
1. tuulepuhang, -õhk | vn дуновение (о ветре)
2. pehme, soe, mahe (tuule kohta) | vn мягкий, тёплый, нежный (о ветре)
tänävä on nii lõhna tuuli täna on nii mahe tuul

lämmii Kett., g lämpimää soe, kuum | vn тёплый, горячий

löühkiä Ra löühkä ~ löüh́kä J-Tsv., g löühkiä õrn, mahe, pehme; leige, soe | vn нежный, мягкий; тепловатый, тёплый
J löüh́kä tuuli mahe tuul
Ra löühkiä vesi ~ J löühkä ~ löüh́kä vesi leige vesi
J löühkä vihm soe vihm

sooja Set. K M Ja-Len. Lu Li Ra J I Ku (R-Eur. Kõ) suoja R-Reg. L P Kr soojõ Li J-Tsv. suuja (Lu) śohje Kr Сооя Tum., g soojaa M Lu J suojaa P
1. soe | vn тёплый
Lu soojaa veeka pessiissää sooja veega pestakse end
P linnud lentävät suojiilõ mailõ linnud lendavad soojadele maadele
M soojassa poolõssa on tuuli tuul on lõunast
M võtap teep talvõlla sopi soojaa sää võtab teeb talvel täiesti sooja ilma
M kauniid rivad õltii villassa, etti soojõp õl̆lõis sääriläillee punased sääremähised olid villasest riidest, et säärtel oleks soojem
M tänän tetši vähikkõizõ soojõpallõ täna läks (ilm) natuke soojemaks
I miä kotona soojõttõõ pliitaa tüvenä i millõõ leep sooja kodus ma soojendan (end) pliidi juures ja mul hakkab soe
2. soe, soojus | vn теплота, тепло
M sooja luita eb murra vs soe konti ei riku (soe luid ei murra)
M riigaa päällä õli pantu õlgõᴅ, etti eb menneis sooja läpi rehetoa peale oli pandud õled, et soe ei läheks (laest) läbi
Lu inemin ku tšülmettü, nõiz läsimää, siz lämmitettii sauna, tšülvetettii, tootii kottoo i pantii soojaa makkaamaa kui inimene külmetas, jäi haigeks, siis köeti saun, viheldi, toodi koju ja pandi sooja magama
Li pakkaizõlla lumi krutizõʙ, soojalla eʙ pakasega lumi krudiseb, soojaga ei
I tänänä on kõlmõttõšmõtta graadussia soojaa täna on kolmteist kraadi sooja
M talvõll teep soojaa talvel teeb sooja (= ilm läheb soojaks)
L spirka tšεänäp tuizgud i tšülmäᴅ vällεäsie, ja suojaa nyõb näüttämεä spiridonipäev pöörab tuisud ja külmad ära ja hakkab sooja näitama
■
J sai pää soojõssi sai pea soojaks (= jäi veidi purju).
Vt. ka sopi-sooja.
Vt. ka soojuᴢ

sopi-sooja M täiesti soe | vn совершенно, предельно тёплый

suinõ P-Al. suinee K-Ahl. suine R-Reg. suina R-Eur.
1. pehme | vn мягкий
R too nüt isüt suina suuba, too enne eve poduskat (Eur. 34) too nüüd, isake, pehme kasukas, too, ema, sulgpadjad
K pane nüd izüt suinee šuuba (Ahl. 92) pane nüüd, isake, pehme kasukas
2. P soe [?] | vn тёплый [?]

sula P Lu J (K), g sulaa K P Lu
1. sula, sulanud; pehme, soe, õrn, hea | vn талый, растопленный; мягкий, тёплый, нежный
P maa on sula maa on sula
Lu meri on sula meri on sula (= jää on meres sulanud)
J sula lumi sula lumi
J sula tee pehme tee
J sula talvi pehme talv
Lu sula aika sula aeg (= lumesulamisaeg)
J tänävä on nii sula ilm täna on (nii) sula ilm
J sula või (Must. 183) sula (= sulatatud v. sulanud) või
2. lahvandus (sula koht jääs) | vn полынья
Lu ku jää on jäättünüᴅ, a ühs paikka on sula, sitä kutsutaa lekama kui jää (= vesi) on jäätunud, aga üks koht on sula, seda kutsutakse lahvandus(eks)
J ajõimm jäät müü, de sula tuli vassaa, etez emme pääzne sõitsime jääd mööda ja lahvandus tuli vastu, edasi me ei pääsenud
J sula vesi jääst vaba, lahtine vesi
■
J sula maa (Must. 183) hästi haritud põllumaa
J sula süä õrn, hea süda
P ai siä sula sõbrani, älä kõvii tuskaa rl oi sina, mu sulnis (= armas) sõber, ära (nii) väga kurvasta!
Vt. ka sulakaᴢ

zbiit́eńä M, g zbiit́eńää susla (soe siirupijook, keedeti laadal suurtes samovarides) | vn сбитень
M markkinoilla müütii zbiit́eńää laatadel müüdi suslat.
Vt. ka spiideńja