[VOT] Vadja keele sõnaraamat

elo K L P M Kõ Po Lu Li J I Ku (Kett. U Ra) Эло Pal₁ Pal₂ Э́ло K-reg₂ Ii-reg₁, g eloo K Lu J el̆loo M elo J
1. elu | vn жизнь, житьё
Lu sõkkaall elo bõõ elo pimeda(l) elu pole elu
Lu sell on elo niku pulmaᴢ sel on elu nagu pulmas
Lu miä oma eloo veetin turhaa, sitä viisii ep piä elloa veettää kui miä veetin ma elasin (veetsin) oma elu asjatult, sedaviisi ei tohi oma elu elada, nagu mina elasin
J annõm miä mokomaa sõnaa izeenellee, jot miä viinaa õmaz eloz enäpää suhõõ em paa ma andsin endale sellise sõna, et viina ma oma elus enam suhu ei võta (pane)
Lu noorõd eläväd uutta elloa, parõpaa elloa eb või õlla noored elavad uut elu, paremat elu ei saa (või) olla
K ku näed unõz vassõss rihtä, sis tõin elo leeʙ kui näed unes uut elumaja, siis tuleb elumuutus (teine elu)
Li neill on sopunõ elo neil on leplik elu
Lu õlõn elännüt talopoigaa elloa olen elanud talupojaelu
Lu soo siäl, soo tääl, kuzaa bõõ kuivaa, se oŋ kehnoo inemizee elo soo seal, soo siin, kuskil pole kuiva, see on viletsa inimese elu
P miä elän mustalaizõõ eloa, bõlõ mill õmaa kotua ma elan mustlase elu, pole mul oma kodu
J niku koira elo, jõgass leivä palass verrõta nagu koera elu, iga leivapala pärast näägutatakse
J eloo voim elujõud
J elo paikk elukoht
J galkõt suvata elä litši elo maja hakid armastavad elada elumaja lähedal
J elo aikõin eluaegne
2. Pal₂ K-reg₂ varandus | vn пожитки, нажитое (orig.: | vn добро).
Vt. ka tüh́j-elo