[VOT] Vadja keele sõnaraamat

eittüä² Kett. K L P M heittüä Lu, pr eittüün Kett. K L P M heittüün Lu, imperf eittüzin P M heittüzin Lu = eittüä¹
1.
M jõka kõrt, ku miä eittüün, siz ain räägastaan iga kord, kui ma ehmun, siis alati karjatan
2.
P tämä eittüüʙ matua ta kardab ussi
L älä eittüü ära karda!

heittüüssä (J) heittüssä (Ra J) heittüss J-Tsv. heittüüssäɢ ~ heüttüüssäɢ I, pr heittüün ~ heittün J heüttüü (I), imperf heittüüzin: heittüzin J heüttüje I
1. heituda, ehmuda, kohkuda | vn пугаться, испугаться
J tult iski de jürähtäz nii kõvassi jot opõizõt heittüsti lõi välku ja müristas nii kõvasti, et hobused kohkusid
I siä heüttüüᴅ i pak̆koo joosõᴅ sa kohkud ja jooksed pakku
2. karta | vn бояться
I eläɢ heüttüüɢ ära karda!
J müü heittüzimmä karua me kartsime karu.
Vt. ka eittüä¹, eittüä²