[VOT] Vadja keele sõnaraamat

hoono R-Lön. Lu Li J (Kett. Len.) huono ~ χuono (P) oono K-Ahl. R-Lön. Ху́онъ K-reg₂ Хуонь Pal₂ Гоно Tum., g hoonoo Lu J
1. halb, paha; Tum. kuri, tige | vn дурной, худой; злой
J aittüü hoonod, et tüü õõ parõpõᴅ oh teie halvad, ei te ole paremad!
P a siä nõizõt kazõtta karissamaa i idgul menemää χuonua miess ettsimää rl (pulmaitkust:) aga sina hakkad (rohult) kastet (maha) varistama ja lähed nutuga halba meest (= abikaasat) otsima
P en nõõ χuolimaa χuonua säätä ma ei hakka hoolima halvast ilmast
R hoono elämä ~ oono elämä (Lön. 186, 187) halb elu
2. kurivaim, kurat, põrguline; veehaldjas | vn дьявол, чёрт; водяной
J mees da hoono mees ja kurivaim
Lu se bõllu hoono, se õli suur kala see polnud veehaldjas, see oli suur kala
■ Li hoono kala ~ Lu hoono treŋki (vesi)kiil
Lu hoono korenta tondihobu (kiililiik).
Vt. ka vesi-hoono