[VOT] Vadja keele sõnaraamat

apaja Ränk K-Ahl. P M Lu Li Ra (Kett.) apajõ Lu J-Tsv., g apajaa M Lu apaja J
1. abajas (madal märg koht; mudane, umbekasvanud jõgi, oja või kraav); lomp | vn пойма; заводь; лужа
M apaja on mokoma voᴅ märtšä paikka, etti täm vähäkõõzi kuivõõʙ. i suvõl kõõz on žaaru ni, siäl on toorõ paikka, a tšev̆vääl i sütšüzül ain seizob vesi abajas on vaat niisugune märg paik, et see pikkamisi kuivab. Ka suvel, kui on kuumus, on seal niiske paik, aga kevadel ja sügisel seisab (seal) alati vesi
Lu jõki, kumpõ vajotab i vähä vett on tämäᴢ, jutõllaa apajõ jõge, mis alaneb ja vähe vett on selles, kutsutakse abajaks
P apaja meni umpõõsõõ abajas läks (= kasvas) umbe
Li kassinn on apaja, paĺĺo konnõi on siin on lomp, palju konni on
2. K J-Tsv. abajas, väike merelaht | vn небольшой морской залив, бухта
3. kalapüügikoht, loomusekoht (meremadalal) | vn мелководное рыболовное место (вокруг отмели)
Lu ümpäri lootoa on apaja madaliku ümber on kalapüügikoht
Lu apajas püüvvetä nootaakaa loomusekohas püütakse noodaga
Lu apajat puhasattii mereᴢ kalapüügikohad puhastati meres.
Vt. ka noottaapaja, umpiapaja

jega Kr jõgi | vn река.
Vt. ka jõtši

jõtši Set. K P M V J-Must. I (Kett. R Kõ Ja-Len. vdjI) jetši K U M Ja Po jotši [sic!] Ja-Len. jõki Set. S V Lu Li Ra J joki Ku (K-Sj.) gäkki ~ jeeki Kr Ѣчи Tum. Pal₁ Ѣ́чи K-reg₂ Iоци ~ Iо́ки Pal₁, g jõgõõ R P M Lu Li J I jõğgõõ Kett. M vdjI jõgõ Ja-Len.
1. jõgi | vn река
Lu õja virtaab jõkkõõ oja voolab jõkke
Lu suur vesi jõkiloiᴢ, jää meeb alaᴢ suurvesi (on) jõgedes, jää läheb alla
Lu jõgõs tšävvää ujumaᴢ jões käiakse ujumas
J jõki teep põlvõõ jõgi teeb kääru
Lu jõkkaa müü menimme merreesee jõgesid mööda läksime merele
Lu perevoššikka veeb vättšia venneekaa üli jõgõõ ülevedaja viib rahvast paadiga üle jõe
J tšeerolin jõki looklev jõgi
Li vajova jõki, siis pannaa tõkkõõᴅ vajuv(a põhjaga) jõgi, siis pannakse purre
P laukaa jõtši Lauga jõgi
Lu tõrva jõki Tõrvajõgi (Luuditsa külas)
Lu luutsaa jõki Luuditsa jõgi
J liivtšülää jõgõz on lintu fut́ku Liivtšülä jões on lind vesivutt
Lu mussajõki iĺi kõhtsa jõki, se tuõp palokka i baabina järviss Mustjõgi ehk Koskise jõgi, see tuleb Palokka järvest ja Jarvikoisjärvest
Lu naroova jõki Narva jõgi
K mehed toovad meressä vettä, naized narvaasuu jõgõssa, tüttäret jugaa jõgõssa (Salm. 773) rl. mehed toovad merest vett, naised Narva [?] jõest, tütred Joa [?] jõest
Lu jõggõõ rannaᴢ isutaa jõe kaldal istutakse
Lu jõgõõ suuᴢ püüvvetää suurt kallaa jõe suudmes püütakse suuri kalu
J tševäell jõgõõ virt on suurõp ku tšezäll kevadel on jõevool suurem kui suvel
I eelmuinaa õli jõgõza jõgõõ emä muiste oli jões jõehaldjas (jõeema)
2. K-Ahl. J-Tsv. oja | vn ручей.
Vt. ka jega

jältšiä J-Tsv., pr jäĺĺin J, imperf jältšizin J jälitada, jälgi ajada | vn выслёживать, выследить
meemme karua jältšimä lähme karu jälitama

kliiveri-škotta Lu kliivrisoot (köis või tross purje seadmiseks tuule järgi) | vn кливер-шкот

mitata K L M Po Lu Li (U P Ra J Ku) mitat J-Tsv. mitataɢ I, pr mittaan K U L M Po Lu Li J mittaa I, imperf mittazin L M Lu Li mittõzin J mittazii I mõõta; kaaluda; (mõõdu järgi) proovida | vn измерять, измерить, отмерять, отмерить; взвешивать, взвесить, отвешивать, отвесить; пробовать, испробовать (по меру)
M mokom õli tšülvüvakka, sen̆neekaa mitattii õzraa oli niisugune külvivakk, sellega mõõdeti otra
M mitattii einämaa, sis pantii raagad väl̆lii mõõdeti heinamaa (liisuosadeks), siis pandi oksad (piiritähiseks) vahele
I bezmenilla mitatass, mõnta naglaa leipää leeʙ margapuuga kaalutakse, mitu naela leiba tuleb
Lu kallaa mitataa bezmeniikaa kala kaalutakse margapuuga
Li mittamas petteli mõõtes (~ kaaludes) pettis
Lu nõisi mittaamaa päχ́χ́ää, no pien on (kipka) hakkas pähe proovima, kuid (müts) oli (on) väike
■
Lu tämä millõ mittaᴢ niskaa müü kepiikaa üvässi ta mõõtis (= lõi) mulle kepiga kõvasti vastu kukalt
J näd nütt ku mittõzin tõiss ni vass mittõzin näe, kus (kuidas) nüüd alles petsin teist!
Vt. ka mittoa

mukaa P Lu mukkaa Lu Li Ra J mukka Lu J-Tsv.
1. postp järgi, kohaselt | vn по (чему-либо), согласно (чему-либо)
J kobul teh́h́ä jalgaa mukka saapaliist tehakse jala järgi
Lu ennee tunni [sic!] bõllu, tähtii mukkaa katsottii aikaa ennemalt kella polnud, tähtede järgi vaadati aega
Lu tahop tõissa panna omaa pillii mukkaa tanssimaa kk tahab teist panna oma pilli järgi tantsima
P õli siäl vättšiä paĺĺo, a minuu mielee mukaa eb õlluᴅ seal oli palju rahvast, aga minu meele järele ei olnud (seal kedagi)
Lu kase tüü on minuu mukkaa, näüttiiʙ see töö on minu meele järele, meeldib
Lu hoolimaitoo inemin ep kuuntõõ tšettää, ain teeb enee mukkaa kangekaelne inimene ei kuula kedagi, aina teeb oma tahtmist mööda
Lu nain valitsa enee mukaa vs naine vali enda järgi
Lu kannoo mukkaa i võsa kazvaʙ vs kännu järgi kasvab ka võsu
Lu senee mukkaa anti rahaᴅ, kui paĺĺo õli kallaa selle järgi andis raha, kui palju oli kalu
Lu entizee mukkaa vana kombe kohaselt
J uslovii mukka miä piän saama viis tuhatt markka kuuᴢ kokkuleppe järgi pean ma saama viis tuhat marka kuus
2. adv päri (tuule kohta) | vn попутный (о ветре)
Lu tuuli ko õli mukkaa, siis seili pantii venneell pääll kui tuul oli päri, siis pandi paadile puri peale
Lu aluz eglee koko päivää looviᴢ, tänävä tuuli mukkaa, lähti menemää perälissä tuulta (purje)laev loovis eile kogu päeva, täna (on) pärituul (tuul päri), (laev) hakkas minema pärituult
■
Lu senee mukkaa ved́ on parõp elo selles mõttes on (nüüd) ju parem elu
Lu tuuli meep päivää mukkaa, piεp tulla üvä ilma tuul pöördub päripäeva, peab tulema ilus (hea) ilm
Lu rossi on punottu päivää mukkaa, a kaabeĺi on vassaa päivää punottu tross on punutud päripäeva, aga kaabel on vastupäeva punutud
J jo mõnt kõrta ahassõlin, de ain kuile ebõõ mukka juba mitu korda tegin kitsamaks, aga millegipärast ikka ei ole paras
Li mill eb mee mukkaa mul ei vea (mul ei lähe hästi)
Lu mill elo eb mennü mukkaa, meni hukkaa mul ei läinud elu korda, läks hukka
Lu tälle tüü eb mee mukkaa tal töö ei lähe korda
J miltäintši tüü eb laadiu mukkaa, niku końoll ükski töö ei laabu, nagu käpardil
Ra žiivatta eb mee mukkaa koduloomad ei edene
Lu papilõõ annõttii villaa, siiz lampaat parõpass mukkaa mennää preestrile anti villa, siis edenevad lambad paremini
Lu eväd mee mukkaa (nad) ei sobi (kokku)
Lu ku vähä õõt karsinuᴅ, siz eb mee mukkaa, jäävät köŋgöᴅ, ku paad alkoja riittaa, sis köŋgöt haittõvõᴅ kui oled (puud) vähe laasinud, siis (halud) ei sobi kokku, jäävad (oksa)tüükad, kui paned halge riita, siis tüükad segavad
Lu maailmaa murõ, što jumal eb antannu rahvaa mukkaa, eb antanut tervee, anti vaivazõõ maailmatu mure, et jumal ei andnud teistetaolist (= normaalset last), ei andnud terve(t), andis vigase
Lu siäl õli minuu mukkaa paĺĺo vättšiä seal oli minu arvates palju rahvast
Lu miä teen senee tüü aigaa mukkaa (~ aigaa perässä) ma teen selle töö aja jooksul

möö² Kett. K P M Kõ S Lu J vdjI I müö K U L P M Kõ mǜö Po müü K Lu Li Ra J I Ku
1. mööda, piki | vn по, вдоль
I teetä möö meeʙ läheb mööda teed
L tämä sõvvab vettä müö ta sõuab mööda vett
Lu jõvikkaal on pitšäᴅ varrõd ja hoikaᴅ, tämä kazvoʙ maata müü jõhvikal on pikad ja peened varred, ta kasvab maadligi (maad mööda)
I risit tehtii uhsia müü ristid tehti uste peale
Lu roznošikat tšäütii tšülijä müü müümäs kõikkõlaiss tavaraa rändkaupmehed käisid külasid mööda kõiksugust kaupa müümas
J ińemized ettsiväd appia doχtorii müü inimesed otsivad abi arstide käest (arste mööda)
K lahzõd eliväd lidnoita müö, sinne i jäiväᴅ lapsed elasid linnades (linnu mööda laiali) ja sinna jäidki
L siltaa müö ovad luuᴅ luud on põrandal (põrandat mööda laiali)
Kõ mõnikkaaᴅ mehet parrat püssüä korsazivaᴅ nurkkõi möö mõned mehed, habemed püsti, norskasid nurki mööda
2. vastu, mööda | vn по
K potšitõttii, annõttii viinaata i õlutta, i niskaa müö annõttii, ku tahoᴅ kostitati, anti viina ja õlut, ja (ka) vastu kukalt anti, kui tahad
I jalkoloilla annõttii paŋkõjõõ müü i vesi valaujõ maalõõ (pulmakomme:) anti (= löödi) jalgadega vastu pangesid ja vesi valgus maha
K tämä võtti tširvee i lööp sitä sammass möö ta võttis kirve ja lööb vastu seda posti
Kõ koira kraappi seinää möö koer kraapis seina (mööda)
3. järgi, järele, mööda, kohaselt, vastavalt | vn по, согласно (чему-либо)
M sis pantii soolaa mak̆kua möö siis pandi maitse järgi soola
P jumal anti mind́jaa meeltä möö jumal andis meelepärase minia (andis minia meele järele)
Lu tämä sai entä müü tehä ta sai oma tahtmise järgi teha
I kase harttšu eb õlg [= õlõg] min̆nua müü see toit ei ole mulle meele järele
L õpõta entäz müö õpeta enese järgi
Kõ suvi meep talvõa möö suvi käib (= suve ennustatakse) talve järgi
Lu kantoa müü i võsa vs kännu järgi on ka võsu (= käbi ei kuku kännust kaugele)
M meessä müö i hattu vs mehe järgi on ka müts
M tunnõd linnuu laulua müö vs lindu tunned laulust
P miε näin silmii müö, etti tämä petteleʙ ma nägin silmadest, et ta valetab
M äältä möö õtsiʙ hääle järgi otsib
P sis kerääjät kõikk sõisozivad äärezä räätüä müö kõrval seisid siis kõik kerjused reas
Lu utšit́eĺa tšäi süümäᴢ škoĺńikkojõõ taloz voorua müü, ni ku karjušši voorolla on kooliõpetaja käis söömas õpilaste kodudes (talu(de)s) kordamööda, nii nagu karjus käib korda (on korral)
K karjušši tšäüs ümpär karjaa päivää möö karjus käis ümber karja päripäeva
■ M postia möö lähätän saadan posti teel; P tšäsii müö saatõttii deŋgoi käest kätte saadeti raha (edasi); (noomeniga liitunult | vn в составе композиты:) P satsaakaa sõittii, päätämüö rad́d́ottii rl. {s}-ga (= tuurataoline riist) sõditi, vastu pead raiuti.
Vt. ka möi, möötää, müütele, müüteli, müütällä

möötää M möötä K M Kõ Lu-Len. J-Must. mööte ~ mööt J-Must. müötää K L P Kõ-Len. müötεä P müötä L müütää Lu Li Ra J-Tsv. I Ku müütä Lu Li Ra J I müüte Lu-Len. müüᴅ Li Ra
1. mööda | vn мимо
M elä puutu kehnoosõõ ińehmiisee, ku võit terppiä, parab mee möötä ära puutu halba inimesse, kui võid kannatada, parem mine mööda
J jõvvut kõns müütää menemä, tuõ han tšäümä (kui) juhtud kunagi mööda minema, tule ometi külla (käima)
M miä menin peenee tšasovnaa möötää ma läksin väikesest kabelist mööda
P uomniiz varai piti mennä müötää kalmoiss hommikul vara tuli surnuaiast mööda minna
I müütä petäjää kõittši tšülä tšäüsi kogu küla käis (sellest) männist mööda
J kase voosi on saatõttu müütää see aasta on mööda saadetud
J seiskaa kunis tormi läheb müütä seiske, kuni torm möödub (läheb mööda)
2. mööda, piki | vn по, вдоль
Lu jänez johsi jäätä müütä, kiperteli teetä müütä rl jänes jooksis jääd mööda, tilberdas teed mööda
Li tõkkõi müütä mennää üli purret mööda minnakse (ojast) üle
Lu škoĺnikat tšäütii taloja müütää kooliõpilased käisid talusid mööda
Li mantsikkaad suvataa kazvoa mäe veeroiᴢ, mäe veeroi müütä maasikad armastavad kasvada mäeveerudel
3. vastu, mööda | vn по
Li tšimautti päätä müüᴅ virutas vastu pead
4. järgi, järele, mööda, kohaselt, vastavalt | vn по
Li sis poikanõ meni eez ja sis takkaa tšülvejä taas sihee poigaa jältšii müütä tšülvi siis poisike läks ees ja siis külvaja külvas taga taas sinna poisi jälgede järgi
Ra tämää müütää bõllu süümin toit polnud tema meele järele (talle meelt mööda)
Ra saap pelata vaikko mõnt entšeä räätää müüᴅ saavad (saab) mängida kas või mitu inimest kordamööda
Lu menimmä üvvää ilma ja müüte tuulta läksime ilusa ilmaga ja pärituult.
Vt. ka möi, möö², müütele, müüteli, müütällä

päi¹ K-Ahl. R-Lön. L P M Kõ Li Ra J Ku päin J-Tsv.
1. prep (millegi) poole, (millegi) järgi | vn в сторону (чего-либо), по (чему-либо)
Lu päi rantaa onõtši niittü (siit) ranna poole ongi heinamaa
Lu aluz mättiiʙ päi tuulõõ alus kaldub tuule järgi
2. postp (mingit) pidi, (mingil) viisil | vn (каким-либо) образом
J tänävoonn oŋ kõikkiitt päi tulokõz voosi tänavu on igapidi saagikas aasta
J ettee päi edaspidi, tulevikus
J murnii päi (Must. 176) pahupidi
■
J umpi päin huupi
M natta vizgataz enttäs päi tatt visatakse endast eemale
M täm õli iloza tüttärikko, se kumpa iezä päi meheĺie meni see oli ilus tüdruk – see, kes esimesena mehele läks
J ep saa kuinit päi kottoa pittää ei saa kuidagiviisi (koduse) majapidamisega tegelda (kodu hoida).
Vt. ka eteepäi, kahzippäi, kanniippäi, kuippäi, kumpipäi, kõikkiippäi, murniippäi, niippäi, pahnoppäi, pahnuppäi, pahnõippäi, pahnõppäi, pahõnõippäi, pahõnõppäi, rissiippäi, suipäi, tõiziippäi, õikiippäi, õikõõppäi, õttspäi

päässi J-Tsv.
1. adv peast (mälu järgi) | vn наизусть
selv meeᴢ, kahs tunnia luki päässi tark mees, kaks tundi kõneles peast
tunnõt-ko kazee psalmi päässi kas oskad seda psalmi peast?
2. adv pähe (mällu) | vn наизусть
õppõzitko urokaa päässi kas õppisid õppetüki pähe?

sammõlõjõki Li (mudane, sogane, soostunud jõgi | vn мутная, илистая, заросшая тиной река)
Li sirkaaz jõgõz neitä bomboit eb i õõ, sammõlõjõgõz neitä on rohkaaʙ selges jões (= jõevees) neid ujureid ei olegi, soostunud jões on neid rohkem

velitšoittaa (M-Set.), pr velitšoitan, imperf velitšoitin isanime järgi kutsuda, isanimega nimetada | vn величать (по батюшке)
tätä neistii [= nõistii] velitšoittamaa kirjanoff (Set. 14) teda hakati isanime järgi kutsuma Kirjanoff(iks)