[VOT] Vadja keele sõnaraamat

javaa K P M Lu Li J (Al. Kett. R) jav̆vaa M Kõ jav̆vaaɢ (vdjI I) javvaa Lu Li java J-Tsv., pr javan Kett. K P M Lu Li J jav̆vaa vdjI, imperf javõn R P M Kõ Lu javin Lu Li javõin J-Tsv. javazin P Lu J
1. jahvatada | vn молоть, смолоть, размалывать, размолоть
P rütšied i kagrad javõttii müllüᴢ rukkid ja kaerad jahvatati veskis
K java tällee õzrõi jahvata talle otri
M rüiᴢ kuivõttii i javõttii tšäsitšiveläillä rukis kuivatati ja jahvatati käsikividel
Lu javõttii linnasõᴅ jahvatati linnased (ära)
Lu saviõjaa müllü, se õli vesimüllü, javi veekaa Savioja veski, see oli vesiveski, jahvatas veega
Li kanevo-seemenet pantii puu-nappaa, leipä-lappia varrõõkaa javõttii heenossi kanepiseemned pandi puunappa, leivalabida varrega hõõruti (jahvatati) peeneks
Lu kanal i kukol on tšivi, mikä javaʙ kanal ja kukel on kivi (= liivapugu), mis jahvatab (= peenendab toitu)
2. fig jahvatada, palju rääkida, lobiseda | vn молоть, говорить много, болтать
M täm mokoma on nii boltuška, ain javab mitä puutuʙ ta on nii(sugune) lobiseja, aina jahvatab, mis (ette) puutub
J siä õõd niku javomüllü, ain javaᴅ sa oled nagu tatraveski (jahuveski), aina lobised (jahvatad)
M täm javab niku tuulimüllü, ööttömiä i päivättömiä ta lobiseb (jahvatab) nagu tatraveski (tuuleveski), ööd ja päevad kokku.
Vt. ka javoa, javottaa