[VOT] Vadja keele sõnaraamat

julkõa P M julkia Lu julka J-Tsv., g julkõa: julkaa J
1. julge | vn смелый
P tämä on julkõa, tämä on tšülmäverelliine tema on julge, tema on külmavereline
M on julkõa niku ilvessusi on julge nagu ilves
2. jultunud | vn наглый, дерзкий
Lu julkia inemin, sellä eb õõ äppiätä jultunud inimene, sellel ei ole südametunnistust
J aissi·ä mi julka meeᴢ, petteeb i silmell ep plikka oi, kui jultunud mees, petab ja ei pilguta silma(gi).
Vt. ka jurma