[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kõrjata¹ Kett. K L P M Lu Li J (Kõ) kõrjõt J-Tsv. kõrjataɢ I Кэ́рьятъ K-reg₂ Кэрьять Pal₂, pr kõrjaan K P M Kõ Lu Li J, imperf kõrjazin P M Kõ Lu Li J kõrjõzin J kõrjazii I
1. peita; varjata; varjutada | vn прятать, спрятать, за-; укрывать, укрыть, скрывать, скрыть; затемнять, затемнить
Lu kuhõõ kõrjazit tširvee kuhu (sa) kirve peitsid?
I lahsiloilta piäp kõrjataɢ tunniᴅ laste eest tuleb kell ära peita
P a miä sinu kõrjaan einäkuormaa pääliesie da šuubaakaa katan aga mina peidan su heinakoorma otsa ja katan kasukaga
M entissaikaa kõrjattii mah̆haa rah̆haa vanasti peideti maa sisse raha
Li miä kõrjaan tätä ma varjan teda
J vargõsuss kõrjama vargust varjama
J kuu kõrjaap päivää kuu varjutab päikese
2. (surnut) matta | vn хоронить, похоронить
I oommõnõ nõissõõ kõrjaamaa, mah̆haa paamaa homme hakatakse (surnut) matma
I kane luuᴅ korjattii, grob̆baa pantii i maχχaa pantii, kõrjõtti maχχaa need luud korjati (kokku), pandi puusärki ja maeti maha.
Vt. ka kõrjuttaa, kõrjutõlla

kõrjata² J kõrjõt J-Tsv. kõrjataɢ (I), pr kõrjaan J, imperf kõrjazin ~ kõrjõzin J korjata, koguda | vn собирать, собрать, набирать, набрать
J enipäivänn lahzõt kõrjazivad munõi lihavõttepühade ajal korjasid lapsed mune
I mato tõmpazi tältä sen̆nee ärdžää nahgaa, kõrjazi vettä täünnä i tašši kot̆too (muinasjutust:) madu tõmbas talt selle härjanaha, kogus vett täis ja tassis koju.
Vt. ka korjata