[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kõrraa Kett. K-Al. L Kõ I (üks)kord, korra | vn однажды
I miä kõrraa men̆nii veele, sinneɢ lähteelee kord läksin ma vett tooma, sinna allikale
L kõrraa portnoi nukku makaamaa kord jäi rätsep magama.
Vt. ka kõrta