[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kõrsi Kett. Ränk K-Ahl. P M Ra Lu I kõŕsi Kett., g kõrrõõ Kett. K M I
1. kõrs | vn стебель
Ra tänävoon on rüis kõvaa kõrrõkaa, sirppitši eb lõikkaa tänavu on rukis kõva kõrrega, sirpki ei lõika
2. kõrrestik; kõrrepõld | vn жнивьё
M rüiz niitettii, a se mikä jääʙ, juurõᴅ, neitä kuttsuas kõrsi: rüis kõrsi, õzraa kõrsi, kagraa kõrsi rukis lõigati, aga see, mis (põllule) jääb, (kõrre)tüükad (juured), seda (neid) kutsutakse kõrrestik (kõrs): rukkikõrs, odrakõrs, kaerakõrs
I kõõz niitäᴅ, jääptšik kõrsi kui niidad, jääbki kõrrestik
M lehmäᴅ tšävväd rüis kõrtta möö lehmad käivad mööda rukkikõrrepõldu
M rüt̆tšee kõrsi rukkikõrrepõld.
Vt. ka kagrakõrsi, rüiskõrsi, õlgõõ-kõrsi, õltši-kõrsi