[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kõrvataguᴢ M Ra J kõrvatakuᴢ (M), hrl pl kõrvataguhsõᴅ: kõrvatagussõᴅ ~ kõrvatakussõᴅ M kõrvatagusset R-Lön. kõrvatagusõᴅ Ra J kõrvatakusõᴅ Ra
1. kõrvatagune, pl -tagused | vn заушье
Ra inemizel on kõrvataguᴢ inimesel on kõrvatagune
Ra lahzil välissä hautovat kõrvatagusõᴅ lastel hauduvad vahel kõrvatagused
M sigall kõrvatagussõt paizõttuvaᴅ, tämä ep saa süvvä seal paistetavad kõrvatagused (üles), ta ei saa süüa
M kõrvatagussõd märjäᴅ, a jo naisii tahob nõisa kk kõrvatagused (alles) märjad, aga juba tahab naist võtta
2. pl kõrvasüljenäärmepõletik, parotiit (sigadel) | vn заушница (свинка)
Ra sigal on kõrvatagusõᴅ, ku ajaʙ seal on parotiit, kui ajab (kõrvatagused paiste)
M ku tšihvaa annat süvvä, senessä võivat tulla kõrvatakussõᴅ, se on sikojõõ tauti kui annad (seale) kuuma süüa, sellest võib tulla parotiit, see on sigade haigus.
Vt. ka kõrvaatakuzõᴅ